Energia odavnemine langetas inflatsiooni viimase nelja aasta madalaimale tasemele

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon veebruaris 0,6%ni. Inflatsioon on püsinud langustrendil alates eelmise aasta suvest ning viimati oli hinnakasv Eestis alla ühe protsendi neli aastat tagasi. Jaanuariga võrreldes tõusis tarbijahindade tase 0,1%. Euroala inflatsioon püsis veebruaris nagu ka kahel varasemal kuul esialgse hinnangu kohaselt 0,8%  juures. Kuigi inflatsioon euroalal veebruaris ei muutunud, kiirenes tööstuskaupade hinnatõus, mida tasakaalustas samal ajal langenud energia hind.

Eesti inflatsiooni aeglustumise taga oli eelkõige energia hinna langus. Veebruaris odavnes aastavõrdluses nii mootorikütus kui ka soojusenergia, vastavalt 4,6% ja 4,7%. Kaugkütte hinda mõjutas odavam gaas, mille maksumus sõltub nafta hinna muutusest viimase kolme kvartali jooksul. Energia odavnemisele on olnud suur mõju ka euro kursi tugevnemisel. Energia hinna langust soodustavate tegurite mõju on siiski praeguseks tõenäoliselt ammendunud.

Elektri järsk kallinemine 2013. aastal (29%) asendus selle aasta jaanuaris ja veebruaris hinnalangusega vastavalt 1,3% ja 4,1%. Elektri börsihind langes veebruaris pooleteise aasta madalaimale tasemele, sest elektri tarbimine oli sooja ilma tõttu tavapärasest väiksem. Lisaks sellele on elektri hinda alandanud EstLink 2 töösse rakendamine, mis suurendas ülekandevõimsust Eesti ja Põhjamaade vahel ning tihendas konkurentsi kohalikul elektriturul.

Toiduained (sh alkohol ja tubakas) kallinesid veebruaris aastavõrdluses 2,8%. Maailmaturul on toiduainete hinnad läbinud madalseisu, näiteks on juba pikemat aega tõusnud piima hind ning veebruaris tõusis järsult ka kohvi, suhkru ja kakao hind. Nende hinnatõusude mõju jõuab järk-järgult ka Eesti tarbijateni.

Alusinflatsioon ehk kaupade ja teenuste hinnatõus ilma toidu ja energiata püsis veebruaris 0,8% tasemel. Kui sideteenuste odavnemise mõju kõrvale jätta, ulatus teenuste hinnakasv 3,4%ni. Impordihindade aeglustumise tõttu jätkas tööstuskaupade inflatsioon samuti aeglustumist ning pidurdus veebruaris 0,4%ni. Kuigi Eestis müüdavate kaupade hinnad sõltuvad tugevalt välisturu arengust, sest impordi osakaal majapidamiste tarbimiskulutustes ulatub ligikaudu 40%ni, siis euroalal kiirenenud tööstuskaupade inflatsioon Eesti hindades ei kajastunud.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2014. aastal Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2,1%. Kuigi lähikuudel püsib inflatsioon aeglane, mis tuleneb osaliselt eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist, siis teisel poolaastal inflatsioon prognoosi kohaselt kiireneb.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut suurem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

* Põhineb ühtlustatud tarbijahinna indeksil

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

71 − 65 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine