Eesti Pank: Viiruse uus laine pidurdab tööturu taastumist

Eesti PankEesti Panga värske Tööturu Ülevaate põhjal kahanes hõive Eestis kriisi hakul järsult ja püsis seejärel aasta teises pooles stabiilne. Euroopa võrdluses torkab silma, et kuigi Eesti majanduse langus jäi 2020. aastal väiksemaks kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides, reageeris tööturg kriisile tugevamalt kui mujal Euroopas.

Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi oli 2020. aasta teises pooles Eesti asutustes ja ettevõtetes hõivatud 4,3% vähem inimesi kui aasta varem. Koroonakriis on tegevusalasid mõjutanud väga erinevalt: tervishoius ja hariduses hõive kasvas, seevastu kui kõige enam kannatada saanud majutuses ja toitlustuses oli aasta varasemaga võrreldes töötajaid umbes viiendiku võrra vähem.

Ettevõtete nõudlus tööjõu järele vähenes eelmisel aastal, kuid nõudluse languse mõju Eesti elanikele pehmendas mitu tegurit. Esiteks näitas töötundide suur kahanemine töötaja kohta viiruse esimese laine ajal seda, et ettevõtted koondasid töökohti märksa vähem, kui muutus nende tootmismaht. Sellele aitas tõenäoliselt kaasa töötasuhüvitis. Teiseks suurenes Eesti elanike arv, kes töötasid välismaal, eelkõige Soomes. Kolmandaks alanes väljastpoolt Euroopa Liitu värvatud töötajate arv Eesti ettevõtetes märksa järsumalt kui Eesti püsielanike hõive.

Tööpuudus suurenes koroonaviiruse kriisi alguses 5%lt 7,1%ni ja kokkuvõttes teisel pooleaastal palju ei muutunud. Registreeritud töötus kasvas aasta teisel poolel jätkuvalt noorte hulgas, samuti Harjumaal ning teenindus- ja müügitöötajate seas. See näitab, et osal teenindussektori tegevusaladel kahanes tööjõunõudlus ka sügisel ja et kriisis on töökoha kaotanud keskmisest vähem kindlustatud töötajad.

Palgasurve on Eestis koroonaviiruse kriisi mõjul vähenenud. Kuigi eriolukorra lõppedes keskmine palk taastus, suurenes see aasta teisel poolel kriisieelse ajaga võrreldes aeglasemalt nii era- kui ka riigisektoris. Andmed palgajaotuse kohta näitavad, et varasemast aeglasemalt kasvasid nii keskmisest madalamad kui ka kõrgemad palgad. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal ei olnud keskmine palk aasta lõpuks taastunud eelneva aasta tasemele.

Seni avaldatud tööturuandmetes on veel vara otsida 2021. aasta kevade karmimate piirangute mõju tööturule. Kuigi piirangud mõjutavad kahtlemata ettevõtete otsuseid, on võrreldes mulluse eriolukorraga mitmed asjaolud seekord teistsugused. Praegu on ebakindlus piirangute tähenduse suhtes väiksem, sest ettevõtted on saanud uue olukorraga kohaneda ja neil on olemas eelmise aasta kogemus. Ka tõusujoones liikuv vaktsineeritud elanike osakaal annab lootust, et piirangud jäävad ajutiseks ja pärast seda tulevad vähemalt kodumaised kliendid üsna ruttu tagasi. Tööhõive on nüüdseks kahanenud üsna palju ja vastukaaluks tegevusharudele, kus on oht edasisteks koondamisteks, on ka valdkondi, kus töötajate arv edaspidi suure tõenäosusega kasvab. Näiteks toetab hõive kasvu avalik sektor ja ehitusprojektide taaskäivitamist arvestades ka ehitussektor. Piirangute mõju pehmendab seekordki riigi töötasuhüvitis, mis on küll mõnevõrra väiksem kui eelmisel kevadel.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!