Tallinna volikogu võttis neljapäeval vastu määruse, millega antakse eraomaniku kinnisasjale sundvalduse seadmise õigus kahele linnaametile. Otsuse vastu protestis Eesti Omanike Keskliit, mis leiab, et nii olulisi otsuseid võiks teha linnavolikogu või linnavalitsus.
Määrusega delegeeritakse kinnisasjale sundvalduse seadmise otsustamine Tallinna linnavaraametile juhul, kui sundvaldus seatakse linna kasuks. Linnaplaneerimise amet saab sundvalduse seadmise õiguse, kui sundvalduse seatakse avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks tehnovõrgu- või rajatise omaniku kasuks. Määruse aluseks on 2018. aasta 1. juulil kehtima hakanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. Selle kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele.
Volikogus määruse eelnõu vastu hääletanud Eesti Omanike Keskliidu esimees, Isamaa liige Priidu Pärna ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei tohi nii olulisi otsuseid delegeerida nii madalale tasemele, ühe ameti juhile, vaid neid peaks otsustama kas linnavalitsus või volikogu.
“Selliseid olulisi otsuseid peab siiski tegema rahva mandaadiga linnavolikogu või linnavalitsus kollegiaalsete organitena, mitte üksainus ametnik. Sellega väheneb otsuste erapooletus ja läbipaistvus,” leidis Pärna.
Omaette küsimus on selles, miks üldse peab kohaldama haldussundi, omanike huvides oleks kindlasti see, kui selliseid omandi kasutamist piiravad sammud lepitakse kahe poole vahel kokku, lisas ta.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov selgitas ERR-ile, et otsuse kohaselt jääb olulisemate objektide korral ka linnavalitsusele õigus sundvaldust seada, kuid tavajuhtudel jääb see ametitele.
“Sellised otsused sisaldavad väga palju tehnilisi detaile, mida valmistavad ette ametnikud. Üldjuhul pole need poliitilise kaalutlemist eeldavad otsused, vaid tehnilist laadi küsimused. Kui läheme siin poliitilise emotsiooni peale, siis see on enamasti otsustamisele halb. Siis hakatakse poolt ja vastu argumentidena tooma sisse poliitilisi argumente,” rääkis Novikov.
Tema sõnul on AS-il Tallinna Vesi näiteks praegu ootel umbes 150 otsust, mis puudutavad peamiselt veetrasside läbiviimist eraomanike kinnistutelt. “Kui iga kord peaks hakkama näiteks korteriühistu kõigi omanikega notarisse vastavat lepingut sõlmima minema, siis see oleks väga suur ressursikulu,” rääkis Novikov. Sama oleks ka mõne energia- või kommunikatsiooniettevõte kaablite puhul, lisas ta.
“Sellisteks juhtudeks antigi omavalitsustele selline instrument,” märkis Tallinna abilinnapea. Samuti ei oleks ju mõistlik, kui iga mõnda ruutmeetrit puudutavat otsust hakkab arutama volikogu.
“Mõnes mõttes on Pärnal ka õigus – kui tegemist on suurema teega või olulisema objektiga – siis otsustabki seda linnavalitsus. Sest sundvalduse seadmine on väga oluline otsus, sest see tähendab ju omaniku jaoks olulist omandi piiramist, sisuliselt on see ju sundvõõrandamise alternatiiv,” märkis Novikov.
Siiani valmistas sundvalduse seadmise otsused ette linnavara amet ja otsuse tegi linnavalitsus. Alates seaduse vastuvõtmisest on Tallinn selliseid otsuseid teinud kümmekond, ütles Novikov.
Linnaametitele vastava otsuse andmine on seaotud aga ka sellega, et need on seotud ehituslubade andmisega, märkis Novikov.
