Maa-amet: Juulis oli kinnisvaraturg aktiivsem kui mullu samal ajal

Maa-ametMaa-ameti andmetel toimus 2020. aasta juulis kinnisvaraturul ligi 4400 ostu-müügitehingut, mis on ligi 5 protsenti rohkem kui eelmise aasta juulis. Tehinguaktiivsus on pärast aprillikuist langust järk-järgult taastunud ning oli juulis võrreldes aprilliga 57 protsenti ja juuniga võrreldes 12 protsenti kõrgem.

Juulis oli kinnisvaraturg tavapäraselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus kolmandik kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru, Lääne-Viru, Pärnu ja Saare maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi. Lääne-Viru ja Saare maakonna tavapärasest kõrgem tehinguaktiivsus tuleneb eelkõige maatulunduslike varade müügi osatähtsuse suurenemisest.

Positiivse noodina on üldine tehinguaktiivsus järk-järgult kasvanud ja ületas tänavu juulis mullust taset. Tehinguaktiivsuse kasvu on enim panustanud hoonestamata maade müük. Piirkonniti on muutused erinevad, kuid näiteks Lääne-Viru maakonna tavapärasest suurem osatähtsus ostu-müügitehingutes tuleneb peamiselt hoonestamata maatulundusmaa, täpsemalt põllumaa müügi kasvust juulis. Kokku tehti tänavu juulis hoonestama maadega 1528 tehingut, mis on ligi 58 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, samas hoonestatud maadega tehtud tehingute arv oluliselt ei muutunud.

Kuigi tehinguaktiivsus on näidanud paranemise märke, siis probleemid tööhõivega, palgakasvu aeglustumine, kindlustunde ja ostuvõime vähenemine süvendavad kinnisvaraturul ebakindlust ja takistavad omakorda nõudluse täiemahulist taastumist.

Eluruumina müüdud korteriomanditega tehti tänavu juulis ligikaudu 1800 ostu-müügitehingut, mis on ligi 6 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Võrdlemisi väike tehingute arvu erinevus sõltub osaliselt tehingute hooajalisusest, sest suvekuudel on turuaktiivsus üldjuhul madalam. Sealhulgas on tänavu juulis kõigi kolme suurima keskuse (Tallinn, Tartu ja Pärnu) tehingute koguarv väiksem kui aasta tagasi samal ajal, samas hinnatasemetes on toimunud teatud korrektuure. Tänavu juulis oli Tallinna korteri keskmine ruutmeetrihind 2008 eurot, mis oli eelmise aasta juuliga võrreldes 1 protsent kõrgem, kuid tänavu juuniga võrreldes ligi 7 protsenti madalam. Siinkohal on ühe põhjusena pealinna korteriomandite hinnastatistikale mõju avaldamas tehingute struktuur – uute korteritega vormistati Tallinnas juulis eelmise kuuga võrreldes 50 protsenti vähem tehinguid. Mida suurem esmamüükide osatähtsus tehingute koguarvus, seda suurem on keskmiselt kõrgema hinnatasemega tehingute mõju hinnastatistikale. Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind oli juulis 1614 eurot, mis oli eelnevast kuust 3 protsenti ja aastases võrdluses 4 protsenti kõrgem. Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetrihind oli juulis 1323 eurot, püsides eelmisest kuust 5 protsenti madalamal ja aastatagusest ajast 10 protsenti kõrgemal.

Põhjalikum ülevaade koos graafikutega SIIN.

Jooksvalt on võimalik statistikaga tutvuda kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!