Keskpank on rahapoliitika toetust majandusele vähendamas, sest Venemaa Ukrainas vallandatud sõjast kiirenenud hinnatõusu tingimustes ei ole see enam põhjendatud. Ka valitsuse eelarvepoliitikal on roll kiire hinnatõusu pidurdamisel.
„Ei ole mõistlik käituda nii, et ühe jalaga ehk rahapoliitikaga pidurdad ja teisega ehk eelarvepoliitikaga annad gaasi,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller täna Riigikogus iga-aastases ülevaatekõnes Eesti Panga tegevusest.
Keskpank annab oma osa hinnatõusu ohjeldamiseks euroala tasemel. Euroala miinusmärgiga intressimäärad on varsti ajalooks saamas ja lõpevad ka täiendavad võlakirjaostud ehk rahvakeeli rahatrükk, millega keskpank on majandust elavdanud. Samuti lõpevad väga soodsad keskpanga laenud kommertspankadele. „Eesti hinnatõusu talitsemisel on aga väga oluline, et valitsuse kulutused hindadele survet juurde ei tekitaks,“ toonitas Müller, osutades, et kiirenev hinnatõus on Eesti majanduses järjest laiapõhjalisem. Vajalikud investeeringud tuleb riigil teha ja Ukraina sõjast põhjustatud ootamatud kulud katta, kuid liiga nõrga nõudluse probleemi, mis vajaks riigi poolt toetamist, Eesti majanduses ei ole.
Mülleri sõnul jälgib keskpank kasvava murega, kuidas tulude ja kulude vahe Eesti riigieelarves järjest püsivamaks muutub. Eesti riigi laenukoormus hüppab järgmise nelja aastaga umbes 20 protsendi pealt eeldatavasti 30 protsendi peale ning vaid osa sellest on seotud kriisist tulenevate kuludega. „Iga kümnes kulutatud euro on riigieelarves tuludega katmata ning eeldab pidevalt juurde laenamist,“ märkis Müller, osutades, et keskpanga intressimäärade tõustes tõusevad ka riikide laenude teenindamise kulud.
Lisaks saab Eesti riik täna veel märkimisväärse osa tuludest Euroopa Liidu eelarvest, mis elatustaseme tõustes edaspidi väheneb. „Suudame tegelikult päris oma tuludega katta heal juhul vaid 85 senti igast Eesti riigi poolt kulutatud eurost,“ osutas Müller. „See ei saa olla pikalt jätkusuutlik ning peaks meid tegema ettevaatlikuks, kui kavandame täiendavaid püsivaid riiklikke kulutusi.“
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri kõne Riigikogule on leitav keskpanga veebilehelt: https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-presidendi-sonavott-riigikogus-eesti-panga-2021-aasta-aruande-esitlemisel-31052022
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
