Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinna korteriühistud saavad haljastustoetust

07.06.2016 Tallinn.ee

Korterelamute hoovialade haljastamise projekti „Roheline õu“ hindamiskomisjon otsustas rahuldada 87 taotlust, korteriühistutele eraldatavate toetuste kogusumma on 39 860 eurot.

Rahuldatud taotluste seas on enim Lasnamäe korteriühistuid (18), järgnevad Kristiine (17), Põhja-Tallinn (16) ja Kesklinn (15).

„Hindamiskomisjonile esitati kokku 109 taotlust, seega jäi umbes viiendik taotlustest erinevatel põhjustel rahuldamata,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Küsitud toetuste kogusumma oli 51 062 eurot. Kõige enam sooviti toetust taimede ostuks ning puude raieks ja hoolduslõikuseks.“

Tallinna linna 2016. aasta eelarves on korteriühistute hoovide heakorrastamise ja haljastamisega seotud kulude katmiseks ette nähtud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega.

Tallinna linn toetab projekti „Roheline õu“ kaudu korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel alates 2013. aastast. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks.

„See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha,“ ütles Võrk. Abilinnapea tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kasvab.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 1000 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinna korteritehingute maht kukkus aastaga 7%

07.06.2016 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraturu aktiivseimas piirkonnas Tallinnas tehti maikuus korteritega 800 ostu-müügi tehingut. Tehingute arv pole võrreldes mullusega sisuliselt muutunud, kuid tehingute koguväärtus on langenud ligi 7%.

2015. aasta maikuus tehti Tallinnas korteritega 814 tehingut ning nende kogumaht oli 75,9 mln eurot. Möödunud kuul tehtud 800 tehingu kogumaht oli 70,8 mln eurot, selgub Maa-ameti tehingute statistikast.

Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer: „Mingit kriisi ja krahhi kuulutada pole selle languse pealt veel põhjust. Pigem ongi see uus normaalsus, kus turg on vähemalt mõneks ajaks stabiliseerunud. Inimeste ostujõud on küll hoogsalt kasvanud, kuid ilmselt on mingid ohutuled inimeste peades juba põlema läinud, mida näitab ka pool aastat samal tasemel püsinud ruutmeetrihind.“ Maikuu korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli Tallinnas 1568 eurot ning samas suurusjärgus on see püsinud juba viimased pool aastat.

Ayrer selgitas, et kui inimesed plaanivad oma ainukest kodu vahetada, siis enamasti ei tegeleta turu analüüsimisega süvitsi, sest tehingut ei vaadata finantsinvesteeringuna. „Inimesed võrdlevad võimalikku laenumakset oma kuupalgaga ning teevad otsuse. Küll aga hakkavad ettevaatlikumaks muutuma väikeinvestorid, kes viimastel aastatel on usinalt kinnisvara ostnud näiteks väljaüürimise eesmärgil. Väikeinvestorid on praegu parajas kahvlis – reeglina tahetakse osta ainult väga heas asukohas olevat kinnisvara, kuid samas saadakse aru, et näiteks on sobivate korterit hind juba liiga kõrge ning ka üüriturul kohati ülepakkumine,“ ütles Ayrer.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eluasemekulud odavnesid aastaga 3,8 protsenti

07.06.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta maiga võrreldes 0,9% ja teenused 1,0% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes langenud 2,4% ja mittereguleeritavad hinnad 0,3%.

2015. aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transpordi 5,9% odavnemine, sealjuures odavnes bensiin 10% ja diislikütus 13,6%. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli ka elektri, soojusenergia ja kütte 7,9% odavnemisel, millest ligi kaks kolmandikku andis 11,5% odavnenud soojusenergia.

Kallinejatest mõjutasid indeksit enim alkohoolsed joogid, mis olid aastataguse ajaga võrreldes 8,2% kallimad. Eelmise aasta maiga võrreldes kallinesid toidukaupadest enim töödeldud puuvili (31%) ja suhkur (27%) ning enim odavnes värske köögivili (20%).

Aprilliga võrreldes oli mais tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks värske köögivilja 11% odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 14% odavnenud maiks ostetud lennukipiletid ning 11,6% kallinenud majutusteenused.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, mai 2016
Kaubagrupp	Mai 2015 – mai 2016, %	Aprill 2016 – mai 2016, %
KOKKU	-0,9	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,3	-0,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,9	0,9
Riietus ja jalatsid	3,8	0,9
Eluase	-3,8	-0,3
Majapidamine	0,3	0,1
Tervishoid	1,8	0,5
Transport	-5,9	-0,3
Side	-1,8	-1,5
Vaba aeg	2,4	0,2
Haridus ja lasteasutused	-13,5	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,4	2,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,4	0,5

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/09/2016

07.06.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 06-08/09/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolituse Kinnisvara ABC eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvara valdkonnast ning tutvustada osalejatele õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitusel osaleja teab, mis toimub kinnisvaraturul ja millised on turu trendid. Oskab vahet teha erinevatel kinnisvarateenustel ja tunneb kinnisvaraarenduse põhimõtteid ning orienteerub ehitamise-ja planeerimise põhimõistetes.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB выдает жилищный кредит на повышение энергоэффективности под поручительство KredEx

07.06.2016 Tõnu Toompark

SEB начинает выдавать жилищные кредиты клиентам, которые берут займы на покупку, строительство энергоэффективного жилья или на реновацию своего нынешнего жилья в целях повышения его энергоэффективности и желают воспользоваться для этого поручительством KredEx.

«Инвестиция, направленная на экономию энергии – бесспорно мудрое решение, поскольку это позволяет улучшить жилищные условия и экономить на расходах на энергию. Более энергоэффективные здания обладают и более продолжительным сроком эксплуатации, к тому же их стоимость на рынке недвижимости выше. Поэтому для семей, которые планируют провести реновацию своего жилья или же покупку, строительство нового, жилищный кредит под поручительство KredEx – хорошая и выгодная возможность», – сказал директор подразделения розничного банковского дела SEB Тыну Сепп.

Предварительным условием для получения поручительства KredEx является соответствие приобретаемых квартиры или дома на момент ходатайствования классу энергоэффективности не ниже С. В случае реновации или строительства жилья, на момент завершения работ оно также должно соответствовать классу энергоэффективности не ниже С. Класс энергоэффективности необходимо подтвердить действующей маркировкой, в случае строительства нового жилья или реновации существующего – выполненным квалифицированным специалистом расчетом энергоэффективности в строительном проекте.

По словам руководителя подразделения жилья и энергоэффективности KredEx Трийн Рейнсалу, целью предоставления поручительства по жилищному кредиту является повышение осведомленности населения в области энергоэффективности, а также – мотивация людей к выбору и строительству более энергосберегающих жилых площадей. «При помощи поручительства по кредиту можно будет приобрести жилье, при возведении которого более продуман аспект экономичности здания в целом и существует возможность повышения энергоэффективности жилого дома. Это первое финансовое учреждение в Эстонии, целью которого является создание благоприятных условий для приобретения и возведения энергоэффективного жилья», – сказал Рейнсалу.

Под поручительство KredEx можно ходатайствовать о получении кредита с 10%-ой ставкой самофинансирования. Размер поручительства, направленного на повышение энергоэффективности, может достигать 24% от стоимости залога, не превышая суммы в 50 000 евро.

Ходатайствовать о получении жилищного кредита под поручительство KredEx можно во всех конторах, на домашней странице или в интернет-банке SEB.

Statistika: I kvartalis väljastati 1347 eluruumide ehitusluba

07.06.2016 Tõnu Toompark

2016 I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 1347 eluruumi. Tegemist on viimase nelja kvartali madalaima näitajaga, mis on siiski 60% enam kui aasta tagasi I kvartalis, mil ehitusloa sai vaid 841 eluruumi.

Keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 2016 I kvartalis 92 m². See on õige pisut enam, kui kahel viimasel kvartalil, mil keskmise pinna suurus oli 88 ja 91 m².

Ehituslubade suure arvu taga on aktiivne arendusturg. Uute korterite sektorisse lisandub arendusprojekt teise järel. See on kannustanud arendajaid üha kiirenevas uute projektidega välja tulema. Üsna kindlalt võib prognoosida, et käesoleval 2016 aastal väljastatakse eluruumidele ehituslubasid rohkem, kui möödunud 2015. aastal.

Ehitusloa saanud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²)

Ehitusloa saanud keskmine eluruumi pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

SEB to issue home loans guaranteed by KredEx for the improvement of energy efficiency

07.06.2016 Tõnu Toompark

SEB will begin to issue home loans to clients who are borrowing to buy, build or renovate their existing homes to make them more energy efficient and who wish to use a guarantee from KredEx for that purpose.

“Any investment aimed at energy efficiency is definitely a wise decision, since it enables people to improve their living conditions and save on energy costs. More energy efficient buildings also have a longer useful life and, furthermore, carry a higher value on the real estate market. Accordingly, for families planning to renovate or also buy or renovate their homes, home loans guaranteed by KredEx are an opportunity on easy, attractive terms,” said Tõnu Sepp, Director of the Retail Banking Division.

A guarantee from KredEx presupposes that the apartment or residence being purchased meets the energy label class of C, at a minimum, when a home loan is being applied for. For the renovation or construction of a home, the requirement is that on completion it should also meet the energy label class of C, at a minimum. The energy label class has to be demonstrated with a current energy label or, in case of the construction or renovation of a new residence, energy efficiency calculations in the building design documentation issued by a qualified expert.

According to Triin Reinsalu, Head of the Housing and Energy Efficiency Division at KredEx, the purpose for issuing loan guarantees for energy-efficient housing is to raise people’s awareness about energy efficiency and steer people towards choosing and building more energy-efficient housing. “Loan guarantees help with the purchase of a home, during the construction of which more thought has been given to the efficiency of the building as a whole and help to make existing residential buildings more energy efficient. This is the first financial service in Estonia that aims to promote the acquisition and creation of energy-efficient real estate,” Reinsalu said.

Using a guarantee from KredEx, a home loan may be applied for with a 10% down payment. The amount of a guarantee aimed at improving energy efficiency may be up to 24% of the value of the loan collateral but not more than EUR 50,000.

A home loan guaranteed by KredEx may be applied for at all SEB branches or in the Internet Bank.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uusarendustest Narvas

06.06.2016 Tõnu Toompark

Kui te kasvõi vahetevahel jälgite kinnisvarauudiseid, siis näete pidevalt uudiseid Tallinna uusarendustest. Kui mõni mu tuttav kolib Tallinna, siis ei taha ta enam osta korterit vanasse majja, vaid läheb panka ning taotleb laenu nüüdisaegse korteri ostuks uude majja. Pärast elab kaua ja õnnelikult, nautides uue elupaiga mõnusid. Nii ei ole ainult Tallinnas.

Seda artiklit kirjutades vaatasin 2011. aasta rahvaloenduse andmeid. Aastatel 2006 – 2011 ehitati Tallinnasse 372 uut kortermaja. Sama perioodi jooksul ehitati Tartusse 123 uut maja, Pärnusse 50, isegi Rakverre 11. Narvasse ehitati aastatel 2006-2011 kõigest 5 uut kortermaja!

Mida korteriostjad ootavad uutelt majadelt ja mida hindavad nende juures?

Kõigepealt muidugi energiasäästlikkust ehk teisisõnu väikseid kütte- ja kommunaalkulusid. Tänapäeva majade ehitusel kasutatakse kvaliteetseid isoleermaterjale, aknaid ja uksi, soojuse rekuperatsiooniga ventilatsioonisüsteeme, mis võimaldavad soojust säilitada ja korduvalt kasutada, selle asemel et seda külmal ajal lihtsalt välja lasta. Kõik see võimaldab küttekulusid oluliselt vähendada.
Õnnestunud planeeringud, mis vastavad tänapäeva pere tegelikele vajadustele ja arvestavad vahel ka individuaalseid soove.
Nüüdisaegsed arhitektuurielemendid ja korterite tehnilised lahendused, suured panoraamaknad, innovaatilised küttesüsteemid, integreeritud tehnika, avarad koridorid, sisseehitatud kapid ja tehnilised ruumid, hügieeniruumid ning trepikojad.
Kujuneb omapärane kogukond inimestest, kes ostavad uude majja kortereid. Üldjuhul on need noored inimesed või jõukad pered. Olen kokku puutunud selliste projektidega, kus arendaja on hakanud ostjaga suhtlema juba ehitamise ajal ja korraldanud kohtumisi, üritusi, väljasõite rohelisse või piknikule, mille tulemusena on kujunenud sõbralike ja positiivsete naabrite grupp, kus tuntakse ja austatakse üksteist – nagu vanadel headel aegadel.

Milline on olukord Narvas?

Narvas selliseid projekte ei ole. Parim, millega meie ostja arvestada võib, on vana maja korteri ümberehitamine või renoveerimine. Nagu me kõik mõistame, on siin võimalused väga piiratud. Seetõttu on maksejõulised kliendid sunnitud vanade majade vanu kortereid ümber ehitama.

Kõik see sunnib investoreid uusarenduse projekti hindamisel oma riskid kõrgeks tunnistama. Ja nad ei usu, et linnas, kus teisejärgulise kinnisvara ruutmeetri hind on 480 eurot (2015. aasta andmete järgi), hakkavad inimesed ostma uut ja kvaliteetset eluaset ruutmeetri hinnaga 1200-1400 eurot.

Investorid ja ehitustendentsides orienteeruvad inimesed saavad suurepäraselt aru, et kui meil algab uue maja ehitus, on ehitustööde ja materjalide maksumus peaaegu sama mis Tallinnas, Tartus ja teistes linnades. Täna on spetsialistide seas levinud arvamus, et eluaseme ehituse ruutmeetri hind püsib umbes 100 euro piires, olenevalt materjalide kvaliteedist.

Nüüd lisame sellele krundi, territooriumi heakorrastuse, laste mänguväljakute ja parkla ehituse maksumuse, samuti riskid, pangaprotsendid ning finantseerimise ja projektijuhtimise kulud. Ja tulebki välja, et uusehitusi on mõtet püstitada vaid siis, kui korterid saab ära müüa, nagu eespool juba mainitud, ruutmeetri hinnaga 1200-1400 eurot, sest ehitajad tahavad samuti kasumit teenida.

Kuid meie igapäevane suhtluskogemus Narva linna ärimeeste, ostjate ja elanikega annab kindlust, et nõudlus kvaliteetse ning nüüdisaegse eluaseme järele eksisteerib just toimekas ja asjalikus Narvas (mitte kuurortlinnas Narva-Jõesuus) ja et teatud hulk kortereid müüakse ära. Usume, et kindlasti leidub inimesi, kes soovivad osta korteri uude majja just Narvas. Ja nad saavad rõõmuga uue, kvaliteetse ning nüüdisaegse eluaseme omanikuks.

Aleksandr Bogens
Domus Kinnisvara Narva regiooni juht

Stockmanni kaubamaja avab sügisel uuenenud kontseptsiooniga 5. korruse

06.06.2016 Tõnu Toompark

Täna, 6. juunil algavad renoveerimistööd Stockmanni Tallinna kaubamaja 5. korrusel. Kontserni uut strateegiat järgides plaanitakse sinna mitmekülgset valikut restoranidest, kohvikutest ja iluteenustest. Ehitus hõlmab tervet viiendat korrust ja kõiki seal asuvaid rendipindu ning töödega on plaanis valmis saada 2016. aasta sügisel.

Stockmann on võtnud tugevasse fookusesse oma põhilised kaubaartiklid, milleks on moekaubad, kosmeetika- ja toidu- ning kodukaubad. Oma pakutavat täiendatakse rentnike pakutavate toodete ja teenustega. Näiteks avasid 2015.a sügisel Stockmannis oma poe Euronics ja Rikets lilled ning Katharinenthal Cafe & Bakery.

„Soovime oma klientidele pakkuda tipptasemel ostuelamust ja teeme selleks põhjalikke ettevalmistusi. Uuendame ka teisi osakondi, täiendame kaubavalikut ja pöörame suurt tähelepanu oma töötajate koolitamisele ning peale muudatuste elluviimist ootame kaubamajja senisest veelgi enam kliente,“ ütles Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner.

Remonditööde ajaks kolivad seni 5. korrusel tegutsenud Seppälä, Estravel ja EcoClean ajutistele pindadele kaubamaja 2. korrusele, Tartu mnt poolsesse tiiba. Lisaks 5. korruse renoveerimisele on suvel oodata veel teisigi uuendusi – nimelt kolib laste osakond 2. korruselt 4. korrusele ning olemasolevat lastekaupade valikut hakkab alates 1. augustist täiendama mänguasjapood XS Toys.

Pärast viimasel paaril aastal toimunud suuremaid ümberkorraldusi, mille käigus Stockmann Group müüs Seppälä, Hobby Halli ja Akateeminen Kirjakauppa ning sulges Venemaa ärisuuna, keskendub kontsern oma põhiturgudele – Soomele, Eestile ja Lätile. Tööd jätkavad 6 Stockmanni kaubamaja Soomes, 1 Tallinnas ja 1 Riias. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse klienditeenindusele ja inspireeriva ostuelamuse pakkumisele.

Stockmann AS on osa Soome jaekaubanduskontsernist Stockmann Group, mille jaekaubanduse haru Stockmann Retail kõrvale kuuluvad ka moekett Lindex ning kinnisvaradivisjon Stockmann Real Estate. Stockmann Group’i müügitulu 2015. aastal oli 1,4 miljardit eurot.

Stockmann on asutatud 1862. aastal Soomes, Eestisse tuli Stockmann esmakordselt 1993. aastal. Tallinnas Liivalaia tänaval asuv kaubamaja avati 1996. aasta aprillis, kus sellest ajast alates on esindatud lai valik kvaliteetseid kaubamärke nii moe-, ilu-, kodu- kui toidukaupade kategooriatest.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

KV.EE: Majade müügipakkumisi jääb vähemaks ja hinnad kerkivad

06.06.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti mais Eestis müügiks 3294 maja ehk aastatagusest 3500 pakkumisest 6% vähem. Seejuures on sama palju ehk 6% võrra kerkinud müügipakkumiste keskmine hind, mis mai kuus oli 1020 €/m².

Majade turu suurimas piirkonnas Harju maakonnas on müügipakkumisi vähemaks jäänud 5% ja hinnad on kerkinud 8%. Harjumaal pakuti portaalis KV.EE mai kuus müügiks keskmiselt 2100 maja keskmise hinnaga 1241 maja.

Müügipakkumise vähenemise taga on vaikselt aktiivsemaks muutunud majade ostu-müügiturg. Seda omakorda ergutavad kõrgele kerkinud korterite hinnad, mis annavad võimaluse kallinenud korterist lihtsamalt ümber kolida majja, mille hind alles on hakkanud vaikselt kasvama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	05/2015	05/2016	Muutus, %	05/2015	05/2016	Muutus, %
Eesti	3 500	3 294	-6%	963	1 020	6%
Harjumaa	2 218	2 100	-5%	1 153	1 241	8%
Ida-Virumaa	132	117	-11%	589	695	18%
Jõgevamaa	27	31	15%	287	323	13%
Läänemaa	54	39	-28%	732	692	-5%
L-Virumaa	70	56	-20%	553	603	9%
Põlvamaa		13	NA	439	451	3%
Pärnumaa	257	252	-2%	784	796	2%
Raplamaa	129	112	-13%	582	635	9%
Saaremaa	27	26	-4%	697	759	9%
Tartumaa	440	413	-6%	873	905	4%
Valgamaa	51	41	-20%	399	364	-9%
Viljandimaa	21	28	33%	622	544	-13%
Võrumaa	21	19	-10%	397	391	-2%

Narva	24	33	38%	409	422	3%
Pärnu	55	59	7%	963	988	3%
Tallinn	951	818	-14%	1 291	1 342	4%
Tartu	306	293	-4%	954	986	3%

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 05-2016

06.06.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Terviseameti uue büroo- ja laborihoone ehitus jõudis sarikapeoni

06.06.2016 Tõnu Toompark

Peeti Terviseameti uue büroo- ja laborihoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid hoone kõrgemast nurgast alla Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova, Riigi Kinnisvara AS (RKAS) projektijuht Erki Elbrecht ja AS Oma Ehitaja objektijuht Ikko Lee.

RKASi tellimusel rajab AS Oma Ehitaja Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule viiekorruselise büroo- ja laborihoone, mis saab olema Terviseameti kõigile vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ.

Ehitustegevusega alustati möödunud aasta novembris, mil esmalt lammutati kinnistul asuvad vanad hooned. Uue hoone ehitustööd on kavas lõpetada käesoleva aasta detsembris.

Ehitustööde maksumus on 6,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kodutoetust taotleb 1154 lasterikast peret

06.06.2016 Tõnu Toompark

Esialgsetel andmetel esitas KredExile kodutoetuse saamiseks taotluse 1154 peret kogusummas 10,1 mln eurot. Keskmine taotletav toetussumma on 7150 eurot, kodutoetust soovivates peredes kasvab kokku 3934 last.

„Laste arv on kindlasti üks tegur, mis võib oluliselt mõjutada perede majanduslikku toimetulekut. Sellel aastal laiendasime toetuse saajate ringi ja praeguseks on selgelt näha, et kodutoetuse meede on väga oluline ka perede jaoks, kus kasvab 3 last,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Kasvamis- ja õpikeskkonna olukord on laste arengus määrava tähtsusega ja olen kindel, et kodutoetuse meetmega saame paljude perede olukorda parandada. Leian, et riik peab toetama paljulapselisi peresid, et tagada neile kindlustunne,“ lisas Oviir.

Riiklik toetus elutingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kuni 355 eurot kuus. Maksimaalseks toetussummaks on 8000 eurot.

Kõige rohkem taotlusi laekus Harjumaalt (250), Ida-Virumaalt (195) ja Tartumaalt (129). Kõige vähem aga Hiiumaalt (9), Läänemaalt (19) ja Raplamaalt (36). Taotlejatest 996 esitasid taotluse esimest korda ning 158 puhul on tegemist korduvtaotlejaga. Tänavu oli esimest korda võimalik kodutoetust taotleda läbi KredExi e-teeninduse. Seda võimalust kasutas ühtekokku 420 perekonda.

Toetust taotles 793 3-lapselist ning 278 4-lapselist perekonda. Suurima laste arvuga peres kasvab 10 last, lisaks on kaks peret, kus kasvab 8 last. Toetust taotlevate perede keskmine sissetulek liikme kohta on 189 eurot. Nendes peredes kasvab 3934 last. Kokku jagatakse lasterikastele peredele elutingimuste parandamiseks 3,2 mln eurot.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Kodutoetus on lasterikastele peredele suurepärane võimalus parandada oma elamistingimusi. Toetus annab võimaluse luua lastele muuhulgas ka parema sisekliimaga ja soojapidavad kodud. On rõõm, et info toetusest on edukalt jõudnud ka 3-lapseliste peredeni, keda varem toetatud ei ole.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks või eluasemelaenu põhiosajäägi tasumiseks. Abikõlblikud on ka toetuse aluseks olevate töödega seotud abitegevused, näiteks ehitusprojekti koostamine, omanikujärelevalve, ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamisega seotud kulud.

Hetkel toimub taotluste menetlemine. Enne otsuste langetamist teostab KredEx taotlejate juures paikvaatlused.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

1Partner: Tallinna korterite hinnad on juba aasta aega samal tasemel püsinud

03.06.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korteri ruutmeeter maksis mais keskmiselt 1547 eurot, mis on mullusega võrreldes 1,4 protsenti kõrgem ning ka tehingumahud on aastatagusega samal tasemel, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingustatistikat.

2016. aasta esimese viie kuuga tehti Tallinnas 3605 korteritehingut ning mullu oli see number 3546.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jäävad nii hinnad kui tehingumahud samale tasemele järgmiseks paariks-kolmeks aastaks, kui just maailmamajanduses ei toimu mingit erilist sündmust või Euroopa keskpank ootamatult finantspoliitikat ei muuda.

“Praegu on inimestel hea valik ning pole muret, et kui mõni korter ära ostetakse, siis uut meeldivat ei leia. Survet pole, kes tahavad osta, siis selleks on stabiilne aeg. Ka üürihinnad on pidama jäänud ja inimesed on praeguse hinnatasemega harjunud,” rääkis Vahter.

Mais tehti Tallinnas kinnisvaraga 1177 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 105 miljonit eurot, mis on 20 protsenti vähem kui eelmisel kuul.

Mais müüdi Tallinnas 799 korterit, mis on kuus protsenti enam kui aprillis. Korterite keskmine ruutmeeter maksis mais 1569 eurot, mis on 1,3 protsenti madalam kui aprillis. Pealinna kalleim korter müüdi 658 000 ning odavaim 3 800 euroga.

Mais müüdi Tallinnas 40 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 20 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 3 250 000 ning soodsaim 21 200 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kaheksa elamumaa krunti, mis on kolme võrra vähem kui märtsis. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 530 000 ja odavaim 7 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Nipid koduostjale: kust leida uus kodu?

03.06.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduotsija vaim on pakkumiste sõelumiseks ja sobiliku kodu leidmiseks valmis, tuleb esimese sammuna need pakkumised üles leida.

Tormata ei tasu. Kui koduotsimisega alustamise otsus on tehtud, ei tähenda see, et juba nädala pärast on võimalik uude elamisse sisse kolida. Mida keerulisemad on koduotsija soovid, seda keerulisem on tõenäoliselt neile nõuetele vastavat objekti meie väikselt kinnisvaraturult leida.

Järgnevalt vaatame mõningaid võimalusi, kust ja kuidas külastamist väärivad kinnisvarapakkumised leida.

Portaal kui peamine otsinguvõimalus

Koduostja kõige suurem sõber on kinnisvaraportaal. Koduotsijal endal tuleb piisava regulaarsusega – näiteks kord-paar nädalas – kinnisvaraportaalide pakkumised läbi sõeluda.

Suuremaid kinnisvaraportaale on Eestis kaks: KV.EE ja City24. On veel hulk väiksemaid ja teisejärgulisemaid portaale ja portaalikesi, kuid neis on pakkumiste hulk ja seega potentsiaalse ostuobjekti leidmise võimalus väiksem. Seega tuleks peamine tähelepanu suunata suurematele portaalidele ja kui aega-võimalust on, võib pilgu heita väiksematele infokanalitele.

Kasuliku funktsionaalsusena pakuvad portaalid võimalust teha andmebaasis otsing, see salvestada ja kui portaali sisestatakse otsingukriteeriumidele vastav objekt, saadetakse sellekohane info koduotsija meiliaadressile. Nii ei pea koduotsija aega kulutama ja käima iga päev portaali kuulutusi lappamas, vaid leiab need mugavalt meilipostkastist.

Kohalikud infokanalid

Kui koduotsija soovib leida uue eluaseme väiksemas asulas või piirkonnas, tasub portaalide kõrval hoida silm peal kohalikel infokanalitel. Sellisteks kohalikeks infokanaliteks võivad olla näiteks valla ajaleht, poe juures või bussipeatuses asuv kuulutustetulp.

Kinnisvaramaakler

Eesti kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektidega ehk kinnisvaramüüjatega. Olukord, kus kinnisvaramaakler teenindab kinnisvaraostjat ja ostja selle eest maakleritasu maksab, on Eesti oludes pigem erandlik.

On küll võimalus paluda maakleril leida sobivad objektid, kuid siin tuleb koduostjal arvestada, et sellisel puhul tuleb maaklerile tasuda ka otsingutöö eest isegi juhul, kui tehing jääb sõlmimata. Tavaliselt ei taha inimesed maaklerile pelgalt objektide otsingu eest tasuda ja seetõttu maaklerid ostjate teenindamise nimel väga ei pinguta.

Seega võib koduostja oma ostusoovi kinnisvaramaakleritele edastada – ostusoovi maakleritele saatmiseks on kinnisvaraportaalides lihtsad võimalused. Vahel liigub maakleritel pakkumisi, mis avalikus müügis ehk portaalis avaliku pakkumisena väljas ei ole. Seega ei tasu maaklereid mängust välja jätta.

Kui koduotsija teeb maakleriga kokkuleppe, et maakler aitab tal uue kodu leida, on mõistlik detailselt läbi rääkida, milles maakleri teenus seisneb ja milliste tingimuste täitmisel tekib koduostjale maakleritasu maksmise kohustus.

Muud võimalused

Kui koduostja teab, et soovib kindlasti elada mõnes konkreetses majas, oleks tobe jääda ootama, kas äkki portaali mõni selle maja korteri müügikuulutus tekib. Sellisel juhul on targem korraldada otsepostitus maja korteritele ja lisada ostusoovi kuulutus maja infostendile. See ei ole kallis ja on samas tõhus vahend info leidmiseks.

Kui koduotsija soovid piirduvad konkreetse hoone asemel laiema piirkonnaga, võib samuti mõelda otsepostituse tegemisele. Äkki on veebis leitav piirkonnas tegutsev aktiivne asumiselts, mille kaudu selle liikmetele viia sõnum, et müügihuvilisi välja peilida?

Kindlasti on koduotsijal mõistlik koduostuplaanidest informeerida sõpru-tuttavaid või sotsiaalvõrgustiku kontakte. Selline info hankimine on küll kui huupi tulistamine, kuid ometi leiab ka pime kana vahel tera.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.