Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Luminor: Pank selgitab, kas ettevõtjana on kodulaenu saamine keerulisem kui palgatöötajana

Luminor BankKodu soetamisel on üks olulisim samm tihtipeale kodulaenu taotlemine, kuid kui taotleja on ettevõtja ja ühtlasi iseenda tööandja, võib kogu protsess tekitada hulga lisaküsimusi. Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi Helina Kikase sõnul ei erine ettevõtjana kodulaenu taotlemine tavapärasest protsessist, aga tasub meeles pidada, et pank pöörab otsust tehes tähelepanu nii sissetulekute jätkusuutlikkusele kui ka ettevõtte finantsidele.

Ettevõtlusega tegelemine on viimase viie aasta jooksul järk-järgult kasvanud. Paljud inimesed kasutavad oma oskusi lisasissetuleku teenimiseks, pakkudes näiteks nõustamisteenuseid või müües valmistatud käsitööd. Nii juhtubki sageli, et hobi muutub sissetulekuallikaks ja tekib vajadus ettevõtte loomiseks.

„Peamine sõnum on, et ettevõtjana kodulaenu taotlemine ei ole midagi teistsugust ning pank ei suhtu selle valdkonna klientidesse kuidagi erinevalt. Kodulaenu taotlevate ettevõtjate seas on nii suurettevõtete omanikke, kelle peamine sissetulek on nende enda ettevõttest, kui ka neid, kes teenivad lisatulu oma põhitöö kõrvalt. Küll aga on meie kohustus veenduda, et laenu antakse vastutustundlikult,“ selgitas Kikas.

Pank analüüsib laenutaotleja sissetulekute jätkusuutlikkust ja kui need tulevad tema enda ettevõttest, siis pööratakse suuremat tähelepanu ka ettevõtte senisele käekäigule. „Ettevõtjana otsustab inimene ise oma palga ja muude tasude suuruse. Mõnikord on need minimaalsed maksude optimeerimise eesmärgil, aga on ka juhtumeid, kus palk on ettevõtte kasumit ja mahtusid arvestades ebamõistlikult kõrge. Sellisel juhul hindab pank, milline on tegelik jätkusuutlik sissetulek ja arvestab seda kodulaenu väljastamisel,“ sõnas ta.

Peamine sissetulek, mida kodulaenu taotlemisel arvestatakse, on töötasu. Selleks võib ettevõtja puhul olla kas palk või juhatuseliikme tasu. Kui palgatöötajate puhul on oluline, et töötasu laekumine pangakontole oleks stabiilne, siis sama kehtib ka ettevõtjatele. Pank kontrollib viimase 6–12 kuu palgalaekumisi ja hindab, kas selline muster on jätkusuutlik ka tulevikus.

Lisaks on paljudel ettevõtjatel dividenditulud, mida pank samuti hindab, kuid nende puhul võetakse aluseks pikema perioodi andmed. Helina Kikase sõnul ollakse dividendide analüüsimisel pigem ettevaatlikud, sest need sõltuvad teenitud kasumist ja võivad olla esimesed sissetulekud, mis vähenevad.

„Dividendide puhul vaatame tavaliselt viimase kahe aasta makseid ning üldiselt arvestab pank sellist tulu umbes 50% ulatuses. See tähendab, et kui ettevõtja maksab endale 30 000 eurot dividende aastas, võetakse arvesse 15 000 eurot ning see jaotatakse kuude lõikes, et saada keskmine lisa kuusissetulekule.“

Ekspert rõhutas, et usaldusväärne klient on see, kes oskab oma rahavooge planeerida ja seda ka dokumentidega tõestada. Nõuded kodulaenu taotlemisel on tavapärased, kuid ettevõtja puhul on lisaks vaja esitada ettevõtte finantsandmed, mis aitavad pangal paremini hinnata sissetuleku allikat. Enamasti soovib pank tutvuda viimase kahe aasta finantsaruannetega, peamiste partnerite ja klientidega ning teeb kindlaks, kas laekuvad sissetulekud on regulaarsed ja jätkusuutlikud. „Kui taotlusprotsessi vältel tekib küsimusi, siis pank on alati olemas, et aidata ja selgitada, kuidas kodulaenu protsess ettevõtjatele sujuvamalt kulgeks,“ julgustas Kikas.

Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine