Domus Kinnisvara: Muutuv kliima Nihv-Nihvi õlgmajadele edu ei ennusta

Domus KinnisvaraMajandusfoorumid on muutunud kliimafoorumiteks. Greta Thunbergi guugeldatakse Eestis rohkem kui Jüri Ratast või Kersti Kaljulaidi. Ei möödu nädalatki, kui meediaruumis ei avaldata kirglikke seisukohti kliima soojenemise poolt või vastu.

Kuna kliima võimalik muutus puudutab kõige otsesemalt planeedi piiratud ressurssi nimega maa ja sellega seotud hoonestust, siis kinnisvarasektor lihtsalt peab väljakujunenud praktikaid muutma ning uute nõuete ja ootustega kohanema. Ja mitte ainult kinnisvarasektor, riik ja omavalitsused juba täna mõjutavad kasvõi läbi energiatõhususe nõuete hoonete standardeid ja inimeste elukvaliteeti ning omakorda tarbijad läbi keskkonnateadlikuma suhtumise mõjutavad riiki, arendajaid ja ehitusmaterjalide tootjaid.

Kliima muutusel on otsene mõju rahakotile

Kliima muutuse mõju on laiem, kui me hetkel ette kujutada suudame ja ei piirdu kaugeltki mitte ainult sellega, et näeme katustel senisest enam päikesepaneele. Näitena võib tuua kindlustuse valdkonna, mille esindajad jagasid hiljuti oma visiooni tulevikust selle kohta, et kinnisvara kindlustamine võib kliima muutuse mõjul muutuda enamiku inimeste jaoks oluliselt kallimaks. Valmis on modelleeritud üleujutuste tõenäosuse kaart, mille alusel hakatakse tulevikus tariife määrama. Kuigi Eesti täna veel orkaanide keskmes ei ole, siis kindlustusseltside sõnum on selge – tulevikus majakest merevaatega omav inimene peab tõenäoliselt arvestama kõrge kindlustusmaksega. Ja selliste, esmapilgul vähetähtsate, nüansside koosmõjul hakkab tulevikus kujunema kinnisvara väärtus, kus alates asukohast kuni kasutusel olevate materjalide ja tehnoloogiateni välja võib kinnisvara hind muutuda ühes või teises suunas märkimisväärselt. Juba vanarahvas teadis, et maju tasub ehitada ikka kõrgema künka otsa ja tulevikus on see tarkus veelgi ajakohasem.

Valdav osa teadlasi on üksmeelel, et meie regioonis on tulevik sarnane viimastele aastatele, kus talved on soojemad ja suved heitlikumad. Suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste arv, rohkem näeme torme, intensiivseid sajuperioode ja senisest tugevama tuulega peame samuti harjuma. Levinud rahvanali kehvast suusailmast on saamas aastaringseks tegelikkuseks. See kõik tähendab, et hooned peavad üha enam nii tuule kui vihmaga hakkama saama ja Kolme Põrsakese muinasjutust tuntud loos võib prohvetlikuks pidada seda põrsast, kes otsustas ehitada kivist maja. Kivimaja on ka täna eestlastest koduostjate seas väga populaarne, mida muutuv kliima saab vaid süvendada.

Mida toob muutuv kliima veel kaasa kinnisvaraturule, hoonete arhitektuurile ja konstruktsioonidele?

Kinnisvara asukoht muutub veelgi tähtsamaks. Seda nii uute hoonete planeerimise kui ka vanade hoonete jätkusuutlikkuse mõttes. Arhitektuur muutub pigem lihtsamaks ja minimalistlikumaks. Kolm vintskappi ainult suurendavad igasugu läbijooksude riske. „Vana ja hea“ viilkatus koos kaldkatusega hoiab jätkuvalt kõrget reitingut eelistatud katusetüübina. Aknad lähevad pigem väiksemaks kui suuremaks ning nõuded nende kvaliteedile ja soojapidavusele tõusevad. Taastuvenergia suurem kasutamine on trend, millest ei saa ükski kinnisvaraarendaja ega ehitaja mööda vaadata. Tulevik on uute materjalide ja mõtteviisi päralt, kus au sees on keskkonnateadlikkus, uuendusmeelsus ja vastustustundlikkus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 2 = 4

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!