Keskkonnaministeeriumi plaanid seoses looduskaitse all olevate maadega võivad olla ebaseaduslikud

Advokaadibüroo LEXTALKeskkonnaministeerium plaanib muuta looduskaitseseadust, mille tulemusena kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja ei saaks enam riigimaa vastu vahetada. Küsimusi tekitab aga planeeritud muudatuste põhiseaduspärasus, sest kavandatav muudatus võib jätta looduskaitse all olevate kinnistuste omanikud kohese ja õiglase hüvitiseta, kuigi seda nõuab põhiseadus.

Kui kinnistult avastatakse mõni looduskaitse all olev looma-, linnu- või taimeliik, piirab riik loodusobjekti säilitamise eesmärgil maaomaniku õigust oma maad vallata, kasutada ja käsutada. Tihtipeale on piirangud nõnda ulatuslikud, et välistavad täielikult maa otstarbekohase kasutamise.

Advokaadibüroo LEXTAL poole on pöördunud mitmed selliste kinnistute omanikud, kes leiavad, et nii kehtiv looduskaitseseadus kui ka selle planeeritavad muudatused on ebaseaduslikud. LEXTAL´i vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Margus Poola ning advokaat Margus Reiland esitasid 17. mail 2012 õiguskantslerile avalduse, et uurida, kas kehtiv looduskaitseseadus on põhiseadusega kooskõlas, viidates, et planeeritav seadusemuudatus süvendab põhiseadusega vastuolu veelgi.

Hetkel on riik maaomaniku omandipõhiõiguse riive kompenseerimiseks kehtestanud kaks kompensatsioonimehhanismi. Esimesel juhul võib maaomanik taotleda kinnistu omandamist riigi poolt. Reaalsuses tehakse sellised omandamistehingud aga järjekorra alusel, mis praeguse seisuga on umbes 7 aasta pikkune. Hetkel ootab järjekorras oma maa omandamist riigi poolt üle 400 sellise kinnistu omaniku. „Inimesele peab olema tagatud kohene ja õiglane hüvitis, kuid seitset aastat ootamist ei saa nimetada koheseks hüvitiseks,” kommenteeris LEXTAL´i vandeadvokaat Margus Poola.

Teiseks võimaluseks on tasaarvestus, mille puhul vahetatakse looduskaitse all olev kinnistu riigimaa vastu. „Tasaarvestuse probleem on aga selles, et omanikule ei hüvitata hinnavahet, mis vahetuse käigus võib ilmneda,” selgitas Poola. Praktika näitab, et nende kinnistute alghind, mida riik on oksjonil müünud (st riigimaa), on tavaliselt olnud alla 20 000 euro. Seega, kui maa hind ületab seda summat, jääb omanikule vahe hüvitamata. „Õiglane oleks lahendus, kus maaomanikul tekiks suurema nõude korral selle mittekasutatud osas arvestuslik ettemaks, mida viimane saaks kasutada tulevikus – riigile kuuluva kinnisasjade enampakkumise võitmisel tekkiva maksekohustuse täitmisel tasaarvestusena või muul viisil.“ pakkus LEXTAL´i advokaat Margus Reiland. Selle asemel kavatseb Keskkonnaministeerium seadusemuudatusega eeltoodud tasaarvestuse võimaluse üldse ära kaotada, mis advokaatide hinnangul süvendab põhiseadusvastast olukorda veelgi.

Kokkuvõtteks leiavad advokaadid, et kui riik piirab isiku omandipõhiõigust niivõrd suures ulatuses, et omandi senine sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud või muudetakse piiranguga senine kasutamine võimatuks, peab eksisteerima regulatsioon riive kompenseerimiseks ning selline regulatsioon peab tagama kohese ja õiglase hüvitise. Hetkel kehtivad kompensatsioonimehhanismid ei vasta aga põhiseaduse nõuetele ning planeeritav seadusemuudatus, mille tulemusena kaoks ära võimalus taotleda tasaarvestust, süvendaks põhiseadusega vastuolu veelgi. Kuigi keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul muudetakse seadust selleks, et riigimaaga tehtavad tehingud oleksid läbipaistvamad, ei muuda advokaatide hinnangul selline põhjendus olematuks maaomanike põhiõiguste rikkumist.

Planeeritav seadusemuudatus peaks tähelepanelikuks tegema ka looduskaitsjaid. Kui kinnistu omanik avastab oma maalt mõne looduskaitse all oleva looma-, linnu- või taimeliigi, tähendab sellest riigile teatamine maatükile ulatuslike looduskaitseliste piirangute seadmist. Kui maaomanik peab kompensatsiooni ootama aga määramatult kaua, võib tekkida olukord, kus omanik ei soovigi loodusobjektist riigile teada anda. Lihtsam on jätta leiust teatamata ja oma kinnistul segamatult edasi toimetada. See omakorda seab ohtu Eestimaa looduse kaitse, mille tagamiseks riik vastava regulatsiooni välja mõelnud ongi.

Margus Reiland ja Marion Ots
Advokaadibüroo LEXTAL

Vaata lähemalt Advokaadibüroo LEXTAL avaldust õiguskantslerile.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 7 = 1

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!