Täna avaldatud Statistikaameti värsked andmed eluaseme hinnaindeksile näitavad, et Euroopa Keskpanga intresside langetused ning sellega kaasas käiv euribori langus on hakanud tasapisi mõju avaldama eluasemeturule. Kui eelmise aasta teise ja kolmanda kvartali eluasemeindeksid võrreldes varasema kvartaliga natuke langesid, siis nüüd näeme tõusu. Eluasemeindeks tõusis selle aasta I kvartalis võrreldes 2024. a IV kvartaliga 3%.
Aastases võrdluses kasvasid korterite hinnad 2,7% ning majade hinnad 8,9%. Tuginedes Tallinna eluasemeturu andmetele võib väita, et see hinnatõus kajastab rohkem järelturu korterite hindade kasvu, sest kinnisvaraturu elavnemine algas järelturust. Uusi kortereid, mis olid juba algselt palju kallimad, osteti vähem ehk nende ostude osakaal kõigis eluasemeturu tehingutes langes.
Võrreldes majanduskriisi algusega (2022. a I kvartal) on korterid kallinenud 21,8% ning majad 26,2%. Üldine hinnatõus (THI) on samal perioodil olnud 27%. See näitab, et kinnisvara (eriti majad) on olnud enamvähem kaitstud hinnatõusu eest ehk inimesed, kes on investeerinud varasemal ajal kinnisvarasse, on suurendanud oma vara väärtust koos hinnatõusuga.
