Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

KV.EE: Õige aeg on mõelda krundi ostmisele

18.04.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE statistika näitab, et maade müügipakkumiste arv on hakanud vähenema ja pakkumishinnad on peale pooleteise aasta pikkust langust pöördunud uuele tõusule. Inimeste jaoks, kes plaanivad kodu rajamiseks krunti soetada, on see õige hetk hakata plaane ellu viima, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Kevad on ikka olnud aeg, kus ühepereelamu rajamist plaanivad pered vaatavad ärksama pilguga kruntide turu poole. Kruntide müüjad kasutavad seda momenti ära ja proovivad hindu tõususuunas kangutada. Mõni maaomanik lausa ajastab müügi kevadisele turu aktiveerumise hetkele.

„Märtsi lõpu seisuga oli Harjumaal pakkumises ligi 2300 maatükki. See on küll õige pisut enam kui aasta tagasi, kuid alates möödunud suvest on maade müügipakkumiste arv järgemööda vähenenud,“ kommenteeris Tarvo Teslon maatükkide pakkumiste arvu muutust. „Müügipakkumiste arvule vastupidises suunas liigub pakkumiste keskmine hind. Märtsikuine Harjumaa maapakkumise keskmine ruutmeetrihind portaalis KV.EE läheneb 60 eurole. See on aastatagusest märkimisväärselt üle veerandi võrra enam,“ lisas Tarvo Teslon.

Elamumaaga tehtavate tehingute turg on aktiivne – Harjumaal tehakse maa-ameti andmetel kvartalis keskmiselt 260-280 elamumaa tehingut. See on kolmandiku või isegi poole võrra rohkem kui mõned aastad tagasi. Hinnatõus ei ole veel tehingutesse oluliselt jõudnud. Harjumaa maatehing on maksumusega keskmiselt 60 000 €.

„Arvestades, et korterite hinnad on kerkinud kiiresti ja korteriturg on väga aktiivne, on juba pikemat aega oodatud, et see aktiivsus kandub jõulisemalt üle maade ja majade turule. Annab ju kallinenud korteri müük hõlpsama võimaluse kolida ümber ridaelamusse või ühepereelamusse. Selline liikumine on küll pisut hoogustunud, kuid siiski mitte oluliselt,“ selgitas Tarvo Teslon turutrende.

Olukorras, kus maade reaalsed tehinguhinnad veel märkimisväärselt kasvama ei ole hakanud, kuid kus müüjad on asunud juba hinnaootusi kergitama, võib olla õige aeg krundiostu plaanid ellu viia.

„Tänasel korteriomanikul on võimalik lõigata kasu kerkinud korterite hinnast ehk täna korter kõrge hinnaga maha müüa. See annab omakorda võimaluse siseneda maade sektorisse, kus kiire hinnatõus pole veel alanud,“ tõi Tarvo Teslon välja krundiostu majandusliku aspekti.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Korterite kõrged hinnad soosivad elamumaa turgu

18.04.2016 Tõnu Toompark

Elamumaa tehinguid teevad peamiselt kaks sihtrühma. Eraisikud ostavad maatüki plaaniga sinna rajada enda tarbeks ühepereelamu. Teine elamumaa ostjate grupp on kinnisvaraarendajad, kelle plaanid võivad varieeruda ühepereelamutest korterelamute arendamiseni.

Korteritehingute turg on aktiivne. See on maa turule toonud ettevõtjaid, kes soovivad arendajana selle sektori soodsast turukonjunktuurist kasu lõigata. Teisisõnu võime öelda, et arendajate maatehingute arv on viimaste aastate jooksul kasvanud.

Maamüüjate hinnaootus järjest kasvab

Maa soetamisse tehtavate arendusinvesteeringute plahvatuslikku kasvu hoiab tagasi maamüüjate üha kõrgem hinnaootus – arendajal on mõistliku hinnaga kasumlikku arendust võimaldava maatüki leidmine mitte kõige lihtsamate ülesannete killast.

Suurema osa elamumaaga tehtavatest tehingutest moodustavad eraisikute tehingud. Eraisikud ostavad krundi valdavalt oma isikliku tulevikukodu rajamiseks.

Alates 2009. a kinnisvaraturu põhjast on loogiliselt taastunud esimeses järjekorras korterite sektor. Korterite turg on kõige laiapõhjalisem puudutades kõige suuremat potentsiaalset elanikkonna kihti. Lisaks on korterite absoluutväärtus elamispindade alternatiividega võrreldes madalam. Seegi on põhjus, miks korterituru likviidsus on parim.

Kui korteriturg aktiveerub, kerkivad seal hinnad. Kallinenud korter võimaldab ümber hüpata ridaelamusse või ühepereelamusse. Nii peaks loogilise järjestusena korterituru eelkõige tehingute, aga ka hindade kerkimine kanduma esmajärjekorras üle ridaelamute ja ühepereelamute turule.

Ridaelamute ja ühepereelamute turu aktiivsus ehk tehingute arvu kasv kergitab hindu selles sektoris. Arengud kinnisvaraturul liiguvad tavapäraselt rütmis, kus esmalt kasvab tehingute arv, seejärel hakkavad tõusma hinnad. Nii muutub ühel momendil majanduslikult otstarbekamaks soetada krunt ja lasta sinna omal käel ühepereelamu ehitada. Nii kandub turuaktiivsus maade turule, mis tõstab sealgi hindu.

Kerkivad korterite hinnad kasvatavad maade-majade turu tehinguaktiivsust

Korteriturg oli pimedas sügavikus 2009. a hakates 2010. a vaikselt tõusu suunas liikuma. 2011. aastaks oli korterituru positiivne liikumissuund selge ja 2012. aastaks ootasid veendunumad optimistid juba majade turu elavnemist, mis hakkaks tasahilju maade sektorisse liikuma.

Tuleb tunnistada, et kuigi korterituru tehingute arv on kerkinud hoogsate sammudega, ei ole see aktiivsus oodatud määral majade turule nihkunud. Majade ja maade tehingute arvud on küll kerkinud, kuid mitte oodatud määral.

Maade sektori loodetust aeglasema arengu taga võib olla ühe tegurina finantseerimistingimuste muutus. Buumi eel ja ajal oli võimalik maaostu laenuga finantseerida. Kinnisvarakriisi ajal muudeti mängureegleid mõistlikkuse suunas ja nüüd peab maa majaehitajal omavahenditest soetatud olema. See on üks põhjus, mis krundiäri liigset õitsengut kammitseb.

Kaasaegne sunnismaisus hoiab tehinguid tagasi

Mitmel pool on välja toodud kaasaegne sunnismaisus, mis takistab korterist majja liikumist. Inimesed, kes on minevikus korteri ostnud ja võiksid mõelda täna majja kolimisele, on olemasoleva korteri ostutehingu teinud 10 aastat tagasi ehk kinnisvarabuumi laines või lausa laineharjal.

Osadel korteriomanikel on olnud raske 2006.-2007. a hinnatipust ostetud korterit realiseerida sellise hinnaga, mis laenujäägi tagastamisel müüjale mõnegi euro alles jätaks. See põhjus ühes korteris püsimiseks hakkab aga vähenema, sest korterite hindade absoluutväärtused on kasvanud kunagiste tippude lähedusse. Samuti on aastate jooksul laenujääki väiksemaks makstud.

Kui aga korter on kunagi ostetud tipphinna eel – näiteks 2004.-2005. aastal – on selle intressimarginaal parematel laenuklientidel 0,4-0,6% vahemikus. Tänase negatiivse kuue kuu euribori tingimustes on reaalne intressimäär vastavalt 0,3-0,5%. See on niivõrd soodne intressimäär, millest koduomanikud loobuda ei raatsi. Olemasolevat ülisoodsatel laenutingimustel soetatud kodu müües ja selle asemele uut ostes tuleks praktiliselt tasuta käesolev olemasolev kodulaen vahetada uue laenu ehk intressimäära 2,0-3,0% vastu.

Maadel-majadel on potentsiaali

Kokkuvõtteks võiks öelda, et maade-majade turul ei ole iseenesest olulisi takistusi, miks see ei võiks korterituru eeskujul pisut enamat hoogu sisse saada. Tarbijakindlus on mõistlikul tasemel, laenude intressimäärad on vaatamata mitte nii positiivsele võrdlusele kunagise ajaga siiski soodsal tasemel. Laenude kasvav käive näitab, et laenuvõtjaid turul on, laenuvõtmist soosivad veel siiani kasvavad sissetulekud.

Loomulikult on turul ka negatiivseid tegurideid, mis tulenevad maailma ja Euroopa majanduse ja poliitilise olukorra üldisest kontekstis. Korterituru väga kõrge tehingute arv siiski näitab, et tarbija valdav meelsus on kinnisvarasse raha paigutamise poolt.

Nii võib kolmandat-neljandat aastat järjest teha kevadise prognoosi, et korterituru hindade kõrge tase ja tehingute suur aktiivsus soosivad inimeste liikumist suurematele pindadele ehk ridaelamutesse ja ühepereelamutesse. Samuti loob olemasolev elamispindade turu olukord potentsiaali maade turu senisest reipamateks arenguteks.,

UUS KOOLITUS KINNISVARAKOOLIS! “Kinnisvaratehingute maksustamine” toimub 21/04/2016

18.04.2016 Margot Toompark

21/04/2016 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine. Koolituse lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolituse käigus selgitatakse ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägitakse erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja tuuakse praktilisi näiteid.

Käsitletakse maksustamisega seotud enamlevinud küsimusi, antakse ülevaade kohtulahenditest ning lisatakse abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine toimub neljapäeval 21/05/2016 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Droonifotod ja videod kinnisvara müügil

16.04.2016 Tõnu Toompark

Järjest rohkem on kinnisvara müümisel hakatud kasutama drooni abi aerofotode ja videode tegemisel. Kui tekib vajadus neid kinnisvara müügil kasutada, toob see kaasa üksjagu küsimusi, mida ehk ei osatagi esmajoones teadvustada.

Mida peaks teadma, enne drooni salvestuse tellimist ja milliste aspektidega arvestama?

Kas tohib lennata?

Kas minu kinnisvara asub piirkonnas, kus tohib droone lennutada? Kas ja kellega ma pean lendu kooskõlastama? Ega ma droonikaamerat kasutades andmekaitseseadust ei riku? Kas kinnisvara ümber asetsevatest kõrgetest puudest ja elektriliinidest ei saa filmimisele olulist takistust? Need on küsimused, mida enne drooni lennutamist teadvustama peaks.

Piirkonnad, millede kohal drooni lennutamine on reglementeeritud või sootuks keelatud, on lennuväljade läheduses, kaitseväe territooriumil ning loomulikult idapiiri äärseil aladel. Kontrollitava õhuruumi maht on sõltuvalt lennuväljast erinev. Droonilendu teostavad pädevad isikud on reeglina läbinud vajalikud koolitused, valdavad spetsiifilist informatsiooni ning teostavad ise vajadusel kooskõlastused lennuametiga.

Ka naabritega on viisakas oma tegevus kooskõlastada. Seaduslikult ei ole keelatud avaldada fotosid, kus ka naabri vara on nähtaval. Samamoodi näeme ju naabri hoovi nii Google Streetview kui ka maa-ameti aerofotode kaudu. Kindlasti on viisakas naabreid oma tegevusest teavitada.

Andmekaitseinspektsioon on märkinud, et kui detailid ja isikud naabri hoovis ei ole üheselt tuvastatavad, siis nende tõlgenduses ei ole tegu privaatsuse rikkumisega. Kui on võimalus et drooni abil jäädvustatakse mõnd suuremat või väiksemat seltskondlikku üritust, on vaja ürituse korraldaja kooskõlastust.

Kõrgliinidest hoia droon eemale

Segavaks võivad osutuda samuti objektile liiga lähedal olevad kõrgepingeliinid ja muud sarnased objektid. Kõige rohkem mõjutab droonide tegevust muidugi ilm – vihma, udu, tugeva tuulega neid lendu ei lasta.

Kellaaja suhtes tasuks samuti jätta lennutajale ja visuaalmaterjali salvestajale vabamad käed, et ta saaks arvestada päikese suuna ja varjudega ning tagada, et hoone esinduskülg oleks lennu ajal päikese poolt valgustatud.

Droonivideo plussid

Kaasaegsed droonid on võimelised tegema 4K (Ultra HD) tasemel videopilti ning 4000 x 3000 pikslit fotosid. Nad annavad parema ülevaate objektist ning selle ümbrusest, mida tavapärased fotod ei tee. Videod loovad õhustikku, mis annavad paremat aimu, kus objekt asub, mis seal ümbruses on ning näitavad suuremat pilti, mida igapäevaselt tegelikult ei näe olles ise maa peal.

EfTENi emissioon märgiti üle

15.04.2016 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS emissioonis märgiti aktsiaid kokku 14,6 miljoni euro ulatuses ehk emissioon märgiti 1,32 kordselt üle. Aktsiaid märkis üle 200 investori. Aktsiaemissiooni planeeritud maksimaalne maht on 11 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul on meeskond eesmärgi täitnud ja tulemusega enam kui rahul. „Emissiooni algset mahtu me ei suurenda, kuna fondi eesmärk pole kaasata liiga palju uut omakapitali korraga vaid teha seda järk-järgult, investeerides kaasatud omakapital hea rahavooga Balti ärihoonetesse. Praeguses olukorras ehk ülemärkimise korral toimub aktsiate jaotus vastavalt prospektis määratletule, mis tähendab, et suuremate märkijate mahtusid vähendatakse proportsionaalselt. Käesoleva emissiooni eelsetel aktsionäridel on seadusest tulenev eelismärkimisõigus. Täpsema aktsiate jaotuse kinnitab fondi nõukogu järgmise nädala esimeses pooles,“ ütles Arakas.

Oluline eesmärk lisaks kapitali kaasamisele oli Arakase sõnul ka investorite ringi laiendamine ning emissioonil osalenud aktsionäridest on suur hulk uued investorid. „Kui eelmine aasta tulime välja täiesti uue instrumendiga, siis seekord oli palju ka neid investoreid, kes eelmisel korral põhjusel või teisel kõrvale jäid ning ootasid uut emissiooni,” lisas Arakas.

Fondil on uued projektid välja vaadatud ja nüüd on Arakase sõnul eesmärk kaasatud kapital tööle panna. Konkreetset investeerimistempot fond endale ei sea, investeeritakse vaid fondi konservatiivsetele investeerimispõhimõtetele vastavatesse objektidesse.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Möödunud suvel toimunud esimese aktsiaemissiooni käigus investeerisid EfTEN Real Estate Fund III AS-i 160 aktsionäri kokku 13,8 miljonit eurot omakapitali.

Fondi esmaemissiooniga kaasatud kapital on investeeritud kahte esimesse objekti Leedus: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus ning Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.03.2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Korterelamud saavad haljastustoetust

15.04.2016 Tallinn.ee

Korteriühistud saavad osaleda projektis „Roheline õu“, taotluste vastuvõtt kestab 30. aprillini.

Tallinna linn toetab alates 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti, samuti tugevdada sotsiaalseid suhteid korterelamutes. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

„Projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha. Kutsun korteriühistuid projektis osalema,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Abilinnapea tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kasvab.

Käesoleval aastal on linn toetusteks ette näinud 40 000 eurot. Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Lisainfo: http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/

Tartu loob eeldused uute tervisekeskuste rajamiseks

15.04.2016 Tartu.ee

Volikogu algatas kaks detailplaneeringut, mis annavad võimaluse uute tervisekeskuste ehitamiseks linnale kuuluvatele kinnistutele kesklinnas ja Annelinnas. Ühtlasi anti põhimõtteline nõusolek seada hoonestusõigus keskuste rajamise toetusmeetmest rahastuse saanud taotlejate kasuks.

Eestis on kavas Euroopa Liidu toel rajada või kaasajastada 35 esmatasandi tervisekeskust. Toetust võivad taotleda kohalikud omavalitsused või üldarstiabi, eriarstiabi ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutajad.

Tartus on plaanis rajada kaks uut keskust, üks kesklinna Raatuse ärikeskuse vastas asuvale krundile ja teine Annelinna Mõisavahe tänava lõppu.

Tartu linn ise toetust ei taotle, küll soovitakse toetuse võimalikele saajatele luua eeldused tervisekeskuste ehitamiseks.

Selleks algatas volikogu Fortuuna tn, Põik tn, Raatuse tn ja Narva mnt vahelise kvartali detailplaneeringu ning Mõisavahe tn 34b krundi detailplaneeringu eesmärgiga leida mõlemale alale terviklahendus tervisekeskuse ehitamiseks.

Samuti andis volikogu põhimõttelise nõusoleku seada kinnistutele 50 aastase tähtajaga hoonestusõigus toetusmeetmest rahastuse saanud taotlejate kasuks.

Hoonestusõigusega koormatava maa täpne suurus selgub pärast detailplaneeringute kehtestamist.

Hoonestusõiguse tasu on viis protsenti ärimaa maksustamishinnast, kesklinna kinnistutel 2,71 eurot ruutmeetri kohta aastas, Mõisavahes 0,64 eurot.

Nipid koduostjale: mõtteline osa majast ja kasutuskord

15.04.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ja sellega seonduvalt laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, on oluline kinnistusraamatusse kantud notariaalse kasutuskorra olemasolu.

Mõtteline osa kinnisvarast tähendab olukorda, kus laenu tagatiseks seatakse näiteks mõtteline osa majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks poolt maja või osa maatükist.

Mõttelise osa pantimise juures nõuab pank, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalne kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Lisaks võimaldab kasutuskord ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Sageli jagatakse uute korterelamute juures kasutuskorra alusel ära parkimiskohad ehk määratakse, millise parkimiskoha k asutusõigus millise korteriga kaasas käib.

Laenuandja ehk pangad nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt määratud. See selgus võimaldab peamiselt laenuvõtja laenu tagastamisega seonduvate probleemide puhul hüpoteegipidajal vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Tartu plaanib Raadi arendamiseks ideekonkurssi

15.04.2016 Tartu.ee

Volikogu otsusel tuleb Raadi linnaosa arendamiseks korraldada ideekonkurss, mille käigus esitatud ideede realiseerimiseks on Tartu valmis andma hoonestusõiguse linnale kuuluvatele Roosi tänava kinnistutele.

Käesoleva aasta sügisel avatakse Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus maja ning valmib kaasaaegsetele nõuetele vastav Roosi tänav. See on muutnud piirkonna ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks ning linna poole on pöördutud huviga arendada ERMi lähialal kultuuri-, turismi-, meelelahutus- ja spordielu edendavaid tegevusi.

Volikogu on seisukohal, et avaliku ja erasektori tegevuse tulemusena võib Raadi linnaosa arengus sündida oluline sünergia ning piirkonna arenguks parimate ideede väljaselgitamiseks ja linnale kuuluvate kinnistute Roosi tn 83 ja Roosi tn 84 kasutamiseks peab linnavalitsus korraldama avaliku ideekonkursi.

Ideekonkursi käigus esitatud ideede realiseerimiseks on linnavolikogu nõus seadma Roosi tänava kinnistutele, mille suurus on kokku enam kui 45 tuhat ruutmeetrit, hoonestusõiguse tähtajaga 30 aastat ja aastatasuga viis protsenti maa turuväärtusest.

Hoonestusõiguse tingimuseks on seatud, et ehitised tuleb rajada kahe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist ning Roosi tn 83 kinnistul tuleb tagada miljööväärtuslike lennukiangaaride säilimine.

Uus Maa turuülevaade 03-2016

15.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti

Märtsikuus jõudis kevadhooaeg Eesti kinnisvaraturule ning jaanuari-veebruari „talverammestus“ sai seljatatud. See on ka põhjus, miks allpool näeme päris paljude linnade puhul suurt tehinguhulkade tõusu. Samas, kui üldiselt oleme harjunud pidevate, kogu riiki puudutavate aastakasvudega, siis võrreldes mulluse märtsiga jäi tehinguaktiivsus sisuliselt samaks.

Maa-ameti andmeil toimus märtsis 4325 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 29,8% enam. Mulluse märtsiga võrreldes sisulist muutust polnud.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Niigi elavaloomuline pealinna kinnisvaraturg hoogustus märtsis veelgi. Maa-ameti andmetel toimus 1254 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 15,7% enam. Aastataguse märtsiga võrreldes kasvas turuaktiivsus 8,8%.

Kortereid müüdi 822 (veebruaris 697), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1496 eurot. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 2,4% ja aastaga 3,9%%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1356 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +2,8% ja aastaga +11,4%*.
Kadriorg: 2692 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +18,2%* ja aastaga +6,2%.
Kalamaja: 2001 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -4,3% ja aastaga +3,3%.
Kesklinn: 2019 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +1,4% ja aastaga -3,3%.
Kristiine: 1625 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +3,5% ja aastaga -13,9%*.
Lasnamäe: 1353 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +6,3% ja aastaga +9,3%.
Mustamäe: 1449 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,8% ja aastaga +15,6%*.
Nõmme: 1369 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -8,3% ja aastaga +3,9%.
Pirita: 1627 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +4,3% ja aastaga +2,1%.
Põhja-Tallinn: 1457 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,5% ja aastaga +2,5%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 30 (veebruaris 27) ning hoonestamata elamumaid 9 (veebruaris 12).

Tartu

Ka Tartu kinnisvaraturg võttis märtsis hoo sisse ning tehingute hulk kasvas. Maa-ameti andmeil müüdi 172 kinnisvaraobjekti, mis on veebruarist 28,4% enam. Võrreldes mulluse märtsiga toimus aga 18,1% langus. Samas, sõltuvalt uusarenduste korterite vormistamisest on suured tõusud ja langused Tartu kinnisvaraturul loomulikud.

Kortereid müüdi 122 (veebruaris 105), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1097 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 5,4%, siis aastaga 2,6%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 19 (veebruaris 8) ning hoonestamata elamukrunte 4 (veebruaris samuti 4).

Ida-Virumaa

Maa-ameti andmeil toimus Ida-Viru maakonnas märtsikuu jooksul 331 kinnisvaraobjekti ostu-müügilepingu sõlmimine, mis tähendab, et veebruariga võrreldes hüppas ka siin tehingute hulk tavapärasemale tasemel tagasi. Nii kerkis tehingute hulk kuuga 40,9%, samas kui aastataguse märtsiga võrreldes toimus 11,7% langus.

Korteriturud tähtsamates linnades jäid viimase 12 kuu lõikes pigem mõõdukale tasemele. Narvas müüdi märtsis 43 korterit (veebruaris 47), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 399 eurot. Võrreldes veebruariga kasvas hinnatase 6,1% samas kui aastaga langes see 14,6%.

Kohtla-Järvel müüdi 53 korterit (veebruaris 45), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 63 eurot. Kuna märtsis müüdi tavapärasest odavmaid kortereid, langes hinnatase kuu jooksul 32,3%. Aastaga langes antud näitaja aga 23,2%.

Jõhvis aga müüdi 19 korterit (veebruaris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 191 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes hinnatase 39,1%, siis aastaga kasvas see 11%. Samas müüdi ka 1 eramu (veebruaris 2).

Pärnu

Märts oli Pärnus majandussurutise-järgselt aktiivseim kuu, mil maa-ameti andmetel müüdi 128 kinnisvaraobjekti. Nii kasvas tehinguaktiivsus kuuga suisa 80,3% ja aastaga 52,4%.

Kasv tuli korteriturul, kus müüdi 78 objekti (veebruaris 52), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 894 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 5%, siis aastaga kasvas see 14,2%.

Ka eramuturg oli oluliselt aktiivsem – omanikku vahetas 13 elamut ja suvilat (veebruaris 4) ning 2 elamukrunti (veebruaris samuti 2).

Viljandi

Sarnaselt üldisele, liikus ka Viljandi kinnisvaraturg märtsis juba hoogsas rütmis. Maa-ameti andmeil leidis aset 36 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 28,6% rohkem. Mulluse märtsiga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 44%.

Kortereid müüdi 25 (veebruaris 18), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 510 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes antud näitaja 6,8%, siis aastaga kasvas see kerged 0,4%.

Eramuid müüdi 7 (veebruaris 5).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg elavnes märtsis märgatavalt. Maa-ameti andmete kohaselt vahetas omaniku 38 objekti. Veebruaris oli vastav näit 23 ja mullu märtsis 27.

Kortereid müüdi 25 (veebruaris 16) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 526 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 13,5%, siis aastaga 9,2%.

Eramuid müüdi 6 (veebruaris 2) ning hoonestamata elamumaid 1 (veebruaris 2).
Kuressaare

Erinevalt enamikest keskustest jäi Kuressaare kinnisvaraturg ka märtsis aasta algusega sarnanevale tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 23 ostu-müügitehingut, mis on veebruarist ühe tehingu võrra vähem. Mullu märtsis leidis aset aga 29 müügitehingut.

Kortereid müüdi 12 (veebruaris 19), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 667 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 2,7% ja aastaga 8,9%.

Müüdi ka 4 eramut (veebruaris 3).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg tegi märtsis kevadhooaja saabumisele iseloomuliku hüppe. Kui veebruaris toimus maa-ameti andmetel 18, siis märtsis juba 34 kinnisvara ostu-müügitehingut. Mullu märtsis sõlmiti 30 lepingut.

Kortereid müüdi 23 (veebruaris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 441 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 1,7%, siis aastaga langes see 20,8%, kuid tuleb küll kohe öelda, et möödunud aastane tulemus oli keskmisest erandlikult kõrgem ning tegelikult oli eelmise kuu mediaanhind küllaltki tavapärane.

Eramuid müüdi 3 (veebruaris 1).

Tartu uue üldplaneeringu eskiis on valmis avalikustamiseks

15.04.2016 Tartu.ee

Volikogu kiitis heaks Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse ning suunas selle koos keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga avalikule väljapanekule.

Linna uue üldplaneeringu eskiislahenduse aluseks on praegu kehtiva üldplaneeringu ülevaatamise tulemused, mille volikogu kinnitas 2014. aasta juunis.

Ülevaatamise käigus selgitati välja peamised teemad ja valdkonnad, mis üldplaneeringus lahendamist või täpsustamist vajavad, sealhulgas linna arengu parem sidumine lähiregiooni ruumilise arenguga, kesklinna eelisarendamine, miljööväärtuslike alade kaitse- kasutustingimuste terviklik lahendamine, arhitektuurivõistluste tingimuste täpsustamine, energeetika, liiklus ja paljud muud küsimused.

Muudatusi on toonud kaasa ka uus planeerimisseadus, mis suurendab tunduvalt üldplaneeringu täpsusastet ning rolli ehitusõiguse andmisel ilma detailplaneeringu koostamise vajaduseta.

Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel. Uues üldplaneeringus väheneb elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal.

Üldplaneeringu eskiislahendus on avalikustamisel 2. maist kuni 29. maini, sellega saab tutvuda Tartu infokeskuses raekojas, Küüni ja Poe tänava nurgal asuvatel stendidel ning linna kodulehel.

Eskiislahenduse tutvustamiseks toimub avalik arutelu 9. mail ning avaliku väljapaneku tulemuste arutelu on 30. juunil. Mõlemad avalikud arutelud toimuvad algusega kell 17:00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, III korrus, ruum 303).

UUS KOOLITUS KINNISVARAKOOLIS! “Kinnisvara korrashoiu alused” toimub 26/05/2016

15.04.2016 Margot Toompark

26/05/2016 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus Kinnisvara korrashoiu alused. Koolituse lektorid on Birgit Hüüs, Meelis Pääro ja Andry Krass.

Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele. Koolitus annab ülevaate kinnisvara korrashoiu normatiivsetest alustest, tutvustatakse kinnisvara korrashoiu alaseid kutsepädevuse nõudeid, iseloomustatakse korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel ning antakse soovitused korrashoiu tegevuste loetelu koostamiseks ja korrashoiukulude normeerimiseks.

Koolitus Kinnisvara korrashoiu alused toimub teisipäeval 26/05/2016 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

14.04.2016 Tõnu Toompark

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 10. mail 2016 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Rävala pst 3, Radisson Blu Sky Hotel saalis Lübeck+St Peterburg.