Käesoleva aasta märtsis sai sõlmitud kihlvedu, kas tuleva aasta märtsikuine korteriomanditehingnute mediaanhind on käesoleva aasta hinnatasemest kõrgem või madalam. Väitsin, et mediaanhind on tuleval aastal madalam ja võtsin kihlveo vägagi kerge südamega vastu.
Tänase seisuga näitavad maa-ameti andmed, et Tallinna korteriomanditehingute ruutmeetri mediaanhind juunis oli ümmargune 12 000 krooni. Märtsis oli mediaanhinnaks veel 14 153 krooni. See teeb kolme kuu hinnalanguseks 15%. Oleks üsna imelik, kui me ühel momendil ei saaks tõdeda, et Tallinna korteriomandidtehingute keskmine või mediaanhind on ka neljakohaliseks numbriks taandunud.
Sisimas loodan südamest, et õigus on majandusanalüütikutel, kes väidavad, et majanduslanguse suurimad numbrid on meil nähtud. See tähendab, et edaspidi majandus küll veel langeb, kuid langustempo aeglustub ja tunneli lõpus hakkab üha selgem valgus paistma.
Jätkuv majanduslangus tähendab aga seda, et tarbijate kindlustunne ei parane ning kortereid nad niipea veel ummisjalu ostma ei torma. See omakorda tähendab, et elamispindade hinnad jätkavad tehingute arvu nappuses langemist.
Jokker ehk tegur, mille mõju kinnisvaraturule (ja majandusele üldisemalt) me täna veel päris hästi hinnata ei oska on äsja kehtima hakanud uus töölepingu seadus. Eks elu näitab, kas see toob endaga kaasa töötajate massilise koondamise ja seeläbi negatiivsed mõjud kinnisvaraturule. Või toob töölepingu seadus kaasa tööjõuturu paindlikkuse ja ettevõtete äritegevuse efektiivistumise ja seeläbi positiivsed mõjud kinnisvaraturule.
Lühiajalises perspektiivis siiski on arvata, et majanduses puudub tegur, mis võiks ohustada sõlmitud kihlveo võitmist ning mediaanhind järgmisel aastal jääb tänavuse aasta märtsile üsna kindlasti alla.
Huvitav märk kinnisvaraturul toimuva prognoosimise keerukuse kohta tänasel turul on Swedbanki otsus intressimäära fikseerimise lõpetamise kohta. Huvitav, kas sellest võib välja lugeda, et Swedbank ei oma konkreetset visiooni kinnisvaraturul toimuva kohta lähimate aastate jooksul. Kui see visioon oleks olemas, siis oleks seda võimalik ka numbritesse panna, mille üheks väljundiks oleks fikseeritud intressimäära tase.
Vale oleks eeldada, et peatselt oleks saabumas päev, kus langemas olevad kinnisvarahinnad äkiliselt pöörduvad ning kiiresti tõusma hakkavad. Kinnisvaraturg on inertne ning pöörded võtavad suurtel laevadel kaua aega. Kinnisvaraturu põhi tuleb pigem aastate pikkune ja lauge, mitte kiire moment, kus saabub üks ja ainus soodne ostumoment.
Nii võib juba täna arvata, et kolmveerand aasta pärast finišeeruva kihlveo kaotamiseks mul võimalusi ei ole. Samas näitab ajalugu, et liigne enesekindlus on sellistel puhkudel iseenda suurim vaenlane.
