90% Eesti inimestest peab oluliseks, et neil oleks kodu, mis kuulub neile endile, selgus Luminori tellitud uuringust. Eriti tähtsaks peavad oma kodu kuuluvust lastega pered ning selle väärtustamine kasvab koos vanusega.
Norstati läbiviidud küsitluse kohaselt peab 69% vastanutest kodu endale kuulumist väga oluliseks ja 21% pigem oluliseks. 9% jaoks on aga määravamad vajaduspõhisus ja taskukohasus, samas kui vaid 1% eelistab üürimist, hinnates selle mugavust ja paindlikkust.
„Peredes, kus kasvavad üks või kaks alaealist last, peetakse kodu endale kuulumist oluliseks keskmisest enamgi – 75% vastanuist,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas. „See on mõistetav, kuna oma kodu annab lapsevanematele kindlustunde – muretsema ei pea üürilepingu lõppemise või uuendamise pärast ja taoline stabiilsus on paljudele peredele hindamatu väärtusega. Kodu vahetus ei tähenda ainult uut aadressi, vaid sageli ka uue lasteaia või kooli otsimist, perearsti vahetust ning igapäevase logistika ümberkorraldamist – see kõik toob kaasa nii aja- kui närvikulu.“
Uuringust selgus ka, et oma kodu tähtsus kasvab märgatavalt koos vanusega. „Kui kahekümnendates eluaastates inimestest peab oma kodu endale kuuluvust oluliseks veidi üle poole ja 30–50-aastastest ligi 70%, siis viiekümnendates eluaastates rõhutab seda juba 81% vastanutest,“ kirjeldas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
„Vanuse lisandudes seostatakse oma kodu sageli ka rahalise kindlustundega tuleviku suhtes – kui kodu on ostetud laenuga, siis pensionipõlveks on see enamasti tagasi makstud ja laenumakseid enam ei ole, erinevalt üürikuludest, mis jäävad kestma. Samuti näeme, et kui lapsed on kodust lahkunud, müüakse mõnikord suureks jäänud kodu ja soetatakse väiksem, kasutades vabanenud raha pensionipõlve sissetuleku täiendamiseks,“ lisas Helina Kikas.
Eurostati eelmise aasta lõpu andmed kinnitavad sama trendi. Eestis elab üüripinnal 20% inimestest, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 31%. Kõige väiksem üürikodus elavate inimeste osakaal on Rumeenias (6%) ja kõige suurem Saksamaal (52%). Saksamaa on ka ainus EL-i riik, kus üüripindadel elab rohkem inimesi kui endale kuuluvas kodus.
„Kui võrrelda pikaajalist üürimist ja oma kodu olemasolu, siis viimane on selgelt kuluefektiivsem,“ rõhutas Kikas. „Üür tõuseb koos palga ja kinnisvarahindadega, kuid täna võetud kodulaenu osakaal keskmise palga suhtes aja jooksul väheneb. Üüri makstes kasvatad kellegi teise vara, kodulaenu tasudes aga ehitad iseendale tulevikku.“
Andmed tuginevad uuringufirma Norstat poolt tänavu augustis Luminori tellimusel läbi viidud küsitlusele, millele vastas kokku 1005 inimest vanuses 18–59 eluaastat.
