
Pikka aega on ehitamine olnud valdavalt ehitusteenuse ostmine. Ehitusteenus on alati olnud spetsiifiline, kus lähtutakse tellija soovidest ning maja ehitamine on kui väga peene rätsepaülikonna tellimine – valides materjalid, tehes mõõtmised, kavandades lõikeid jne.
Tavapärane tegevuste järjekord enne ehitusteenuse tellimist
Majaehitamise üldine järjekord on seni olnud selline, kus alguses tuleb tellida projekt, kus kujundatakse kõik otsused ja valikud, milline hakkab maja välja nägema ning kuidas seda ehitatakse. Alles seejärel saab liikuda järgmistesse etappidesse, kus korraldatakse ehitushange ning saadakse hinnapakkumised, peetakse läbirääkimisi ning lõpuks valitakse välja ehitaja, kes maja ehitama asub.
Selles töökorralduses on oluline roll ehitustööde hinnaküsimisel, kuhu kaasatakse mitmeid ehitusfirmasid, tekitades nii suuremat konkurentsi nii ehitushinna osas kui ka saadakse tagasisidena märkusi ja ettepanekuid projektis avastatud puuduste või vigade parandamiseks.
Uus tegevuste järjekord nn. valmiskauba tüüpi maja tellimisel
Tehasemajade võidukäiguga seoses, on mõneti muutunud ka varasem ehitusteenuse tellimise järjekord. Enam ei osteta mitte niivõrd ehitusteenust, vaid majaks pakendatud kaupa. Selle skeemi puhul on sisuliselt muutunud varem eraldiseisvad etapid nagu projekteerimine, hinnaküsimine ja ehitamine kõik üheks etapiks.
See uus lahendus teeb tellijale maja ehitamise lihtsamaks ja kiiremaks aga teisest küljest vähendab tellija rolli oma maja kavandamisel ja oma soovide detailideni läbimõtlemisel. Lisaks on ka hinnasurve läbi konkurentsi mõneti väiksem, mida tellija sageli alles ehitusfaasis mõistab.
Valmiskauba tüüpi maja hankimisel võisteldakse suuresti ainult teiste majatootjatega, mitte enam kõigi ehitusfirmadega töö saamisel. See ongi üks oluline põhjus, mis majatootmist pakendatakse.
Majatootjatele on antud skeemi puhul ülimalt oluliseks suure hulga kvaliteetsete tüüpprojektide omamine, sest sisuline algotsus maja valikul on selle visuaalne meeldivus ning praktiline ruumiplaan. Alles seejärel muutub oluliseks hind ja muud kriteeriumid. Kui ühel majatootjal on majaprojekt, mis tellijale kangesti meeldib, valitakse üldjuhul ikka see, olenemata mõnevõrra kallimast hinnast.
Uue skeemiga kaasnevad tegevused
- Majatootjate kataloogidest sobiliku projekti väljavalimine. Valiku protsess algab sellest, et kõigepealt hangitakse majatootjate nimekiri ning seejärel hakatakse otsima nende kataloogidest enda maitsele sobilikke projekte. Selle protsessi käigus valitakse välja erinevate majatootjate valikutest umbes 3 – 4 sarnast projekti, millele viiakse sisse oma väiksed muudatused ning küsitakse hinnapakkumisi.
- Saades algsed hinnapakkumised, tehakse sisuliselt ka otsus ka majatootja valikul. Seejärel täpsustatakse erinevaid ehitusega seotud detaile ja küsitakse uuendatud hinnapakkumist. Osad majatootjad müüvad ainult teatud valmidustasemeni elementide või materjalide pakette ja ise paigaldust või ehitamist ei teosta, osad majatootjad pakuvad ka võtmed kätte pakette. Tellija teeb ka otsuse, kas tellib osad tööd eraldi või valib tervikuna võtmed kätte paketi.
Nendes kahes faasis peab tellija tegema kiirendatud korras, kõik otsused, mis puudatavad erinevaid valikuid ja lahendusi, mis maja puhul saab teha. - Ei näe probleemi selles niikaua, kui tellijal on endal selge teadmine, mida ta oma majja tahab. Kui aga eeltööd tehtud pole ja otsused on vaja kiiresti teha, siis tavaliselt valitakse see varustusaste ja lahendused, mida vaikimisi majatootja pakub. Olen kokku puutunud nii mõnegi tellijaga, kelle jaoks hiljem tüüpvalikud pettumust valmistavad.
Kokkuvõttes
Võib tõenäoliselt juba täna öelda, et tüüpprojektide võidukäik on alanud ning tüüpprojektiga maju ehitatakse järjest enam ja enam. Kas see toob kaasa ka selle, et tõepoolest ühel hetkel ostetakse maju internetist, kui valmistoodet, millel on pikk lisavarustuse nimekiri (sarnaselt näiteks autode ostmisele)? Kuigi täna veel päris sellist majamüüki ei tehta siis on see pigem aja küsimus, kui täpselt niimoodi oma maja saab ostma hakata. Kuulda on, et nii mõnigi majatootja just selliseid müügilahendusi reaalselt mõne aja pärast plaanibki kasutusse võtta.
Tellijal jääb üle kohaneda uuema majaostu skeemiga, kuid kindlasti ei muutu tellijapoolne eeltöö vajalikkus oma maja valikute ja lahenduste läbimõtlemisel. Tellija peab teadma, mida ta ostab!





Viljandil on oma kauni elukeskkonna ja perspektiivika tööstuspotentsiaaliga võimalus kujuneda tõmbekeskuseks, kuhu inimesed soovivad üha meelsamini elama asuda, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann.


Põhjamaade suurim kaubanduskeskuste arendaja Citycon võtab oma keskustes kasutusele keskkonnamõju kvaliteedistandardi BREEAM.
Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes neljandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega. Pealinlaste netopalk kasvas neljandas kvartalis aastaga 6,6% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu.
Veebruar oli Tallinna korteriturul igavalt tavapärane – tehti kokku 692 tehingut, keskmine m2 müügihind oli 1554 EUR/m2.
Larsen Kinnisvara ning ühisrahastusplatvorm Crowdestate saavutasid käesoleva nädala esmaspäeval märkimisväärse rekordi, kus Larsen Kinnisvara uude, Vana-Kalamaja 6 arendusse kaasati väikeinvestoritelt 500 000 eurot kõigest 8 minutiga. Nii suurt summat nii lühikese ajaga pole varasemalt Eesti kinnisvaras kaasata õnnestunud.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.




Veebruari kuus pakuti 

Esialgsetel andmetel oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot, mis oli 8% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu.

Colliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2015
Tartu Kaubamaja keskus uuendas kaheksa kuud väldanud suuremahuliste ehitustööde käigus suure osa üüripindadest, keskuse sise- ja välisilme ning võttis kasutusele keskkonnasõbralikud energiasäästlikud valguslahendused. Renoveerimistöid teostati kokku 7000 ruutmeetril kaubanduspinnal ja koguinvesteering on 4 miljonit eurot.


Tallinna linnavalitsus võtab vastu taotlusi kultuurimälestiste ning arhitektuuriliselt väärtuslike hoonete restaureerimistöödeks toetuse saamiseks. Taotlusvoor kestab 7. märtsist 15. aprillini.
07. märtsil 2016 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõte Merko Investments AS lepingud Norra ettevõtetega SDV Holding AS ja Aucon AS 56%lise osaluse omandamiseks Norra ehitusettevõttes Peritus Entreprenør AS. Norras registreeritud Merko Investments AS kuulub 100%liselt AS-le Merko Ehitus.








