Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinn aitab korteriühistute parkimisprobleemi leevendada

10.12.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas seada nelja korteriühistu kasuks linna maal asuva parkimisala isikliku kasutusõiguse.

Isiklik kasutusõigus seatakse järgmistele Tallinna linna omandis olevatele kinnisasjadele – Sõpruse pst 225a kinnisasjale Sütiste 26 Korteriühistu kasuks, Sõpruse pst 194a kinnisasjale Korteriühistu Mooni kasuks, Kuklase tn 3a ja Vaablase tänav T1 kinnisasjadele Korteriühistu Sõpruse pst 190 kasuks ning Pae tn 58a kinnisasjale Korteriühistu Pae 50/52 kasuks.

„Tallinna linn on parkimisprobleemide lahendamiseks seadnud seni isikliku kasutusõiguse 54 korteriühistu kasuks, korteriühistud on selle tulemusena saanud juurde kokku umbes 1400 parkimiskohta,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Lisaks on linnaosad käesoleva aasta jooksul andnud korteriühistute kasutusse 15 parkimisplatsi.“

Sütiste 26 Korteriühistu kasuks seatakse isiklik kasutusõigus Sõpruse pst 225a kinnisasjast 336 m² suurusele alale. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Sütiste tee 26 kinnisasjaga piirnevale Sõpruse pst 225a kinnisasjale on korteriühistu 2014. aastal vastavalt projektile välja ehitanud 28 parkimiskohaga parkimisala.

Korteriühistu Mooni kasuks seatakse isiklik kasutusõigus Sõpruse pst 194a kinnisasjast 702 m² suurusele alale. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Korteriühistu Mooni on Sõpruse pst 194 kinnisasjaga piirnevale Sõpruse pst 194a kinnisasjale 2015. aastal vastavalt projektile välja ehitanud 51 parkimiskohaga parkimisala.

Kuklase tn 3a ja Vaablase tänav T1 kinnisasjadele seatakse isikliku kasutusõigus Korteriühistu Sõpruse pst 190 kasuks, isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjadel asuv parkimisala suurusega 364 m². Korteriühistu Sõpruse pst 190 on 2013. aastal vastavalt projektile välja ehitanud 24 parkimiskohaga parkimisala. Lisaks on korteriühistu välja ehitanud parkimisala oma kortermaja kinnisasjal, kokku on korteriühistu kasutuses 38 parkimiskohta.

Pae tn 58a kinnisasjale seatakse isikliku kasutusõigus Korteriühistu Pae 50/52 kasuks – nimetatud kinnisasjale on korteriühistud Pae 56 ja Pae 50/52 vastavalt projektile välja ehitanud kokku 44 parkimiskohaga parkimisala, sellest Korteriühistu Pae 50/52 kasutusse jääb 15 parkimiskohta.

Korteriühistud võtavad endale kohustuse isikliku kasutusõiguse ese omal kulul alaliselt heas seisukorras hoida ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakord vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid. Isikliku kasutusõiguse esemele tehtavad parendustööd kohustub õigustatud isik kinnisasja omanikuga kooskõlastama.

Kinnisasja omanikul on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist, kui õigustatud isik rikub oluliselt isikliku kasutusõiguse eseme korrashoiu ja säilimise tagamise kohustust.

Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajaga 15 aastat ning Tallinna linn isikliku kasutusõiguse eest tasu ei nõua.

Ühtlasi annab Lasnamäe linnaosa valitsus Tallinna linna omandis oleva Kivila tänava õueala kahel kinnisasjal asuva parkimisrajatise suurusega 667 m² tasuta Korteriühistu Kivila tn. 14 kasutusse tähtajaga 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2021.

Kasutaja kohustub kasutama parkimisrajatist ainult sõidukite parkimiseks, parkimisrajatise omal kulul alaliselt heas seisukorras hoidma, lubama parkimisrajatist kasutada ainult korteriühistu liikmetel ning ühtlasi tagama Kivila tn 14 parkimisrajatise taga asuva haljasala hoolduse 5 m laiuses ulatuses.

Korteriühistu Kivila tn. 14 pöördus 2. septembril 2015 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole avaldusega, milles soovis võtta tasuta kasutusse Kivila tänava õueala 2 kinnisasjal Kivila tn 14 elamu juures asuva parkimisrajatise, suurusega 667 m².

Parkimisrajatise Korteriühistu Kivila tn. 14 kasutusse andmine tuleneb vajadusest tagada Kivila tn 14 elanikele parkimiskohad elamu ees.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara: Müüginipid erilise ja unikaalse kinnisvara müümiseks

10.12.2015 Tõnu Toompark

Mõisa või lossi ost-müük on haruldane tehing, mille puhul paljud tavapärased reeglid ning hinnangud ei kehti, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anna Roostar.

Mõisad, villad ja muud erilised kinnisvaraobjektid satuvad Arco Vara kaudu müüki tänu järjekindlale tööle ja varasemale kogemusele. Praktikas on olnud näiteks juhus, kus omanik andis kõigepealt testimiseks müüa garaažiboksi ja selle eduka realiseerimise järel pani sama maakleri kaudu müüki mõisa.

Sageli ei soovita oma erilist objekti müüa suure käraga, et vältida avalikkuse liigset tähelepanu ja seetõttu ei leia neid sageli kinnisvaraportaalidest. Enamasti pöörduvad omanikud otse kinnisvarafirmasse, sest meil on korralik andmebaas klientidest, kes võiksid omapärase objekti ostust huvitatud olla. Soovi korral reklaamime taolisi pakkumisi siiski ka välismaises meedias ning kinnisvaraportaalides.

Investeerimisobjekt

Erilise objekti ostmist peetakse tihti jõukate inimeste kapriisiks või nii-öelda hambad ristis oma unistuste teostamiseks, kuid päris nii see ei ole. Mõisa või lossi nähakse ennekõike siiski investeerimisobjektina. Enamasti ostavad sellise kinnisvara tõelised renoveerimisfanaatikud, kes peale korrastamist panevad objekti jälle müüki. Aga ostjate hulgas on ka neid, kes soovivad lihtsalt vaba raha kinnisvarasse paigutada. Fakt on see, et taolise objekti omamine annab inimesele või tervele perele staatust juurde.

Kes oma mõisa, lossi või villat müüb, ei pea arvestama väga suurte müügikuludega. Anname nõu, kuidas objekt peaks välja nägema ja teeme pakkumisi otse potentsiaalsetele klientidele.

Komplekse ei tükeldata

Enamasti on erilisemad objektid suure territooriumiga, kus asuvad kõrvalhooned, park, põllumajandusmaa või ka mets. Reeglina müüakse neid objekte ühes tükis, mitte nii et peahoone ühele omanikule ja majandushooned teisele. Alati soovitakse realiseerida tervikut ja on müüdud isegi mõisa koos territooriumil asuvate nõukogude ajal ehitatud kortermajadega.

Ajalooliste hoonete puhul on sageli ka nõutud, et need oleks mingis osas rahvale nähtavad või kasutatavad, kuid see müügiprotsessi ei sega. Kui mõis on rahvale avatud ja seal toimuvad mitmesugused üritused, mis ka midagi omanikule sisse toovad, siis tuleb see pigem objekti müügile kasuks.

Hinna määramine on keeruline

Üsna keeruline on määrata erilisele objektile hinda, kui lisaks ehitusväärtusele tulevad mängu ajalooline asukoht, ümbritsev keskkond, muinsuskaitselased piirangud, emotsioonid ja paljud muud nüansid. Mõisad, lossid ja villad ei ole standardsed, palju mõjutab hinda asukoht, aga erinevalt mitmetest teistest objektidest on suur roll ka omaniku emotsioonidel.

Hinna määramisel on abiks varasemad kogemused ja väike spikker on see, mis hinnaga objekt on ostetud ja palju sellesse on investeeritud.

Erilisemate objektide müük võtab tavaliselt aega keskeltläbi aasta, juhul kui ei ilmne mingeid probleeme.

Anna Roostar
Vanemmaakler
Arco Vara Tallinna esindus

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Oktoobris kaubavahetus kahanes

10.12.2015 Statistikaamet

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 12% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja elektriseadmete kaubavahetuse kahanemine.

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis oli 21 miljonit eurot väiksem kui 2014. aasta oktoobris.

Kõige enam eksporditi oktoobris elektriseadmeid (20% Eesti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning puitu ja puittooteid (10%). Enim kahanes mineraalsete toodete (68 miljoni euro võrra) ning elektriseadmete (57 miljoni euro võrra) eksport. Mineraalsete toodete ekspordi langust mõjutas enim kütteõlide ja mootorikütuste väljaveo vähenemine. Elektriseadmete kaubagrupis toimunud väljaveo kahanemist mõjutas peamiselt andmesideseadmete ekspordi vähenemine. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes enim transpordivahendite ning mitmesuguste tööstustoodete väljavedu (mõlemad 12 miljoni euro võrra). Transpordivahendite eksporti mõjutas laevade ning mitmesuguste tööstustoodete eksporti puitmajade ning patjade ja tekkide väljaveo suurenemine.

Kõige rohkem imporditi oktoobris Eestisse elektriseadmeid (18% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%), mineraalseid tooteid (10%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Impordi vähenemist mõjutas enim elektriseadmete ning mineraalsete toodete sisseveo kahanemine (vastavalt 55 miljoni ja 51 miljoni euro võrra). Elektriseadmete impordi vähenemist mõjutas oluliselt andmesideseadmete osade sisseveo kahanemine. Mineraalsete toodete sisseveo langust mõjutas oluliselt kütte- ja gaasiõlide impordi kahanemine.

Ekspordi sihtriikide seas oli oktoobris esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (17%) ja Läti (10%). Enim vähenes eksport Venemaale ja Rootsi (vastavalt 35 miljoni ja 29 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid, Rootsi vähenes elektriseadmete väljavedu. Eksport kasvas enim Saudi Araabiasse (8 miljoni euro võrra), kuhu eksporditi teravilja.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Lätist (9%). Enim kahanes kaupade import Hollandist ja Rootsist (vastavalt 24 miljoni ja 21 miljoni euro võrra). Hollandist vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete ning Rootsist elektriseadmete sissevedu. Samas suurenes enim kaupade import USA-st (12 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu septembriga kasvas oktoobris kaupade eksport 2% ja import jäi samale tasemele.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–oktoober, 2014–2015
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2014	2015	muutus, %	2014	2015	muutus, %	2014	2015
KOKKU	10 115,8	9 723,1	-4	11 543,0	10 913,6	-5	-1 427,3	-1 190,5
Jaanuar	907,1	922,0	2	1 019,8	962,7	-6	-112,7	-40,7
Veebruar	924,8	860,4	-7	1 049,9	1 009,3	-4	-125,1	-148,9
Märts	1 022,9	1 053,7	3	1 202,2	1 202,9	0	-179,3	-149,2
Aprill	1 027,6	1 034,5	1	1 181,3	1 124,8	-5	-153,7	-90,3
Mai	1 014,0	957,0	-6	1 155,9	1 041,8	-10	-141,9	-84,8
Juuni	985,0	1 004,3	2	1 154,8	1 159,3	0	-169,8	-154,9
Juuli	993,7	946,4	-5	1 157,1	1 097,2	-5	-163,4	-150,9
August	967,9	923,9	-5	1 060,2	1 023,9	-3	-92,3	-100,0
September	1 106,6	998,2	-10	1 251,0	1 144,7	-8	-144,5	-146,6
Oktoober	1 166,2	1 022,7	-12	1 310,8	1 146,9	-13	-144,6	-124,2

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, oktoober 2015
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 022,7	100	-12	KOKKU	1 146,9	100	-13
EL-28	779,7	76	-6	EL-28	957,1	83	-12
EA-19	494,3	48	-6	EA-19	682,4	59	-12
SRÜ	81,6	8	-32	SRÜ	69,3	6	-22
1. Rootsi	181,8	18	-14	1. Soome	177,4	15	-8
2. Soome	172,9	17	4	2. Saksamaa	128,2	11	-8
3. Läti	104,9	10	-8	3. Läti	105,1	9	-5
4. Venemaa	65,4	6	-35	4. Leedu	105,1	9	-5
5. Leedu	61,2	6	2	5. Rootsi	101,2	9	-17
6. Saksamaa	55,3	5	-9	6. Poola	84,0	7	-18
7. Norra	48,9	5	9	7. Venemaa	60,5	5	-16
8. Holland	31,8	3	-19	8. Holland	58,9	5	-29
9. Taani	30,7	3	9	9. Hiina	36,9	3	-30
10. Suurbritannia	29,9	3	10	10. Suurbritannia	35,4	3	5

Eksport ja import kaubajaotise järgi, oktoober 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 022,7	100	-12	1 146,9	100	-13	-124,2
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	123,8	12	0	130,5	11	-1	-6,7
Mineraalsed tooted (V)	72,3	7	-49	112,4	10	-31	-40,1
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	46,9	5	-20	89,2	8	-22	-42,3
Kummi- ja plasttooted (VII)	37,3	4	-5	64,6	6	-6	-27,3
Puit ja puittooted (IX)	103,6	10	0	34,4	3	-6	69,2
Paber ja pabertooted (X)	31,0	3	4	26,1	2	7	4,9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	32,5	3	-2	54,8	5	-12	-22,3
Metall ja metalltooted (XV)	67,3	7	-22	90,2	8	-10	-22,9
Mehaanilised masinad (84)	75,6	7	-7	109,1	10	-5	-33,5
Elektriseadmed (85)	204,1	20	-22	211,7	18	-21	-7,6
Transpordivahendid (XVII)	68,2	7	22	108,2	9	-3	-40,1
Mitmesugused tööstustooted (XX)	95,3	9	14	32,5	3	-6	62,8
Muu	64,7	6	-6	83,0	7	0	-18,3

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.11.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.11.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Economic growth in Estonia decelerates sharply in the 2H2015

10.12.2015 Tõnu Mertsina

According to the second estimate by the Statistics Estonia, the GDP growth in Estonia decelerated to 0.7% yoy in 3Q2015, while compared to the previous quarter the GDP decreased by 0.4% (seasonally and working-day adjusted).

Primarily construction, transport and manufacturing sectors were behind the deceleration of the GDP growth. Value added decreased in the construction of structures and reconstruction of buildings, while construction of new buildings increased. Value added in transport sector decreased the most in storage and activities supporting transport (warehouses, ports, logistics, etc). Decrease of the value added of manufacturing sector was relatively broad based.

Positive contribution to the total value added came predominantly from wholesale and retail trade. Domestic trade, especially retail trade is contributed by the robust real growth of net wages, as well as low fuel prices. Private consumption continued with the 4% real growth decelerating from more than 5% growth rates during the previous three quarters. Although nominal wage growth are expected to remain strong in 2016, real growth of net wages will decelerate considerably due to the less positive impact from decrease in labour taxation and gradual increase in CPI. This will start to inhibit currently relatively strong consumption. Besides domestic trade, net taxes on products (primarily better receipts of VAT) had positive contribution to the GDP growth as well.

Decrease in exports of goods and services deepened in the 3Q reaching to -3% yoy. Decrease in export of electronic, chemical and food products was primarily behind it. According to our estimates export volume will continue decreasing in the 4Q2015 having negative impact both on transport and manufacturing sector value added. At the same time, we expect some improvement of foreign trade in 2016, which should offer more possibilities to the Estonian exporters.

Although gross fixed capital formation fell already fifth quarter in a row, the trend decelerated in the 3Q. While business and government sector investments dropped, households’ investments remained roughly on the same level as last year. The share of gross fixed capital formation in GDP has fallen to the lowest level of the last 20 years (excluding 2009-2010), creating less potential growth in the years ahead. Business sector investments are inhibited by insufficient demand, falling prices and increasing labour costs.

In Estonia, GDP has grown by 1.3% in real terms during the first three quarters and we expect relatively weak last quarter of this year, as well. At the same time, we expect that GDP growth will accelerate to above 2% in 2016 contributed by the improvement of foreign demand.

Tõnu Mertsina, Swedbank

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kliinikum avab Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu

10.12.2015 Tõnu Toompark

11. detsembril kell 11.30 avab kliinikum pidulikult Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu.

Ligi kaks aastat kestnud II järgu ehitus on loogiliseks jätkuks 2008. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel valminud I ehitusjärgule ning eelduseks III ehitusjärgu ettevalmistamisele.

II ehitusjärk on osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist arendada välja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak ja koondada aktiivravi ühte kompaktsesse süsteemi. Meditsiinilinnaku arendamine koosneb neljast ehitusjärgust, mille lõppedes korraldatakse ümber hetkel hajali paiknevad kliinikud, avaldatakse positiivset mõju erialadevahelisele koostööle teaduse ning hariduse valdkonnas ning tagatakse kõigi hoonete vastavus kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele.

II ehitusjärgu raames rajati L. Puusepa 8 meditsiinilinnaku juurde korpused J, K ja L, mis ehitati esimeses ehitusjärgus valminud G- korpuse ja olemasoleva haigla F- korpuse vahele. Kolme korpuse valmimisel rajati ravikompleksi juurde kiiritusravi keskus koos kaasaegse tehnoloogiaga, koondatakse ja kaasajastati hematoloogia-onkoloogia kliiniku, sisekliiniku, silmakliiniku ja kardiokirurgia osakonna ruumid; rajatakse ruumid endoskoopiakeskuse, patoloogiateenistuse, ühendlabori ja haigla apteegi jaoks ning koondati ambulatoorne eriarstiabi ning päevastatsionaar vastava erialakliiniku juurde uues ravikompleksis. Uued ravikorpused suurendavad kaasaegset meditsiinilist pinda ca 40 000m2 (bruto) võrra. J-, K- ja L- korpused tõstavad koos kaks nädalat tagasi avatud õendus-hooldus majaga (renoveeritud L. Puusepa 6 hoone) kliinikumi ravivoodite arvu enam kui 100 võrra, täiendavalt lisandub veel 75 päevaravi voodit.

Projektijuht Toomas Kivastiku sõnul olid kõik uusi ruumi kasutama hakkavad kliinikud ja teenistused alates projekteerimisest protsessi kaasatud. „See on olnud väga suur meeskonnatöö – pingeline, kuid väga meeldiv koostöö,“ lisas Kivastik. Toomas Kivastiku sõnul on uued korpused küll valmis, kuid üks äärmiselt suur samm on veel ees ja see on kolimine ja uutesse ruumidesse nö sisseelamine. „Haigla osakondade kolimine on keeruline, see võtab ligikaudu kvartali. Esimese kvartali lõpuks võiksid uued korpused suuremas osas täisvõimsusel tööle asuda“, ütles Kivastik.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on Kliinikum tänu Euroopa Liidu toele selle projekti läbi oluliselt suurendanud oma suutlikkust osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loonud igati kaasaegse õppe- ja teadustöö keskkonna. ”Suured asjad sünnivad vaid koostöös. Tahan siinkohal tänada kõiki sellesse protsessi panustanuid. Lähteülesande koostamisest kuni lindi lõikamiseni on olnud neid sadu – tugiteenistustest ja meditsiinipersonmalist kuni rea ministriteni, kes protsessi panustanud on”.

Tähtis on tähele panna, et haigla, mis asub aadressil L. Puusepa 8, saab juurde veel ühe olulise sissepääsu, mis jääb N. Lunini tänava poole. Siit peaksid edaspidi sisenema eelkõige silmakliiniku, sisekliiniku ning hematoloogia-onkoloogiakliiniku patsiendid ja külastajad.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi projekteeris Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy, kus lisaks arhitekt Matti Anttilale, tegi kaastööd ka tema büroos töötav eesti arhitekt Agu Külm. II ehitusjärgu ehituse peatöövõtjad olid Astlanda Ehitus OÜ ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 77 miljonit eurot, sellest ligikaudu 38 miljoni euroga toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Elu korteriühistus: Eelmise korteriomaniku võlgnevus

10.12.2015 Kätri Sarapuu

Ostsin just korteri, kuid nüüd tuleb välja, et korteriühistu nõuab eelmise omaniku kommunaalkulude võlgnevuse minult välja. Ma ei saa aru, miks ma pean tasuma kellegi teise võlgasid.

Küsimus: Kas selline asi on lubatud?

Vastus: Korteriühistuseaduse (edaspidi ka KÜS) § 5¹ sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Nimelt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikmete õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse ehk korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärgiks on lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud, sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest (RKL 3-2-1-48-11, p 12).

Võlaõigusseaduse § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Nimetatud säte sätestab, et võlgnevuse võib korteriühistu nõuda välja nii korteri võõrandajalt kui ka korteri omandajalt. Korteriomanik, kes on korteriühistu liige, on kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega korteriühistu saab nõuda korteriomandi omandajalt korteri võõrandaja võlga.

Kätri Sarapuu, jurist

Tartu kesklinna planeering säilitab enamiku südalinna rohelusest

10.12.2015 Tõnu Toompark

Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekus ettepanekuid ja arvamusi 158 isikult. Lisaks esitati linnavalitsusele kodanikualgatuse korras elektrooniline petitsioon, mille eesmärk oli säilitada kesklinna pargid olemasolevas suuruses ja mitte neid hoonestada.

„Kesklinna planeering pälvis tänavu rohkelt tähelepanu, mis on väga positiivne. Katsetasime avalikustamise käigus mitmeid uuenduslikke võtteid – planeeringut tutvustavad stendid Poe ja Küüni tn nurgal, spetsiaalne koduleht, interaktiivne planeeringukaart ja 3D mudel. Kogu planeeringu koostamise aja ehk viie aasta vältel on meedias avaldatud rohkem kui 100 artiklit, teadet ja kommentaari. On rõõmustav, et avalik debatt on mustvalgest pargid versus hooned dilemmast kujunenud märksa sügavamaks, rääkides ka linna ajaloolisest koest, kesklinnas vajalikest funktsioonidest, liiklusest. Kindlasti saavad olema huvitavad ka jaanuaris toimuvad avalikud arutelud,” kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.

Kõige rohkem ettepanekuid puudutas kesklinna parkide säilitamist. Samas leiti paljudes ettepanekutes, et planeering on sobiv või sooviti kesklinna rohkem hoonestust kui planeeringus kavandatud. Vähem ettepanekuid käsitles liiklust, sellele järgnesid ettepanekud eravalduses krundiomanikelt ja arvamused väiksemate alade kohta.

Linnavalitsus analüüsis saadud ettepanekuid ning võttis nende suhtes esialgsed seisukohad, mis edastati volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile arutamiseks.

Laekunud ettepanekutest lähtuvalt otsustati muuta planeeringulahendust ja taastada kergliiklustänavatena ajaloolised Kauba ja Holmi tänavad, jätta hoonestamata kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala, lisada Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale Holmi parki kesklinnaga siduv täiendav kergliiklussild, lisada planeeringusse lisaks hoonete kõrguspiirangule ka minimaalne korruselisus.

Arvestades enam rohelisuse säilitamise põhimõttega, võeti seisukoht, et Holmi parki näidatud hoonestusala siseselt võib hoonestus hõlmata kogu pindalast kuni 70 protsenti ja markeerida tuleb ajaloolise Holmi tänava joon.

Esialgseid seisukohti on võetud ka ettepanekute suhtes, mis tehti kesklinna liikluskorralduse kohta. Nii näiteks võiks kavandada kergliiklustänavana ajalooliste Kauba ja Holmi tänavate põhisuunad ning rajada Riia-Turu ristmikule jalakäijatele fooriga ülekäiguraja. Täpsustati ka mitmeid vanalinnas parkimisega seotud teemasid.

Täna arutab laekunud ettepanekuid volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon. Seejärel sõnastatakse linna seisukohad detailselt iga laekunud arvamuse või ettepaneku kohta.

Majanduskasvu pidurdab nõrk väliskeskkond

09.12.2015 Tõnu Toompark

Kolmanda kvartali majanduskasvuks mõõtis Statistikaamet aastases arvestuses 0,7 protsenti, mis on veidi rohkem kui esialgses hinnangus. See tulemus jääb siiski oluliselt alla Eesti kasvupotentsiaalile ning näitab, et depressiivne majanduskeskkond meie regioonis püsib. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) nominaalkasv aeglustus 2,2 protsendini, mis on kõige nõrgem tulemus alates majanduskriisi akuutsest faasist 2008–2010.

Väliskeskkond on Eesti majanduse taastumise jaoks sellel aastal eriti ebasoodne. Oluline ekspordipartner Soome on majanduslanguses ja Venemaa langus süveneb eelmise aastaga võrreldes veelgi. Rootsi majandus kasvab jõudsalt, kuid nende import suhteliselt vähem ja nõudlus elektroonikatoodete vastu mullusega võrreldes väiksem. Kuigi Eesti kaubanduspartnerid tervikuna sellel aastal siiski kasvavad, nende koguimport väheneb. Seetõttu Eesti kaupade ja teenuste ekspordi teises kvartalis alanud langus kolmandas kvartalis jätkus (langus kolm protsenti).

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele palgatulu kasv kolmandas kvartalis isegi kiirenes (kasv seitse protsenti). Kuna tegevuse ülejäägi langus SKP statistika põhjal jätkus, siis süvenes ka palgatulu ja ettevõtlustulu tasakaalustamatus, mis on teinud analüütikutele muret juba kaks aastat. Ettevõtlusstatistika põhjal ettevõtete kasumid kolmandas kvartalis siiski suurenesid (kasv viis protsenti), kuid see oli tingitud varude vähenemisest. Teisisõnu õnnestus ettevõtluses kolmandas kvartalis vähendada laojääke, mis parandas kassavoogu, kuid paraku on see ajutine võimalus kasumlikkuse parandamiseks.

Sisenõudlust toetab jätkuvalt eratarbimine (kasv neli protsenti), kuid investeeringud olid aastases arvestuses endiselt languses (langus neli protsenti). Lisaks palgatulu kiirele kasvule suurenevad elanike sissetulekud sellel aastal tublisti ka tulumaksulangetuse ning lastetoetuste tõusu tõttu. Peale selle jätab mootorikütuste hinnalangus tänavu elanikele kätte umbes nelikümmend miljonit eurot muude kaupade ja teenuste ostmiseks. Kasutatava tulu kiire tõus suurendab mõnevõrra säästmist, kuid toetab siiski jõudsalt jaekaubandust.

Nõrga majanduskonjunktuuri tõttu pooltel tegevusaladel lisandväärtus kolmandas kvartalis vähenes. Lisandväärtust kasvatasid valdavalt koduturule suunatud tegevusalad nagu jaekaubandus ja kinnisvaraalane tegevus, samuti kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kasvu pidurdas enim ehitus eelkõige rajatiste ja hoonete ehitamise järsu languse tõttu.

2015. aasta majanduskasv jääb ilmselt rahandusministeeriumi suvisele prognoosile alla. Praeguste prognooside kohaselt pöördub välisnõudlus järgmisel aastal siiski selgele kasvule, mis loob eeldused ka Eesti ekspordi kasvuks ning investeerimishuvi tekkimiseks ettevõtetel.

Nordea prognoosib tarbimisbuumi aeglustumist Eestis 2016. aastal

09.12.2015 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt hakkab seni sisetarbimisele toetunud Eesti majanduskasv muutuma järk-järguliselt laiapõhjalisemaks, oodata on ekspordi ja investeeringute mõõdukat kasvamist järgmistel aastatel. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 1,3 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 2,7 protsenti.

Lõppev aasta oli madalaima globaalse kaubanduse ja SKT kasvuga aasta pärast suurt kriisi 2009. aastal. Arenevate majanduste kasvuprobleemide kõrval on taas tõusetunud geopoliitilised riskid. Euroopat mõjutab migratsiooni tulv ja selle võimalikud kõrvalmõjud. Põgenike arv Põhjamaadesse küündib 2015. aasta lõpuks 250 tuhandeni ehk ligi 1%-ni rahvastiku arvust. See tõstab lähiaastatel majanduskasvu vähemalt 0,1-0,2% aastas.

„Prognoosime siiski järgmisteks aastateks arenenud riikide kõrval taaskord arenevate turgude kasvu elavnemist eeskätt toorainet importivate riikide toel,“ ütles Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis.

Nordea hinnangul on euroala kasv järgmisel aastal mõnevõrra kiirem migratsiooni ning Euroopa Keskpanga stimuleeriva rahapoliitika toel. Euroala majanduskindlustunne läheneb 2011.aasta tipule. Samas Eesti ja Soome tööstuse eksporditellimused paranevad viiteajaga.

„Eesti eksporditurgude taastumine püsib järgmisel aastal nii riikide kui ekspordiartiklite osas veel ebaühtlane. Venemaa negatiivne mõju ekspordile taandub. 2017.aastal muutub Eesti eksport globaalse investeerimise tsükli ning toormehindade kasvupöörde tõttu laiemapõhjaliseks. Erinevused ekspordi kasvukiirustes aga püsivad,“ arvas Palm. „Ekspordi aastatagune madal võrdlusbaas viib ekspordi küll kasvule, kuid hinnalanguse surve tootmis- ja ekspordihindades kärbib veel mõnda aega ettevõtete tulusid. Ettevõtted on riskide maandamiseks vähendanud sõltuvust üksikutest turgudest ning fookuses on ekspordipartnerite ringi mitmekesistamine. Parema stardipositsiooni saavad need, kes arendavad eksporti kiiremalt kasvavatele turgudele ning investeerivad tehnoloogia ja teenuste arendusse“.

2017. aastal prognoosib Nordea Eestile majanduse elavnemist 2,9 protsendi võrra.

Eesti tööjõuturg püsib ekspordi riske trotsides jätkuvalt tugev, tööturul aktiivsete inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast on saavutanud rekordilise taseme – 70,9 protsenti.

„Tarbimise jõudsa kasvu toel on kahtlemata sellele tulemusele aidanud kaasa ka maksude kogumise tõhustamine ning musta tööturu osakaalu vähendamine sh majutus- ning toitlustussektoris. Lähituleviku väljakutseks kujuneb puuetega inimestele paremate tööturul osalemise võimaluste loomine. Märkimisväärne on see, et Eesti töötuse määr on langenud tänaseks 5%-le, mis vastab nüüd siis juba USA tasemele. Võtmeküsimuseks kujuneb see, milliseid valikuid langetavad noored hariduse osas ning kas riigil on tulevikus rohkem insenere ja digitehnoloogia arendajaid majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks,“ leidis Palm.

Tõnu Palmi hinnangul on majanduse pikemaajalise kasvu riskid pingestuva tööturu taustal investeeringute edasilükkamine ning lõhe palkade ja tootlikkuse vahel: „Võrreldes kaubanduspartneritega investeerime liiga tagasihoidlikult masinatesse ja seadmetesse. Palkade ja tootlikkuse lõhe kestmine mõjutab kasumlikkust ja võib hakata piirama investeerimise võimekust. Lisaks kujuneb Eesti majanduspoliitika väljakutseks 2017.aastal euroalaga võrreldes kiireneva hinnakasvu ohjamine. Soome planeerib konkurentsivõime tõstmise ühe meetmena kulude kasvu hoidmist euroalast madalamana. Eestil tuleb teha oma nutikad strateegilised valikud, et kasvava hinnataseme juures edendada reaalset konvergentsi“

EfTEN Kinnisvarafond AS viis lõpule esimese investeeringu Vilniuses

09.12.2015 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond AS omandas Vilniuses B-klassi büroohoone, mis asub vaid mõni kilomeeter keskusest ja vähem kui 10 minutit lennujaamast. Tegu on fondi viimase uue investeeringuga ja ühtlasi esimese investeeringuga Vilniuses.

EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakase sõnul on kinnistu, mis märgib ühtlasi ka EfTENi esimest investeeringut Vilniuses, oluline täiendus EfTENi kinnisvaraportfellile. “Menulio tänaval asuv kontorihoone asetseb liikluse tuiksoonel, linna kahe peamise tänava ristumiskohas – hoone asetus tagab suurepärase ühenduse nii kesklinna kui ka lennujaamaga, mis on ärikinnisvara puhul võtmetähtsusega. Kvaliteetne investeering Leedu pealinnas lisab fondi portfellile olulist väärtust,” lisas Arakas.

Vilniuse lääneosas asuva kinnistu kogupind on üle 8 800 ruutmeetri, millest kümnekorruselise kontorihoone pind moodustab 5 600 ruutmeetrit. Hoone juurde kuulub kokku 136 parkimiskohta. Hoone valmis 2009. aastal, renoveerimistööd teostati 2011 – 2013. aastal. Büroohoone peamine üürnik on Leedu politsei.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 22 objekti Eestis ja Lätis. Fondi kogu varade maht on 208 miljonit eurot.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 600 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 375 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tallinnas saab korteri kätte ka 600 euroga

09.12.2015 Tõnu Toompark

Harjumaal paisatakse müüki järjest rohkem kortereid, müügipakkumiste keskmine hind oli 1745 eurot/m², mis tähendab, et müüjate hinnaootused on veidi kasvanud, kirjutab analüütik Tõnu Toompark Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE blogis. Müügiks läheb korter aga keskmiselt 1560 euroga.

Tallinnas pakuti novembris müügiks 8962 korterit keskmise hinnaga 1831 eurot/m². Tallinna korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE kerkis aastaga 6% ja hind 4%, mis on Harjumaa keskmistele lähedased näitajad. Pakkumishinnad püsivad mullusega võrreldes samad Rae ja Keila vallas, kahekordseks on müügipakkumiste hind mullusega võrreldes tõusnud Vasalemma vallas.

Kinnisvarafirma 1Partner vahendab KV.EE blogis aga maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet: novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1136 ostu-müügitehingut, mis on 4,1 protsenti vähem kui oktoobris. Korteritehingute aktiivsus kasvas novembris 1,5 protsenti. Keskmine korteri ruutmeeter maksis novembris 1560 eurot. Kalleim korter müüdi 428 000 ning odavaim 600 euro eest.

http://kodu.postimees.ee/3429817/tallinnas-saab-korteri-katte-ka-600-euroga

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Rocca al Mare Kaubanduskeskus plaanib juurdeehitust

09.12.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalused Rocca al Mare Kaubanduskeskuse laiendamiseks.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse suurendada Paldiski mnt 102, Paldiski mnt 102b ja Paldiski mnt 102c katastriüksustel asuva Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ehitusõigust kuni kahe uue maksimaalselt 5-korruselise hooneosa juurdeehitamiseks.

Paldiski mnt 102 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Planeeritava maa-ala suurus on 11,85 ha.

Planeeritav ala asub Haabersti linnaosas Paldiski maantee ääres. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarve piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala, mis on mõeldud eeskätt kaubandus-, teenindus ja vabaaja harrastusega seonduvatele ettevõttele ja asutustele. Algatamisettepanek on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas ning vastab ka koostatavale Haabersti linnaosa üldplaneeringule.

Koostatava detailplaneeringuga muudetakse kehtivat detailplaneeringut, st Paldiski maantee äärsete ärimaa kruntide ehitusõigust ja hoonestusala, moodustades ühe suure ärimaa krundi, lisaks täpsustatakse liikluslahendust ning sellest tulenevalt krundipiire.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS 7. mail 2015 registreeritud avaldusega. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud aktsiaselts NORD PROJEKT.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Juurdeehitatav osa hakkab paiknema olemasoleva hooneesise parkla loodenurgas, otsapidi Mõisapõllu tänava ääres. Planeeringualal on väga vähe kõrghaljastust, hoonestusest vaba maa on valdavalt asfalteeritud. Detailplaneeringuga nähakse ette uushaljastuse rajamine, parklaalad liigendatakse kõrghaljastusega.

Logistiliselt asub planeeritav ala soodsas linnaehituslikus situatsioonis, kuna paikneb linna olulise magistraali Paldiski maantee ääres. Ligipääsetavus on väga hea nii auto kui ühistranspordiga. Piirkonna liiklusolukorda parandab tulevikus mitmetasandiliseks rekonstrueeritav Haabersti ristmik.

Detailplaneeringus määratakse ehitusõiguse elluviimiseks muuhulgas ka nõuded keskkonnatingimuste täitmiseks, sh haljastuse ja heakorra põhimõtted.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Martin Vahter: Tallinn imeb ülejäänud Eesti järjest kiiremini ärist tühjaks

09.12.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul näitab tuhandete ruutmeetrite uute kontoripindade valmimine Tallinnasse, et ettevõtjad prognoosivad järjest kasvavat inimeste ja äri koondumist Tallinnasse.

Martin Vahteri sõnul kerkib praegu Tallinnasse uusi ärihooneid nii sadamapiirkonda, Ülemistele kui kesklinna. “Esmapilgul võiks arvata, et kui kõik uued arendused valmis saavad, siis läheb veriseks konkurentsiks ja mingid majad jäävad tingimata tühjaks. See ei pruugi üldse nii minna, sest pelgalt käesoleval aastal on Tallinnasse kolinud 5200 ja viie aastaga ligi 33 000 inimest ning sissevool jätkub,” ütles Vahter.

“Riik väidab, et Eestis on ligi 30 tõmbekeskust, kuid praktikas on neid kolm-neli. Paberil tasuta bussisõidu nimel sissekirjutamine on lõppenud ja reaalselt on tänavu Tallinnasse Rapla linna jagu inimesi sisse kolinud. See on paratamatus, et noored tulevad ülikooli ja maale enam tagasi ei lähe,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul koondub koos inimestega pealinna ka äritegevus ning ettevõtjad on väga julgelt sellele panustanud. “Järgmise aasta majanduskasvu prognoos suurt hüpet ei näita, seega panustatakse inimeste juurdevoolule. Kui 1000 uut kontoritöötajat vajab 15 000 ruutmeetrit pinda, siis ei tundugi praegune kraanadega ehituspilt Tallinnas enam nii utoopiline,” rääkis Vahter ja lisas, et raskeks läheb vanematel ärihoonetel Tallinnas ning kindlasti piirkondades, kust migratsioon toimub.

Majandus kasvas III kvartalis

09.12.2015 Tõnu Toompark

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes samuti 0,7%, kuid langes 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,4%.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,1 miljardit eurot.

SKP kasvu mõjutas 2015. aasta III kvartalis enim kaubanduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis Eesti majandusele positiivse panuse käibemaksu laekumise kasv ja subsiidiumide väljamaksete vähenemine.

Täpsustatud andmetel oli 2015. aasta III kvartalis Eesti majanduse suurim pidurdaja ehitus, samuti transport ja töötlev tööstus. Ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse langus oli põhjustatud jätkuvast ehitusmahtude vähenemisest. Töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemine oli III kvartalis laiapõhjaline – lisandväärtus kahanes enam kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Samas oli puidu ja puittoodete tootmise lisandväärtus töötleva tööstuse peamine suurendaja mineraalsete toodete tootmise kõrval. Samuti suurenes puidu ja puittoodete väljavedu.

Kaupade ja teenuste eksport ning import kahanesid kumbki hinnamõjusid arvesse võttes 3%. Eesti väliskaubanduse vähenemist mõjutas enim elektroonikatoodete sisse- ja väljaveo kahanemine. Lisaks mõjutas kaupade väljaveo vähenemist keemiakaupade ning toiduainete ekspordi langus. Kaupade sisseveo vähenemisele andis olulise panuse lisaks elektroonikaseadmete impordi kahanemisele veel mineraalsete toodete, rõivaste ning jookide impordi vähenemine. 2015. aasta III kvartalis oli netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) suhe SKP-sse 5,0%.

Kuigi ettevõtlussektori kasum III kvartalis aastavõrdluses suurenes, näitas rahvamajanduse arvepidamises kasutatav sarnane näitaja, kogumajanduse tegevuse ülejääk, vähenemistrendi. Nende kahe näitaja (ettevõtlussektori kasumi ja tegevuse ülejäägi) käitumine erineb seetõttu, et esimene näitaja ei sisalda varude väärtuse muutust ja teisi arvestuslikke komponente (näiteks FISIM). Ehk siis teisiti öeldes – ettevõtlussektoris näidatakse kasumit müüdud toodangult, rahvamajanduse arvepidamises toodetud toodangult.

Sarnaselt 2015. aasta II kvartaliga kahanes sisemajanduse nõudlus varude muutuse ja investeeringute vähenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes hinnamõjusid arvesse võttes viiendat kvartalit järjest, kuid langustempo aeglustus. Langus oli enim mõjutatud ettevõtete investeeringute vähenemisest masinatesse ja seadmetesse. Samuti vähenesid oluliselt valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.

Lõpptarbimiskulutuste 4% kasvu toetas peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine. Enim kasvasid kodumajapidamiste kulutused vabale ajale, mitmesugustele kaupadele ja teenustele ning rõivastele ja jalanõudele.

Eestile lüüakse häirekella

08.12.2015 Rasmus Kattai

Euroopa Komisjoni hinnangul võib Eestil olla probleeme kinnisvara hindade ja palga liiga kiire kasvuga
Kõige rohkem tekitab muret palgakasv, mis tuleb juba paar aastat ettevõtete kasumite arvelt ja ohustab ettevõtete konkurentsivõimet
Seni pole veel vettpidavat tõendit selle kohta, et Eesti eksportijate hinnapõhine konkurentsivõime on saanud kestva mõjuga hoobi, kuid risk on olemas
Euroopa Komisjoni hoiatuste üle pole põhjust nuriseda; karta tuleks palkade vähenemist, mis võib osutuda sama vältimatuks korrektsiooniks kui eelmise kriisi ajal

Euroopa Komisjon (EK) avaldas 26. novembril nn häireraporti (Alert Mechanism Report 2016), mille eesmärk on anda esmane hinnang võimalike tasakaalustamatuste kohta Euroopa Liidu riikide majanduses. Tasakaalustamatusena käsitletakse ilminguid, mis võivad ohtu seada riigi enda majanduse jätkusuutlikkuse ja seetõttu tekitada probleeme kogu majandus- ja rahaliidu toimimises. EK on hulgale majandusnäitajatele kehtestanud piirväärtuse, mille ületamise korral hakatakse võimalikke probleeme põhjalikumalt uurima. Lõplik hinnang koos järelduste ja poliitikasoovitustega antakse riikidele järgmise aasta veebruaris või märtsis. Seekordne, järjekorras juba viies häireraport soovitab põhjalikku analüüsi 18 riigile ning esimest korda on nende hulgas ka Eesti. Eesti puhul tekitavad muret negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, st varade ja kohustuste suhe välismaailma ees, ning tööjõukulude ja kinnisvara hinna kiire kasv.

Eestisse tehtud otseinvesteeringud lisavad kindlust

EK toob välja, et Eesti netoinvesteerimispositsioon ületab lubatud piiri, kuid mitte märkimisväärselt ja olukord on selgelt paranemas. EK hinnangul vähendab riske see, et suure osa kohustustest moodustavad siia tehtud otseinvesteeringud, mis pakuvad rohkem stabiilsust kui võla iseloomuga kohustused. Seetõttu on järgmise aasta alguses netoinvesteerimispositsiooni kohta antav soovitus tõenäoliselt leebe ning peamiselt pühendutakse kahele ülejäänud tasakaalustamatusele.

Kinnisvara hindade kiire kasv erineb buumiaja olukorrast

Kinnisvara hinna kasv on olnud kriisijärgsetel aastatel kiire, kohati isegi eelmise buumiga sarnane. Siiski on praegune olukord ja kinnisvara hinna kasvu põhjused erinevad ning muutunud on ka riski suurus ja olemus. Esiteks tuleb märkida, et viimaseid aastaid iseloomustanud kinnisvara kallinemine on suures osas olnud seotud taastumisega kriisiaegsest langusest, kui hinnad kahanesid enam kui poole võrra.

Kinnisvara hinna tase on jõudnud üsna buumiaja tipu lähedale, kuid silmas tuleb pidada seda, et suurenenud on ka majapidamiste sissetulekud ja ostujõud. Kui lähtuda kinnisvara taskukohasuse üldlevinud näitajast ehk ruutmeetri hinna ja keskmise palga suhtest, siis on kinnisvara praegu ligi kaks korda soodsam kui buumiajal – tollal tuli ruutmeetri eest välja käia 1,8 keskmist palka, nüüd umbes üks.

Viimase kuue aasta jooksul, st pärast kinnisvara hinna languse peatumist, on taskukohasus muutunud üsna vähe. Riskide ja tasakaalustamatuse seisukohalt on ehk olulisim näitaja see, et kinnisvara hinna kasv ei põhine ülemäärasel laenamisel. Suur osa tehingutest tehakse pangalaenude abita ja kui laenataksegi, siis on laenu osa ostuhinnas väiksem.

Isegi kui nõudlus pangalaenude järele ja/või pankade soov laenu pakkuda peaks järsult suurenema, kehtivad kommertspankadele alates 1. märtsist 2015 lisapiirangud, mis vähendavad võimalust, et buumiaegne stsenaarium kordub. Sellest johtuvalt on praeguseks vähenenud nii finantssektori stabiilsust kui ka laenuvõtjaid ja kogu majandust ohustavad riskid.

EK tõstab punase lipu kolmel viimasel aastal täheldatud kinnisvara hinna kasvu põhjal, mis võib olla praeguseks juba hilinenud tähelepanek. Kui suvekuudel ja sügise hakul tõusid hinnad Tallinnas ja ka mujal Eestis 6–7%, siis novembriks kahanes hinnakasv Eestis 5%ni. Tallinnas tõusid hinnad seejuures vaid 2%. Seega kinnitab värskeim statistika, et kinnisvara hinna kasv on raugemas ning pinged lõdvenemas.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist