Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kas Tallinna ärikeskus kolib mere äärde?

26.10.2026 Kairit Kasepuu

Tallinna ärikeskus laieneb mere suunas. Rotermanni kvartal on kujunenud arvestatavaks äripiirkonnaks, Golden Gate on lisanud sadamaalale uusi büroopindu ning SEB plaanib kolida oma Baltimaade peakontori Tornimäelt Talsinki kvartalisse. Samal ajal arenevad Telliskivi ja Krulli piirkond. Kas see tähendab, et aastakümneid Tallinna ärikeskuseks peetud Maakri ja Liivalaia piirkond hakkab oma tähtsust kaotama? Päris nii lihtne see ei ole. Swedbank kolis oma senisest Liivalaia peakontorist Arteri kvartalisse, jäädes sisuliselt samasse piirkonda. Ka Ülemiste City näitab, et tugev ärikeskkond võib kujuneda väljaspool traditsioonilist südalinna. Pigem tekib küsimus, kas Tallinnas on üldse ühte selgelt määratletavat ärikeskust ja mida tähendab hea asukoht tänapäeva bürooüürniku jaoks.

Ettevõtted ei vali asukohta ühtemoodi

Majandusteaduses tuntakse aglomeratsiooniefekti – ettevõtete koondumisest tekkivat majanduslikku kasu. Pangad, advokaadibürood ja konsultatsiooniettevõtted võivad võita klientide ning koostööpartnerite lähedusest. Lisaks on esinduslikul aadressil oma roll ettevõtte kuvandis. Tehnoloogiaettevõtte või suure tugiteenuste keskuse jaoks võivad aga määravamaks osutuda töötajate ligipääs, tööjõuturg ja ümbritsev keskkond. Tallinna Ülikooli 2023. aasta kesklinna ettevõtluskeskkonna uuringu järgi paiknes Tallinna ärilises linnasüdames vaid ligikaudu kuuendik linna kontoritöökohtadest. Helsingi pealinnapiirkonnas oli seevastu umbes pool kontoritöökohtadest koondunud ärikeskusesse. See näitab, kui hajutatud on Tallinna kontoritöökohad. Samas näitab CBRE 2026. aasta Põhjamaade bürooüürnike uuring, et kesklinna tähtsus pole kadunud: 87% vastanud ettevõtete kinnisvaraotsustajatest eelistas kesklinna või selle lähiümbrust. Esinduslik asukoht, teenuste kättesaadavus ja teiste ettevõtete lähedus on jätkuvalt olulised.

Kas hea asukoht on seal, kus on kliendid või kus elavad töötajad?

Tallinna bürooturul tekib siit huvitav vastuolu. Uued mereäärsed ärikvartalid pakuvad atraktiivset linnakeskkonda, restorane ja teenuseid. Samal ajal on ettevõtteid, kelle töötajad elavad Mustamäel, Nõmmel või Tallinna lähivaldades ning kelle jaoks on oluline mugav autoga ligipääs ja parkimine. Kas sellise ettevõtte jaoks on büroo Rotermannis tingimata parem kui Tammsaare tee, Sõpruse puiestee või Pärnu maantee ääres? Mitte tingimata. Hea asukoht sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast, klientidest, töötajate liikumisharjumustest ja töökorraldusest.

Asukoht ei muutu, aga selle väärtus võib muutuda

Hea näide on Swedbanki endine peakontor Liivalaia 8/12, kus on ligikaudu 22 500 ruutmeetrit büroopinda. Aastakümneid oli see ühe Eesti suurema panga kodu. Nüüd tuleb uuel omanikul leida vastus küsimusele, millistele üürnikele võiks see hoone sobida. Asukoht pole ju muutunud. Endiselt on tegemist kesklinnaga, kus paiknevad pangad, advokaadibürood ja teised äriteenuste ettevõtted. Kuid see, mis sobis aastakümneid ühe suure panga peakontoriks, ei pruugi samal kujul vastata järgmise üürniku ootustele. Kas hoone võiks kõnetada mitut keskmise suurusega ettevõtet? Kas keskne asukoht ja võimalik hinnavõit kaaluvad üles uuemate büroohoonete eelised? Ning kui palju selliseid potentsiaalseid üürnikke tegelikult on?

Investor ei osta ainult asukohta, vaid nõudlust selle järele

Kinnisvarainvesteeringu puhul on asukohta alati peetud üheks olulisemaks väärtuse määrajaks. Ent prestiižses äripiirkonnas asuv büroohoone ei pruugi olla riskivaba investeering, kui sobivate üürnike ring on kitsas ja konkureerivat pinda lisandub. Teisalt võib kesklinnast kaugemal, kuid hästi ligipääsetavas piirkonnas asuv funktsionaalne büroohoone pakkuda stabiilset rahavoogu. Tallinna ärikeskus ei koli mere äärde, vaid laieneb ja muutub mitmekeskuselisemaks. Rotermanni ja sadamaala areng ei tähenda, et Maakri, Liivalaia või Mustamäe büroopiirkonnad oma tähtsuse kaotaksid. Küll aga muutub konkurents üürnike pärast tihedamaks ning iga piirkond peab senisest selgemalt pakkuma väärtust just neile ettevõtetele, kelle vajadustega see kõige paremini sobib.

Kinnisvarainvestori jaoks ei ole seetõttu kõige olulisem küsimus ainult see, kas tegemist on hea asukohaga. Küsida tuleks: kelle jaoks on see hea asukoht ja kui palju selliseid üürnikke turul tegelikult on?

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

EfTEN United Property Fund announces its second distribution to investors in 2026, in the amount of 1,050 thousand euros

26.10.2026 Adaur.ee

EfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609), has decided to make a cash distribution of 42.273 euro cents per unit, totalling 1 050 thousand euros. The distribution constitutes approximately 4.5% of the latest closing price of the fund’s unit.

This is the second distribution of the EfTEN United Property Fund in 2026. Together with the spring distribution, the fund’s distributions this year exceed 2 million euros for the first time and for the second year in a row, the fund’s annual distributions amount to approximately 9% of its market capitalisation. Since the listing of EfTEN United Property Fund units on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange in May 2022, the fund has made distributions totalling 2.25 euros per unit.

The distribution is based on income received from EfTEN Real Estate Fund 5, EfTEN Special Opportunities Fund and EfTEN Residential Fund, as well as approximately 600 thousand euros of profit from the development company Invego Uus-Järveküla OÜ.

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on November 06, 2026. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is November 05, 2026. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on November 17, 2026 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

KIK: Riigi renoveerimistoetused ja eluasemeteenused liiguvad KIKi

23.10.2026 Adaur.ee

Valitsuse otsusel liiguvad riigi eluasemevaldkonna toetused ja teenused 1. jaanuarist 2027. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) Keskkonnainvesteeringute Keskusesse (KIK).

KIKist saab lisaks senistele tegevustele kompetentsikeskus, mis aitab inimestel kodusid renoveerida ja parandada eluasemete kättesaadavust üle Eesti.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul saab KIKist oluline partner riigi eluasemepoliitika elluviimisel. „Soovime KIKi tuua tugeva eluasemevaldkonna kompetentsi, mis aitab inimestel oma kodusid korda teha ning parandada kaasaegsete eluasemete kättesaadavust üle Eesti. Järgmisel kahel aastal jagab riik korteriühistutele 160 miljonit eurot renoveerimistoetust ning saab uut hoogu tehaselise renoveerimise edulugu. Lisaks tuleb erasektori ja kohalike omavalitsustega koostöös ellu viia pilootprojekt, mis toob üle Eesti juurde tuhat üürikodu,“ märkis minister. „Valmistume ka Euroopa Liidu järgmiseks rahastusperioodiks, mis aitab tagada korteriühistutele stabiilse rahastuse ja toe hoonete renoveerimisel tulevikus.“

2027. aasta alguses liiguvad KIKi nii renoveerimistoetused ja -laenud, kodutoetused, nõustamisteenused kui ka eluasemevaldkonna arendus- ja pilootprojektid. EISi jäävad eluasemelaenu ja korterelamute renoveerimislaenu käendused, mida pakutakse pankade kaudu.

KIKi tegevjuhi Andrus Treieri sõnul täiendab eluasemevaldkonna lisandumine KIKi senist tegevust ning aitab siduda eluasemeteenused laiemate keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. „KIKil on pikaajaline kogemus keskkonna- ja kliimaprojektide rahastamisel ning elluviimisel, muu hulgas energiatõhususe valdkonnas. Meie eesmärk on tagada, et korteriühistud ja koduomanikud saaksid ka edaspidi kvaliteetset nõustamist ja usaldusväärset tuge oma kodude renoveerimisel ning elamistingimuste parandamisel,“ ütles Treier.

Muudatus ei mõjuta juba sõlmitud lepinguid. Pooleliolevad taotlused ja projektid jätkuvad ning lepingud lähevad automaatselt üle KIKile. Koos teenustega liiguvad KIKi ka EISi eluasemevaldkonna töötajad.

Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ütles, et riigi tugisüsteem peab olema selge ja keskenduma sellele, kus sellest kõige rohkem kasu on. „Eesti majanduse kasv sõltub sellest, kui hästi suudame aidata meie ettevõtetel areneda, välisturgudele jõuda ja uusi investeeringuid tuua. Selleks peab ka EISil olema selge siht ja võimalus keskenduda oma põhitegevusele. Eluasemeteenuste üleandmine KIKile aitab vähendada riigi tegevuste killustatust ning suunata EISi jõu ja teadmised senisest enam Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvatamisse,“ ütles Vahtras.

EISi juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul on oluline tagada, et klientide jaoks oleks üleminek sujuv. „Oleme aastatega loonud tugeva eluasemevaldkonna kompetentsi ja usaldusväärsed teenused, mis on aidanud tuhandete inimeste kodud energiatõhusamaks muuta. Anname koos teenustega üle ka kogenud inimesed ja nende teadmised, et KIKis saaks valdkond jõudsalt edasi areneda ja korteriühistud saaksid ka edaspidi kindlat tuge. EISil võimaldab muudatus keskenduda senisest enam ettevõtete innovatsiooni, ekspordi ja investeeringute toetamisele,“ ütles Velve.

Riigi eluasemevaldkonna teenuste ümberkorraldamine on üks osa Eesti eluasemevaldkonna teekaardist aastani 2035.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Kultuuriministeerium: Viljandi muinsuskaitseala uus kaitsekord aitab hoida ajaloolist linnaruumi

23.10.2026 Adaur.ee

Valitsus kinnitas neljapäeval Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra, mille eesmärk on hoida ajaloolist linnatuumikut ja kultuuriväärtuslikku keskkonda, säilitades samal ajal võimalused kestlikuks arenguks.

„Viljandis on üks Eesti omanäolisemaid ajaloolisi linnasüdameid, kust leiab puitarhitektuuri, maalilised munakivisillutisega tänavad, järve suunas langevad trepistikud ja ordulinnusele avanevad kaunid vaated. Mul on hea meel, et uus kaitsekord aitab selle erilise paiga väärtusi paremini hoida, andes samal ajal selgemad põhimõtted pärandi kasutamiseks ja arendamiseks,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Uus kaitsekord täpsustab ajalooliste hoonete, tänavavõrgu, haljasalade ja arheoloogilise kultuurkihi kaitse põhimõtteid ning ühe olulisema muudatusena jagab sealsed hooned kolme kaitsekategooriasse, millest hakkavad lähtuma nõuded tööde tegemisel. Enamusele muinsuskaitseala hoonetest tähendab see suuremat paindlikkust. Kui seni olid kõikides Viljandi muinsuskaitseala hoonetes reguleeritud tööd nii interjööris kui ka eksterjööris, siis uue kaitsekorraga määratakse A-kaitsekategooriasse, kus säilib nii väärtusliku sise- kui ka välisilme kaitse, vaid 13 hoonet 585st.

Eesti ehituspärandi kontekstis kuuluvad kõik keskaega ulatuvad linnakeskused kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist. Viljandi ajalooline linnasüda kujutab endast eri ajastute kihistust, mille väärtus ulatub keskaegsest tänavavõrgust ja ordulinnuse varemetest kuni 18.–20. sajandist pärinevate hoonete, ajalooliste haljasalade ja Viljandi järve äärse maastikuni. Kaitsekorra eesmärk on sealseid väärtusi hoides võimaldada ajaloolise keskkonna kasutamist ja jätkusuutlikku arendamist.

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. Viljandi vanalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, ehitustegevust seni reguleerinud muinsuskaitseala põhimäärus kehtestati 2004. aastal.

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kohta saab lähemalt lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Luminor: Eesti noored kolivad vara kodust välja, kuid eluasemekulude surve on EL-i üks suuremaid

23.10.2026 Adaur.ee

Eesti 25–29-aastaste eluasemekulude ülekoormuse määr tõusis 2025. aastal 17,2%-ni, mis oli Euroopa Liidus kolmas näitaja. Samal ajal kolivad Eesti noored vanematekodust välja EL-i keskmisest üle kolme aasta varem. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul ei näita panga laenuportfell, et noored oleksid kasvanud eluasemekulude tõttu laiemalt makseraskustesse sattunud.

Eurostat loeb eluasemekulude ülekoormuseks olukorda, kus leibkonna eluasemekulud ületavad 40% kasutatavast sissetulekust. Veel 2024. aastal oli 25–29-aastaste näitaja Eestis 12,2% ning 2016. aastal 6,1%. Kasv on märgatav ka kogu elanikkonna seas: 2016. aasta 4,9%-lt on näitaja tõusnud 8,8%-ni, millega Eesti liikus EL-i võrdluses 23. kohalt viiendaks.

Kikase sõnul ei tähenda Eurostati 40% piir automaatselt, et inimene oleks eluasemekuludega hätta sattunud. Näitaja hõlmab kõiki koduga seotud kulusid, pank hindab aga eraldi inimese laenukohustusi ja üldist maksevõimet. Seetõttu ei saa kõrget ülekoormuse määra võrdsustada kodulaenude makseraskustega.

„Eestis üldiselt ja ka Luminoris on eluasemelaenude portfell väga heas seisus. Me ei näe, et noorem vanuserühm oleks siin eraldi probleem. Kulud on küll tõusnud ja sissetulekute kasv pole alati samas tempos kaasa tulnud, kuid see ei ole tekitanud olukorda, kus noored laiemalt toime ei tuleks,“ ütles Kikas.

Tema hinnangul on Eesti näitaja pikaajalise kasvu taga mitu tegurit. Võrreldes 2016. aastaga on Eurostati andmetel Eestis eluasemehinnad kasvanud 129%, viimastel aastatel on kallinenud energia ja muud koduga seotud kulud ning euribori tõus suurendas muutuvintressiga kodulaenude makseid. Baltikumis kasutatakse euriboriga seotud kodulaene sagedamini kui Kesk-Euroopas, kus levinumad on pikemaks perioodiks fikseeritud intressimäärad. Kiiresti on kasvanud ka üürihinnad, mis mõjutab paljude 25–29-aastaste toimetulekult.

Samas eristuvad Eesti noored Euroopa võrdluses varase iseseisvumisega. Eurostati andmetel kolitakse Eestis vanematekodust välja keskmiselt 22,7-aastaselt, mis on enam kui kolme aasta võrra varem võrreldes EL-i keskmisega, milleks on 26,3 eluaastat. Lätis on vastav vanus 25,7 ning Leedus sarnaselt Eestile 22,7 eluaastat.

„Eestis on üsna tavapärane, et pärast ülikooli lõpetamist minnakse tööle ja oma elamispinnale. Lätis elatakse vanematega sageli kauem,“ märkis Kikas. Varasem iseseisvumine tähendab ühtlasi, et üüri, kommunaalide ja muude eluasemekuludega puututakse varem kokku.

Luminori tänavu läbi viidud uuring on näidanud ka seda, et Eestis peetakse kodu soetamist enne 31. eluaastat realistlikumaks kui Lätis ja Leedus. Eksperdi hinnangul ei tähenda see iseenesest, et Eesti noored võtaksid liiga suuri laenukohustusi. Pigem võib varasem iseseisvumine tuua ka oma kodu ostmise küsimuse noorte jaoks varem päevakorda.

Kikase sõnul tuleb Eurostati kõrget näitajat seetõttu vaadata laiemas kontekstis. „Eesti noored hakkavad eluasemekulusid kandma suhteliselt vara ning nende sissetulekud on sageli alles kasvufaasis, kuid panga vaatest ei ole praegu märke, et see oleks toonud kaasa noorte laenuvõtjate suuremaid makseraskusi,“ lisas Kikas.

SEB Eesti avalikustas üheksa kuu majandustulemused

23.10.2026 Adaur.ee

SEB Grupp avaldas täna 2026. aasta üheksa kuu majandustulemused, mille kohta leiab lisainfot aadressilt www.sebgroup.com/ir.

SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB üksuste tulemust Eestis järgmiselt:

Eesti majanduse taastumine on jätkunud oodatud tempos ning kasv saavutanud viimaste aastate kiireima hoo. Seda on toetanud nii eestlaste aktiivsem tarbimine kui majanduse taastumine meie peamistel eksporditurgudel. Vaatamata kütuse kallinemisele on inflatsioon püsinud mõõdukas ja jäänud isegi alla euroala keskmise. Kuid mida kauem püsivad kütuse- ja küttehinnad kõrgel, seda enam võivad tõusnud kulud kanduda lõpphindadesse ja pärssida tarbijate kindlustunnet.

Investeeringud jõuavad üha rohkematesse majandusharudesse

SEB laenuportfell on aastaga kasvanud 9,5 protsenti ning kasvu näeme kõigis kliendisegmentides. Sellel aastal on SEB rahastanud enam kui 4600 ettevõtte kasvuplaane ehk 15 protsenti rohkem kui sama perioodi jooksul aasta tagasi. Finantseerimist vajavaid projekte näeme praegu muu hulgas transpordi, energeetika, tehnoloogia ning kaubanduse valdkonnas. See on Eesti majanduse jaoks hea märk.

Kui varasematel aastatel on uues finantseerimises sageli tooni andnud kinnisvara, siis praegune pilt on märksa laiem. Investeeringud jõuavad rohkematesse majandusharudesse ning selline hajutatus toetab rohkem majanduskasvu. Kui majanduskeskkond ja eksportturgude väljavaade jätkab paranemist, võime edaspidi näha rohkem investeeringuid ka tootmises, kus aktiivsus on seni püsinud tagasihoidlikum.

Kodulaenuturg püsib aktiivne, liising kasvab kiiresti

Eraisikutele väljastas SEB üheksa kuuga uusi laene ja liisinguid 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Kokku on eraklientide laenuportfell kasvanud aastaga 7,5 protsenti ning kodulaenude maht 8,5 protsenti. Üheksa kuuga aitas SEB finantseerida ligikaudu 4000 kodu soetamist. Aktiivsus kodulaenuturul on paranenud ning kõrgemad intressimäärad ei ole sellele veel mõju avaldanud.

Sama näeme autoliisingus. Mootorsõidukimaksu kehtestamise esmane mõju on taandunud ning eraklientide liisingu uusmüügi maht on aastases võrdluses kasvanud 54 protsenti. Kõrged kütusehinnad on andnud hoogu elektriautode populaarsusele. Auto valikul pööratakse senisest enam tähelepanu nii igapäevastele kasutuskuludele kui ka sellele, milline tehnoloogia on pikemas perspektiivis mõistlik.

Säästmise kõrval valitakse üha enam investeerimine

SEB klientide hoiuste maht kasvas aastaga 4,1 protsenti ja ulatus 6,6 miljardi euroni. Kasvu veavad eelkõige erakliendid, kelle hoiused suurenesid aastaga 5,7 protsenti. Märgata on laiemat positiivset muutust inimeste finantskäitumises. Üha enam mõistetakse, et raha teadlik juhtimine on oluline osa igapäevasest finantskindlusest. See väljendub nii intressimäärade tõusust tingitud tähtajaliste hoiuste populaarsuses, mille maht on aastaga kasvanud ligi 9 protsenti, kui ka investeerimislahenduste laiemas kasutuselevõtus. SEB roboinvestori kasutajate arv on aastaga kasvanud 41 protsenti ning mikroinvesteerimise kasutajate arv 49 protsenti. See peegeldab finantsteadlikkuse kasvu ning inimeste järjest suuremat valmisolekut teha pikaajalist väärtust loovaid finantsotsuseid.

Tehnoloogia aitab muuta teeninduse kättesaadavamaks

Sel aastal on SEB astunud järgmise sammu tehisintellekti kasutamisel klienditeeninduses, võttes kasutusele uue virtuaalse kliendiabilise. Selle eesmärk on muuta lihtsamate ja sagedamini korduvate küsimuste lahendamine kiiremaks ning pakkuda klientidele operatiivset abi ka ajal, mil tavapärane klienditeenindus ei ole kättesaadav. Samal ajal on keerulisemate küsimuste lahendamisel kesksel kohal meie inimeste pädevus ja personaalne teenindus. Septembris tõusis klientide rahulolu meie teenindusega läbi aegade kõrgeimale tasemele, kinnitades, et personaalsel nõustamisel on ka üha digitaalsemas panganduses oluline roll.

Balti pankade ühinemine läheneb

Jätkame ettevalmistustega SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade ühendamiseks. Kliendi vaatest jätkub igapäevane pangandus senisel viisil. Suurenenud kapitalibaas ja rahastamisvõimekus võimaldavad aga senisest veelgi paremini toetada nii ettevõtete kui ka eraisikute pikaajalisi plaane. Oluline on samal ajal olla tähelepanelik pettuste suhtes. Pangaga seotud muudatusi kasutatakse sageli ära petuskeemides, mistõttu kordame üle, et kliendid ei pea SEB üksuste ühinemise tõttu oma igapäevases panganduses praegu midagi muutma.

SEB Pank Grupp (Grupp) lõpetas 2026. aasta 9 kuud 129,8 miljoni euro suuruse kasumiga (2025. aasta 9 kuu kasum oli 127,3 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 224,9 miljoni euroni (2025. aasta 9 kuud 219,2 miljoni euroni) ning tegevuskulud 70,9 miljoni euroni (2025. aasta 9 kuud 67,1 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid vähendas Grupp 3,1 miljoni euro ulatuses (2025. aasta 9 kuud vähendati 0,3 miljonit eurot). Tulumaksu tasutakse 9 kuu eest riigikassasse 27,3 miljonit eurot (2025. aasta 9 kuu eest tasuti 25,1 miljonit eurot).

Maakleri teadlikkus aitab ennetada kinnisvaravaidlusi

23.10.2026 Margot Toompark

Kinnisvaratehingus avastatud varjatud puudused võivad kaasa tuua kulukaid vaidlusi nii müüjale kui ka kinnisvaramaaklerile. Oluline on teada, millist infot tuleb ostjale avaldada, millal tekib vastutus ning kuidas dokumenteerida müügieelseid läbirääkimisi ja vältida hilisemaid arusaamatusi.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ annab praktilise ülevaate müüja ja maakleri vastutuse piiridest, puudusest teatamise ja tõendamise kohustusest ning ostja õiguskaitsevahenditest. Kinnisvarajurist Evi Hindpere selgitab kohtupraktika põhjal, kuidas võimalikke riske ennetada ja vaidluste korral oma õigusi kaitsta.

Koolitus toimub 02.11.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppena – osaleda saab Tallinnas Tulika 19 Flora Majas või veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Liven: Ehituse algus Liveni Regati projekti II etapis ja Iseära projekti järgmises etapis

23.10.2026 Adaur.ee

Liven AS („Liven”) 100%-lised tütarettevõtted on sõlminud ehituse peatöövõtulepingud Regati projekti II etapi ja Iseära projekti järgmise etapi rida- ja kortermajade ehitamiseks. Mõlema projekti peale kokku on alanud 179 uue kodu ehitus, mis valmivad ja toetavad Liveni müügitulu ja tulemusi 2027. ja 2028. aastatel.

Regati projekti arendav Liven Kodu 20 OÜ sõlmis II etapi ehituse peatöövõtulepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga, kes oli ka projekti I etapi ehituse peatöövõtja. Projekti II etapis valmib kolmes kortermajas 102 uut kodu ja äripinnad, millest esimene hoone valmib 2027. aasta lõpus ning kaks järgmist 2028. aasta esimesel poolel. Ehitustööde baasmaht koos promenaadil tehtavate töödega on 28,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Regati projekti I etapis valmis 2025. aasta lõpus 112 kodu ja 7 äripinda. I etapi kodudest on tänaseks müüdud 85% ning II etapi 102 kodust on tänaseks müüdud ja broneeritud 24 ehk 24%, sealhulgas esimesena ehitatavas hoones 27%. I etapi ehitust rahastas LHV Pank AS. Projekti arhitekt on Salto arhitektid ning rohkem infot leiab kodulehelt regati.liven.ee.

Iseära projekti arendav Liven Kodu 16 OÜ on sõlminud nii järgmise etapi seitsme ridamaja kui ka kolme kortermaja ehituse peatöövõtulepingud Tesron Ehitus OÜ-ga, kes on olnud ka projekti kõigi varasemate ridamajade ehituse peatöövõtja. Harkujärve külas valmib 2027. aasta sügisel seitsmes ridamajas 43 uut kodu ning 2027. aasta lõpus valmib kolmes kortermajas 34 uut kodu. Ridamajade ehituse baasmaht on ligi 9,0 miljonit eurot ja kortermajade ehituse baasmaht 4,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Etapi kõigist 77 kodust on tänaseks müüdud ja broneeritud 26 ehk 34%, sealhulgas ridamajades 42% ja kortermajades 24%.

Iseära projekti varasemates etappides on valminud või 2026. aasta lõpuks valmimas kokku 107 kodu ridamajades ja 36 kodu kortermajades; nende ehitust on rahastanud Bigbank AS. Projekti arhitekt on ARS Projekt OÜ ning rohkem infot leiab kodulehelt iseara.liven.ee.

Liven: Start of construction of phase II of Liven’s Regati project and the next phase of the Iseära project

23.10.2026 Adaur.ee

Wholly owned subsidiaries of Liven AS (“Liven”) have signed general contractor agreements for the construction of phase II of the Regati project and the terraced houses and apartment buildings of the next phase of the Iseära project. In the two projects combined, construction of 179 new homes has started; the homes will be completed in 2027 and 2028 and will support Liven’s revenue and results in those years.

Liven Kodu 20 OÜ, which is developing the Regati project, signed the phase II general contractor agreement with Mitt & Perlebach OÜ, which was also the general contractor of phase I. Phase II of the project comprises 102 new homes and commercial premises in three apartment buildings; the first building will be completed at the end of 2027 and the other two in the first half of 2028. The base volume of the construction works, including the works on the promenade, is EUR 28.3 million, plus VAT.

Phase I of the Regati project, comprising 112 homes and 7 commercial premises, was completed at the end of 2025. To date, 85% of the phase I homes have been sold and 24, or 24%, of the 102 phase II homes, including 27% in the building to be built first have been sold or booked. The construction of phase I was financed by LHV Pank AS. The architect of the project is Salto arhitektid and more information is available at regati.liven.ee.

Liven Kodu 16 OÜ, which is developing the Iseära project, has signed general contractor agreements with Tesron Ehitus OÜ for the construction of both the seven terraced houses and the three apartment buildings of the next phase; Tesron Ehitus OÜ has also been the general contractor for all previous terraced houses in the project. In Harkujärve village, 43 new homes in seven terraced houses will be completed in the autumn of 2027 and 34 new homes in three apartment buildings at the end of 2027. The base volume of the construction works is nearly EUR 9.0 million for the terraced houses and EUR 4.7 million for the apartment buildings, plus VAT. Of all 77 homes in the phase, 26, or 34%, have been sold and booked to date, including 42% in the terraced houses and 24% in the apartment buildings.

In the earlier phases of the Iseära project, a total of 107 homes in terraced houses and 36 homes in apartment buildings have been completed or will be completed by the end of 2026; their construction has been financed by Bigbank AS. The architect of the project is ARS Projekt OÜ and more information is available at iseara.liven.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

KV.EE: pakkumist jääb vähemaks ja hind liigub üles – süüdi hooajalised tegurid

22.10.2026 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE Indeks on teinud hüppe 199,0 punktile. Aastaga on indeks kasvanud 7,8 ja 3 kuuga 1,7%. KV.EE objektide arvu indeks on 73,9 punktil, mis on aastatagusest 1,9% allpool. Viimase 3 kuuga on portaalis KV.EE pakkumisi vähemaks jäänud 2,4% võrra.

Elamispindade pakkumiste mahu pikem trend on vähenemise suunas. Kobarkriiside haripunktis valitses meil elamispindade ülepakkumine, mis survestas hindu. Nüüdseks liigume KV.EE objektide arvu indeksiga laugelt ja rahulikult pakkumise vähenemise suunas, et uue aasta alguses uue hooajalise pakkumise suurenemise lainesse jõuda.

Pakkumise vähenemine võiks olla tegur, mis ajab hindu üles. KV.EE Indeksi kasvu taga on aga eelkõige kallimad või isegi väga kallid elamispinnad, mis keskmist hinda üles kangutavad.

Pakkumine ehk KV.EE objektide arvu indeks liigub küll vähenemise suunas, kuid püsib üsna heal kõrgel tasemel, kus ostjatel valikuvõimalust on. Laia valikuvõimaluse olemasolu ei sunni ostjaid ostuotsuse langetamisega asjatult kiirustama. See lubab küll hindadel ülespoole trügida, kuid mitte liiga kiiresti.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Otsid koolituseks sobivat ruumi Tallinnas?

22.10.2026 Margot Toompark

Kas plaanid korraldada koolitust, seminari, koosolekut või töötuba? Kinnisvarakooli koolitusklass Tallinnas Kristiines pakub mugavat ja professionaalset keskkonda kuni 36 osalejale. Ruum sobib ka hübriidüritusteks, kus osa osalejaid viibib kohapeal ja teised osalevad veebi teel.

51 m² suuruses ruumis on olemas konverentsiseade, 86-tolline UHD-ekraan, tahvel ja veeautomaat. Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse esimesel korrusel. Rendi ruum alates kolmest tunnist hinnaga 75 eurot + käibemaks või terveks päevaks (8 tundi) hinnaga 110 eurot + käibemaks.

Küsi lisainfot ja broneeri ruum! Helista numbril 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta aadressil kool@kinnisvarakool.ee.

Vaata lähemalt: Kinnisvarakooli koolitusruumi rent

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Favorte: Lucky 4 ärikvartali teine etapp on valmis

21.10.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraarendaja Favorte lisas Laki äripiirkonda 4400 ruutmeetrit kaasaegseid büroo- ja laopindu. Mustjõe 39 ja 39a ärihoonetesse on esimesed ettevõtted juba sisse kolinud. Hooned ehitas Mitt & Perlebach, peaprojekteerija oli Ehitusinsener OÜ ja arhitektuurse lahenduse autor LOOB Projekt.

Mustjõe 39 ja 39a on stock-office tüüpi ärihooned, kus kõrge laega lao- või kaubanduspind ja büroo paiknevad ühes üksuses. Lisaks on hoonetes eraldiseisvad büroopinnad. Lahendus on mõeldud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad kaupa vastu võtta, ladustada ja müüa ning kohtuda klientidega samas kohas. Nii hoiab ettevõte kokku aega ja logistikakulusid.

Favorte projektijuhi Karl Luha sõnul olid hoonete kavandamisel esikohal üürnike igapäevased vajadused. „Mustjõe 39 ja 39a planeerimisel arvestasime sellega, mida meie üürnikud on aastate jooksul kõige enam küsinud: ladu ja kontor peavad olema koos, kaup peab jõudma otse ukse taha ning pind peab saama ettevõttega kaasa kasvada. Ehitus kulges plaanipäraselt ja tulemus on nii praktiline kui ka esinduslik,“ ütles Luha.

LOOB Projekti arhitekti Jüri Pilliroo sõnul oli eesmärk leida tasakaal esindusliku välisilme ja praktilise ruumilahenduse vahel. „Hoone arhitektuuri lahendamisel lähtusime krundi võimalustest ja soovist ühendada kaasaegne ja esinduslik välisilme praktiliste ning paindlike ruumilahendustega, mis toetavad hoones toimetavate ettevõtete igapäevast tegevust ja kasvu. Loodame, et hoone pakub oma kasutajatele pikaajalist väärtust ning loob head tingimused nii ettevõtete arenguks kui ka mõnusa meeleolu hoones töötavatele inimestele,“ lisas Pilliroog.

Lucky 4 ärikvartal asub Haabersti ja Kristiine linnaosa piiril, Mustamäe tee läheduses. Kvartali esimene hoone, Laki 4, on juba valminud ja võõrustab mitut ettevõtet. Kesklinna jõuab autoga umbes üheksa minutiga ning Tammsaare ja Järvevana tee kaudu pääseb Ülemistele, Tartu maanteele ja Peterburi teele kesklinnast läbi sõitmata. Paldiski maantee viib linnast välja Keila suunas ja viie minuti kaugusel on Forelli bussipeatus.

Hoonetes on kasutatud energiatõhusaid lahendusi, mis hoiavad kõrvalkulud madalal: Favorte üüriportfelli keskmine kõrvalkulu oli 2025. aastal 1,6 eurot ruutmeetri kohta. Üürnikele on tagatud personaalne parkimine ning büroopindadel on kööginurk juba olemas. Praegu on saadaval viis büroopinda suurusega 34–88 ruutmeetrit ja üks 315-ruutmeetrine stock-office, millest 235 ruutmeetrit on lao- või kaubanduspind ja 80 ruutmeetrit büroo. Üürihind on 10,50 eurot ruutmeetri kohta kuus, millele lisandub käibemaks. Lisainfot arenduse kohta leiab aadressilt lucky4.ee.

Mustjõe 39 ja 39a kuuluvad Favorte Stock kaubamärgi alla. Favorte on Eesti suurim stock-office hoonete omanik ja arendaja. Üle 30-aastase kogemusega arendaja on rajanud 95 000 m² äripindu ja planeerimisel on veel 175 000 m². Favorte hoonetes tegutseb ligi 200 ettevõtet enam kui sajast eri valdkonnast.

Tallinn: Tallinn alustab uue hankega olümpianõuetele vastava ujula rajamiseks

21.10.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas alustada uue hankega olümpianõuetele vastava ujula rajamiseks, et vältida pikka õigusvaidlust, suurendada hankel konkurentsi ning tagada, et ujula ehitusega saaks võimalikult kiiresti edasi liikuda.

Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu küsimustele seoses hanketingimuste ja konkurentsiolukorraga ning kaalunud järelevalvemenetluse algatamist. Kuigi linn hindas algselt senist hankemudelit toimivaks ja projekt on pälvinud erasektori huvi, otsustas linnavalitsus võimalike vaidluste vältimiseks valmistada ette uue hanke.

Linnapea Peeter Raudsepa sõnul on endiselt Tallinna eesmärk ehitada Eestis esimene rahvusvahelistele olümpianõuetele vastav ujumiskeskus nii tippsportlastele, harrastajatele kui ka lastele algõpetuse saamiseks. „Soovime teha koostööd erasektoriga, sest see aitab pikaajaliselt vähendada hoone ülalpidamiskulusid ning on maksumaksja raha osas säästlikum otsus,“ kommenteeris Raudsepp.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul annab uus hange arendajale laiema tegevusvabaduse. „Ujula ja parkla jäävad kohustuslikuks ka tulevikus, kuid kõik ülejäänud lahendused saavad pakkujad kujundada ise. Kahjuks saavad inimesed uues ujulas treenida hiljem, kui algselt lootsime, kuid oluline on, et liigume edasi viisil, mis annab projektile võimalikult kindla tuleviku,“ sõnas Terik.

„Praeguse hanke vastu on huvi tundnud mitu potentsiaalset arendajat, mis näitab, et turul on projekti vastu reaalne huvi. Samas ei saa linn võtta riski, et aastaid ette valmistatud ujula takerduks pikkadesse menetlustesse või kohtuvaidlustesse. Uue hankega saame vajalikud küsimused juba eos maandada ja keskenduda ujumiskeskus ehitusele,“ lisas Terik.

Uue hanke ettevalmistamisel jääb linn kindlaks ujumiskeskuse põhinõuetele. Kohustuslikud on kümne rajaga 50-meetrine võistlusbassein, 25-meetrine treeningbassein, õppebasseinid ning parkla. Kõik ülejäänud lahendused saavad tulevased pakkujad kujundada vastavalt oma äriplaanile.

Tallinn on jätkuvalt valmis projekti panustama kuni 20 miljonit eurot, mis on väiksem summa kui täielikult munitsipaalse ujula rajamise korral. Linna eesmärk on leida lahendus, mis võimaldab rajada kaasaegse ujumiskeskuse kulutõhusalt.

Uue hanke korraldamine tähendab paratamatult ajakulu ning ujumiskeskuse valmimine lükkub rahandusministeeriumi nõuete tõttu edasi vähemalt aasta võrra. See mõjutab nii laste ujumisõpet, veeohutuse eesmärke kui ka Eesti ujumisspordi arengut laiemalt. Samuti tuleb arvestada, et vahepeal muutunud nõuded avalikele hoonetele võivad projekti lisada uusi kohustusi, sealhulgas avaliku varjumiskoha rajamise.

Tartu: Ilmatsalu piirkonna üldplaneering hakkab valmis saama

21.10.2026 Tartu.ee

12. oktoobril 2026 toimus Ilmatsalu koolis järjekorras juba neljas Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu arutelu. Seekord tutvustasid linnavalitsuse töötajad suvel toimunud avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ja ettepanekuid.

Kokku laekus ettepanekuid 13 isikult ja kahelt ametiasutuselt. Need puudutasid paljusid valdkondi, kusjuures mured ei piirdunud sugugi planeeringuala lahendustega. Enim tagasisidet anti Järve tee liikluskoormuse ja sellega kaasneva müra osas. Linnavalitsuse töötajad selgitasid, et liikluskoormuse arusaadava tõusu leevendamiseks on planeeringumenetluse ajal valminud Järve tee rekonstrueerimisprojekt. Oluline on, et projekti lahendus tugines koostatud liiklusuuringule, kus loendati praegune liiklus ja prognooositi tulevikupilti. Tänava projekti lahendus arvestas tipptunni liikluse läbilaskvuse tagamisega kõigil ristmikel, lahendus on eraldi antud Raba tee ristmikule. Projekteeritud on ka uued kõnniteed ja rattateed. Nii mürauuringus kui ka laekunud ettepanekute osas oli suurimaks probleemiks raskeliiklus, mis aga nüüd on kavandatud suunata rekonstrueeeritud Pärna teele ja alevikku enam ei läbi.

Lisaks anti ülevaade keskkonnaküsimustest. Keskkonnamõjude hindajad selgitasid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisega, aga ka salvkaevude veerežiimiga seonduvat ja lähedal asuva Natura ala kaitset puudutavaid küsimusi.

Eraldi käsitleti ettepanekuid, mis olid seotud jõe laevatatavusega, kämpingu ja sildumisaladega. Ettepanek rajada kämping jõe kaldale ei leidnud linna poolt toetust, kuna sellelaadset majutust on võimalik lahendada sadama territooriumil, kuhu on lubatud ka majutusaruumide, sh karavankämpingu kohtade rajamine. Samuti ei leidnud toetust mõte lubada paadisildade rajamist väljaspool sadamat, sest seal on sildumiseks kavandatud paadikohtade reservi piisavalt.

Teede osas tehtud ettepanek näha tehisjärve ümber planeeritud tänav ette eratänavana, kus keelatud oleks juhuslike autode läbisõit, ei leidnud linna poolt samuti toetust.

Arutelul esitati palju erinevate valdkondadega seonduvaid küsimusi.

Otsustati jätkata planeeringu menetlemist, viies planeeringusse avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel sisse vajalikud muudatused. Avaliku arutelu tulemuste alusel tehtavad muudatused ei muuda üldplaneeringu põhilahendusi ega too kaasa vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks.

Seejärel esitatakse üldplaneering keskkonnaametile nõusoleku andmiseks ning Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks.

Bigbank: Tallinnas vähenes ehituslubade taotlemine III kvartalis 70%

21.10.2026 Raul Eamets

Statistikaamet avaldas täna lisaks igasugustele hinnaindeksitele ka info selle kohta, kui palju taotleti selle aasta kolmandas kvartalis elamuehituseks ehituslubasid ning kui palju anti kasutuslubasid. Lisaks on olema ka info selle kohta kui palju alustati ehitustegevust, sest ehitusloa taotlemine ei tähenda veel automaatselt ehitustegevuse alustamist.

Kui me vaatame üldstatistikat, siis tänavu III kvartalis taotleti ehituslubasid 130,5 tuhande ruutmeetri ehitamiseks, ehitamisega alustati 115,5 tuhande ruutmeetril. Räägime uutest elamutest, mitte renoveerimistest. Kui räägime tükkidest, siis alustati 364 erinevas suuruses elamu ehitamisega (siia alla lähevad ka korterelamud) ning ehituslubasid taotleti 509 elamu ehitamiseks.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodi mahuga on elamuehituse mahud vähenenud, uusi ehitus lubasid taotleti tervelt 29% vähem kui aasta tagasi, pindala arvestuses ehk ruutmeetrites oli vähenemine 27%. See on päris suur vähenemine kui arvestada, et III kvartal on üks magusamaid aegu ehitamisega alustamiseks. Millal siis veel ehitada kui mitte suvel?

Languse taga oli eelkõige Tallinna ja Harjumaa uuselamuehituse mahtude vähenemine. Tallinnas vähenes uutele elamutele antavate ehituslubade arv aastaga tervelt 71%, ehitamise alustamine vähenes 29%. Väljastatud kasutuslubade arv Tallinnas kasvas samas 23%, mis näitabki, et 2025. aasta kolmas kvartal oli väga viljakas elamuehituses.

Kui terves Eestis ehituse mahud vähenesid, siis reas maakondades elamuehitus kasvas nii ehituslubade väljastamises kui ka ehituse alustamises. Korralik kasv ehk rohkem kui kaks korda kasvasid ehituslubade mahud (ruutmeetrites) Hiiumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Tõsi mahud absoluutarvudes ei ole väga suured, mis tähendab, et ühe või kahe suurema kortermaja lisandumine viib kasvunumbrid kohe üles. Tartu linnas kasvasid uute elamute ehituslubade mahud koguni 3 korda. Kui aasta tagasi kolmandas kvartalis taotleti ehituslubasid 6000 ruutmeetrile, siis sellel aastal juba 19000 ruutmeetrile. Näib nagu väiksemat sorti ehitusbuum. Samas, ehitamist alustati 7000 ruutmeetril, mis on enamvähem sama tase, mis aasta tagasi.

Paljudes maakondades ehituslubade taotlemine vähenes nii nagu see oli ka pealinnas –

tervelt 9 maakonnas oli ehituslubade taotlemine väiksem kui aasta tagasi. Suuremad langused olid lisaks Tallinnale veel Tartu maakonnas ning Lääne-Virumaal.

Kasutuslubade arv kasvas kolmandas kvartalis lisaks Tallinnale veel Ida-Virus, Jõgevamaal, Hiiumaal, Võrumaal ning Tartu linnas. Mujal anti kasutuslubasid välja vähem kui aasta tagasi.

Uusehituste buumi vaigistab natuke ilmselt kasvav intress ning väga suured taristu ehitamise mahud. Via Baltica ning Rail Balticu ehitamine kergitab ka ehitusmaterjalide hinda ning on juba teatud materjalide osas tekitanud ka ajutist defitsiiti.