Eesti 25–29-aastaste eluasemekulude ülekoormuse määr tõusis 2025. aastal 17,2%-ni, mis oli Euroopa Liidus kolmas näitaja. Samal ajal kolivad Eesti noored vanematekodust välja EL-i keskmisest üle kolme aasta varem. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul ei näita panga laenuportfell, et noored oleksid kasvanud eluasemekulude tõttu laiemalt makseraskustesse sattunud.
Eurostat loeb eluasemekulude ülekoormuseks olukorda, kus leibkonna eluasemekulud ületavad 40% kasutatavast sissetulekust. Veel 2024. aastal oli 25–29-aastaste näitaja Eestis 12,2% ning 2016. aastal 6,1%. Kasv on märgatav ka kogu elanikkonna seas: 2016. aasta 4,9%-lt on näitaja tõusnud 8,8%-ni, millega Eesti liikus EL-i võrdluses 23. kohalt viiendaks.
Kikase sõnul ei tähenda Eurostati 40% piir automaatselt, et inimene oleks eluasemekuludega hätta sattunud. Näitaja hõlmab kõiki koduga seotud kulusid, pank hindab aga eraldi inimese laenukohustusi ja üldist maksevõimet. Seetõttu ei saa kõrget ülekoormuse määra võrdsustada kodulaenude makseraskustega.
„Eestis üldiselt ja ka Luminoris on eluasemelaenude portfell väga heas seisus. Me ei näe, et noorem vanuserühm oleks siin eraldi probleem. Kulud on küll tõusnud ja sissetulekute kasv pole alati samas tempos kaasa tulnud, kuid see ei ole tekitanud olukorda, kus noored laiemalt toime ei tuleks,“ ütles Kikas.
Tema hinnangul on Eesti näitaja pikaajalise kasvu taga mitu tegurit. Võrreldes 2016. aastaga on Eurostati andmetel Eestis eluasemehinnad kasvanud 129%, viimastel aastatel on kallinenud energia ja muud koduga seotud kulud ning euribori tõus suurendas muutuvintressiga kodulaenude makseid. Baltikumis kasutatakse euriboriga seotud kodulaene sagedamini kui Kesk-Euroopas, kus levinumad on pikemaks perioodiks fikseeritud intressimäärad. Kiiresti on kasvanud ka üürihinnad, mis mõjutab paljude 25–29-aastaste toimetulekult.
Samas eristuvad Eesti noored Euroopa võrdluses varase iseseisvumisega. Eurostati andmetel kolitakse Eestis vanematekodust välja keskmiselt 22,7-aastaselt, mis on enam kui kolme aasta võrra varem võrreldes EL-i keskmisega, milleks on 26,3 eluaastat. Lätis on vastav vanus 25,7 ning Leedus sarnaselt Eestile 22,7 eluaastat.
„Eestis on üsna tavapärane, et pärast ülikooli lõpetamist minnakse tööle ja oma elamispinnale. Lätis elatakse vanematega sageli kauem,“ märkis Kikas. Varasem iseseisvumine tähendab ühtlasi, et üüri, kommunaalide ja muude eluasemekuludega puututakse varem kokku.
Luminori tänavu läbi viidud uuring on näidanud ka seda, et Eestis peetakse kodu soetamist enne 31. eluaastat realistlikumaks kui Lätis ja Leedus. Eksperdi hinnangul ei tähenda see iseenesest, et Eesti noored võtaksid liiga suuri laenukohustusi. Pigem võib varasem iseseisvumine tuua ka oma kodu ostmise küsimuse noorte jaoks varem päevakorda.
Kikase sõnul tuleb Eurostati kõrget näitajat seetõttu vaadata laiemas kontekstis. „Eesti noored hakkavad eluasemekulusid kandma suhteliselt vara ning nende sissetulekud on sageli alles kasvufaasis, kuid panga vaatest ei ole praegu märke, et see oleks toonud kaasa noorte laenuvõtjate suuremaid makseraskusi,“ lisas Kikas.
