Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
 

Pro Kapital: Prolongation of the terms of office of the Supervisory Board members of AS Pro Kapital Grupp’s subsidiaries

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs its shareholders of the prolongation of the terms of office of the members of the supervisory boards of the group’s subsidiaries for the next three years.

From 19 June 2026 until 18 June 2029, the supervisory boards will continue with the following compositions:

AS Pro Kapital Eesti Supervisory Board: Patrick Jacques Bernard Werner, Oscar Crameri, and Giovanni Bozzetti.

AS Tondi Kvartal Supervisory Board: Patrick Jacques Bernard Werner, Oscar Crameri, and Giovanni Bozzetti.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakooli täiendõppeprogramm aitab alustada või täiendada erialast karjääri

KinnisvarakoolKinnisvara- ja ehitusvaldkond muutub kiiresti ning ajakohased teadmised on spetsialisti igapäevatöös hädavajalikud. Kinnisvarakooli planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm aitab omandada praktilised ja õigusalased teadmised, mis toetavad nii erialase karjääri alustamist kui ka olemasolevate oskuste täiendamist.

Täiendõppeprogramm annab põhjaliku ülevaate Eesti ehitus- ja planeerimisseadustikust, menetluspraktikast ning valdkonna värskematest kohtulahenditest. Programm on suunatud nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele spetsialistidele, kes soovivad täiendada oma teadmisi ehitamise dokumenteerimise, detailplaneeringute, kasutuslubade ja ehitusõiguse teemadel.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogrammi koolitused

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nasdaq: Rotermann City OÜ võlakirjade tingimuslik kauplemisele võtmine Nasdaq Balti First North võlakirjade nimekirjas

NasdaqNasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas 27. mail 2026. a. rahuldada Rotermann City OÜ taotluse ning võtta tema poolt kuni 8000 emiteeritavat võlakirja kauplemisele Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North järgmiste tingimuste täitmisel:

  • Pakkumine on toimunud vastavalt Teabedokumendis toodud tingimustel ja pakkumistulemused on avalikustatud;
  • Pakkumise õnnestumise korral on võlakirjad kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Registris;
  • Emitent on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile tingimuste täitmise aruande.

Loetud tingimuste täitmisel teavitab Börs Rotermann City OÜ võlakirjade esimesest kauplemispäevast eraldi.

Rotermann City OÜ nõustaja on Advokaadibüroo Sorainen.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

1Partner: Ekspert: kinnisvara kaasomand võib ka vastu omaniku tahtmist lõppeda sundmüügiga

1PartnerKinnisvara kaasomand on Eestis üha levinum lahendus, kuid näiliselt lihtne ühine ost võib puudulike kokkulepete korral viia keeruliste vaidlusteni ja halvimal juhul kinnisvara sundmüügini, kommenteerib 1Partner Kinnisvara vanemmaakler Angela Virak.

Viimastel aastatel on kaasomandina kinnisvara soetamine sagenenud, mida on soodustanud kinnisvarahindade tõus ning vajadus jagada finantskoormust ja riske. “Kaasomand võimaldab turule siseneda ka neil, kelle jaoks üksinda kinnisvara otsmine jääks kättesaamatuks, samas loob see omanike vahel pikaajalise ja õiguslikult siduva suhte, mille toimimine sõltub suuresti kokkulepete kvaliteedist,” räägib Angela Virak. Ta lisab, et kuigi kaasomand luuakse enamasti usalduslikus suhtes, ei pöörata sageli algfaasis piisavat tähelepanu võimalike tulevaste erimeelsuste ennetamisele.

Viraku sõnul kerkivad probleemid tavaliselt esile siis, kui kaasomanike huvid aja jooksul muutuvad. Ta toob näiteks situatsiooni, kus kaks inimest ostsid korteri ühiseks investeeringuks, hiljem soovis üks osapool vara müüa, teine aga üürimist jätkata. Kuna väljaostu või kaasomandi lõpetamise tingimustes polnud eelnevat kokkulepet, jõudis vaidlus kohtusse ning korter müüdi lõpuks enampakkumisel. “Lõpptulemus ei vastanud kummagi poole ootustele. See näitab hästi, et kaasomandi suurim risk ei ole omandivorm ise, vaid läbimõtlemata kokkulepped,” märgib Virak.

Kogenud maakleri sõnul ei teadvustata sageli ka seda, et sundmüügi korral ei arvestata raha jagamisel kaasomanike tegelikke investeeringuid või kinnisvara eri osade seisukorda. “Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kaasomandi puhul kuulub neile konkreetne füüsiline osa kinnisvarast. Tegelikult omatakse mõttelist osa kogu varast ja vastavalt sellele jaotatakse ka müügitulu. See tähendab, et isegi kui üks kaasomanik on panustanud rohkem või hoidnud oma kasutuses olnud osa paremas korras, ei pruugi see lõpptulemust mõjutada,” selgitab ta.

Virak rõhutab, et enamik kaasomandiga seotud vaidlusi on siiski ennetatavad kui juba kaasomandi loomisel võimalikult detailsed kokkulepped sõlmida. Soovitav on sõlmida notariaalselt tõendatud kinnisasja kasutamise kord, kulude jaotus, investeeringute tegemise põhimõtted ning otsustusprotsessid ja panna paika ka kaasomandi lõpetamise või väljaostu tingimused. “Usaldusest üksi ei piisa. Ka lähedaste inimeste huvid võivad aastate jooksul muutuda ning üldsõnalised kokkulepped ei pruugi hilisemates vaidlustes pakkuda piisavat õiguskindlust, mistõttu on oluline, et kokkulepped oleksid selged ja võimalusel notariaalselt vormistatud,” selgitab Virak. Ta soovitab kindlasti kaasata tehingusse kinnisvaraspetsialist, kes tunneb kaasomandi õiguslikku poolt, oskab võimalikke riske ennetada ja aitab vormistada kokkulepped nii, et need kaitseksid kõiki osapooli ka tulevikus.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majanduskommentaar: majanduslik kindlustunne näitab üldist paranemist

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti küsitluse põhjal on Eesti elanike ja ettevõtete kindlustunne võrreldes eelmise kuu ja aastaga üldiselt paranenud. Seoses küsitluse läbiviija vahetuse ja metoodika erinevusega ei ole tulemused varasemate andmetega üheselt võrreldavad, kuid samas ei paista välja ka olulisi hüppeid andmetes.

Tarbijate kindlustunne oli maikuus -31 punkti, mis oli paar punkti parem näitaja kui eelmisel kuul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Karel Lemberi sõnul on aastaga toimunud suurem edasiminek, kuid võrreldes tavapärase tasemega olid hinnangud siiski pessimistlikumad. Kuigi järgmise 12 kuu väljavaateid hinnati üsna nõrgalt, siis tulemused olid paremad kui kuu või aasta varem. Kui viimasel paaril kuul kasvasid oluliselt hinnatõusu ootused, siis maikuu küsitluse kohaselt hinnangud mõnevõrra leevenesid.

Tööstusettevõtete kindlustunde paranemine jätkus ja mais jõuti juba peaaegu keskmisele tasemele (kindlustunde indikaator -0,9 punkti). „Samas näitaja komponentide lõikes ei ole suundumused ühesed – paranenud on nõudlus, kuid tootmismahu kasvu viimasel kuul hinnati nõrgemalt kui aprillis,“ selgitas Lember. „Ettevõtjad tunnetavad endiselt surveid hindade tõusuks, töötajate arvus olulisi muutusi ei prognoosita.“

Suurem muutus toimus ehitussektori kindlustundes, mis langes mais -17,1 punktini eelmise kuu -3 punkti pealt. „Kui märtsis plaanisid ehitusettevõtted veel töötajate arvu suurendada, siis mais oli ülekaalus nende ettevõtete arv, kes järgnevatel kuudel vähendavad töötajaid,“ lisas Lember. Samuti oli märtsist oluliselt kehvem tellimuste portfell.

Oluliselt paranes mais jaekaubandusettevõtete kindlustunne, mis tõusis +14 punktini eelmise kuu 2 punkti pealt (aasta varem mais -4). Lemberi sõnul ootavad kauplused tugevat müüki järgneva kolme kuu jooksul, kuid seejuures hinnatõusu ootused on tunduvalt madalamad kui aprillis. Viimaste kuude müük oli samuti oodatust oluliselt tugevam.

Lemberi hinnangul on elanike ja ettevõtete kindlustunde küsitlused olulised, et saada majanduse kohta infot ennetavalt. „Tavapärane statistika tuleb küllalt suure viibega ning seetõttu võib muutunud oludele reageerimine hiljaks jääda. Inimeste ja ettevõtete küsitlemine annab värske ülevaate olukorrast ning tulevikuootustest,“ lausus Lember.

Näiteks teave selle kohta, kas ettevõtted plaanivad töökohti luua või kaotada, aitab ka riigil paremini valmis olla võimalikuks maksutulude vähenemiseks ning töötukassa kulude suurenemiseks. Tarbijate kindlustunde hinnangud on üheks komponendiks Euroopa Keskpanga intressiotsuste tegemisel.

„Kui tarbija kindlustunne on kerkimas, kuid inflatsioon kiire, siis on suurem tõenäosus, et tuleb intresse kergitama asuda. Samas järsk kindlustunde langus on sageli esimene märk lähenevast surutisest. See annab valitsusele väärtuslikku aega reageerimiseks – näiteks toetusmeetmete, riiklike tellimuste või maksuleevenduste planeerimiseks. Lühidalt aitavad need uuringud valitsustel ja keskpankadel reageerida majanduse tsüklitele enne, kui probleemid või ülekuumenemine ametlikus statistikas must-valgelt kajastuvad,“ selgitas Lember.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

LHV: Rotermann City alustas 7,75% intressiga võlakirjade avalikku pakkumist

LHV PankTallinna südalinnas asuva Rotermanni kvartali omanikettevõte Rotermann City OÜ alustas täna avalikku võlakirjapakkumist, mille eesmärk on kaasata kuni 6 miljonit eurot. Ülemärkimise korral on ettevõttel õigus suurendada pakkumise mahtu kuni 8 miljoni euroni. Võlakirjade fikseeritud aastaintress on 7,75%, intressi makstake kvartaalselt ning võlakirjade tähtaeg on 3,5 aastat. Ettevõte plaanib võlakirjad noteerida Nasdaq Balti First North võlakirjanimekirjas.

Pakkumine on suunatud Baltikumi jae- ja institutsionaalsetele investoritele ning kestab 26. maist kell 10.00 kuni 5. juunini kell 15.30. Võlakirjade nimiväärtus on 1000 eurot ning intressimakseid tehakse kord kvartalis.

Rotermann City korraldab ettevõtet ja võlakirjapakkumist tutvustava veebiseminari 28. mail 2026 kell 15.00. Veebiseminar toimub eesti keeles ja registreeruda saab siin.

Investeerimisvõimalus Tallinna ühte silmapaistvamasse kvartalisse

Rotermanni kvartal on Tallinna südalinna üks silmapaistvamaid linnaruumi arendusi, kus ajalooline tööstusarhitektuur on ühendatud kaasaegse äri- ja elukeskkonnaga. Alates 2005. aastast on kvartal läbinud Urmas Sõõrumaa eestvedamisel ulatusliku arengu ja kujunenud multifunktsionaalseks keskuseks, kus tegutsevad restoranid, teenusepakkujad, bürood ning erinevad kaubanduspinnad.

2025. aasta lõpu seisuga hõlmas Rotermann City portfell üle 47 500 m² üüritavat pinda, millel tegutseb üle 160 üürniku, ning lisaks renditakse ligi 500 parkimiskohta. Büroopinnad moodustavad ligikaudu 69% portfellist ja kaubandus-, teenindus- ning meelelahutuspinnad 31%. Rotermanni atraktiivsust näitab see, et kvartalit külastati 2025. aastal ligikaudu 10 miljonil korral ning piirkonnas töötab igapäevaselt hinnanguliselt 3500 inimest.

Ettevõtte kinnisvarainvesteeringute väärtus ulatus 2025. aasta lõpus 184,7 miljoni euroni ning müügitulu 9,3 miljoni euroni. 2026. aastaks prognoosib ettevõte müügitulu kasvu 11,9 miljoni euroni. Rotermann City portfelli iseloomustab hajutatud ja kvaliteetne üürnike struktuur – suurima üürniku osakaal moodustab ligikaudu 6% portfelli üüritulust ning kümme suurimat üürnikku kokku umbes 33% üüritulust. Üürnike seas on nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke ettevõtteid erinevatest sektoritest, mis vähendab sõltuvust üksikutest klientidest või tegevusaladest.

Portfelli vastu on püsinud tugev nõudlus, mida peegeldab aastatel 2022–2025 keskmiselt vaid 2,2% tasemel püsinud vakantsus. Ettevõtte hinnangul toetavad rahavoo stabiilsust inflatsiooniga seotud üüri indekseerimised, pikaajalised üürisuhted ning ligikaudu 4,07-aastane kaalutud keskmine üürilepingute pikkus.

Rotermann City järgmine arenguetapp on laienemine mere suunas Talsinki kvartalisse. Emitendi tütarettevõttele A3 Arendus OÜ kuulub Tallinnas Ahtri tn 3 kinnistu, mille tulevaseks ankurüürnikuks on SEB Pank, kes avab seal oma Baltimaade peakontori. Ahtri 3 hoone valmimine on planeeritud 2028. aasta teiseks poolaastaks.

Rotermann City kasutab võlakirjade emissioonist kaasatavat raha seotud osapoole võlakohustuse tagasimaksmiseks, mis tuleneb emitendi A3 Arendus OÜ osade edasilükatud ostuhinnast.

Rotermann City OÜ juhatuse liikme Kaarel Loigu sõnul soovib ettevõte võlakirjaemissiooniga kaasata investoreid kvartali järgmisse arenguetappi.

„Rotermanni kvartali väärtus on ajas märgatavalt kasvanud ja üüripindade nõudlus on kõrge. See annab tugeva aluse Rotermanni jätkuvaks edulooks. Võlakirjade kaudu kaasame investoreid tugevasse kogukonda ja võimaldame kogukonna liikmetel panustada piirkonna arengusse,“ ütles Loigu.

LHV: investorid ootavad turule tugevaid ja tuntud emitente

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul on Balti investorid oodanud turule kvaliteetse varabaasi ja stabiilse rahavooga emitente. „Rotermann City puhul on tegemist ettevõttega, millel on hästi kapitaliseeritud bilanss, tugev turupositsioon ning selgelt eristuv ärikinnisvara portfell Tallinna südalinnas. Rotermanni kvartali unikaalne kontseptsioon, kõrged külastusnumbrid ja mitmekesine üürnike baas loovad hea eelduse stabiilseks rahavooks ka edaspidi,“ ütles Kalmus.

Rohkem infot Rotermann City ja võlakirjade pakkumise kohta on leitav siit.

Pakkumise olulisemad tingimused

  • Pakkumise maht: kuni 6 miljonit eurot, ülemärkimise korral õigus suurendada kuni 8 miljoni euroni
  • Nimiväärtus: 1000 eurot
  • Tähtaeg: 3,5 aastat
  • Lunastuskuupäev: 12.12.2029
  • Intressimäär: 7,75% aastas, fikseeritud; intressimaksed kvartaalselt (12.09, 12.12, 12.03, 12.06), esimene intressimakse 12.09.2026
  • Pakkumisperiood: 26.05 kell 10.00 kuni 05.06 kell 15.30
  • Pakkumise tulemuste avaldamine: 09.06.2026
  • Võlakirjade eeldatav arveldamine: 12.06.2026 (või sellele lähedane kuupäev)
  • Esimene eeldatav kauplemispäev Nasdaq Balti First North turul: 15.06.2026 (või sellele lähedane kuupäev)

Finantskovenandid

Võlakirjaperioodi jooksul kehtivad Rotermann City võlakirjadele järgmised finantskovenandid:

  • Korrigeeritud omakapitali osakaal ≥ 30%
  • DSCR ≥ 1.20x
  • Likviidsus ≥ 1 intressimakset (raha osakaal igal ajahetkel) Finantskovenantide täitmist kontrollitakse korra poolaastas.

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks on vaja Balti väärtpaberikontot. LHV Pangas on Balti väärtpaberikonto avamine tasuta. Märkimiskorraldust on võimalik esitada läbi internetipanga. Selleks pead valima “Raha kasvatamine” → “Väärtpaberite märkimine”. Tutvu videoõpetusega, kuidas võlakirju märkida.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Bigbank: Tarbija kindlustunde mõõtmise viimine Statistikaameti alla ei toonud kaasa olulist kindlustunde paranemist

BigbankTeatavasti tekitas mõni aeg tagasi palju furoori Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbija kindlustunde indikaator, mis näitab kuidas majapidamised hindavad enda ja riigi majanduslikku olukorda, nii tagasivaates kui ka järgneva 12 kuu perspektiivis. Teatavasti sai Konjunktuuriinstituut kõvasti kriitikat, et muutis metoodikat, siis muutusid trendid jne. Kes asjasse süvenes, sai aru, et tegemist oli mingite muude põhjustega, miks Konjunktuurinstituuti rünnati, sest kui trend muutub aasta pärast metoodika muutust, siis on keeruline otsest põhjus-tagajärg seost näha. Selleks ei pea olema isegi statistik.

Täna avaldas Statistikaamet, kes uuringu Konjunktuuriinstituudilt üle võttis, esimesed andmed tarbija usaldusindeksi kohta. Tarbija kindlustunde indeks oli mais -31, mis tähendab, et neid, kes arvavad, et asjad on halvad, on oluliselt rohkem kui neid, kes arvavad, et olukord on hea. Eelmine kuu (aprillis) oli vastav näitaja -32, ning märtsis -30, veebruaris -25. Seega olulist muutust eelmise kuuga võrreldes ei olnud. Võib öelda, et alates märtsist ongi trend jälle languses ja tarbija ootused tuleviku suhtes on pigem negatiivsed. Veebruari lõpus teatavasti algas Iraani sõda ja seda oli koheselt tunda ka meie kütusehindades.

Kui vaadata pilti laiemalt, siis praktiliselt kõigis EL liikmesriikides on sarnane langus. Suurtes majandustes, Saksmaal näiteks on kukkumine isegi suurem: veebruaris -11, aprill -18. Ainsad riigid, kus tarbijate kindlustunne oli aprillis võrreldes märtsiga paranenud, olid Malta ja Ungari. Euroala keskmine tarbija kindlustunne oli aprillis -20,6, veebruaris -12,4. Mai andmeid liikmesriikide lõikes veel ei ole.

Tarbija kindlustunde langus tähendab, et tarbijad muutuvad kulutamisel ettevaatlikumaks, pigem lükatakse suuremaid oste edasi. Tarbimise vähendamist võimendavad ilmselt ka peagi tõusma hakkavad intressid, mis hakkavad suurendama igakuiseid laenumakseid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Ehitussektor alustas aastat kasvuga, kuid väliskeskkond tekitab ebakindlust

SwedbankEsimeses kvartalis kasvas Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5%. Kasvu vedas hooneehitus, mille maht suurenes aastases võrdluses 8%. Rajatiste ehitus on olnud langustrendis alates 2024. aasta teisest poolest ning tänavu esimeses kvartalis ehitati rajatisi 5% vähem kui aasta varem.

Möödunud aastal vähenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes aasta varasemaga 1,4%. Hooneehituse maht kasvas eelmisel aastal 1,9%, rajatiste ehitus langes 6,8%.

Nõudlus paraneb, kuid kulude kasv tekitab rohkem muret

Aasta esimesel neljal kuul oli ehitusettevõtete üldine kindlustunne aastatagusest parem. Sõda Lähis-Idas ja Hormuzi väina ümber tekkinud pinged on aga suurendanud inflatsioonisurvet ning tõstnud ootusi energia- ja ehituskulude kasvuks. Vaatamata sellele on ebapiisav nõudlus ehitusettevõtete hinnangul väiksem probleem kui 2025. aasta alguses, mis viitab nõudluse järkjärgulisele paranemisele. Paranes ka tellimuste seis, kuigi neid oli jätkuvalt tavapärasest vähem.

Seega peegeldab kindlustunde indikaator ühelt poolt kasvavat muret ehituskulude pärast, kuid teisalt ka mõnevõrra tugevamat nõudlust kui aasta varem. Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses märgatavalt korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Olulist mõju sektorile on tänavu oodata ka valitsussektori taristuinvesteeringutest.

Samas maikuus näitasid nii ehitussektori üldine kindlustunne kui ka hinnang ehitustellimustele taas nõrgenemist. Teisalt avaldas Statistikaamet kindlustunde näitajad esmakordselt, mistõttu ei ole need varasemalt Konjunktuuriinstituudi avaldatud andmetega otseselt võrreldavad. Seetõttu tuleb maikuu andmeid tõlgendada ettevaatlikkusega.

Sõda Lähis-Idas tõi intressimäärad taas tugevamalt päevakorda

Kuigi korterituru aktiivsus on endiselt koondunud järelturule, suurenes Swedbanki andmetel broneeringute arv esimeses kvartalis märgatavalt ka uusarendustes, kuna kiire netopalga kasv võimaldab võtta varasemast suuremat eluasemelaenu. Seejuures jõudis müügis olevate korterite arv Tallinna ja lähivaldade uusarendustes esimeses kvartalis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Uusarenduste müügitempo on küll vaikselt kiirenenud, kuid on veel kaks korda aeglasem kui aastatel 2014–2019. See loob eelduse, et suur hinnavahe järelturuga peaks järk-järgult hakkama vähenema. Samas teevad ehitussektorile muret kasvavad ehituskulud.

Lisaks inflatsioonisurvele on võrreldes aasta algusega muutunud intressimäärade keskkond. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank sel aastal intressimäära kahel korral – juunis ja septembris – kokku 0,5 protsendipunkti võrra. Euribor on märtsist alates tõusnud ning praegune tase peegeldab meie hinnangul juba täielikult oodatavaid intressimäära tõuse. See suurendab laenukulu nii ehitusettevõtetele kui ka majapidamistele. Samas peaksid korterid hoolimata kõrgemast euriborist olema 2026. aastal tervikuna paremini kättesaadavad kui eelmisel aastal, kuna netopalga kasv püsib tänavu kiire.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2026. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kasvas maht 5%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis 799 miljoni euro eest, millest hooneid 603 ja rajatisi 196 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 8% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et aasta alguse 5% mahu kasv kohalikul ehitusturul on paljulubav, kuna võrreldes viimase nelja aasta keskmisi, on maht igal aastal vähenenud. „Nüüdse suurenemise taga on hooneehitusmahu kasv, põhiliselt remondi- ja rekonstrueerimistööde suurenemise näol,“ lisas Sinisaar.

Välisriikides tegutsevad Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes 4% vähem, põhiliselt rajatiste ehitusmahu kahanemise tõttu. Ehitustööde osatähtsus välisriikides oli kogu ehitusmahust 8%, aasta varem 9%.

260527 Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem 1

Ehitusloa saanud eluruume ja kasutusse lubatud eluruume oli vähem

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1181 uut eluruumi, mida on neljandiku võrra vähem kui 2025. aasta esimeses kvartalis. Populaarsemad elamutüübid olid 3–5-korruselised korterelamud ja üksikelamud. „Üksikelamute osakaal on viimasel kahel aastal tuntavalt kasvanud, eriti just Tallinna lähiümbruse valdades,“ kommenteeris Sinisaar. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas.

Ehitusluba väljastati 1154 eluruumi ehitamiseks, mida on viiendiku võrra vähem kui aasta varem samas kvartalis. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 243 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 136 100 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut tööstus-, lao- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

260527 Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem 2

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 27.05 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralisest üldkoosolekust ja korduskoosoleku kokkukutsumise teade

Pro KapitalSeoses 26. mail 2026 AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, edaspidi Ühing) plaanitud korralise üldkoosoleku kvoorumi puudumise tõttu kutsub Ühingu juhatus kokku korduva aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub kolmapäeval, 10. juunil 2026.a. algusega kell 12.30 (09.30 UTC) Ühingu asukohas, Sõjakooli 11, Tallinn. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 10. juunil, 2026.a. kell 12.15 ja lõpeb kell 12.30 koosoleku toimumise kohas.

26. mai 2026.a Ühingu korralisel üldkoosolekul kvoorumit ei saavutatud ning aktsionärid ei saanud seetõttu vastu võtta päevakorras olnud otsuseid. Lähtuvalt ÄS § 297 lg-st 2 ning Ühingu põhikirja p-st 4.6 kutsub Ühingu juhatus sellisel juhul kokku sama päevakorraga korduskooleku. Enne 26. mai 2026.a. üldkoosolekut antud hääled ei kaota kehtivust ning võetakse arvesse korduskoosolekul.

Üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu 2025. majandusaasta aruande kinnitamise, kasumi jaotamise otsustamine, nõukogu liikmete volituste pikendamine ja Ühingu juhtide tasustamise põhimõtete otsustamine. Üldkoosoleku kokkukutsumise ettepaneku tegi Ühingu juhatus.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine:

  1. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Juhatuse ettepanek:
Valida üldkoosoleku juhatajaks Ilona Nurmela. Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

  1. Ühingu auditeeritud 2025. majandusaasta aruande kinnitamine

Ühing on koostanud 2025. majandusaasta kohta majandusaasta aruande, mis on läbinud audiitorkontrolli ja see on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks. Aastaaruande kinnitamine  on Ühingu aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:
Kinnitada Ühingu auditeeritud 2025. majandusaasta aruanne.

  1. Kasumi jaotamise otsustamine

Ühingu puhaskasum 31. detsembril, 2025.a. lõppenud majandusaastal oli 12 041 088 eurot. Vastavalt äriseadustikule on kasumi jaotamise otsustamine aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:
Suunata 31. detsembril, 2025.a. lõppenud majandusaasta kasum summas 12 041 088 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele.

  1. Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Kolm nõukogu liiget on valitud ametisse kuni 05. juulini, 2026.a. Nõukogu liikmed on andnud nõusoleku oma ametiaja pikendamiseks Ühingu nõukogus.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:
Pikendada Ühingu nõukogu liikmete Patrick Werner`i, Oscar Crameri ja Giovanni Bozzetti volitusi tähtajaga 3 (kolm) aastat arvates nende kehtiva ametiaja lõppemisest, s.o 6. juulist, 2026.a. kuni 5. juulini, 2029.a. (k.a).

Ühingu nõukogu liikmete CV´ga on võimalik tutvuda Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotuses „Investorile“.

  1. Ühingu juhtide tasustamise põhimõtted

Ühingu juhtide tasustamise põhimõtted on koostatud tuginedes Eesti väärtpaberituru seadusele, lisaks on arvesse võetud Hea Ühingujuhtimise Tavas toodud soovitusi. Tasustamise põhimõtted avaldatakse Ühingu kodulehel ning on kirjeldatud ka Ettevõtte igaaastase majandusaasta aruande osas „Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne. Tasustamise aruanne“.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:
Kiita heaks Ühingu juhtide tasustamise põhimõtted.

Korralduslikud küsimused:
Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks seisuga seitse kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi, kus aktsiaseltsi aktsiad on registreeritud, arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga, so seisuga 3. juuni 2026.a. tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe (2) nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so hiljemalt 26. mail 2026.a., ning esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so hiljemalt 8. juuni 2026.a. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult Ühingu aadressil: Sõjakooli 11, Tallinn, 11316.

Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist (enne koosolekut antud hääli ei arvestata). Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise, lahendada päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda puudutavaid avaldusi, ning arutada muid küsimusi ilma otsust tegemata.
Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Sõjakooli 11, Tallinn hiljemalt 9. juuniks 2026.a. kell 16:00.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda korralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, auditeeritud 2025 majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, Ühingu juhtide tasustamise põhimõtetega, nõukogu liikmete CV-dega Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile, Aktsionär all või eelneval etteteatamisel tööpäeviti kokkulepitud ajal vahemikus 09:00-17:00 Ühingu kontoris aadressil Sõjakooli 11, Tallinn. Koosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.ee. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile, Aktsionär all.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid:
Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud, ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Nii füüsilisest kui juriidilisest isikust aktsionäri esindajatel tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada esindatava isiku poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Hääletamine enne koosolekut (blanketiga):
Päevakorra punkte on võimalik eelhääletada. Blankett koos instruktsioonidega on kättesaadav Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile, Aktsionär all.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Uus Maa analüütik: üürnike arv kasvab ja rikkad „pargivad“ vaba raha kallisse kinnisvarasse

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste kinnitusel on Eestis järjest enam kinnisvaraomanike asemel neid, kes pikaajaliselt kodu üürivad. Jõukamad ostavad aga kalleid kortereid selleks, et mitte otseselt igakuiselt teenida, vaid vaba raha „ära parkida”.

Mihkel Eliste sõnul on Eestis seni olnud väga kõrge kinnisvaraomanike osakaal – ligi 80% ning selle põhjus on nõukaajale järgnenud omandireform, mille käigus said paljud inimesed endale kodu erastada. “Eestis on omanike protsent Euroopa mõistes erandlikult kõrge, Saksamaal näiteks on üürnikke rohkem kui omanikke, Soomes ja Rootsis aga on omanikke kaks kolmandikku,“ rääkis Eliste.

„Omamise trend on aga muutumas nii Eestis kui mujal riikides ning järjest enam on neid, kes ei plaanigi kodu osta. Ühest küljest on selle põhjus kättesaadavuse vähenemine ning üldine ebakindlus kui ka elustiili muutused – elatakse rohkem päev korraga, ollakse paindlikumad vahetama elukohta ning ka riiki ega soovita end pikemalt geograafiliselt ega ka laenukohustustega siduda,“ ütles Eliste.

Uus Maa hindaja sõnul soodustavad üürimist ka praegused madalad üürihinnad, mis on võrreldes sissetulekutega 15 aasta soodsaimal tasemel. „Kui võrrelda ostuhinda, siis on praegu eriti soodne kallima kinnisvara üürimine. Näiteks poolemiljonilise korteri, uue maja või ridaelamu puhul on omaniku jaoks igakuine tootlus sageli kolm protsenti või alla sellegi ning tegelikult makstakse rahavoo mõttes peale. Kõige parema üüritootluse annab omanikule odavam vara – näiteks 1-2-toalise magalapiirkonna korteri tootlus on 4,5 – 5,5%, mis juba katab laenukulu ära ning 15 – 20 ruutmeetriste mikrokorteritega kohati isegi kuni 7,5% ehk jääb ka natuke üle,“ rääkis Eliste.

„Kalleid kortereid ostetakse praegu päris palju lihtsalt raha parkimiseks kuna alternatiivsed investeerimisvõimalused – näiteks võlakirjad või aktsiad tunduvad paljude eestlaste jaoks arusaamatud ja riskantsed ning kinnisvara on traditsiooniliselt suhteliselt konservatiivne koht, et kapitali säilitada ja vabad vahendid lihtsalt “ära parkida,“ nentis Eliste.

„Segastel aegadel on raha nii-öelda parkimine kasvanud ülemaailmselt – äärmuslike näidetena nii New Yorgis, Londonis, Pariisis kui Dubais on järjest enam tühje kortereid, mis lihtsalt seisavad ja mida omanikud ei plaanigi välja üürida. Ka Eestis on päris palju kalleid kortereid, mis sarnaselt suure osa ajast tühjana seisavad,“ kommenteeris Eliste.

„Üürihinnad on samas lähitulevikus tõusmas – tänavu on oodatav kasv inflatsiooniga samas mahus või veidi kiirem ehk keskmiselt 3% – 4%. Kui arvestada, et ka ehitushind ajas kallineb ning üürid ajaga tõusevad, siis ühel hetkel hakkavad ka kallid korterid sisenemishinna mõttes raha teenima ning lisaks vara enda väärtus kipub ajalooliselt pikemas vaates pigem tõusma,“ lisas analüütik.

„Pikas plaanis on aga kinnisvara omamine tavainimesele üürimisest igal juhul kasulikum – kui pikalt ette mõelda, siis pensionini jõudes ja elu jooksul ilma mingitki vara kogumata, on tulevikus ehk üsna keeruline hakkama saada. Seetõttu on kasvav eluaegsete üürnike osakaal ka riigi jaoks potentsiaalselt suur probleem,“ nentis Eliste.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed

Statistikaamet / Statistics EstoniaTäna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.

Maikuu uuringu tulemustest selgus, et ettevõtete kindlustunde indikaator oli mais kõige kõrgem kaubanduses (+14), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt -0,1 ja -0,9. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-17,1), kus suurimaks takistuseks tootmise kasvule peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde indikaator oli mais -31. Võrreldes eelmise kuu ja aastataguse ajaga paranesid nii tarbijate kui ka tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele, seevastu ehitussektori ettevõtjate hinnangud olid pessimistlikumad.

Kuni 2026. aasta aprillini korraldas konjunktuuribaromeetrite uuringuid Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) ning varasemate tulemustega saab tutvuda EKI veebilehel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik selgitas, et nii EKI kui statistikaameti uuringute aluseks on ühtsed metodoloogilised põhireeglid, mille on kehtestanud uuringute tellija ehk Euroopa Komisjon. “Uuringute täpsemad detailid on aga läbiviija otsustada – näiteks kas vastajad kaasatakse juhu-, paneel- või mõne muu valimiga, kas tulemused kujunevad saadud vastuste summana või võetakse kaalumise kaudu arvesse ka neid tarbijaid või ettevõtteid, kes valimisse ei kuulunud. Kõik sellised nüansid võivad tulemustele mõju avaldada, seega ei ole värsked ja varasemad andmed 100% võrreldavad,” rääkis Raasik ja lisas, et pikka aega väldanud uuringute puhul ei ole selline olukord sugugi ebatavaline ning tasub alati lugeda andmete juures olevat lisainfot, kus tuuakse välja aegrea katkestused või olulised metoodikamuudatused.

Statistikaamet kaasab kõigisse oma uuringutesse vastajad juhuvalimi teel riiklike registrite alusel, sama kehtib ka konjunktuuribaromeetrite puhul. Uuringu kutse said 6000 inimest (sh 2000 telefoniküsitluses osalejat) ning 1450 kaubandus-, tööstus-, teenindus- ja ehitusvaldkonna ettevõtet.

Raasik tunnustas osalejaid selle eest, et esimesed andmed said edukalt kogutud. “Vastajate panus uuringute õnnestumisel on oluline mitmest aspektist. Esiteks, juhuvalimisse kuuludes esindab iga vastaja peale enda veel mitme inimese või ettevõtte arvamust. Teiseks, kuna konjunktuuribaromeetrid võimaldavad majanduse olukorda kiiresti hinnata, on vastamiseks piiratud aeg, sest andmed avaldatakse juba sama kuu lõpus. Ka ei ole meil võimalik muul moel koguda andmeid selle kohta, kuidas hindavad vastajad oma majanduslikku kindlustunnet,” rääkis ta. Osalejate tagasiside põhjal kulub küsimustiku täitmiseks ainult kuni viis minutit.

Statistikaameti andmebaasis on uuringute andmed kättesaadavad analüütikutele, poliitikakujundajatele, meediale ja kõigile teistele huvilistele. Lisaks leiab ameti kodulehelt tarbijabaromeetri ja ettevõtete baromeetrite täpsema metoodika kirjelduse.

Euroopa Komisjoni tellimusel viiakse uuringut läbi kõigis Euroopa Liidu riikides ning 28. mail avaldatakse komisjoni veebilehel ka rahvusvahelised andmed, mis näitavad, kuidas Eesti majandusel teiste riikidega võrreldes läheb.

Järgmine küsitlusvoor algab 1. juunil.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Rotermann City OÜ alustas võlakirjade avalikku pakkumist

RotermannTallinna südalinnas asuva Rotermanni kvartali omanikettevõte Rotermann City OÜ alustas täna võlakirjade avalikku pakkumist.

Pakkumise maht on kuni 6 miljonit eurot ning ülemärkimise korral on ettevõttel õigus suurendada pakkumise mahtu kuni 8 miljoni euroni. Võlakirjade aastane fikseeritud intressimäär on 7,75% ning võlakirjade tähtaeg on 3,5 aastat.

Pakkumine kestab 26. maist kell 10.00 kuni 5. juunini kell 15.30. Võlakirjade nimiväärtus on 1000 eurot ühe võlakirja kohta ning intressimakseid tehakse kord kvartalis. Pakkumise tulemused avaldatakse eeldatavalt 9. juunil 2026, võlakirjade arveldamine toimub 12. juunil 2026 ning võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Balti First North turul on eeldatavalt 15. juunil 2026 või sellele lähedasel kuupäeval.

Kapitali kaasamine läbi emissiooni on Rotermann City OÜ jaoks strateegiline samm, mis võimaldab ettevõttel mitmekesistada ja tugevdada oma kapitalistruktuuri. Ettevõte näeb jätkuvalt tugevat potentsiaali kvaliteetse linnaruumi arendamisel ning soovib luua pikaajalist väärtust nii investoritele, partneritele kui ka kogu linnakeskkonnale.

Rotermanni kvartal on Tallinna unikaalne osa, kus südalinna elu- ja töökeskkonnas kohtuvad ajalooline väärtus ja kaasaegne linnakultuur. Alates 2005. aastast on piirkond Urmas Sõõrumaa eestvedamisel läbinud märkimisväärse arengu, kujunedes kaasaegseks multifunktsionaalseks kvartaliks, kus põimuvad ajalooline arhitektuur ja nüüdisaegne linnaruum.

Eelmise aasta lõpuks oli üüriportfelli maht üle 47 500 m², koosnedes ainulaadsetest A-klassi kaubandus-, teenindus- ja büroopindadest ning 500 parkimiskohast. 2025. aastal teenis ettevõte 9,3 miljonit eurot müügitulu ning kinnisvarainvesteeringute väärtus ulatus aasta lõpu seisuga 184,7 miljoni euroni. Rotermanni kvartalit külastati 2025. aastal 10 miljonil korral ja tööalaselt toimetab igapäevaselt piirkonnas ligikaudu 3500 inimest.

Rotermann City OÜ juhatuse esimehe Kaarel Loigu sõnul on võlakirjapakkumise eesmärk kaasata investoreid Rotermanni kvartali järgmisse arenguetappi. „Rotermanni kvartali väärtus on ajas märgatavalt kasvanud ja üüripindade nõudlus on kõrge. See annab tugeva aluse Rotermanni jätkuvaks edulooks. Võlakirjade kaudu kaasame investoreid tugevasse kogukonda ja võimaldame seeläbi kogukonna liikmetel panustada piirkonna arengusse. Investorite vaates on Rotermann City tugevuseks hästi kapitaliseeritud ettevõte, stabiilsele üüritegevusele toetuv ärimudel ning unikaalne positsioon Tallinna südalinna kinnisvaraturul,” ütles Loigu.

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul on võlakirjainvestorid oodanud Balti turule tugevaid ja tuntud emitente, kelle äritegevus toetub kvaliteetsele varabaasile ning stabiilsele rahavoole. „Rotermann City puhul on tegemist ettevõttega, millel on hästi kapitaliseeritud bilanss, tugev turupositsioon ning selgelt eristuv ärikinnisvara portfell Tallinna südalinnas. Rotermanni kvartali unikaalne kontseptsioon, kõrged külastusnumbrid ja mitmekesine üürnike baas loovad hea eelduse stabiilseks rahavooks ka edaspidi,“ ütles Kalmus.

Pakkumise olulisemad tingimused

  • Pakkumise maht: kuni 6000 võlakirja, ülemärkimise korral on emitendil õigus suurendada kuni 8000 võlakirjani (nimiväärtus 1000 eurot võlakirja kohta).
  • Tähtaeg: 3,5 aastat
  • Intressimäär: 7,75% aastas, fikseeritud; intressimaksed kvartaalselt (12.09, 12.12, 12.03, 12.06), esimene intressimakse 12.09.2026
  • Pakkumisperiood: 26.05 kell 10.00 kuni 05.06 kell 15.30
  • Pakkumise tulemuste avaldamine: 09.06.2026
  • Võlakirjade eeldatav arveldamine: 12.06.2026 (või sellele lähedane kuupäev)
  • Esimene eeldatav kauplemispäev Nasdaq Balti First North turul: 15.06.2026 (või sellele lähedane kuupäev)

Rotermann City OÜ võlakirjade emissiooni korraldajaks on AS LHV Pank ja õigusnõustajaks Advokaadibüroo Sorainen OÜ.

Pakkumise täpsemad tingimused on kättesaadavad aadressil: https://rotermann.ee/investeeri/

Rotermann City OÜ tutvustab ettevõtet ja võlakirjade avalikku pakkumist eestikeelsel veebiseminaril 28. mail.

Eestikeelne veebiseminar kell 15.00.

Rotermanni kvartali kohta

Rotermanni kvartal on Tallinna unikaalseim ja hinnatuim linnaruumi osa, kus ajalooline tööstuspärand on põimitud kaasaegse arhitektuuri, kvaliteetse ärielu ja linnaliku elukeskkonnaga. Vanalinna, südalinna ja sadamaala ühendava sõlmpunktina on kvartalist loodud paik, kus kohtuvad ajalugu ja tänapäev ning kus on hea elada, töötada, käia restoranides, kohvikutes ning teha igapäevaseid oste. Rotermanni kvartal on osa Urmas Sõõrumaale kuuluvast Golden Line kinnisvaraportfellist. Golden Line’i kuuluvad südalinna arendused Artius, Talsinki, Rotermann, La Marina, Grand Avenue, Patarei Merekindlus jt, mis kujundavad Tallinna südalinna ja sadamaala ühtseks, rahvusvahelise mõõtmega linnaruumiks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 28.05.2026

Evi HindpereKoolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 28.05.2026 Kinnisvarakoolis. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu võlglastega tegelemise võimalustest ja õiguslikest alustest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd ja põhikirjast kinni pidamist;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 28.05.2026 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Notice of the annual general meeting of shareholders of AS Pro Kapital Grupp and convening of a repeated meeting

Pro KapitalSince the annual general meeting of AS Pro Kapital Grupp (registration code 10278802, hereinafter referred to as the Company) scheduled for 26 May 2026 did not have a quorum, the Management Board of the Company hereby convenes a repeat general meeting of shareholders. The repeat meeting will take place on Wednesday, 10 June 2026, starting at 12:30 (09:30 UTC), at the Company’s premises at Sõjakooli 11, Tallinn. Registration of shareholders shall take place from 12:15 – 12:30PM on the 10th of June 2026 at the location of the meeting.

At the Annual General Meeting held on 26 May 2026, a quorum was not reached, and therefore the shareholders were unable to adopt the resolutions included in the agenda. In such circumstances the Management Board shall convene a repeat meeting with the same agenda in accordance with Section 297(2) of the Commercial Code and clause 4.6 of the Company’s articles of association. Votes cast prior to the General Meeting held on 26 May 2026 shall remain valid and will be taken into account at the repeat General Meeting.

The reason for convening the annual general meeting is to approve the annual report for the financial year of 2025, decide on the distribution of profit, extend the terms of office of the members of the Council, and decide on the Remuneration policy for the executive management of CompanyThe proposal to call the annual general meeting of shareholders was made by the Management Board of the Company.

The agenda of the meeting is as follows:

  1. Election of the Chairman and Secretary of the annual general meeting of shareholders

The Management Board’s proposal:
Elect Ilona Nurmela as the Chairman of the annual general meeting of the shareholders. Elect the Secretary of the annual general meeting as per suggestions made at the meeting.

  1. Approval of the audited annual report of the Company for the financial year of 2025

The Company has prepared the annual report for the financial year of 2025. The report has been audited, and this audited report has been made available to the shareholders. It is the competency of the shareholders to approve the annual report.

The Council’s and Management Board’s proposal and draft of the resolution:
Approve the audited annual report of the Company for the financial year of 2025.

  1. Resolution of distribution of the profit

The Company’s net profit for the financial year which ended 31st December 2025 was in the amount of 12 041 088 Euros. As per the commercial code it is the shareholders’ competency to decide on how to distribute profit.

The Council’s and Management Board’s proposal and draft of the resolution:
To distribute the net profit for the financial year which ended 31st December 2025 in the amount of 12 041 088 Euros into retained earnings of previous periods.

  1. Extending the term of office of the Supervisory Council members

All three Supervisory Council members have been elected until 5th of July 2026. The members of the Company’s Supervisory Council have consented to stand for re-election.

The Council’s and Management Board’s proposal and draft of the resolution:  To extend the term of office of the Council members Patrick Werner, Oscar Crameri and Giovanni Bozzetti for a period of 3 (three) years from the expiry of their current term of office, i.e. from 6th of July 2026 until 5th of July 2029 (inclusive).

CVs of the Council Members can be accessed on homepage www.prokapital.com sub-section “the Shareholder”.

  1. Remuneration policy for the executive management of Company

The remuneration policy for the executive management of Company has been prepared in accordance with the Estonian Securities Market Act, in addition, the recommendations of the Corporate Governance Recommendations have been considered.  The remuneration policy will be published on the Company’s website and is also described in the section of the Company’s annual report entitled “Corporate governance report. Management remuneration report “.

The Council and Management Board’s proposal and draft of the resolution:
To approve the remuneration policy for the executive management of Company.

Administrative issues:
According to the Commercial Code § 297 section 5 the set of shareholders entitled to take part in the annual general meeting of shareholders shall be determined 7 calendar days prior to the general meeting as at the end of the working day of the settlement system of the registrar of the Estonian register of securities or another depository where the shares of a public limited company are entered, i.e. at the close of business on 3rd of June, 2026.

A shareholder has the right to receive information on the activities of the public limited company from the management board at the general meeting. The management board may refuse to give information if there is a basis to presume that this may cause significant damage to the interests of the public limited company. If the management board refuses to give information, the shareholder may demand that the general meeting decide on the legality of the shareholder’s request, or to file a petition to a court to oblige the management board to give information within two (2) weeks after the general meeting.

Shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may request adding items to the agenda of the general meeting if the respective request has been made 15 days before the meeting, i.e. on the 26th of May 2026, at the latest. Any draft resolutions for each item on the agenda must be submitted in writing at the address of the Company (see above) at least 3 days before the meeting, i.e. on the 8th of June 2026, at the latest.

Items previously not on the agenda may be added to the agenda, if at least 9/10 of participating shareholders approve and their shares represent at least 2/3 of the share capital (proxy votes will not be counted). Regardless of prior requests or the lack thereof, a general meeting may decide on calling the next meeting and settle submissions concerning administrative issues related to the agenda or to the procedure for holding the meeting (such matters do not have to be included on the agenda beforehand) and may discuss other matters without making resolutions.

The shareholder can, until 9th of June, 2026 at 16:00 (EET, ie 13:00 UTC), inform the Company of appointing a representative or of renouncing the power of attorney previously given to a representative, by sending a relevant digitally signed notice to prokapital@prokapital.ee, or by sending a relevant written notice to the office of the Company at Sõjakooli 11, Tallinn.

The shareholders of the Company can acquaint themselves with the drafts of the resolutions and proposals, the audited annual report for the 2025 financial year, the auditor’s opinion, CV´s of the Supervisory Council members, the remuneration policy for the executive management of Company on the webpage of the Company www.prokapital.com  under the sub-section Company, Investor, Shareholders or upon prior request at the location of the Company at Sõjakooli 11, Tallinn at an agreed time during business days and hours (from 09:00 until 17:00). If you have any questions in regard to the annual general meeting of shareholders, please contact us by phone + 372 6 144 920 or by email at prokapital@prokapital.ee. Questions and answers related to the agenda of the shareholders meeting shall be published on the website of the Company www.prokapital.com under the section: “Company, Investors, Shareholders”.

Documents needed to participate at the meeting:
Shareholder who are natural persons are kindly asked to bring along a valid identification document. Shareholders who are legal entities, are requested to bring an extract from the relevant register, where that legal person has been registered, and a valid identification document of the representative. In addition to the above, representatives are kindly asked to bring along a valid written power-of-attorney. Documents issued by a foreign country’s official must be either legalized or authenticated with a document certificate apostille and translated into English.

Proxy voting prior to the meeting:
It is possible to vote by proxy in advance of the meeting by submitting the relevant form to the Company before the meeting. The form with instructions is available on the webpage of the Company www.prokapital.com  under the sub-section: “Company, Investor, Shareholders”.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes