Kodulaenu taotlemisel võrdlevad paljud neile tehtud pakkumisi sõprade ja tuttavate omadega ning tihti imestatakse, miks need nii erinevad on. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane selgitab, mille alusel kujuneb kodulaenu intress ehk maksumus laenutaotleja jaoks.
Kodulaenu intressipakkumine panga poolt oleneb mitmetest laenutaotleja isiklikest näitajatest. Tanel Rebase sõnul võtab enamus inimesi laenu fikseerimata intressiga, mis koosneb euriborist ja panga riskimarginaalist. Sellise laenu puhul peab arvestama, et selle hind ajas mõnevõrra muutub, kuna euribor aastate jooksul kas tõuseb või langeb. Seepärast vaadatakse fikseerimata intressiga laenu maksumus iga kuue kuu tagant üle.
“Kuigi euribor on pikalt olnud lausa negatiivne, on see nüüd vastavalt Euroopa Keskpanga viimastele otsustele tõusnud ja tõuseb veelgi, seepärast on oluline laenu taotledes arvestada ka seda, kas jõutakse tagasi maksta kallimat laenu,” ütles Rebane, lisades, et ajalooliselt on euribor ulatunud isegi viie protsendini. Rebane lisas, et neile, kes soovivad muutuva euribori valguses kindlustunnet, et nende kodulaenu kuumakse jääks teatud perioodi jooksul samaks, pakub Luminor kuni viieks aastaks kodulaenu intressi fikseerimist.
Kui euribori suurus lähtub Euroopa Keskpanga otsustest, siis riskimarginaali määrab iga pank ise ja see jääb samaks kogu laenuperioodi jooksul, kui ei ole rikutud laenutingimusi või tehtud muudatusi lepingus.
Rebase sõnul sõltub riskimarginaal palju laenutaotleja isiklikest näitajatest, milledest ühed olulisemad on tema sissetulek ja senine maksekäitumine. Kehvema krediidiajalooga inimesel on suurem tõenäosus saada pangalt veidi kõrgem intress, kuna temaga seotud riskid on suuremad.
“Samas ei tähenda see, et kunagi rahaliselt libastunud inimene enam pangast laenu ei saakski. Panka nõustamisele on ikka mõtet tulla, tõenäoliselt leiame ühiselt mõlemale poolele sobiva lahenduse,” rääkis Rebane. Varasema küsitava maksekäitumise korral saab riske maandada näiteks kõrgema omaosaluse või väiksema laenusummaga.
Laenuintressi kujunemisel mängib rolli ka selle kinnisvara olukord, mida laenuga soetada soovitakse. Kus see asub, kas vaja on teha kapitaalremonti, milline võiks olla selle väärtus aastate pärast – need kõik on küsimused, mida pank peab enne laenu väljastamist läbi analüüsima. Samuti võetakse arvesse seda, kas kinnisvarast saab laenutaotleja kodu, läheb see väljaüürimisele või plaanitakse hoopis mingit muud otstarvet neile ruumidele.
“Lõplik laenu maksumus sõltub palju ka üldisest konkurentsiolukorrast ehk milliste intressidega teised pangad sarnaseid laene väljastavad,” ütles Rebane. “Kui konkurents on suur, saavad taotlejad tõenäoliselt parematel tingimustel laenu.” Isiklikud tegurid jäävad aga ikka rolli mängima ning seetõttu on tark vältida kiirlaenude võtmist, krooniliseks võlgnikuks jäämist või muid finantsilisi äpardusi, mis inimese laenuvõimekuse ja finantsdistsipliini kahtluse alla seavad.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
