Ülemiste Citys valmis suurinvesteeringuna Alma Tominga nimeline unikaalne ärihoone

Täna avatakse Ülemiste Citys Eesti esimese naisprofessori Alma Tominga nimeline ärihoone, mille maksumuseks kujunenud 30 miljonit eurot on Ülemiste City suurimaks investeeringuks ühte büroohoone projekti. Euroopas ainulaadse rohemaja avamine tähistab ühtlasi linnaku Öpiku-kvartali ning jalakäijate promenaadi valmimist terviklikuks ja inimsõbralikuks loodud 5-minuti linnaruumiks.

„Alma Tominga rohemaja valmimine on Ülemiste City kui Eesti suuruselt kolmanda majanduse jaoks mitmekordselt oluline,“ ütles Mainor Grupi nõukogu esimees Guido Pärnits. „Esiteks – tegemist on ärilinnaku aegade suurima investeeringuga ühte büroohoonesse. Teiseks – Tominga maja pole lihtsalt üks büroohoone, vaid loodud sai Euroopas täiesti ainulaadne talentide arengut toetav töökeskkond, kus innovatsioon kohtub rohelusega. Ja kolmandaks – sellega sai valmis linnaku Öpiku kvartal kui 5-minuti linnaruum oma terviklikkuses, mis on samm edasi Ülemiste piirkonna suurema visiooni realiseerumises oluliseks transpordi, kaubanduse ja äri keskuseks.“

Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul arvestavad hoone silmapaistev arhitektuur, insenertehnilised saavutused ning ruumilahendused maksimaalselt keskkonnasäästlikkusega, pakkudes välja oma nägemuse uue põlvkonna kontorikeskkonnast. Tominga maja teeb unikaalseks troopiliste taimede ja kosega palmiaed ning fuajees asuv Eesti valgusdisaineri Tõnis Vellama loodud läbi mitme korruse kõrguv valgusskulptuur.

„Hoone valmimisel tegime koostööd Tartu Ülikooli teadlastega, kes on Ülemiste City tervisemudeli loomisega aidanud hinnata ja analüüsida keskkonna mõju inimeste füüsilisele, sotsiaalsele ja vaimsele tervisele,“ lausus Ursel Velve. „Tööpauside toetamiseks oleme hoonesse rajanud troopilise oaasi, kus on võimalik oma vaimu puhata ja looduslikus keskkonnas meeli ergutada. Samuti on Tominga maja valmimisse panustanud urbanistika strateegid, sisekliima, LEED ja diginomaadide eksperdid.“

Alma Tominga hoones asuvad tegutsema rahvusvahelised suurkorporatsioonid nagu Fujitsu ja Breakwater Technology, aga ka Eesti innovatsiooni ja arengu vedajad Skeleton Technologies ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ehk EAS ja KredEx ühendasutus.

Alma Tominga 11-korruselisene büroohoone on rajatud maksimaalselt jätkusuutlikuna. Hoonele on kavandatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED kuldsertifikaat, paigaldatud päikesepaneelid, rohekatus. Hoone kasutab roheenergiat ning eelmisel aastal rajatud Utilitase kaugkütte- ja jahutuse süsteemi. Üle 20 000 ruutmeetri suuruse maja peaprojekteerija on arhitektuuribüroo PLUSS ning ehitajad Nordeconi ja NOBE meeskonnad.

Hoonest on projekteeritud infomudel (BIM), mida ehitajad kasutasid ehitusprotsesside juhtimiseks, organiseerimiseks ja kontrollimiseks. Ehitaja annab arendajale üle AS-Built mudeli, mis võimaldab hoonet tulevikus oluliselt efektiivsemalt ja madalamate elukaare kuludega hallata. Hoone arendajana on Mainor Ülemiste projekteeritud infomudeli hoone haldamisse võtmisel digiehituse eestvedajateks Eesti arendus-ehitusmaastikul.

Baltimaade suurimat ärilinnakut Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, mis on koduks ligi 500 ettevõttele ning kus töötab, õpib ja elab üle 14 000 inimese.

Mõned hoonet iseloomustavad faktid:

  • Täna on hoonesse valatud betooni maht ca 11 000 m3 ja armatuuri kulu ca 1500 tonni.
  • Hoone välisfassaadis paiknevate klaaside maht on ca 9000 m2.
  • Hoone sisemisi klaaspindu on ca 4000 m2.
  • Päikesepaneele 54,6 kW
  • Küttepaneele ca 4000m2
  • Troopikamajas ca 1800 ühikut taimi, millest 15 tükki on 4 kuni 8m kõrgused.

21-meetri kõrguse klaasfassaadi ja -postidega aatriumi faktid:

  • Postide kaal on kokku 35 tonni ja klaaside kaal 35 tonni ehk kokku 70 tonni.
  • Enne tööde algus koormati konsool 70 tonniga (pandi korrustele müürikive ja kipsi), et enne klaaside paigaldus oleks konsooli vajum sama, mis lõppkoormuse korral. Klaaside ja postide paigaldusel võeti konsoolilt koormust tasapisi vähemaks.
  • Klaasfassaadi maht ca 580 m2
  • Klaasposte on kokku 16 tükki. Klaaspost koosneb neljast elemendist, mille ühe pikkus on ca 5,5 m ja sügavus 0,85 m.
  • Üks post koosneb omavahel kokku pandud 4 klaasist kogupaksusega 53 mm.
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

12.12.2023 Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine