Kelmikülas Tehnika tänava äärest leiab mitu 1920. aastatel ehitatud, juugendstiilist mõjutatud kaitsealust kortermaja.
Kelmiküla, ajaloolise Toompea eeslinna ala, Tehnika tänava raudtee-poolsesse lõiku, mida, erinevalt sama tänava algusosast, ei jõutud tsaariajal terviklikult hoonestada, hakkasid suuremad majad kerkima alles 1920. aastatel, eriti pärast Paldiski maantee raudteeviadukti valmimist 1926. aastal.
Tehnika 12 ja 14 asuvad juugendstiilis kahekorruselised kortermaja. Insener Anton Uessoni poolt aastatel 1910-11 kavandatud hooneid ilmestavad tänavafassaadi keskrisaliit, trepikoja ning pööningukorruse väikeseruudulised aknad ja keeruka kujuga katused. Hoonetel on tagasissekäigu kohal väga kaunis ja üsna haruldane puitkonsoolidel varikatus, peasissekäigu varikatus on kadunud.
Erinevalt nr 14 majast nr 12 hoonet ei krohvitud, mistõttu kogumulje on soojem ja elavam. Majadesse kavandati üsna soliidsed kodanlikud korterid, esinduslikkuse-taotlusest kõnelevad ka korterites leiduvad uhked ahjud, kahe poolega tiibuksed, võimsad treitud balustritega puittrepid ja teenijatele mõeldud tagatrepikoja olemasolu.
Ka kohe järgmine hoone aadressiga Tehnika 16 on kaitse all. Aastatel 1923-24 arhitekt Karl Burmani projekti järgi ehitatud raudteeteenijate neljakorruseline suurelamu. L-kujulise põhiplaaniga hoonel oli algselt 23 erineva suurusega (ühe- kuni 5-toalist) mugavustega korterit. Hoone välisilme on võrreldes varasemate K. Burmani loomingu näidetega ratsionaalsem ja rangem. Hoonel on murdkelpkatus, seda liigendavad erineva kujuga ärklid. Fassaadide dekoor on minimaalne, aknaraamid tiheda jaotusega.
Tehnika 16 asuv kõrge kivimaja. Taamal on näha ka Tehnika 14 asuvat puumaja.
Teisel pool tänavat asuvad Tehnika 17 ja 19 hooned, mille kavandas 1929. aastal arhitekt Karl Treummann-Tarvas. Kahekorruselistes mansardkorrusega hoonetes on 3 trepikoda, kummalgi korrusel oli algselt 3 avarat, eraldi köögisissepääsuga korterit — üks kuuetoaline ja kaks kolmetoalist. Moodsa mugavusena oli igasse korterisse ette nähtud ka vannituba, kõige suuremsse korterisse ka teenijatuba.
Ehituse käigus tehti projekti mõnede detailide ja korterite ruumijaotuse üksikasjade osas mitu korda ringi, 1931. aastal ehitati eluruumidena välja mansardkorrus. Ka keldrisse olid lisaks kuuridele ja pesuköögile projekteeritud kojamehe, autojuhi ja pesunaise väikesed korterid ja kaks väikekauplust eraldi sissekäikudega tänavalt.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
