Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%

27.01.2016 Mari Tamm

Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%
Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 2015. aastal pisut, eluasemelaenude oma jäi samaks
Pangandussektori kasumlikkust toetas 2015. aastal dividendi- ja teenustasutulu suurenemine

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas 2015. aastal 4,9%. Laenuportfelli maht suurenes aastaga 747 miljoni euro võrra, 16 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli mahu kasv kiirenes aasta viimasel kuul 5,3%ni.

Detsembrile eelnenud kuude laenukasvu pidurdas baasefekt, mille põhjustas 2014. aasta lõpus statistikas toimunud klientide tegevusalade täpsustamine. Detsembris taandus kõrge võrdlusbaasi mõju laenukasvust välja. Siiski oli ettevõtetele väljastatud uute pikaajaliste laenude maht detsembris üks aasta suurimaid, 333 miljonit eurot. Kaubandus-, tööstus- ja energeetikaettevõtete laenuportfell on kasvanud kiiremini kui teiste tegevusalade oma.

Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes 2015. aastal eluasemelaenude ja autoliisingute mahu kiirema kasvu tõttu.Detsember oli eluasemetehingute poolest möödunud aasta üks kõige aktiivsemaid ja uusi eluasemelaenusid anti välja 89 miljoni euro väärtuses. Eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 4,2%. Majapidamiste muud laenud kasvasid autoliisingute tõttu; viimaste maht suurenes aastaga 16%. Arveldus- ja krediitkaardi- ning õppelaenude maht 2015. aastal vähenes.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 2015. aastal pisut, eluasemelaenude oma jäi samaks.Kuue kuu EURIBOR, mis on enamiku laenude baasintressimäär, langes 2015. aastal märkimisväärselt. Samal ajal tõusis eluasemelaenude keskmine intressimarginaal, mistõttu püsis keskmine intressimäär eelmise aasta lõpu tasemel ehk 2,2% juures. Suurem pankadevaheline konkurents ettevõtete laenude turul tõi aga kaasa ettevõtete pikaajaliste laenude keskmise intressimarginaali languse.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis kahanes 2015. aastal 1,7%lt 1,2%ni. Pikemaajaliselt viivises olevate laenude maht vähenes ka detsembris. Tänu laenuportfelli kvaliteedi paranemisele on pangad vähendanud laenukahjumite katteks tehtavaid provisjone, mis moodustasid aasta lõpus 1% laenuportfellist.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas 2015. aastal kiiresti, 11%. Hoiuste kogumaht suurenes aastaga 1,1 miljardi euro võrra, 10,9 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 16% ja majapidamiste hoiuste maht 7%.

Pangandussektori kasumlikkust toetas 2015. aastal dividendi- ja teenustasutulu suurenemine. Pangandussektor teenis aastaga 608 miljonit eurot puhaskasumit, millest rohkem kui pool saadi tütarettevõtetest teenitud dividendidest. Dividenditulu arvestamata oleks puhaskasum olnud 11% väiksem kui aasta tagasi. Puhasintressitulu teeniti 2015. aastal laenude baasintressimäära languse tõttu aastataguse ajaga võrreldes 4 miljoni euro võrra vähem. Seda korvas aga teenustasutulu, mis oli 9 miljonit eurot suurem kui aasta tagasi. Dividenditulusid arvestamata vähenes pangandussektori tulukus varade suhtes 1,2%ni, mis on Euroopa Liidu riikide hulgas endiselt üks suurimatest.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Defitsiit korterite üüriturul leeveneb

27.01.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti detsembris Tallinnas üürile 2149 korterit. Aastaga on üüripakkumiste arv kasvanud 14%.

Korterite üüripakkumine suurenes märgatavalt kõikides linnaosades peale Vanalinna, kus aastaga jäi pakkumisi 20% vähemaks. Vanalinnas pakuti 95 korterit üürile. Kõige enam ehk 40% kasvas üüripakkumiste arv Haabersti linnaosas. Haaberstis pakuti aasta viimasel kuul 132 korterit.

Korterite üüripakkumiste keskmine hind oli portaali KV.EE andmetel detsembris 9,10 €/m², mis on vaid pisut enam, kui aastatagune keskmine hind 9,00 €/m².

Üüripakkumiste arvu märgatav suurenemine ja hindade püsimine viitab, et defitsiit üüriturul järjest leeveneb. Teisisõnu on üürnikel mõistliku hinnaga üürikorterit järjest hõlpsam leida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	12/2014	12/2015	Muutus, %
Haabersti	94	132	40%
Kesklinn	657	733	12%
Kristiine	112	117	4%
Lasnamäe	282	342	21%
Mustamäe	190	233	23%
Nõmme	48	55	15%
Pirita	46	48	4%
P-Tallinn	294	341	16%
Vanalinn	119	95	-20%

Tallinn	1 888	2 149	14%

Eesti	3 641	3 858	6%
Harjumaa	1 931	2 238	16%

Narva	204	150	-26%
Pärnu	136	200	47%
Tartu	1 077	1 019	-5%

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

SEB uuring: Balti VKE-d jäävad majanduse väljavaadete osas ettevaatlikuks, potentsiaali nähakse koduturul

27.01.2016 Tõnu Toompark

Balti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) jäävad 2016. aasta väljavaadetest rääkides ettevaatlikuks, olles eksportturgudel silmitsi mitmete takistustega, näitab SEB uuring „Baltimaade ettevõtlusbaromeeter 2015“ (Baltic Business Outlook).

Enam kui 5000 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu kohaselt on optimistide ehk tänavu üle 15-protsendilist käivet ootavate ettevõtete osakaal kõige kõrgem Leedus (20%), kuid teised riigid ei jää palju maha. 17% Eesti VKE-dest eeldab, et nende käive kasvab rohkem kui 15%, 28% aga prognoosib käibe langust. Lätis on need näitajad vastavalt 16% ja sarnaselt Eestile 28%.

„Balti VKE-de väljavaateid mõjutab globaalse majanduse ebakindel olukord, millest annab märku aktsiaturgude volatiilsus ja maailmakaubanduse aeglustumine. Võrreldes teiste Balti riikidega on Leedu VKE-d kõige enesekindlamad, kuid sealgi on veel arenguruumi, et tagada jätkusuutlik majanduskasv tulevikus,“ rääkis SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

Sarnaselt eelmisele aastale keskenduvad Balti VKE-d ka tänavu koduturule – kõigis kolmes riigis toetab seda hiljutine jaekaubanduse kasv. Läti VKE-dest kavatseb uusi välisturgusid kombata 16%, mis on 8 protsendipunkti (pp) rohkem kui eelmisel aastal. Üldiselt on uutele või olemasolevatele eksporditurgudele keskenduvate ettevõtete arv kogu regioonis üsna ühesugune: Leedus on see 30%, Lätis 29% ja Eestis 27%.

Eestis on vähem ettevõtteid, mis kavatsevad palgata uusi töötajaid (5 pp võrra vähem, kokku 18%) kui aastal 2015, Läti ettevõtted aga tunnevad end 2016. aastal uute töötajate palkamise küsimuses optimistlikumalt (kasv 7 pp, kokku 20%). Kõigil turgudel on kõige rohkem selliseid ettevõtteid, kus töötajate arvus muutusi ei planeerita.

Ettevõtted plaanivad tõhusust parandada eelkõige toodete ja teenuste innovatsiooni kaudu — seda kavandab 2016. aastal 39% Eesti ja Leedu ning 36% Läti küsitletud ettevõtetest. Sellele järgneb töötajate koolitamine. Ärimudeli muutmist ei peeta nii oluliseks ning seda planeerivate ettevõtete osakaal jääb kõigis riikides alla 10%.

Üle 30 000 euro investeerida kavandavaid ettevõtteid jääb vähemaks, kuigi mitte olulisel määral. Leedu ettevõtetest 25% planeerib investeeringuid kuni 30 000 eurot – eelmise uuringu ajal oli see näitaja ainult 12%. Samas ainult 14% Eesti ettevõtetest kavandab 2016. aastaks vähemalt 30 000 euro suurust investeeringut, mis on 2% vähem kui eelmisel ja lausa 42% vähem kui 2014. aastal.

Lisaks selgus uuringust, et jätkusuutlik ettevõtlus on muutumas Balti VKE-de seas üha olulisemaks. Küsitluses osalenud ettevõtted peavad kõige tähtsamaks ettevõtte vastutustundlikku tegevust – vastutustundlikku müüki ja nõustamist, läbipaistvat finantsaruandlust, tugevat brändi ja mainet ning madalamaid riske tarneahelas.

Juba neljandat aastat järjest viis SEB Grupp 2015. aasta sügisel Baltimaades läbi uuringu, millega taheti kaardistada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi majandusaastaks 2016. Balti majandusülevaate (Baltic Business Outlook) uus väljaanne teeb projektist kokkuvõtteid ja tutvustab 5119 uuringus osalenud Balti VKE vaateid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kadrioru naabrusse kavandatakse korterelamuid

27.01.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Raua asumisse R. Tobiase ja J. Vilmsi tänava vahelisele alale viis äriruumidega korterelamut.

R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38, 40 kruntide detailplaneering hõlmab 1,12 ha suuruse maa-ala. Detailplaneering võimaldab ehitada alale kolm kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut. Detailplaneeringu koosats K-Projekt Aktsiaselts

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas F. R. Faehlmanni, J. Vilmsi ja R. Tobiase tänava vahelises kvartalis, R. Tobiase ning J. Vilmsi tänava ääres. Planeeritud maa-ala asub linnakeskuse läheduses, kus on meeldiv vaikne elukeskkond ning väga hea ühendus kesklinna äri-, teenindus-, ning kultuuri- ja spordikeskustega. Lähim ühissõidukite peatus on Gonsiori tänaval ning lähim lasteaed ja kool asuvad Raua tänaval.

Detailplaneeringusse kaasatud kinnistud on valdavalt hoonestamata. Enamik planeeritud maa-alal asunud hooneist on praeguseks lammutatud.

Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega kooskõlas ning kesklinna tihendamine vastab Tallinna üldplaneeringus määratud põhimõtetele.

Eesmärk on kavandada linnaruum, mis oleks sarnane F. R. Faehlmanni, J. Poska, Laulupeo ja Kollase tänava äärse juba väljakujunenud hoonestuse iseloomuga. Jätkatud on piirkonnale iseloomulikku kvartaalset hoonestust. Detailplaneeringu koostamisel on osaliselt arvestatud lähiala elanike ettepanekuid ja vastuväiteid ning võrreldes esialgse lahendusega on detailplaneeringus tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi. Polüfunktsionaalse piirkonna kujundamiseks on planeeritud hoonetesse kavandatud nii elu- kui äriruumid. Monotoonsuse vältimiseks on kavandatud liigendatud hooned. Liigendatud, tagasiastega katusemaastik vähendab hoone kõrguse mõju Kadrioru piiril ja on heaks üleminekuks Kadrioru ala hoonestuslaadile. Ühtlasi varjab kõrgematest ja madalamatest osadest koosnev hoone vähem päevavalgust naaberhoonetes ja siseõuedes.

Parkimiskohad on planeeritud maa-alustele parkimiskorrustele ning osaliselt avatud esimesele korrusele ja hoonete ette krundile. Planeeringualale on kavandatud kokku 203 parkimiskohta.

Kristiinesse tehakse Käopoja tänav

26.01.2016 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus nimetab Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Auli tänavalt Käo tänavani kulgeva tänava Käopoja tänavaks.

Eelnõuga esitatakse ettepanek määrata Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Auli tänavalt Käo tänavani kulgeva tänava nimeks Käopoja tänav.

Käo tänava kõrvalharu ääres asuvate maaüksuste aadressid vajavad korrastamist, kuna regionaalministri määrusega kehtestatud nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglite kohaselt võib joonobjektile määrata ühe nime, kui sellel ei ole kõrvalharusid, mis on visuaalselt tajutavad eraldi objektina. Käo ja Auli tänava vaheline tänavaharu on tajutav iseseisva tänavana, mistõttu ei ole selle käsitlemine Käo tänava osana kooskõlas kehtiva korraga.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjoni hinnangul on lahenduseks sellele tänavalõigule tänavanime määramine. Piirkonnas asuvad peamiselt linnunimelised tänavad. Nimekomisjon toetas pakutud variantidest Käopoja tänava nime, kuna analoogselt on Kristiine linnaosas olemas Kotka tänav ja Kotkapoja tänav ning ka sisuliselt sobib Käo tänava kõrvalharule Käopoja tänava nimi.

Kristiine Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 18. detsembril 2015. Vastavalt Tallinna kohanimede määramise korrale on avalikkust teavitatud käesolevast kohanime määramise eelnõust. Eelteade kohanimede määramise kohta on edastatud 4. jaanuaril 2016.

Pärast Käopoja tänava nime määramist muudetakse sellelt tänavalt juurdepääsu omavate maaüksuste aadressid uuest tänavanimest tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusega.

Swedbank: Eesti majandusel varasemast väiksem kasvuvõimekus

26.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti majanduskasv aeglustus möödunud aastal 1,2 protsendini, seda peamiselt nõrgenenud välisnõudluse ja selle negatiivse mõju pärast ärisektori kindlustundele ja investeeringutele. Euroopas on 2016. ja 2017. aastal oodata majanduskasvu paranemist, mis peaks suurendama ka nõudlust ning pakkuma rohkem ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele.

Paranenud välisnõudluse kasvu väljavaade suurendab eeldatavasti ka ärisektori investeeringuid. 2016. aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 2,3 ning 2017. aastal 2,6 protsendini, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tänasel majandusprognoosi tutvustusel.

Eesti majanduskasv on viimastel aastatel järk-järgult lähenenud euroala keskmisele, mis on tulutasemete konvergentsis ühest küljest normaalne. Samas vähendab meie majanduse kasvuvõimet vähenenud investeeringud ja tööjõu tootlikkus ning tööhõive oodatav kahanemine.

Välisnõudlus Eesti kaupade ja teenuste järgi kahanes eelmisel aastal märgatavalt ning selle negatiivne mõju kandus edasi kogu majandusele. Kõige rohkem panustas ekspordi langusesse Venemaa suunalise ekspordi laiapõhjaline kahanemine.

Vaatamata sellele, et eksport mitmetesse Euroopa riikidesse suurenes, toimus ka Euroopa suunal üksikute kaupade domineerimisel väljaveo tugev vähenemine. Koguekspordi languse peamiseks põhjuseks ei ole mitte Eesti ettevõtete ja kaupade halvenenud konkurentsivõime, vaid välised tegurid, nagu Venemaa sanktsioonid ja nõrgenenud nõudlus, madalad naftahinnad maailmaturul ning elektroonikatoodete puhul ettevõttespetsiifilised otsused.

2016. aastal on oodata meie peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist. See peaks meie ettevõtjatele, kes sõltuvad välisnõudlusest, pakkuma paremaid ekspordivõimalusi eelkõige Euroopa riikidesse. Ettevõtjatel, kes sõltuvad rohkem Venemaa turust, ei tasu märkimisväärset ekspordi taastumist lähiajal oodata.

Samas tuleks arvestada, et aasta alguses maailmamajanduses olukord halvenes. Tingimused maailmamajanduse taastumiseks on juba viimastel kuudel olnud tõsise löögi all ning negatiivsete riskistsenaariumite realiseerumise tõenäosus on suurenenud. Arenenud riikides on näha küll kasvupotentsiaali, kuid ebakindlus ja finantsturgude liigne volatiilsus võivad selle realiseerumise teelt kõrvale kallutada.

Investeeringute vähenemine eelmisel aastal süvenes, kuid madalseis peaks olema nüüdseks läbitud. Kapitalikaupade impordi kasv on kiirenenud, mis viitab investeeringute võimalikule paranemisele käesoleva aasta alguses.

Madalad intressimäärad püsivad kõigi eelduste kohaselt ka 2016.-2017. aastal, toetades investeeringute tarbeks laenamist. Siiski on investeeringute taastumise eeltingimuseks paranenud nõudlus ning hindade tõus ilma, et kannataksid ärisektori kasumid ja kasumlikkus. Eeldatavalt suurendab valitsus sel ja järgmisel aastal investeeringute tegemiseks Euroopa Liidu fondide rahastust, samas kui majapidamiste investeeringud eluasemetesse peaksid kasvama mõõdukal kiirusel.

Palgakasv püsib kiire (5-6 protsendi piires), kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aga aeglustub, kuna nominaalse palga kasv aeglustub veidi, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavu väiksem ja hinnad hakkavad tasapisi kasvama. Seetõttu ootame ka eratarbimise kasvu mõningast aeglustumist, mis omakorda piirab sisekaubanduse ja muude koduturule suunatud teenuste kasvu. Samas aitavad tarbimise järsemat langust pidurdada pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsiirete tõus.

2016. aastal tõusevad hinnad vaid tagasihoidliku 0,3 protsendi võrra. Toorainete ülepakkumine maailmaturul on kaasa toonud energiahindade oodatust suurema kukkumise. Hindu mõjutab aga positiivselt aktsiisimaksude tõus ja kiire palgakasv tõstab omakorda teenuste hindu. 2017. aastal peaks meie prognoosi järgi hindade kasv Eestis kiirenema 2,2 protsendini, kuna toorained mõnevõrra kallinevad ja aktsiisimäärad tõusevad taas.

Hõive peaks järgmisel kahel aastal vähenema ja töötuse määr kasvab veidi. Ühelt poolt väheneb tööjõud, kuid teiselt poolt vajavad ka ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud.

Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris ning aasta keskel käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus. Eelpool toodud arengute tõttu ootame tööpuuduse väikest tõusu möödunud aasta 5,9 protsendilt 6,3 ja 6,6 protsendini vastavalt sel ja järgmisel aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

East Capitali uus kinnisvarafond omandas 30,9 mln euroga Vesse jaekaubanduspargi

26.01.2016 Tõnu Toompark

Fondivalitseja East Capital hallatav uus kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund III viis lõpule fondi esimese investeeringu ja omandas 30,9 miljoni euroga Tallinnas asuva Vesse jaekaubanduspargi. Tehingu kiitis eelnevalt heaks ja andis loa ka konkurentsiamet.

East Capitali nõustaja antud tehingus oli Raidla Ellex Advokaadibüroo, Vesse jaekaubanduspargi nõustajad advokaadibüroo COBALT ning Põhja-Euroopa suurim ärikinnisvarale spetsialiseerunud kinnisvarafirma Newsec.

East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma sõnul on tehing märgilise tähtsusega ning kinnistab East Capitali rolli ühe võtmemängijana Baltikumi kinnisvaraturul. “Vesse jaekaubanduspargil on pikaajalised ja tugevad üürnikud ning suurepärane asukoht Tallinna liikluse tuiksoonel Peterburi maantee ja Smuuli tee ristis, mis teeb sellest atraktiivse investeeringu,” lisas Raidma. Vesse jaekaubanduspargi 23 800 ruutmeetri suurusel kinnistul tegutseb Eesti suurim aia- ja ehituskaupade jaemüüja Bauhof, hüpermarket Maksimarket ja mööblikauplus Masku.

East Capital Private Equity ja Real Estate juht Kestutis Sasnauskas sõnas tehingut kommenteerides, et investeering Vesse jaekaubandusparki on järjekordne tõestus Baltikumi kinnisvaraturu atraktiivsusest. “Kombinatsioon kõrgest tootlusest ja headest finantseerimistingimustest loob jätkuvalt atraktiivseid investeerimisvõimalusi,” lisas Sasnauskas.

East Capital Baltic Property Fund III on fondivalitseja East Capital poolt 2015. aasta augustis loodud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteedilisse ärikinnisvarasse (büroohooned, jae- ja logistikasektor) Tallinnas, Riias ja Vilniuses, millel on atraktiivne asukoht ja tugevad üürnikud. East Capitali hallatavate fondide vara hulka kuulubBalti riikides 250 000 ruutmeetrit ärikinnisvara, millel tegutseb rohkem kui 500 üürnikku – vara väärtus on ligi 300 miljonit eurot. Kolmanda fondi omakapitali hinnanguline suurus saab olema 100 miljonit eurot, fond on suunatud institutsionaalsetele investoritele.

1997. aastal asutatud East Capital spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele. Ettevõte investeerimisstrateegia baseerub põhjalikele teadmistele turgudest, detailsele analüüsile ning investeerimismeeskondade tihedatele külastustele ettevõtetesse. East Capital haldab kinnisvara, era- ja avaliku kapitali investeeringuid väärtuses 2,1 miljardit eurot. Ettevõtte peakontor on Stockholmis ning kontorid asuvad Dubais, Hongkongis, Luksemburgis, Moskvas, Oslos ja Tallinnas.

NUKU teatri juurdeehitus saab nurgakivi

26.01.2016 Tõnu Toompark

1. veebruaril saab nurgakivi NUKU teatri ja muuseumi juurdeehitus. Hoone valmib selle aasta sügiseks ning teater alustab laienenud kompleksis etenduste andmist samuti käesoleva aasta sügishooajal.

Nurgakivi asetamise tseremoonia toimub 1. veebruari ennelõunal. Kohale tulevad nii Kultuuriministeeriumi esindus eesotsas minister Indrek Saarega kui juurdeehituse projekteerijad, arhitektid, ehitajad ning Riigi Kinnisvara AS-i esindajad.

Lisaks juurdeehitusele renoveeritakse osaliselt ka Lai 1 teatrimaja. Töid teostab Riigi Kinnisvara AS-i tellimusel Ehitus5ECO OÜ.

„Teatrikompleksi tagasi kolimine on väärikas algus meie juubelihooajale,“ sõnab teatrijuht Joonas Tartu. „Nurgakivi asetamisega oleme teatrisaali avamisele ning kogu teatri vanalinna tagasi kolimisele taas ühe olulise sammu võrra lähemal,“ rõõmustab Tartu. 2016. aasta septembris algab NUKU teatri 65. hooaeg, teatri sünnipäev on 23. märtsil 2017.

Juurdeehitus seob senise teatrihoone ja muuseumi ühtseks tervikuks. Lisaks uuele 422 istekohaga teatrisaalile ehitatakse juurde tehnilisi ruume ja ladusid ning rajatakse väliterrass. Tänu paigaldatavale liftile paraneb oluliselt erivajadustega inimeste pääs nii NUKU muuseumisse kui ka teatri olemasolevatesse saalidesse.

Teatrihoone laienduse arhitektuurse lahenduse on välja töötanud OÜ Karisma Arhitektid (Risto Parve, Diana Taalfeld, Kai Süda ja Kristo Kaskpeit). Ehitusprojekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo AS Amhold.

NUKU teater annab praegu etendusi ajutistel pindadel Auna teatrimajas Pelgulinnas, väljasõitudel üle Eesti ning rendipindadel Salme kultuurikeskuses, Hobuveskis ja Vabal Laval.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Swedbank Economic Outlook January 2016

26.01.2016 Tõnu Toompark

Slippery road ahead – central banks back in action

China’s handling of the transition crucial in stabilizing global growth
Advanced economies reeling from uncertainty and political pressures
Strong Swedish growth masks rising imbalances and risks
The Baltics will benefit from improving external demand, labor market heat up is a concern

Swedbank Economic Outlook January 2016

Kui palju maksab korteri müümine omanikule, kes teeb seda ise?

26.01.2016 Hele-Riin Moon

Praegusel ajal on tekkinud hulk korteriomanikke, kes eelistavad oma korterit müüa ise. Põhjuseid, miks nad sellise tee valivad, võib olla väga erinevaid, alates isiklikest hoiakutest, varasematest negatiivsetest kogemustest, libamaakleritest kuuldud lugudest kuni lihtsa soovini välja – säästa raha.

Kuid kas ise müümine on tõesti nii odav ja lihtne, nagu see tundub?

SAMM: Ahvatlevad pildid

Tänapäeval räägitakse palju sellest, et ilus pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ning et paljud inimesed langetavad oma otsuseid peamiselt visuaalse mulje põhjal. Muidugi teevad isegi paljude nutitelefonide kaamerad tänapäeval suurepärase resolutsiooniga pilte, kuid sellegipoolest võib selguda, et tõeliselt isuäratavaid fotosid ei õnnestu omanikul ilma vastavate kogemusteta oma korterist kuidagi välja pigistada.

Sellisel juhul tuleb pöörduda professionaali poole, kes küsib antud teenuse eest tasu, mis võib erineda väga suurel määral, sõltuvalt fotograafist. Ilmselt tuleb arvestada vähemalt 50-60eurose väljaminekuga, aga see summa võib olla ka tunduvalt suurem.

SAMM: Kuulutuse lisamine ja tasu

Kui fotod on olemas, tuleb lisada kuulutus. Teksti koostamisele me seekord ei keskendu, kuigi tuletame meelde, et see on oluline samm, sest nii otsene valeinfo kui ka valesti tõlgendatav info võib viia müügiprotsessis kohtuvaidluste ja kahjusummadeni välja.

Suuremaid kinnisvaraportaale on hetkel Eestis kaks – City24.ee ja kv.ee. Viimast külastab nädalas terve kolmandiku võrra rohkem inimesi kui esimest, kuigi korterikuulutusi Tallinna piirkonnas on just kv.ee portaalis hetkel vähem.

Alustades korteri müüki ilma varasemate teadmisteta, võib selleks kuluda näiteks neli kuud – või isegi rohkem. Nelja kuu jooksul kulub tavakasutajal kv.ee portaalis kõige lihtsama kuulutuse üleval hoidmiseks hinnakirja järgi vähemalt 96 eurot ning City24 portaalis vähemalt 58,5 eurot.

Kuna portaalide kasutajaskond kindlasti täies mahus ei kattu, peaks omanik panema kuulutuse üles mõlemasse portaali, kulutades seega umbes 155 eurot. Kui ta soovib oma korteriga veidigi kasutajale tuhandete teiste korterite hulgast silma hakata, tuleb tal maksta juurde kuulutuse esiletõstmise eest ning ta võib selle ajaga hõlpsasti kulutada veel sadu eurosid lisaks.

SAMM: Korteri hind

Muidugi, korterit võib õnnestuda müüa ka palju lühema ajaga. See aga tähendab, et korteril on kuulutuses õige müügihind. Kuidas seda teada saada? Kõige kindlam ja ühtlasi ka ostjasõbralikum tee on tellida korteri eksperthinnang, mille eest tuleb välja käia Tallinna piirkonnas vähemalt 100 eurot.

Kitsim müüja eelistab ilmselt oletada hinda ise ning loobuda igasugustest lisasammudest. Ometi ei ole see tegevus, mis säästaks tegelikult raha: vale hind võib peletada ostjaid ja pikendada müügiprotsessi hõlpsalt isegi terve aastani, mispuhul pelgalt kuulutuse aktiivsena hoidmiseks kulub oluliselt rohkem eurosid kui eelmises lõigus mainitud.

Veelgi enam, lähtudes kuulutuse koostamisel portaalide müügikuulutuste infost, on vale hinnakujutelm kerge tekkima, sest paljud omanikud panevad portaalides oma korteri müüki hinnaga, mida nad selle eest soovivad saada, mitte hinnaga, millega korter reaalselt müüdud saaks.

Omanike soovhind ületab korteri tehinguväärtust kuulutustes isegi kuni 30% võrra. Vale hinna tõttu veniv müügiprotsess aga sunnib varem või hiljem hinda langetama ning kannatuse katkemisel võib olukord minna teistpidiselt üle võlli, nii et müügitehingu vajaduses müüakse korter lõpuks isegi madalama väärtusega, kui oleks tema tegelik turuhind. Sealjuures loeb ka emotsioon – näiteks remonti vajavat korterit külastavad kliendid teevad praktikas sageli tunduvalt madalamaid pakkumisi, kui oleks mõistlik.

Sellisel juhul tuleb korteri ise müümise kuluna arvestada ka need summad, millest müügi tulemusena ilma jäädi. Nagu näitab New Yorgi praktika, on omanike iseseisva müügi summad keskmiselt isegi 19% madalamad hindadest, millega suudavad kortereid müüa professionaalsed maaklerid.

Aeg, mis selleks kõigeks kulub

Ometi tuleb notari juures kokku lepitud ajal notaritasu ka siis kinni maksta, kui tehingut ei õnnestugi tehnilistel põhjustel sõlmida. Võib ka selguda, et laenuga soetatud korteri müük nõuab omanikult veel mitmeid lisasamme, millest ta pole olnud eelnevalt teadlik. Ka sellise teadmatuse eest tuleb tasuda rahas.

Kinnisvara varjatud puudused võivad viia hiljemgi tehinguhinna alandamiseni või koguni tehingu tagasipööramiseni. Kas korteri tuhandetesse eurodesse ulatuv müük on risk, mida tasub ihuüksinda kanda? Kas magamata ööd ja lugematud närvirakud, mida vastutust võttes kulutatakse, ei olegi midagi väärt?

Tegelikult ei ole tasuta aega olemas. See aeg, mis kulub ühele tegevusele, tuleb alati mõne muu tegevuse arvelt. Oma korteri ise müümine võib 500 eurost mitmete tuhandeteni maksma minna, rääkimata kulutatud töötundidest, mille väärtuse rahas oskab igaüks oma palga järgi kokku arvutada. Kes tunneb, et on selliseks riskiks ja panuseks valmis, võib müügiga kätt proovida.

Ettevõtlikkus ja sihikindlus viivad alati tulemuseni, kuigi rahas ei pruugi mingit vahet sisse tulla, pigem vastupidi. See-eest võib juhtuda, et uus kogemus osutub sedavõrd põnevaks, et mõnest sellisest oma korteriga alustanud inimesest kasvabki aja jooksul tulevane professionaalne kinnisvaramaakler.

Allikad: TNS Emor TNS Metrix, City24.ee ja kv.ee avalikud hinnakirjad

Statistika: põhivarainvesteeringud jätkavad kahanemist

26.01.2016 Tõnu Toompark

Statistikaametil oli Eesti ettevõtete põhivarainvesteeringute maht 2015 III kvartalis 578 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes investeeringute maht 6% võrra.

Peame tõdema, et põhivarainvesteeringud on vähenemas alates 2013. aastast alates.

Põhivarainvesteeringute vähenemine on halb märk, sest investeeringute näol peaks olema tegemist teguriga, mis aitab Eesti napi majanduskasvu kiiremale tõusule pöörata.

Põhivarainvesteeringute kogumahust on veel kiiremini vähenemas investeeringud kinnisvarasse kui põhivarasse. Kinnisvarainvesteeringute maht oli 2015 III kvartalis 278 miljonit eurot ehk aastatagusest 8% vähem.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Elanike majanduslik kindlustunne jaanuaris paranes

25.01.2016 Konjunktuuriinstituut

Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri uuringu andmetel püsib tarbijate kindlustunne heal tasemel. Tarbijate kindlustunde indikaator on jaanuaris –5 ja see on 1 punkt parem kui detsembris ja 4 punkti parem pikaajalisest keskmisest (–9).

Paranesid inimeste ootused oma pere ja riigi majandusolukorra väljavaadete osas. Kui detsembris oli tavapärasest suurem nende vastajate arv, kes ei osanud tulevikuväljavaadetele hinnangut anda, siis jaanuaris oli ebakindlust vähem. Elanike kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv ja puuduv hinnatõus.

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on elanike hinnangud küll natuke vähem optimistlikud ja kõige rohkem on tööturu arengute prognoos.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

	Kindlustunde indikaator	Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)	Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine	-9	-1	4	14	-27
Jaanuar 2014	-3	5	10	3	-22
Jaanuar 2015	-2	7	6	10	-13
Detsember 2015	-6	1	-1	14	-12
Jaanuar 2016	-5	6	4	15	-14

Jaanuaris prognoosib 27% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 50% vastanute hinnangul on olukord sama ja 13% pelgab halvenemist.

Riigi majandusolukorra muutuste suhtes 2016.aastal olid eestimaalased jaanuaris optimistlikumad kui kuu aega tagasi (mil ligi viiendik elanikest ei osanud öelda, mida ees ootav aasta võiks tuua). 28% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 35% hinnangul olukord ei muutu ja 20% kardab halvenemist.

Elanike inflatsiooniootused püsivad madalal tasemel.

Peatunud hinnatõusu ja suurenenud sissetulekute tingimustes on elanike rahaline olukord püsinud stabiilne. Jaanuaris hindas 45% peredest, et suudab säästa, 49% tuleb omadega ots-otsaga kokku ja 6% on rahalistes raskustes. 48% küsitletute hinnangul suudavad nad säästa ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi arvas nii 45% vastanutest) .

2016. aasta jaanuaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –4.2 ja euroalal –6.3 ja viimase kuuga eurooplaste kindlustunne langes (vastavalt 0.3 ja 0.6 punkti).

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Viljandis kuulutatakse välja konkursi «Aasta Ehitusprojekt 2014/2015» võitja

25.01.2016 Tõnu Toompark

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) konkursi «Aasta Ehitusprojekt 2014/2015» võitja kuulutatakse välja neljapäeval, 28. jaanuaril Viljandi Gümnaasiumis toimuval galaüritusel. Viljandi Gümnaasium on sama konkursi varasem laureaat, võites aasta ehitusprojekti tiitli 2013. aastal.

Lisaks võitja väljakuulutamisele ja tunnustamisele on olulisel kohal paneeldiskussioon, mille läbiv teema on hea avalik ruum väikelinnades, konkreetsemalt keskendutakse ka Viljandile. Arutelul osalevad Veronika Valk (Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik), Ike Volkov (arhitekt), Ando Kiviberg (Viljandi linnapea), Olav Remmelkoor (Viljandi peaarhitekt), Kalle Kadalipp ja Laur Pihel (endised Viljandi peaarhitektid).

«Aasta Ehitusprojekt 2014/2015» kandidaadid on:

uvere biokütuse ja põlevkivi etteandesüsteem;
Bernhard Schmidti Maja;
Jõhvi Gümnaasium;
Kino Kosmos;
Kuressare Ida-Niidu Lasteaed;
Rakvere Tark Maja;
Võru Riigigümnaasium.

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt korraldatavale «Aasta Ehitusprojekt 2014/2015» konkursile esitatud ehitised on kõik silmatorkavalt eriilmelised, samas on neil kõigil ka läbivaid ühisjooni. Märksõnadeks on siinkohal energiatõhusus, innovatiivsus ja keskkonnast hoolimine.

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuhi Kalle Karroni sõnul on toovad konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda kreatiivsus innovaatiliste insenertehniliste lahendustega.

Nii on Eesti suurima ja kaasaaegseima Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleksi puhul tegemist keeruka tehnoloogilise objektiga, kus on kasutatud tavapärasest keerukamaid ehitustarindeid ning tehnilisi lahendusi.

«Esitatud tööd kummutavad ümber väite, et energiasäästlik hoone ei saa olla hea väljanägemisega, sest enamus konkursile esitatud hoonetest on omamoodi maamärgid ja suunanäitajad, seda nii visuaalse silmapaistvuse kui energiatõhususe ja keskkonnast hoolimise seisukohast. Nii on Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuva büroohoone puhul tegemist ühe parima näitega keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses Eestis. Rakvere keskväljaku äärde rajatud Rakvere Tark Maja näitab ilmekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhitektuurset veetlust,» rääkis Karron.

Konkursile esitatud objektid katavad geograafilises mõttes kogu Eesti. Hoone kasutuseesmärgilt on esindatud nii büroo-, äri ja õppehooned.

Lisaks uutele, nullist kavandatud ehitistele on konkursile laekunud tööde hulgas ka ajaloolisi hooneid, mis asjatundlikult renoveeritud ning pälvinud Muinsuskaitseameti tunnustuse hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise eest. Nii on Võru Riigigümnaasiumi 18. sajandist pärit hoonet tunnustanud sel aastal «Hästi restaureeritud mälestise» kategoorias. Samuti on kino Kosmos restaureerimisprojekti tunnustatud hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise ning ehitusprojekti kõrgetasemelise koostamise eest.

Kandidaatide hulgas on esindatud näited, kus renoveeritud hoones on esteetiliselt ja pieteeditundega ühendatud väärikas ajalugu ning uushoonestuse tänapäevane funktsioon. Rakvere Targa Maja puhul on tulemuslikult teostatud tellija soov siduda olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoone uue eksperimentaalse juurdeehitusega.

Konkursi eripäraks on asjaolu, et konkursile esitatud tööd peavad olema valmis ehitatud, hoonel peab olema väljastatud kasutusluba ja objekt tellijale üle antud. Seega on kõik esitatud objektid linnakeskkonnas juba oma koha leidnud ning avalikkusele teada ja tuntud.

Konkursi võitja valib välja Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liikmeskond. Hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda, funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professionaalsust, kvaliteeti ja innovaatilisust. Tunnustatakse peaprojekteerijat ja äramärkimist leiab kogu projekteerimismeeskond.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

EfTENi kinnisvarafondide esialgsed 2015. aasta majandustulemused

25.01.2016 Tõnu Toompark

Allpool anname lühiülevaate meie kolme kinnisvarafondi esialgsetest, auditeerimata 2015. aasta majandustulemustest.

EfTEN Kinnisvarafond AS
Fondi asutamisaasta:	2009
Varade maht:	214,7 m€
Investeeringute arv:	21
Omakapital:	97,8 m€
Müügitulu:	16,5 m€ (2014 – 14,4 m€)
Puhaskasum:	12,0 m€ (2014 – 15,2 m€)
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	2,4 m€ (2014 – 6,8 m€)
ROIC (return on invested capital):	19,7%
NAVi aastane kasv:	6,3%
Fondi staatus:	investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

– ROIC on fondi investeeritud omakapitali aastane kogutootlus
– NAVi madala kasvu tingib EfTEN Kinnisvarafondi omakapitali vähenemine 2015. aastal väljamakstud dividendide tõttu, mis koos maksudega ulatus 6,3 miljoni euroni.

Fondi finantstulemused vastasid juhtkonna ootustele. Fondi müügitulu kasvas võrreldes aasta varasema perioodiga 14,5%, ning EBITDA 13,2%. Puhaskasum oli 21% võrreldes 2014. aastaga madalam, mille põhjustas oluliselt väiksem varade ümberhindlus.

Varade ümberhindlusi arvestamata kasvas fondi puhaskasum 2015. aastal 16%. Peale investeerimisperioodi lõppu jätkab fond olemasolevate investeeringute valitsemist ning jätkab väljumist väiksematest investeeringutest. Fond keskendub suurematele investeeringutele, mille üksik varaväärtus ületab 5 miljoni euro piiri. Fondi varadest on investeeritud Eestisse 77%, Lätti 20% ning Leetu 3%.

EfTEN Kinnisvarafond II AS
Fondi asutamisaasta:	2015
Varade maht:	77 m€
Investeeringute arv:	2
Omakapital:	37,7 m€
Müügitulu:	8,7 m€
Puhaskasum:	3,0 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	0,0 m€
ROIC (return on invested capital):	11,4%
NAVi aastane kasv:	10%
Fondi staatus:	aktiivne investeerimisfaas

– ROIC on fondi investeeritud omakapitali aastane kogutootlus.

Fond omandas 2015. aasta jaanuaris Tallinnas Radisson Sky Blu hotelli koos büroohoone ning endise Madissoni pubiga (nüüdne Reval Cafe). Möödunud aasta detsembris omandas fond Riias, aadressil Duntes 6 asuva esindusliku büroohoone. 2015. aasta majandustulemused koosnevad valdavas enamuses hotelli majandustulemustest.

Duntese ärihoone finantsiline mõju 2015. aasta tulemustes oli väike kuna büroohoone omandati aasta viimasel kuul. Fond omab 100% osalust hotellioperaatoris ning vastavad tulemused on konsolideeritud kogumahus fondi bilanssi. EfTEN Kinnisvarafond II on peamiselt institutsionaalsetele investoritele suunatud core ja core plus investeerimisstrateegiast lähtuv ärikinnisvarafond. Fondi varadest on investeeritud Eestisse 66% ja Lätti 34%.

EfTEN Real Estate Fund III AS
Fondi asutamisaasta:	2015
Varade maht:	39,6 m€
Investeeringute arv:	2
Omakapital:	15,4 m€
Müügitulu:	1,2 m€
Puhaskasum:	1,5 m€
sh. varade (neto-) ümberhindlus:	1,1 m€
ROIC (return on invested capital):	11,2%
NAVi aastane kasv:	11,2%
Fondi staatus:	aktiivne investeerimisfaas

– ROIC fondi investeeritud omakapitali aastane kogutootlus.

Fond alustas tegevust 2015. aasta juulis korraldades Eestis aktsiate avaliku pakkumise. Esmapakkumises osales kokku 160 investorit. Oma esimese investeeringu tegi fond 2015. aasta augustis omandades E.L.L. Kinnisvaralt Saules Miestase kaubanduskeskuse Leedus, Šiauliai. Detsembris omandas fond ka teise objekti Leedus – Ulonu büroohoone Vilniuses.

Fondi tootlusnäitajad on tagasihoidlikud kuna fond jõudis mullu rahavoogu teenida ainult 5 kuud. Fond investeeris kahte Leedu objekti sisuliselt kogu avalikult emissioonilt kaasatud omakapitali. Uut emissiooni plaanime 2016. aasta märtsi lõppu, aprilli algusesse. Fond juhindub oma tegevuses opportunstlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast.

Kokkuvõte

Fondivalitseja on kahtlemata rahul möödunud aasta kõigi meie kolme kinnisvarafondi majandustulemustega. Senine konservatiivne investeerimispoliitika, hea varade kooslus, ning ülimalt soodne intressikeskkond on taganud fondidele hea ärilise tulemuse. Lisaks peame väga tähtsaks fondivalitseja esindatust igas Balti riigis kuna kinnisvara on väga lokaalne äri. EfTENis töötab Eestis 17, Lätis 9 ja Leedus 7 töötajat.

Eesootavalt, 2016. aastalt, ootame sarnase hoo jätkumist eeldusel, et makromajanduslikus pildis ei toimu Balti regioonis ootamatuid turuvapustusi. Nii meie institustionaalsetele investoritele suunatud Fond II kui ka erainvestoirtele suunatud Fond III plaanib käesoleval aastal viia läbi uusi aktsiaemissioone, et jätkata investeerimistegevusega.

Arvestades kinnisvarahindade kiiret kriisijärgset taasutmist ei tee me mingeid ennustusi investeerimistempos, vaid lähtume oma seni edu toonud konservatiivsetest investeerimisprintsiipidest.

Viljar Arakas
EfTEN Capitali tegevjuht, kinnisvarafondide fondijuht

Maardu kaubandus- ja vabaajakeskuse juhiks sai Julia Loginova

25.01.2016 Tõnu Toompark

2016 aasta 1. detsembril avatava Maardu esimese kaubandus- ja vabaajakeskuse juhiks valiti Julia Loginova.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul sai valiku tegemisel määravaks Julia Loginova eelnev töökogemus nii kaubandus- kui ka turundusvaldkonnas ning sobiv hariduslik taust. “Usume, et Julia saadud kogemused Narvas asuva Fama Kaubanduskeskuse edukal lansseerimisel aitavad kaasa Maardu kaubanduskeskuse suurepäraseks käivitamiseks ja uue hingamise andmiseks.“

Maardu kaubandus- ja vabaajakeskuse teeninduspiirkonnaks lisaks Maardu linnale on Muuga aedlinn ja Jõelähtme vald ca 30 000 püsielanikuga.

Uue juhi sõnade järgi toob kaasaegne ja ümberehitatud kaubanduskeskus Maardu linna tuntud kaubamärke, loob Maardusse uusi töökohti ja rikastab linnapilti. “Soovime, et uuest kaubanduskeskusest saaks keskne kohtumispaik nii noortele kui vanadele, kus saab mugavalt kõike eluks vajalikku soetada kodu lähedal ning meeldivalt aega veeta. Oma ette eesmärk on korraldada üritusi lastele ja peredele, et suurendada vaba aja veetmise valikute võimalusi kohalikele elanikele.,” selgitas Maardu kaubandus- ja vabaajakeskuse juht Julia Loginova.

“Järgmiste nädalate jooksul saab keskus uue nime ning teeme valiku kaupmeeste vahel, kes hakkavad pakkuma Maardu elanikele oma toodete ja teenuste näol paremat ja kvaliteetsemat valikut nende kodukohas,” lisas Loginova.

Kümne kuu pärast avatavas Maardu kaubandus- ja vabaajakeskuses saab olema ca 6500 m2 esmaklassilist kaubanduspinda ning 120 parkimiskohta. Keskuse ankurüürnikuks on Selver, mis hakkab asuma kaks korda suuremal alal kui eelmine toidupood. Keskuse teostust juhib Brave Capitali arendusosakond.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeerimisettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega.