Eesti Pank: Kiire inflatsioon vajas keskpangalt jõulist vastust

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas tõsta intressimäära järsumalt kui kunagi varem ehk 0,75% võrra, sest hinnatõus euroalal on väga tempokas ja püsib eeldatavasti liiga kiire veel pikema aja jooksul. Intressimäärade jõuline tõstmine on vajalik selleks, et vältida praeguse kiire hinnatõusu edasikandumist järjest enamate kaupade ja teenuste hindadesse ning jõuda paari aasta ettevaates tagasi lähemale euroala 2%lisele inflatsioonieesmärgile.

Tarbijahindade tõus ulatus euroalal augustis rekordilise 9,1%ni ning oma värskes majandusprognoosis näeb Euroopa Keskpank ette, et sel aastal on keskmine hinnatõus 8,1% ja järgmisel aastal 5,5%. Hinnatõus on olnud märksa kiirem, kui vaid paar kuud tagasi prognoositi peamiselt gaasi- ja elektrihindade jätkuva kallinemise tõttu. Kuigi euroalal keskmiselt 40% lähedale ulatuv energiahindade kallinemine on peamine hinnatõusule hoogu andev tegur, on selge, et hinnatõus puudutab energia kõrval järjest suuremat hulka kaupu ja teenuseid. Eriti tajume seda Eestis, kus elektri- ja gaasihindade kallinemine on võrreldes aastatagusega enam kui kolmekordne. See on kõike muud kui tavapärane, et nii oluline osa meie kulutustest kallineb järsku kordades. Nii näiteks on gaasi viimastel andmetel 244%line kallinemine aasta tagusega võrreldes pea kümme korda kiirem kui üldine hinnatõus, mõistagi mõjutades seega oluliselt ka hinnatõusu koondnumbrit.

Tõenäoliselt kiireneb hinnatõus euroalal lähiajal veelgi, kuid väga palju sõltub ka neist otsustest, mida valitsused on tegemas elektri ja gaasi hinnatõusu piiramiseks.

Intressimäärade tõstmine on keskpanga peamine tööriist, millega saame majanduse hoogu pidurdades vähendada survet hindade edasiseks tõusuks. Intresside kergitamisega liialt viivitades tekib oht, et kiire hinnatõus jätkub veelgi kauem, misjärel nõuaks inflatsiooni kontrolli alla saamine juba majandusele palju järsumalt piduri tõmbamist.

Keskpankuritena ei ole meie võimuses energiahindu vahetult mõjutada. Küll aga tuleb tõdeda, et madalad intressimäärad loovad fooni, mis teeb võimalikuks ka teiste hindade kestvama ja kiirema tõusu. Euroopa Keskpanga nõukogu otsused on kantud just sellest arusaamast ning tõdemusest, et praeguse parima teadmise kohaselt ei aeglustu hinnatõus päris 2%ni veel ka ülejärgmiseks aastaks. Selge on see, et ka pärast seekordset tõusu on intressimäärad tegelikult endiselt madalad ega ulatu veel piirini, kus kallis laenuraha majanduse ja hindade kasvu selgelt piirama hakkab. Seetõttu ei jää eilne intressitõusu otsus ilmselt lähikuudel viimaseks. Kui järsud aga peaksid olema järgmised intressitõusud ja kui kõrgele intresse tuleks lõpuks tõsta, sõltub juba järgmiste kuude ja kvartalite arengutest euroala majanduses.

Keskpanga jaoks teeb otsuste tegemise keeruliseks olukord, kus tõusvad energiahinnad samaaegselt kiirendavad hinnatõusu ja nõrgendavad majanduskasvu väljavaateid. Tavapäraselt käib majanduslangusega kaasas hinnatõusu aeglustumine, aga praegu see seos ei tööta. Eriti juhul kui gaasi tarbimist on vaja otseselt piirama hakata, on väga tõenäoline, et näeme euroalal järgmisel aastal majanduslangust. Keskpanga peamine eesmärk on aga just hinnatõusu piisavalt madalal hoidmine paari aasta ettevaates, mistõttu ei ole ka need riskid majandusaktiivsusele põhjuseks intressimäärade tõstmisel kõhelda.

Mõistagi ei ole kõik majanduse käekäiku ilmestavad märgid ühtmoodi pessimistlikud. Teine kvartal tervikuna oli euroala majandusele pigem hea ning ka 4,1%ni ulatunud aastase majanduskasvu number üllatas positiivselt. Näha on märke on häirete leevenemisest tarneahelates ning tööturg on endiselt tugevas seisus. Isegi kui mõtleme majanduse võimalikule aeglustumisele, on tõenäoline, et sellega kaasneb tavapärasest väiksem töökohtade kadu. Ka Eestis näeme, et ettevõtetel on töötajaid endiselt puudu ning ju on nii mõnelgi ettevõtjal ka pandeemiakriisi järel värskelt meeles, kui raske on pärast koondamisi hiljem taas vajalikke töötajaid leida.

Kokkuvõttes on siiski selge, et lähiaja väljavaade on piisavalt keeruline nii ettevõtjate kui palgatööd tegevate inimeste jaoks. Sissetulekute kasvust kiirem hinnatõus vähendab meie ostujõudu ning olukorra kiiret paranemist Ukrainas toimuva sõja ja kogu Euroopat raputava energiakriisi taustal ei paista. Mõistetavalt proovivad valitsused leida võimalusi energia järsust kallinemisest tulenevate raskuste leevendamiseks. Siiski ei ole kogu hinnatõusu võimalik ettevõtetele ja inimestele hüvitada, sest selleks vajalik riiklike kulutuste suurendamine annaks hinnatõusule omakorda hoogu ja lükkaks meid ohtlikku nõiaringi. Kuna kiire hinnatõusuga käsikäes suurenevad maksulaekumised praegu kiiremini kui riigieelarvega piiratud kulud, loob see valitsusele ajutise võimaluse teha täiendavaid kulutusi. Tegemist on aga lühikese lõtkuga, sest peagi nõuavad hinnatõusuga korrigeerimist ka riigi senised kulutused. Seetõttu on praegustest headest maksulaekumistest tulenev leevendus riigi rahandusele ajutine. Seda silmas pidades on ohtlik liialt suurendada kulutusi, mis on loomult püsivad ja jäävad tulevikuski kasvama. Nii vajame vastutustundlikku poliitikat nii valitsuse kui ka keskpanga poolt, et sellest kriisist jagu saada ja luua Eestis eeldused hinnatõusu aeglustumiseks.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal