Maa-amet: Ilmus Maa-ameti aastaraamat

Maa-ametAastaraamat annab ülevaate Maa-ameti 2021. aasta olulisest sündmustest, avalikest teenustest, rahvusvahelisest koostööst, töökeskkonnast ja töötajatest.

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits tõi aastale tagasi vaadates välja, et ameti põhiülesanded said täidetud ja avalikud tarbijani toodud. „Et see nii ka jääks, siis 2021. aastal panustasime tervislikku töökeskkonda ning pöörasime rohkem tähelepanu töötajate vaimse ja füüsilise tervise turgutamise võimalustele,“ lisas ta. „Töötajate rahulolu- näitas, et Maa-ameti töötajate pühendumus on avaliku sektori keskmisest kõrgem. Tore on ka see, et pälvisime kaugtöö tegija märgise,“ tõi Tiits välja.

„Maareformi seaduse vastuvõtmisest möödus 30 aastat ja tähistasime seda nii konverentsiga kui ka mahuka ülevaatekogumiku avaldamisega. Muudest tegemisest jääb kindlasti ajalukku, et Maa-amet pani esmakordselt kogu kolmemõõtmelisele kaardile. Teine märgiline projekt on Eesti-Läti koordinaat- ja kõrgussüsteemide ühtlustamine, mida mõlemad riigid teevad pärast iseseisvuse taastamist esimest korda. Eesti-Läti piirikoridoris geodeetilistel mõõtmistel kogutud andmestik tagab, et mõlema riigi koordinaat- ja kõrgussüsteemid sobivad omavahel kokku ning on abiks projekteerijatele ja ehitajatele piiriüleste rajatiste nagu maanteed, viaduktid ja raudtee ehituse puhul,“ rääkis Tiits.

2021. aastal lõppes Maa-ameti ja kohalike omavalitsuste koostöös toimunud aadressiandmete korrastamise projekt, mille käigus sai korda 94% omavalitsustele parandamiseks saadetud esmatähtsatest andmetest. Kaheksa aasta jooksul korrastasid kohalikud omavalitsused 362 000 aadressiobjekti, keskenduti eelkõige elukondlike hoonete ja korterite andmetele. Aadresside korrastamine oli vajalik ka 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks.

„Riigimaade haldamisel oleme ligi 1000 maaüksusel korraldanud hooldustöid ja teinud ettekirjutusi üle 200 riigimaa ebaseaduslikust kasutamisest vabastamiseks. Aasta aega on kasutusel olnud uus elektrooniline oksjonikeskkond. Riigimaid müüsime 2021. aastal 11 miljoni eest ja riigimaa rendilepingutest laekub riigitulusse igal aastal 3,6 miljonit eurot. Lisaks müüsime kasutusvaldusega maid 16 miljoni euro eest,“ selgitas Tiits aastale tagasi vaadates. „Rail Baltica rajamiseks riigile maade soetamine on toimunud tempos, mis vastab raudtee projekteerimisele. Maade omandamine riigile on keerukas töö. Hea on tõdeda, et enamikul juhtudel oleme saanud lahendused läbirääkimiste teel. Rail Baltica projekti raames viisime 2021. aastal lõpule 149 kinnisasja menetlust, neist 11 riigi maakorralduse teel,“ tõi ta välja.

Ligi 60% territooriumist sai kaetud ortofotode ning aerolaserskaneerimise andmetega. Aasta lõpus oli kogu Eestit katvas kaldaerofotode andmebaasis tasuta kasutamiseks 5,5 miljonit fotot.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC