Korterite kõrged hinnad soosivad elamumaa turgu

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜElamumaa tehinguid teevad peamiselt kaks sihtrühma. Eraisikud ostavad maatüki plaaniga sinna rajada enda tarbeks ühepereelamu. Teine elamumaa ostjate grupp on kinnisvaraarendajad, kelle plaanid võivad varieeruda ühepereelamutest korterelamute arendamiseni.

Korteritehingute turg on aktiivne. See on maa turule toonud ettevõtjaid, kes soovivad arendajana selle sektori soodsast turukonjunktuurist kasu lõigata. Teisisõnu võime öelda, et arendajate maatehingute arv on viimaste aastate jooksul kasvanud.

Maamüüjate hinnaootus järjest kasvab

Maa soetamisse tehtavate arendusinvesteeringute plahvatuslikku kasvu hoiab tagasi maamüüjate üha kõrgem hinnaootus – arendajal on mõistliku hinnaga kasumlikku arendust võimaldava maatüki leidmine mitte kõige lihtsamate ülesannete killast.

Suurema osa elamumaaga tehtavatest tehingutest moodustavad eraisikute tehingud. Eraisikud ostavad krundi valdavalt oma isikliku tulevikukodu rajamiseks.

Alates 2009. a kinnisvaraturu põhjast on loogiliselt taastunud esimeses järjekorras korterite sektor. Korterite turg on kõige laiapõhjalisem puudutades kõige suuremat potentsiaalset elanikkonna kihti. Lisaks on korterite absoluutväärtus elamispindade alternatiividega võrreldes madalam. Seegi on põhjus, miks korterituru likviidsus on parim.

Kui korteriturg aktiveerub, kerkivad seal hinnad. Kallinenud korter võimaldab ümber hüpata ridaelamusse või ühepereelamusse. Nii peaks loogilise järjestusena korterituru eelkõige tehingute, aga ka hindade kerkimine kanduma esmajärjekorras üle ridaelamute ja ühepereelamute turule.

Ridaelamute ja ühepereelamute turu aktiivsus ehk tehingute arvu kasv kergitab hindu selles sektoris. Arengud kinnisvaraturul liiguvad tavapäraselt rütmis, kus esmalt kasvab tehingute arv, seejärel hakkavad tõusma hinnad. Nii muutub ühel momendil majanduslikult otstarbekamaks soetada krunt ja lasta sinna omal käel ühepereelamu ehitada. Nii kandub turuaktiivsus maade turule, mis tõstab sealgi hindu.

Kerkivad korterite hinnad kasvatavad maade-majade turu tehinguaktiivsust

Korteriturg oli pimedas sügavikus 2009. a hakates 2010. a vaikselt tõusu suunas liikuma. 2011. aastaks oli korterituru positiivne liikumissuund selge ja 2012. aastaks ootasid veendunumad optimistid juba majade turu elavnemist, mis hakkaks tasahilju maade sektorisse liikuma.

Tuleb tunnistada, et kuigi korterituru tehingute arv on kerkinud hoogsate sammudega, ei ole see aktiivsus oodatud määral majade turule nihkunud. Majade ja maade tehingute arvud on küll kerkinud, kuid mitte oodatud määral.

Maade sektori loodetust aeglasema arengu taga võib olla ühe tegurina finantseerimistingimuste muutus. Buumi eel ja ajal oli võimalik maaostu laenuga finantseerida. Kinnisvarakriisi ajal muudeti mängureegleid mõistlikkuse suunas ja nüüd peab maa majaehitajal omavahenditest soetatud olema. See on üks põhjus, mis krundiäri liigset õitsengut kammitseb.

Kaasaegne sunnismaisus hoiab tehinguid tagasi

Mitmel pool on välja toodud kaasaegne sunnismaisus, mis takistab korterist majja liikumist. Inimesed, kes on minevikus korteri ostnud ja võiksid mõelda täna majja kolimisele, on olemasoleva korteri ostutehingu teinud 10 aastat tagasi ehk kinnisvarabuumi laines või lausa laineharjal.

Osadel korteriomanikel on olnud raske 2006.-2007. a hinnatipust ostetud korterit realiseerida sellise hinnaga, mis laenujäägi tagastamisel müüjale mõnegi euro alles jätaks. See põhjus ühes korteris püsimiseks hakkab aga vähenema, sest korterite hindade absoluutväärtused on kasvanud kunagiste tippude lähedusse. Samuti on aastate jooksul laenujääki väiksemaks makstud.

Kui aga korter on kunagi ostetud tipphinna eel – näiteks 2004.-2005. aastal – on selle intressimarginaal parematel laenuklientidel 0,4-0,6% vahemikus. Tänase negatiivse kuue kuu euribori tingimustes on reaalne intressimäär vastavalt 0,3-0,5%. See on niivõrd soodne intressimäär, millest koduomanikud loobuda ei raatsi. Olemasolevat ülisoodsatel laenutingimustel soetatud kodu müües ja selle asemele uut ostes tuleks praktiliselt tasuta käesolev olemasolev kodulaen vahetada uue laenu ehk intressimäära 2,0-3,0% vastu.

Maadel-majadel on potentsiaali

Kokkuvõtteks võiks öelda, et maade-majade turul ei ole iseenesest olulisi takistusi, miks see ei võiks korterituru eeskujul pisut enamat hoogu sisse saada. Tarbijakindlus on mõistlikul tasemel, laenude intressimäärad on vaatamata mitte nii positiivsele võrdlusele kunagise ajaga siiski soodsal tasemel. Laenude kasvav käive näitab, et laenuvõtjaid turul on, laenuvõtmist soosivad veel siiani kasvavad sissetulekud.

Loomulikult on turul ka negatiivseid tegurideid, mis tulenevad maailma ja Euroopa majanduse ja poliitilise olukorra üldisest kontekstis. Korterituru väga kõrge tehingute arv siiski näitab, et tarbija valdav meelsus on kinnisvarasse raha paigutamise poolt.

Nii võib kolmandat-neljandat aastat järjest teha kevadise prognoosi, et korterituru hindade kõrge tase ja tehingute suur aktiivsus soosivad inimeste liikumist suurematele pindadele ehk ridaelamutesse ja ühepereelamutesse. Samuti loob olemasolev elamispindade turu olukord potentsiaali maade turu senisest reipamateks arenguteks.,

Hoonestamata elamumaa tehignute arv ja tehingu keskmine maksumus

 

UUS KOOLITUS KINNISVARAKOOLIS! “Kinnisvaratehingute maksustamine” toimub 21/04/2016

Maret Hallikma21/04/2016 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine. Koolituse lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid. 

Koolituse käigus selgitatakse ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägitakse erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja tuuakse praktilisi näiteid. 

Käsitletakse maksustamisega seotud enamlevinud küsimusi, antakse ülevaade kohtulahenditest ning lisatakse abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine toimub neljapäeval 21/05/2016 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Droonifotod ja videod kinnisvara müügil

Domus KinnisvaraJärjest rohkem on kinnisvara müümisel hakatud kasutama drooni abi aerofotode ja videode tegemisel. Kui tekib vajadus neid kinnisvara müügil kasutada, toob see kaasa üksjagu küsimusi, mida ehk ei osatagi esmajoones teadvustada.

Mida peaks teadma, enne drooni salvestuse tellimist ja milliste aspektidega arvestama?

Kas tohib lennata?

Kas minu kinnisvara asub piirkonnas, kus tohib droone lennutada? Kas ja kellega ma pean lendu kooskõlastama? Ega ma droonikaamerat kasutades andmekaitseseadust ei riku? Kas kinnisvara ümber asetsevatest kõrgetest puudest ja elektriliinidest ei saa filmimisele olulist takistust? Need on küsimused, mida enne drooni lennutamist teadvustama peaks.

Piirkonnad, millede kohal drooni lennutamine on reglementeeritud või sootuks keelatud, on lennuväljade läheduses, kaitseväe territooriumil ning loomulikult idapiiri äärseil aladel. Kontrollitava õhuruumi maht on sõltuvalt lennuväljast erinev. Droonilendu teostavad pädevad isikud on reeglina läbinud vajalikud koolitused, valdavad spetsiifilist informatsiooni ning teostavad ise vajadusel kooskõlastused lennuametiga.

Ka naabritega on viisakas oma tegevus kooskõlastada. Seaduslikult ei ole keelatud avaldada fotosid, kus ka naabri vara on nähtaval. Samamoodi näeme ju naabri hoovi nii Google Streetview kui ka maa-ameti aerofotode kaudu. Kindlasti on viisakas naabreid oma tegevusest teavitada.

Andmekaitseinspektsioon on märkinud, et kui detailid ja isikud naabri hoovis ei ole üheselt tuvastatavad, siis nende tõlgenduses ei ole tegu privaatsuse rikkumisega. Kui on võimalus et drooni abil jäädvustatakse mõnd suuremat või väiksemat seltskondlikku üritust, on vaja ürituse korraldaja kooskõlastust.

Kõrgliinidest hoia droon eemale

Segavaks võivad osutuda samuti objektile liiga lähedal olevad kõrgepingeliinid ja muud sarnased objektid. Kõige rohkem mõjutab droonide tegevust muidugi ilm – vihma, udu, tugeva tuulega neid lendu ei lasta.

Kellaaja suhtes tasuks samuti jätta lennutajale ja visuaalmaterjali salvestajale vabamad käed, et ta saaks arvestada päikese suuna ja varjudega ning tagada, et hoone esinduskülg oleks lennu ajal päikese poolt valgustatud.

Droonivideo plussid

Kaasaegsed droonid on võimelised tegema 4K (Ultra HD) tasemel videopilti ning 4000 x 3000 pikslit fotosid. Nad annavad parema ülevaate objektist ning selle ümbrusest, mida tavapärased fotod ei tee. Videod loovad õhustikku, mis annavad paremat aimu, kus objekt asub, mis seal ümbruses on ning näitavad suuremat pilti, mida igapäevaselt tegelikult ei näe olles ise maa peal.

EfTENi emissioon märgiti üle

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS emissioonis märgiti aktsiaid kokku 14,6 miljoni euro ulatuses ehk emissioon märgiti 1,32 kordselt üle. Aktsiaid märkis üle 200 investori. Aktsiaemissiooni planeeritud maksimaalne maht on 11 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul on meeskond eesmärgi täitnud ja tulemusega enam kui rahul. „Emissiooni algset mahtu me ei suurenda, kuna fondi eesmärk pole kaasata liiga palju uut omakapitali korraga vaid teha seda järk-järgult, investeerides kaasatud omakapital hea rahavooga Balti ärihoonetesse. Praeguses olukorras ehk ülemärkimise korral toimub aktsiate jaotus vastavalt prospektis määratletule, mis tähendab, et suuremate märkijate mahtusid vähendatakse proportsionaalselt. Käesoleva emissiooni eelsetel aktsionäridel on seadusest tulenev eelismärkimisõigus. Täpsema aktsiate jaotuse kinnitab fondi nõukogu järgmise nädala esimeses pooles,“ ütles Arakas.

Oluline eesmärk lisaks kapitali kaasamisele oli Arakase sõnul ka investorite ringi laiendamine ning emissioonil osalenud aktsionäridest on suur hulk uued investorid. „Kui eelmine aasta tulime välja täiesti uue instrumendiga, siis seekord oli palju ka neid investoreid, kes eelmisel korral põhjusel või teisel kõrvale jäid ning ootasid uut emissiooni,” lisas Arakas.

Fondil on uued projektid välja vaadatud ja nüüd on Arakase sõnul eesmärk kaasatud kapital tööle panna. Konkreetset investeerimistempot fond endale ei sea, investeeritakse vaid fondi konservatiivsetele investeerimispõhimõtetele vastavatesse objektidesse.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Möödunud suvel toimunud esimese aktsiaemissiooni käigus investeerisid EfTEN Real Estate Fund III AS-i 160 aktsionäri kokku 13,8 miljonit eurot omakapitali.

Fondi esmaemissiooniga kaasatud kapital on investeeritud kahte esimesse objekti Leedus: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus ning Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.03.2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Korterelamud saavad haljastustoetust

TallinnKorteriühistud saavad osaleda projektis „Roheline õu“, taotluste vastuvõtt kestab 30. aprillini.

Tallinna linn toetab alates 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti, samuti tugevdada sotsiaalseid suhteid korterelamutes. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

„Projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha. Kutsun korteriühistuid projektis osalema,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Abilinnapea tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kasvab.

Käesoleval aastal on linn toetusteks ette näinud 40 000 eurot. Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Lisainfo: http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/

Tartu loob eeldused uute tervisekeskuste rajamiseks

TartuVolikogu algatas kaks detailplaneeringut, mis annavad võimaluse uute tervisekeskuste ehitamiseks linnale kuuluvatele kinnistutele kesklinnas ja Annelinnas. Ühtlasi anti põhimõtteline nõusolek seada hoonestusõigus keskuste rajamise toetusmeetmest rahastuse saanud taotlejate kasuks.

Eestis on kavas Euroopa Liidu toel rajada või kaasajastada 35 esmatasandi tervisekeskust. Toetust võivad taotleda kohalikud omavalitsused või üldarstiabi, eriarstiabi ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutajad.

Tartus on plaanis rajada kaks uut keskust, üks kesklinna Raatuse ärikeskuse vastas asuvale krundile ja teine Annelinna Mõisavahe tänava lõppu.

Tartu linn ise toetust ei taotle, küll soovitakse toetuse võimalikele saajatele luua eeldused tervisekeskuste ehitamiseks.

Selleks algatas volikogu Fortuuna tn, Põik tn, Raatuse tn ja Narva mnt vahelise kvartali detailplaneeringu ning Mõisavahe tn 34b krundi detailplaneeringu eesmärgiga leida mõlemale alale terviklahendus tervisekeskuse ehitamiseks.

Samuti andis volikogu põhimõttelise nõusoleku seada kinnistutele 50 aastase tähtajaga hoonestusõigus toetusmeetmest rahastuse saanud taotlejate kasuks.

Hoonestusõigusega koormatava maa täpne suurus selgub pärast detailplaneeringute kehtestamist.

Hoonestusõiguse tasu on viis protsenti ärimaa maksustamishinnast, kesklinna kinnistutel 2,71 eurot ruutmeetri kohta aastas, Mõisavahes 0,64 eurot.

Nipid koduostjale: mõtteline osa majast ja kasutuskord

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ja sellega seonduvalt laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, on oluline kinnistusraamatusse kantud notariaalse kasutuskorra olemasolu.

Mõtteline osa kinnisvarast tähendab  olukorda, kus laenu tagatiseks seatakse näiteks mõtteline osa majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks poolt maja või osa maatükist.

Mõttelise osa pantimise juures nõuab pank, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalne kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Lisaks võimaldab kasutuskord ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Sageli jagatakse uute korterelamute juures kasutuskorra alusel ära parkimiskohad ehk määratakse, millise parkimiskoha k asutusõigus millise korteriga kaasas käib.

Laenuandja ehk pangad nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt määratud. See selgus võimaldab peamiselt laenuvõtja laenu tagastamisega seonduvate probleemide puhul hüpoteegipidajal vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Tartu plaanib Raadi arendamiseks ideekonkurssi

TartuVolikogu otsusel tuleb Raadi linnaosa arendamiseks korraldada ideekonkurss, mille käigus esitatud ideede realiseerimiseks on Tartu valmis andma hoonestusõiguse linnale kuuluvatele Roosi tänava kinnistutele.

Käesoleva aasta sügisel avatakse Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus maja ning valmib kaasaaegsetele nõuetele vastav Roosi tänav. See on muutnud piirkonna ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks ning linna poole on pöördutud huviga arendada ERMi lähialal kultuuri-, turismi-, meelelahutus- ja spordielu edendavaid tegevusi.

Volikogu on seisukohal, et avaliku ja erasektori tegevuse tulemusena võib Raadi linnaosa arengus sündida oluline sünergia ning piirkonna arenguks parimate ideede väljaselgitamiseks ja linnale kuuluvate kinnistute Roosi tn 83 ja Roosi tn 84 kasutamiseks peab linnavalitsus korraldama avaliku ideekonkursi.

Ideekonkursi käigus esitatud ideede realiseerimiseks on linnavolikogu nõus seadma Roosi tänava kinnistutele, mille suurus on kokku enam kui 45 tuhat ruutmeetrit, hoonestusõiguse tähtajaga 30 aastat ja aastatasuga viis protsenti maa turuväärtusest.

Hoonestusõiguse tingimuseks on seatud, et ehitised tuleb rajada kahe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist ning Roosi tn 83 kinnistul tuleb tagada miljööväärtuslike lennukiangaaride säilimine.

Uus Maa turuülevaade 03-2016

Uus MaaEesti

Märtsikuus jõudis kevadhooaeg Eesti kinnisvaraturule ning jaanuari-veebruari „talverammestus“ sai seljatatud. See on ka põhjus, miks allpool näeme päris paljude linnade puhul suurt tehinguhulkade tõusu. Samas, kui üldiselt oleme harjunud pidevate, kogu riiki puudutavate aastakasvudega, siis võrreldes mulluse märtsiga jäi tehinguaktiivsus sisuliselt samaks.

Maa-ameti andmeil toimus märtsis 4325 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 29,8% enam. Mulluse märtsiga võrreldes sisulist muutust polnud.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Niigi elavaloomuline pealinna kinnisvaraturg hoogustus märtsis veelgi. Maa-ameti andmetel toimus 1254 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 15,7% enam. Aastataguse märtsiga võrreldes kasvas turuaktiivsus 8,8%.

Kortereid müüdi 822 (veebruaris 697), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1496 eurot. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 2,4% ja aastaga 3,9%%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1356 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +2,8% ja aastaga +11,4%*.
  • Kadriorg: 2692 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +18,2%* ja aastaga +6,2%.
  • Kalamaja: 2001 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -4,3% ja aastaga +3,3%.
  • Kesklinn: 2019 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +1,4% ja aastaga -3,3%.
  • Kristiine: 1625 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +3,5% ja aastaga -13,9%*.
  • Lasnamäe: 1353 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +6,3% ja aastaga +9,3%.
  • Mustamäe: 1449 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,8% ja aastaga +15,6%*.
  • Nõmme: 1369 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -8,3% ja aastaga +3,9%.
  • Pirita: 1627 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +4,3% ja aastaga +2,1%.
  • Põhja-Tallinn: 1457 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,5% ja aastaga +2,5%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 30 (veebruaris 27) ning hoonestamata elamumaid 9 (veebruaris 12).

Tartu

Ka Tartu kinnisvaraturg võttis märtsis hoo sisse ning tehingute hulk kasvas. Maa-ameti andmeil müüdi 172 kinnisvaraobjekti, mis on veebruarist 28,4% enam. Võrreldes mulluse märtsiga toimus aga 18,1% langus. Samas, sõltuvalt uusarenduste korterite vormistamisest on suured tõusud ja langused Tartu kinnisvaraturul loomulikud.

Kortereid müüdi 122 (veebruaris 105), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1097 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 5,4%, siis aastaga 2,6%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 19 (veebruaris 8) ning hoonestamata elamukrunte 4 (veebruaris samuti 4).

Ida-Virumaa

Maa-ameti andmeil toimus Ida-Viru maakonnas märtsikuu jooksul 331 kinnisvaraobjekti ostu-müügilepingu sõlmimine, mis tähendab, et veebruariga võrreldes hüppas ka siin tehingute hulk tavapärasemale tasemel tagasi. Nii kerkis tehingute hulk kuuga 40,9%, samas kui aastataguse märtsiga võrreldes toimus 11,7% langus.

Korteriturud tähtsamates linnades jäid viimase 12 kuu lõikes pigem mõõdukale tasemele. Narvas müüdi märtsis 43 korterit (veebruaris 47), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 399 eurot. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 6,1% samas kui aastaga langes see 14,6%.

Kohtla-Järvel müüdi 53 korterit (veebruaris 45), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 63 eurot. Kuna märtsis müüdi tavapärasest odavmaid kortereid, langes hinnatase kuu jooksul 32,3%. Aastaga langes antud näitaja aga 23,2%.

Jõhvis aga müüdi 19 korterit (veebruaris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 191 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes hinnatase 39,1%, siis aastaga kasvas see 11%. Samas müüdi ka 1 eramu (veebruaris 2).

Pärnu

Märts oli Pärnus majandussurutise-järgselt aktiivseim kuu, mil maa-ameti andmetel müüdi 128 kinnisvaraobjekti. Nii kasvas tehinguaktiivsus kuuga suisa 80,3% ja aastaga 52,4%.

Kasv tuli korteriturul, kus müüdi 78 objekti (veebruaris 52), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 894 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 5%, siis aastaga kasvas see 14,2%.

Ka eramuturg oli oluliselt aktiivsem – omanikku vahetas 13 elamut ja suvilat (veebruaris 4) ning 2 elamukrunti (veebruaris samuti 2).

Viljandi

Sarnaselt üldisele, liikus ka Viljandi kinnisvaraturg märtsis juba hoogsas rütmis. Maa-ameti andmeil leidis aset 36 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 28,6% rohkem. Mulluse märtsiga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 44%.

Kortereid müüdi 25 (veebruaris 18), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 510 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes antud näitaja 6,8%, siis aastaga kasvas see kerged 0,4%.

Eramuid müüdi 7 (veebruaris 5).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg elavnes märtsis märgatavalt. Maa-ameti andmete kohaselt vahetas omaniku 38 objekti. Veebruaris oli vastav näit 23 ja mullu märtsis 27.

Kortereid müüdi 25 (veebruaris 16) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 526 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 13,5%, siis aastaga 9,2%.

Eramuid müüdi 6 (veebruaris 2) ning hoonestamata elamumaid 1 (veebruaris 2).
Kuressaare

Erinevalt enamikest keskustest jäi Kuressaare kinnisvaraturg ka märtsis aasta algusega sarnanevale tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 23 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist ühe tehingu võrra vähem. Mullu märtsis leidis aset aga 29 müügitehingut.

Kortereid müüdi 12 (veebruaris 19), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 667 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 2,7% ja aastaga 8,9%.

Müüdi ka 4 eramut (veebruaris 3).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg tegi märtsis kevadhooaja saabumisele iseloomuliku hüppe. Kui veebruaris toimus maa-ameti andmetel 18, siis märtsis juba 34 kinnisvara ostu-müügitehingut. Mullu märtsis sõlmiti 30 lepingut.

Kortereid müüdi 23 (veebruaris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 441 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 1,7%, siis aastaga langes see 20,8%, kuid tuleb küll kohe öelda, et möödunud aastane tulemus oli keskmisest erandlikult kõrgem ning tegelikult oli eelmise kuu mediaanhind küllaltki tavapärane.

Eramuid müüdi 3 (veebruaris 1).

Tartu uue üldplaneeringu eskiis on valmis avalikustamiseks

TartuVolikogu kiitis heaks Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse ning suunas selle koos keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga avalikule väljapanekule.

Linna uue üldplaneeringu eskiislahenduse aluseks on praegu kehtiva üldplaneeringu ülevaatamise tulemused, mille volikogu kinnitas 2014. aasta juunis.

Ülevaatamise käigus selgitati välja peamised teemad ja valdkonnad, mis üldplaneeringus lahendamist või täpsustamist vajavad, sealhulgas linna arengu parem sidumine lähiregiooni ruumilise arenguga, kesklinna eelisarendamine, miljööväärtuslike alade kaitse- kasutustingimuste terviklik lahendamine, arhitektuurivõistluste tingimuste täpsustamine, energeetika, liiklus ja paljud muud küsimused.

Muudatusi on toonud kaasa ka uus planeerimisseadus, mis suurendab tunduvalt üldplaneeringu täpsusastet ning rolli ehitusõiguse andmisel ilma detailplaneeringu koostamise vajaduseta.

Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel. Uues üldplaneeringus väheneb elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal.

Üldplaneeringu eskiislahendus on avalikustamisel 2. maist kuni 29. maini, sellega saab tutvuda Tartu infokeskuses raekojas, Küüni ja Poe tänava nurgal asuvatel stendidel ning linna kodulehel.

Eskiislahenduse tutvustamiseks toimub avalik arutelu 9. mail ning avaliku väljapaneku tulemuste arutelu on 30. juunil. Mõlemad avalikud arutelud toimuvad algusega kell 17:00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, III korrus, ruum 303).

UUS KOOLITUS KINNISVARAKOOLIS! “Kinnisvara korrashoiu alused” toimub 26/05/2016

26/05/2016 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus Kinnisvara korrashoiu alused. Koolituse lektorid on Birgit Hüüs, Meelis Pääro ja Andry Krass.

Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele. Koolitus annab ülevaate kinnisvara korrashoiu normatiivsetest alustest, tutvustatakse kinnisvara korrashoiu alaseid kutsepädevuse nõudeid, iseloomustatakse korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel ning antakse soovitused korrashoiu tegevuste loetelu koostamiseks ja korrashoiukulude normeerimiseks.

Koolitus Kinnisvara korrashoiu alused toimub teisipäeval 26/05/2016 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

Arco VaraArco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 10. mail 2016 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Rävala pst 3, Radisson Blu Sky Hotel saalis Lübeck+St Peterburg.

Korralise üldkoosoleku päevakord

1. 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Kinnitada Arco Vara AS-i 2015. aasta majandusaasta aruanne.

2. Kasumi jaotamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Jaotada 31.12.2015 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 467 tuhat eurot alljärgnevalt:

  • maksta dividendi 0,01 eurot aktsia kohta, kokku summas 61 170,12 eurot. Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse seisuga 25. mai 2016 kell 23.59. Dividend makstakse aktsionäridele 30. mail 2016 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
  • suunata 406 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

3. Vahetusvõlakirja emiteerimine (seoses juhataja motivatsioonisüsteemisga)

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja ühe vahetusvõlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirja tingimustele;
  • vahetusvõlakiri annab selle omanikule õiguse alates 10. maist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 märkida kuni 390 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia;
  • Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 273 000 euro ulatuses, s.t. 390 000 aktsia võrra.
  • olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirja märkimise eesõigusest ja selle vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.

4. Vahetusvõlakirjade emiteerimine (seoses Arco Vara grupi üksuste juhtide motivatsioonisüsteemiga)

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja kuni 12 vahetusvõlakirja nimiväärtusega 500 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirjade tingimustele;
  • eeldusel, et Arco Vara grupi puhaskasum aastatel 2016-2018 moodustab vähemalt 5,5 miljonit eurot, annavad vahetusvõlakirjad nende omanikele õiguse alates 10. maist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 märkida kokku kuni 200 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia;
  • Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 140 000 euro ulatuses, s.t. 200 000 aktsia võrra.
  • olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest ja vahetusvõlakirjade vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.

5. Audiitori valimine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2016. a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja AS-i PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitud lepingule.

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com või Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas, Rävala pst 5, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 25.04.2016, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 07.05.2016. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 03.05.2016 kell 23.59 seisuga.

Korralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 10.05.2016 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 09.05.2016.

Tartu Kaubamaja sai loa keskuse neljanda korruse väljaehitamiseks

Tartu KaubamajaTäna, 14. aprillil kehtestas Tartu linnavolikogu Tartu Kaubamaja keskuse detailplaneeringu, mis annab loa ehitada välja keskuse neljas korrus ning avada katuseterrass vaatega Vanemuise teatri poole. Planeeritud katusekorrusega lisandub keskusele ligikaudu 3600 m2 kaubanduspinda ning kuni 900 m2 terrass.

Tartu Kaubamaja tegevjuhi Katre Plaani sõnul on keskusel hea meel, et pärast ligi neli aastat kestnud põhjalikku protsessi on vajalikud eeldused loodud ja luba plaanidega edasi liikuda olemas. „Kuna katuselt avaneb fantastiline vaade ja sedalaadi kohti Tartus napib, on meie suur soov olnud rajada keskuse katusele mõnus terrass, kust avaneb vaade vanalinnale ja Vanemuise teatrile ning kus tartlastel oleks võimalik suvepäevi ja –õhtuid nautida. Samuti annab neljanda korruse lisandumine võimaluse laiendada teenuste ja kaupade valikut. Detailplaneeringu kehtestamine on üldine eeldus, mis annab õiguse selles kirjeldatud moel ehitusmahtusid rajada. Nüüd vaatame plaanid üle ja töötame neljanda korruse kontseptsiooni välja võttes arvesse praegust turuolukorda ning klientide ja üürnike tagasisidet,“ lisas Plaan.

Arhitekti Raivo Puusepa sõnul, kes on loonud nii keskuse kui ka neljanda korruse eskiisi, kasutatakse planeeringu järgi ära katusel asuvate tehniliste ruumide vahele jäävad alad. „Katusekorrus sobitub olemasoleva arhitektuuri ja keskkonnaga ning loob hoonega ühtse terviku,“ lisas Puusepp.

Tartu Kaubamaja keskus viis möödunud kuul lõpule 10. juubeliaasta puhul alustatud ning kaheksa kuud väldanud ehitustööd koguinvesteeringuga 4 miljonit eurot, mille käigus uuendati suurem osa üüripindadest, keskuse sise- ja välisilme. Põhjaliku uuenduskuuri käigus kaasajastati tehnosüsteemid, valgustid, üüripindade fassaadid, põrandakatted ja laed. Lisaks hoonesisestele töödele sai uue ilme ka hoone välisfassaad. Keskuse renoveerimistööd toimusid kokku 14 000 ruutmeetril, millest 7000 ruutmeetrit moodustab kaubanduspind ja 7000 ruutmeetrit parkla.

Tartu Kaubamaja keskust külastas 2015. aastal 5,2 miljonit inimest, kaupluste müügitulu samal aastal oli kokku 48 miljonit eurot. Tartu Kaubamaja keskuses on 16 600 m2 väljaüüritavat kaubanduspinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Keskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele.

Paljud olemasolevad kauplused läbisid renoveerimistööde käigus uuenduskuuri ning lisandusid mitmed maailmakuulsad kaubamärgid nagu Stenders, Laura Ashley, Tom Tailor, Cortefiel, Morgan ja women’secret. Täieliku muutuse on läbis ka keskuse suurüürnik Kaubamaja naiste- ja ilumaailm. Keskusesse lisandusid Tartu esimene Gustavi kohvik, Apollo raamatupoe kohvik Muinasjutt ning bistroo Romaan.

Tartu Kaubamaja on Lõuna-Eesti juhtiv moekeskus, mis avati Tartu südalinnas 2005. aasta sügisel ning tähistas mullu oktoobris 10. sünnipäeva. Keskus kuulub Tallinna Kaubamaja Grupi AS ettevõtete hulka. Rohkem informatsiooni www.tartukaubamaja.ee/.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi 2015. aasta müügitulu oli 555 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil.

Kas müüa kinnisvara otse omanikult, mitme maakleriga või sõlmida ainuesindusleping?

DomusTõenäoliselt leiab iga inimene end ühel hetkel elus olukorrast, kus tuleb alustada oma kinnisvara müüki. Selleks võib olla erinevaid põhjuseid – sündinud on perelisa, tekib soov kolida teise piirkonda, olemasolev kodu jääb suureks või hoopis midagi muud. Kui selline olukord tekib, tuleb teha otsus, kas tegeleda müügiga ise või palgata selleks professionaalne maakler.

Kui otsustatakse usaldada oma kinnisvara müük oma ala spetsialistile, on selleks on mitmeid erinevaid mooduseid – kas sõlmida ainuesindusleping ehk määrata oma kinnisvaraga tegelema üks kindel isik, sõlmida tavaline maaklerileping jätkates müügiga ka ise ja näiteks veel mõnel maakleril või anda oma kinnisvara müük kõigile, kes seda soovivad.

Mõistagi on tegemist raske valikuga – tegemist on ju siiski Sinu kinnisvaraga ning Sa soovid teha enda jaoks parima otsuse. Seetõttu selgitatakse järgnevalt kõigi nelja eelnevalt mainitud variandi positiivseid külgi ning võimalikke varjukülgi.

Tänapäeval on kinnisvara iseseisev müük tehtud võrdlemisi lihtsaks – Sa võid teha enda kinnisvarast pildid, võrrelda enda soovitud saadavat hinda teiste müügis olevate objektidega, vastata kõikide klientide küsimustele ning ka neile oma kinnisvara iseseisvalt esitleda.

Küll aga tasub meeles pidada Eesti vanasõna: „Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde“. Kuigi pealtnäha võib kinnisvara müük tunduda väga lihtsana, on ka selles valdkonnas oma nišid ning küljed, mida aitab näha just professionaalne kinnisvaramaakler.

Mitu maaklerit ei ole hea lahendus

Kui oled otsustanud maaklerteenuse kasuks, on valikuid mitmeid. Esialgu võib tunduda hea mõttena volitada oma kinnisvara müügiga tegelema mitu maaklerit. Küll aga kleebib see kohe Su kinnisvarale üle-linna-objekti maine külge ning esialgselt loodetud suur tõenäosus kinnisvara müüdud saada võib pöörduda vastupidiseks.

Nimelt tekitab mitme maakleri käes müügis olev objekt inimestes vastakaid arvamusi, kuna see ei tekita usaldust ning on näha, et kinnisvara ei saa müüdud tõstatades küsimusi, et mis on valesti.

Seetõttu võivad potentsiaalsed ostjad pakkumise portaalis alateadlikult kohe kõrvale lükata ning mitte sellele üldse tähelepanu pöörata. Ühtlasi on üle-linna-objekti puhul seda müüvate maaklerite motivatsioon palju madalam kui seda oleks muudel juhtudel.

Seda põhjusel, et kuigi nad ühel hetkel võivad pakkuda väga kvaliteetset teenust korraldades kliendipäevi ning koostada läbimõeldud müügiraporteid, -strateegiaid ja -analüüse, siis võib hetkega keegi nende tehtud töö olematuks muuta.

Üle-linna-objekti puhul ei saa maakler üldiselt pakkuda kliendile täisteenust, kuna mõjuv reklaam, silmapaistvad plakatid ning müügivideod, nõuab tavaliselt suurt lisakulutust ning sellise müügivormi puhul ei ole maakleril kindlust, et need kulutused saavad müügi korral kaetud.

Sõlmi korralik maaklerileping, kuid ka siin on omad riskid

Teine variant on sõlmida korralik maaklerileping, kuhu märgitakse üles kõik, milles kokku lepitakse. Levinud on eksiarvamus, et maaklerileping on tüütu kohustus ning ainus võitja sellest on maakler, kellega leping sõlmitakse. Tegelikult kaitseb maaklerileping müüja huve ning sinna märgitakse kõik ootused maaklerile ning tema kohustused. Kui maakler lepingus märgitud kohustusi ei täida, on tema lepingu suhtes eksinud ning tal ei ole õigust nõuda kokkulepitud tasu.

Seetõttu kehtib tugev soovitus vaadata maaklerileping üle ka kinnisvara müüjal, kuna see on võimalus panna maakler enda heaks tööle. Paraku tuleb aga tõdeda, et ka maaklerileping ei pruugi olla kõigi maaklerite puhul suurim motivatsioon objekti müügiga süvitsi tegeleda, kuna tavapärane maaklerileping võimaldab objekti müügiga tegeleda ka omanikul endal ning teistel maakleritel, mis omakorda võib põhjustada probleeme, mida üle-linna-objektki.

Küll aga on siinkohal kaitstud müüja huvid ning ta teab, et need kokkulepped ja kohustused, mis maaklerilepinguga sätestatud said, on jõus ning täidetud.

Kõige turvalisem on ainuesindus maaklerileping

Kõige turvalisem valik nii maaklerile kui ka kinnisvara omanikule on sõlmida ainuesindus maaklerileping. See erineb tavapärasest maaklerilepingust vaid lihtsa ühe punkti võrra – andes maaklerile selle kinnisvaraobjekti ainumüügiõiguse.

Ainuesinduslepingu positiivseteks poolteks on kõik juba eelnevalt maaklerilepingu osas kirjeldatud plussid, kuid ühtlasi lisandub siia väga tugev maakleri motivatsioon tõesti tehinguga esimesel võimalusel ning parimatel tingimustel lõpuni minna.

Ainuesindusleping on maaklerile suur vastutus. Ainuesinduslepingu sõlmimine tähendab, et kinnisvara müüjal on maakleri vastu tugev usaldus, mis ühtlasi ei lase ka maakleri tähelepanul kaduda, kuna tema on üks ainsaid, kellest sõltub tehingu edu parimatel tingimustel.

Teisalt annab ainuesindusleping maaklerile kindluse, et tema tehtud investeeringud saavad hea töö puhul kaetud ning ta ei saa vaadata ühtegi (mõistlikku) investeeringut kui liigset kulutust.

Professionaalne maakler töötab pühendunult vaatamata sõlmitud lepingu liigile

Kuigi paljudele võib olla maaklerileping ükskõik mis kujul esmapilgul hirmutav, siis tegelikkuses tasub meeles pidada, et just maaklerileping on võimalus kasutada parimat ning kvaliteetseimat maaklerteenust.

Siiski sellele vaatamata pöörab professionaalne maakler tähelepanu kõikidele oma müüdavatele kinnisvaraobjektidele vaatamata sõlmitud (või sõlmimata) lepingu liigist. Küll aga on ka iga maakleri töös kiiremaid perioode, mistõttu tasub end sellegi poolest kindlustada ning sõlmida maakleriga konkreetseid kokkuleppeid.

Swedbank: Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid

SwedbankViimastel kuudel on Euroopa majanduskasvu väljavaadet korrigeeritud järjest allapoole. Sealjuures on ebakindlus ja negatiivsete riskide realiseerumise tõenäosus jätkuvalt kõrge. Seetõttu oleme Eesti majanduskasvu prognoosi veidi allapoole viinud ning ootame, et sel aastal kasvab majandus 2% ning järgmisel 2,5%.

Vaatamata kasvu korrigeerimisele on majanduse peamised mõjurid jäänud samaks. Välisnõudlus ja eksport peaksid tasapisi paranema ning hinnakasv taastuma. Netopalga reaalkasvu järsk aeglustumine hakkab aga tarbimist järk-järgult piirama, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna toimunud panga kevadise majandusprognoosi esitlusel. Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema Möödunud aastane Eesti kaupade ekspordi vähenemine tuli peamiselt Rootsi (elektroonikatooted), Läti (elekter), Belgia (põlevkiviõlitooted) ja Venemaa turu arvelt.

Eesti eksportijad suutsid küll mitmetel turgudel oma ekspordikäivet kasvatada, kuid see ei kompenseerinud ekspordi vähenemist teistesse riikidesse. Eestis toodetud ja Venemaale suunatud kaupade ekspordi osakaal koguekspordis on kahanenud (eelmisel aastal 2,8% kogu ekspordist), mis vähendab oluliselt mõju Eesti majandusele. Samas avaldab Venemaa turul toimuv tugevat mõju meie transpordiettevõtetele, sest läbi Eesti Venemaale re-eksporditavate kaupade osakaal on väga kõrge.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal aeglaselt paranema, mis loob rohkem ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanivad Eesti eksportöörid sel aastal oma turuosa eksporditurgudel suurendada. Sealjuures on lisaks Skandinaaviamaadele fookuses eksport Saksamaale, Suurbritanniasse ja Taani. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele Vaatamata sellele, et koguinvesteeringute vähenemise tempo eelmise aasta lõpus aeglustus, ei näidanud ettevõtete investeeringud veel selgeid paranemise märke.

Selle peamiseks põhjuseks oli tavapäratult väiksemad investeeringud transpordivahenditesse. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele. Investeeringutele on toeks jätkuvalt madalad laenuintressid. Enim plaanivad Eesti tööstusettevõtted investeerida efektiivsuse tõstmisse ja üha enam ka tootearendusse, et parandada oma konkurentsivõimet. Tööjõukulude jätkuv surve ettevõtete kasumlikkusele, aeglaselt paranev nõudlus ja hinnakasvu loid taastumine võivad aga lähitulevikus ettevõtete investeerimisvalmidust takistada.

Hinnad kasvavad sel aastal aeglaselt tänu madalatele toorainete hindadele Meie hinnangul taastub tarbijahindade kasv sel aastal vaid 0,5 protsendini. Näiteks toornafta hind jääb eurodesse arvestatuna kuni sügiseni eelmise aasta tasemest allapoole. See alandab Eestis kütuste ja kütte hinda. Muudatused maksupoliitikas tõstavad nii sel kui ka järgmisel aastal alkoholi, tubaka ja kütuste hindu. Järgmisel aastal kiireneb hindade kasv 2,6 protsendini, peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisitõusudele.

Hõive peaks sel ja järgmisel aastal vähenema Ühelt poolt väheneb tööjõud ja teiselt poolt vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud. Riigireform vähendab töötajate arvu avalikus sektoris. Juulis 2016 käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii sel kui järgmisel aastal (vastavalt 6,5 ja 6,7 protsendini).

Palgakasv püsib kiire Palgakasv püsib kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks endiselt keeruline. 10-protsendiline miinimumpalga tõus 2016. ja 2017. aastal tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra kummalgi aastal. Reaalse ostujõu kasv aastatel 2016-2017 aeglustub, kuna nominaalne palgakasv aeglustub (sel aastal 4,8 ja järgmisel aastal 5,5 protsendini), hinnad tõusevad ja tööjõu maksukoormuse alanemine on väiksem kui 2015. aastal. See hakkab tarbimise kasvu järk-järgult piirama.