Marek Kerna: Uus kinnisvara kollaps–tänan ei

Ilmselt vähesed mäletavad  aastat 1992, kui Eestis toimus rahareform ja käibele tuli Eesti kroon.  Rubla oli selleks hetkes nii devalveerunud, et ärksamad ärimehed kindlasti teavad pajatada müstilisi lugusid tehingutest, mis toimusid sulas  ja kus raha veeti seljakottidega. Enne rahareformi toimus paaniline „raha põletamine“, sest kõik teadsid, et vahetada sai ainult 1500 rubla 150 eesti krooni vastu. Meenutuseks üks näide, kus sai ostetud terve hulk kogus tsitramoni tablette, mis hiljem sai realiseeritud juba krooni eest. Naljahambad ilkusid, et sellise kogusega oleks võinud Tartu suurusel linnal terveks aastaks igasuguse „peavalu“ ära võtta.

Osteti kokku kõike: alkoholi, kütust, kodutarbeid jne jne

Aastat 2010 on nimetatud euroootuste aastaks ja väga kummaline on lugeda analüüse nagu ees ootaks järjekordne „segadus“, kus põhilisteks argumentideks on igasugused statistilised näitajate kasvud  ostu-müügi tehingute kohta, mida vürtsitatakse arvamuste ja vihjetega, et targem on kinnisvara osta krooni eest. Ilmselt paljud on kuulnud ütlust, et „kus lõppeb loogika, sealt algab statistika“  Kui statistikat kasutada meelevaldselt ja näiteks müügi huvides ehk siis subjektiivselt, siis kontekste tabades võib üllatada nii mõnegi numbriga. Eredaks näiteks selleks on Kreeka, kes lollitas kogu ära.

Tarbija, kes mäletab 1992 aasta rahareformi saab aru, et raha ja hulk ei lange, sest vahetus ei toimu eelmise rahamassi likvideerimiseks, ehk siis eurodeks vahetatakse kõik kroonid, mis rahval on.

Kuna majandus on hakanud näitama kosumise märke on kasulik targalt tarbijalt erinevate „müügi“ võtetega meelitada raha välja. Sellele sekundeerib loomulikult statistika ja  peagi saabuv euro. Kes ei tahaks saada osa orgiast, kui suudetakse meelitada turule ca. 100 miljardit hoiustatud raha ?

sektoris on tekkinud nö. müügimehed, kes üritavad selgeks teha, et praegu on õige aeg osta, sest hakkavad  kohe jälle  tõusma. Paraku unustatakse ära 137 000 töötu olemasolu, mis statistiliselt määrab iga viienda inimese.

Ei ole mõtet tekitada järjekordset „buumi“ paanikat ja inimestelt ootaks rohkem objektiivsust aga mitte müügimehe soravat juttu.  Kinnisvara valdkond eeldab kainet ja tasakaalukat mõtlemist, et ei korduks järjekordset kollapsit.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC