Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul renoveeritakse vanu Tallinna „mägede“ kortermaju juba sellisel tasemel, et need on nii välimuselt kui tehnosüsteemidelt uueväärsed ning selliste kõrval muutub korrastamata hoones korteri müümine järjest keerulisemaks.
Risto vähi sõnul sõltub korteri likviidsus järjest enam terve maja renoveerimisest. „Inimesed eelistavad pigem korralikus majas kehvemas seisus korterit kui vastupidi ning varsti on ilma kogu maja kapitaalse renoveerimiseta keeruline pinnale ostjat leida,“ ütles Vähi.
„Euroopast ja Kredexist tuleb raha peale, mistõttu on hea aeg tööde planeerimiseks ja alustamiseks, sest ega ehitushinnad tulevikus kuidagi odavamaks lähe. Vanemate kortermajade täielik rekonstrueerimine on nende ainus tulevik ning praegu tuleks hakata raha koguma ja taotlema,“ lisas Vähi.
„Toetuse suurus sõltub majast ning potentsiaalsest saavutatavast energiasäästust ja tulevasest energiaklassist. Vanemate kortermajade toetused jäävad keskmiselt 30% ja 50% vahemikku ja korralikult tehes – soojustus, soojustagastusega ventilatsioon, päikesepaneelid – võimaldab edaspidi elanikel märkimisväärselt energiat säästa,“ rääkis Vähi.
„Täielik renoveerimine on kõige lihtsam paneelmajade puhul ning siis väheneb küttekulu kolmandiku jagu. Ajalooliste objektide puhul on see Muinsuskaitse nõuete tõttu paraku kallim ja keerulisem, aga suures plaanis siiski vältimatu investeering,“ ütles Vähi.
„Vanu paneelmaja on võimalik sellisel tasemel korda teha, et väljast vaadates on uuest raske eristada. Näiteks renoveeriti sellisel tasemel hiljuti üks 1963. aastal Mustamäel Sääse asumis valminud kortermaja. Tööde käigus maja soojustati, uuendati rõdud, aknad ja uksed, kõik kommunikatsioonid, paigaldati uus kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning katusele rajati päikesejaam. Väga hea lahendus oli ka trepikodade korrastamine, mille käigus vahetati ühtselt välja kõikide korterite uksed ning likvideeriti sellega suuremat osa vanemaid maju iseloomustav erisuguste rauduste stiihia,“ ütles Vähi.
Uus Maa analüütiku sõnul on renoveerimise peamine takistus vastu seisvad elanikud. „80% inimestest on üldjuhul nõus ja ülejäänute ärarääkimine sõltub ühistu ning halduri võimekusest ning oskusest lisarahastust leida. Tihti on ka nii, et kui üks maja tehakse piirkonnas korda, siis hea eeskuju mõjutab ka kõrvalasuvate kortermajade elanikke otsust tegema,“ lisas Vähi.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
