LVM Kinnisvara 2016. aasta kinnisvaraturu ülevaade

LVM KinnisvaraKinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse.

Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi.
Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016.a. said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks.

2016 aastal teostati Eestis kokku 47 358 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015 aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2015 aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015 aastal (59 752 eurot).

Notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingud Eestis 2011-2016

Allikas: Statistikaamet, Maa-amet

2016. aasta kolmandas kvartalis tehti Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 155 ostu-müügitehingut ligikaudu 750 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi toimus kolmandas kvartalis kokku 11 593 kinnisvara ostu-müügitehingut ca 660 miljoni euro väärtuses.

Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus kvartalites 2015-2016

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kokku vahetas ostu-müügitehingute käigus kolmanda kvartali jooksul omanikku 23 064 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 22 531 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Saare maakonnas – 2 176 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 663 hektarit.

Kõige aktiivsem oli korterite turg, kolmandas kvartalis tehti korteriomanditega kokku 6 775 ostu-müügitehingut s.h eluruumidega 5 615 ning mitteeluruumidega 1 160 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli korteritega tehinguid 7,5% võrra enam.

Eluruumina müüdud korterite arv kasvas aastaga 5 308 korterilt 5 615 korterini. Neist uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. aasta kolmandas kvartalis oli ca 14 protsenti. Kokku müüdi 805 uut korterit, neist ca 2/3 Tallinnas, kus keskmine hind oli ca 2 100 eur/m², Kesklinna linnaosas ca 2 500 eur/m². Eelmise aasta samal perioodil oli Tallinnas keskmine uute korterite hind ca 1 900 eur/m².

Korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal (%) kvartalites 2015-2016

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisasjadega toimus 2016. aasta kolmandas kvartalis 5 337 ostu-müügitehingut, mis on 1,2% enam kui aasta tagasi 2015. aasta kolmandas kvartalis. Tehingute koguväärtus on 2% võrra suurem (ca 351 miljonit eurot). Käesoleva aasta kolmandas kvartalis tehti kokku 2 990 tehingut hoonestamata ja 2 347 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga 6,4%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes langes indeks 0,5%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,9%, hoonestamata maa hinnaindeks 4,4% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,1%.

Kinnisvara hinnaindeks

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks. Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu.

Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal.

LVM Kinnisvara hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole.

Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

5 + 5 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC