Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Korteriühistutele pakutakse mahukat rekonstrueerimistoetust

17.08.2015 Getter Orusalu

Korteriühistutel on võimalik taotleda toetust oma kodumaja rekonstrueerimiseks. Lisaks väiksematele küttearvetele ja hoone eluea pikenemisele tõstab see ka kinnisvara hinda.

Märtsi lõpus jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Alustada tuleb energiaauditist

Korteriühistud kiirustama siiski ei pea, sest hinnanguliselt saab rekonstrueerida umbes 1000 korterelamut ja taotlusi võetakse vastu 2020. aastani. Enne KredExi poole pöördumist tuleb tellida ka energiaaudit ja -märgis ning küsida pangast esialgsete laenutingimuste kohta. Seejärel saab ühistu üldkoosolekul võtta vastu otsused rekonstrueerimiseks ja laenu taotlemiseks. Kui ühiselt leitakse, et tahetakse rekonstrueerimisega edasi minna, saab juba tellida ehitusprojekti ja taotleda ehitusloa.

KredExist rõhutatakse, et toetuse abil vähenevad hoone küttekulud, pikeneb selle eluiga ning paraneb üldine elukeskkond. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näiteks välja toonud, et kui praegu maksab üks perekond kütte eest keskmiselt100 eurot kuus, siis põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel võib küttearve vähenda umbes 50 euroni.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu ütleb, et ühest malli siin siiski pole. „Keskmist maja pole olemas, rahaline kokkuhoid oleneb väga palju suurusest, hoone tehnilisest seisukorrast ja sellest, milliseid töid ja millise kvaliteediga on varem tehtud,“ räägib ta. Mahukamate projektide puhul nõustab ühistuid ehitustehnilistes küsimustes tehniline konsultant, kes aitab läbi viia ka projekteerimis- ja ehitushanked.

Korteri väärtus tõuseb

Paljud inimesed pelgavad laenu kui sellist, ent pikemas perspektiivis tasub maja kordategemine end ära just energiatõhususe suurenemise ning hoone eluea pikenemise tõttu. Lisaks viitab Reinsalu ka EL-i hoonete energiatõhususe direktiivile, mille kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. „Hinnavahe võib kasvõi Mustamäel samal tänaval olla väga suur. Kui üks on rekonstrueerimata elamu, mis ehitatud 1960. aastatel, ja teine on uusehitus, siis on juba praegu nende korterite hinnavahe ligikaudu 25%. On raske isegi prognoosida, mis see vahe on pärast aastat 2020,“ arutleb ta.

Rekonstrueerimistööde toetust hakatakse andma kolmes osakaalus: 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, sõltuvalt saavutatavast energiatõhusustasemest ja töödest. Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10% võrra kõrgem. Reinsalu ütleb, et sealkandis on küsimuseks ka teadlikkuse suurendamine, et korteriomanikel oleksid selged kõik põhjused, miks on kasulik oma maja korda teha.

Suuremast toetusest on abi ka sel põhjusel, et keskmine sissetulek on seal Eesti keskmisest märgatavalt madalam. „Levinud argument on, et kuna Ida-Virumaal on küttehinnad nii väiksed, siis pole mõtet rekonstrueerimise jutuga sinna minnagi. Kui aga süveneda, siis ilmneb, et Narvas on muust Eestist madalamad soojuse hinnad, kuid näiteks Jõhvis, Sillamäel või Kohtla-Järvel on hinnad suhteliselt samad mis mujal Eestis,“ sõnab Reinsalu.

Ventilatsioon vähendab terviseriske

Toetusmääradel on ka eri nõuded. Näiteks 40% toetuse saamiseks peab ehitustööde tulemusel energiatõhususarvu klass olema vähemalt C. See näit on ka uusarenduse puhul miinimumnõue. Üks aspekt, millele vanemates hoonetes pole tähelepanu pööratud, on sisekliima. Sel põhjusel on toetuste puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. See võib tunduda lihtsalt lisakuluna, kuid tegelikult vähendab see tunduvalt majaelanike terviseriske.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Positiivsed tööturu arengud jätkusid II kvartalis

17.08.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel jätkus käesoleva aasta II kvartalis mõõdukas hõive kasv ning töötus püsis eelmise kvartali tasemel ehk 6,5% juures.

Majanduskasvu kiirenedes pöördus tööviljakus taas tõusule, kuid jääb palgakasvule endiselt alla, vähendades ettevõtete konkurentsivõimet.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel aeglustus hõivatute arvu kasv II kvartalis 1,7%ni I kvartali 2,9%lt. Peamiselt suurenes just osaajaga töötavate inimeste arv. Töötajate arvu kasv ei saanud tagasihoidlikku majanduskasvu arvestades olla laiapõhjaline. Sellele viitavad ka maksu- ja tolliameti andmed, mille kohaselt oli kiirem deklareeritud töötajate arvu kasv just ekspordis edukates sektorites (nt puidutöötlemises) ning sisetarbimisele orienteeritud tegevusaladel nagu jaekaubandus ning majutus ja toitlustus.

Samal ajal langes registreeritud töötajate arv põllumajanduses, energeetikas ning kinnisvara-alases tegevuses. Osaliselt võib statistikas avalduva hõive kasvu taga olla ettevõtetele eelmise aasta juulist kehtestatud töötajate registreerimise kohustus, mis aitab vähendada mitteametlikult töötavate inimeste arvu.

Lähikvartalitel võib oodata hõive kasvu edasist aeglustumist või isegi peatumist ning töötuse määra püsimist praegusel tasemel, sest taandub välja töötajate registri mõju ning suhteliselt madala majandusaktiivsuse tõttu väheneb vajadus täiendava tööjõu järele. Lisaks suurendab tööturu pingeid tööealise elanikkonna vähenemine ligikaudu kaheksa tuhande võrra aastas ning juba suhteliselt kõrgele tõusnud hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealisse elanikkonda.

Eesti viimase nelja kvartali hõive määr oli 64%, mis on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 57,7%, kuid jääb veel alla Rootsile ja Hollandile, kus see on 65-66% juures. Nendes riikides on suurem osaajaga töötamine, mis Eestis ei ole eriti populaarne.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Üürileandja ABC: mida teha, kui ise ei taha üürikorteri haldamisega vaeva näha?

17.08.2015 Tõnu Toompark

Üürikorteri omanik peab mõtlema, kas tal on aega ja tahtmist väljaüüritava korteri igapäevase haldamisega tegeleda. Äkki on mõistlik leida mõni teenusepakkuja, kes korraldab tegevused, mis on suunatud madala vakantsuse hoidmisele ja optimaalse üüritulu teenimisele.

Loomulikult ohverdab üürileandja sellise teenuse tellimisel osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse pakkujale.

Professionaalne valitseja aitab tootlust tõsta

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita. Lisaks kombineerivad professionaalsed üürikorterite valitsejad lühiajalist ja pikaajalist väljaüürimist. See võimaldab turismihooaja tipus teenida kõrgemat üürihinda.

Üürikorteri omanik peab arvestama, et ükski üürikorterite valitseja ei anna garantiid kindla tootluse määra või rahasumma osas, mis üürikorteri omanik tulevikus teenib. Lühiajalise või pikaajalise üüri nõudlus sõltub turutrendidest ja veel sajast pisiasjast, mille prognoosimine on liiga keeruline, et keegi julgeks seda teha.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KV.EE: Harjumaal otsib ostjat 2905 maatükki

16.08.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juulis Harjumaal müügiks 2905 maatükki ehk aastatagusest 6% enam.

Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind on aastaga vähenenud 43 eurole. See teeb pakkumiste arvu vähenemiseks 21%.

Maade müügipakkumiste keskmise pakkumishinna vähenemise taga on eelkõige maade müügipakkumiste arvu kasv Tallinnast kaugemal asuvates valdades. Sealsed odavamad hinnad kukutavad kogu Harjumaa keskmist hinnataset.

Tallinnas kui kinnisvaraturu kalleimas piirkonnas pakuti juulis portaalis KV.EE müügiks 502 maatükki keskmise hinnaga 138 €/m². Pakkumiste arv vähenes aastaga Tallinnas 1% ja keskmine hind kasva 1% võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	07/2014	07/2015	Muutus, %	07/2014	07/2015	Muutus, %
Anija vald		22	NA			NA
Harku vald	518	505	-3%	21	23	5%
Jõelähtme vald	142	175	23%	18	15	-18%
Keila	30	37	23%	38	38	0%
Keila vald	143	194	36%	20	17	-14%
Kernu vald	40	18	-55%		7	NA
Kiili vald	34	57	68%	19	13	-35%
Kose vald	63	86	37%	9	14	59%
Kuusalu vald	138	102	-26%		9	NA
Maardu	109	101	-7%	35	34	-3%
Padise vald	51	61	20%	2	2	5%
Paldiski	73	89	22%	13	17	31%
Raasiku vald	48	39	-19%	12	10	-21%
Rae vald	323	315	-2%	55	30	-45%
Saku vald	158	150	-5%	14	16	18%
Saue	18	24	33%	42	45	7%
Saue vald	167	205	23%	27	21	-20%
Tallinn	506	502	-1%	136	138	1%
Vasalemma vald	15		NA	2		NA
Viimsi vald	156	222	42%	55	52	-6%

Eesti	4 914	5 247	7%	39	33	-16%
Harjumaa	2 732	2 905	6%	54	43	-21%
Narva	32	51	59%	45	49	9%
Pärnu	123	110	-11%	96	85	-11%
Tartu	136	230	69%	35	41	15%

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Merko: Aktsiakapitali vähendamise registreerimine Äriregistris ja väljamaksed

16.08.2015 Tõnu Toompark

14. augustil 2015 kanti äriregistrisse ASi Merko Ehitus aktsiakapitali vähendamine 29. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel otsustati vähendada AS Merko Ehitus aktsiakapitali 4 071 000 euro võrra (0,23 eurot aktsia kohta), summalt 12 000 000 eurot summani 7 929 000 eurot. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel ning vähendamise tulemusena väheneb aktsia arvestuslik väärtus 0,677966 eurolt 0,447966 euroni, aktsiate arv jääb samaks so 17 000 000 aktsiat.

Aktsiakapitali vähendamine summas 4 071 000 eurot (0,23 eurot aktsia kohta) makstakse välja aktsionäridele 16. novembril 2015.

Aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 22. mail 2015.a. kella 23:59 seisuga.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Pikaajaline töötus on oluliselt vähenenud

16.08.2015 Tõnu Toompark

Töötuse määr oli 2015. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 65,1%, teatab Statistikaamet. Eelnevate aastate II kvartalitega võrreldes langes pikaajaliste töötute arv esmakordselt peale majanduskriisi alla 20 000.

Töötute arv võrreldes I kvartaliga praktiliselt ei muutunud ning oli II kvartalis hinnanguliselt 44 400. Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga vähenes töötute arv hinnanguliselt 3000 võrra. Kuna lühikest aega töökohata olnute arv eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes siiski pisut kasvas, siis seda suurem roll oli pikaajaliste töötute arvu vähenemisel. Suurima vaesusriskiga töötuteks saabki pidada pikaajalisi ehk vähemalt 12 kuud tööd otsinud inimesi. Kui inimene on pikka aega töötu, devalveerub tema senise töö ja haridustee käigus omandatud inimkapital ja tal võib kaduda harjumus tööd teha. Ka võivad tööandjad pikaajaliste töötute töövõimekuse suhtes küllaltki skeptilised olla. Hinnanguliselt oli 2015. aasta II kvartalis enam kui 12 kuud tööd otsinuid 19 200.

Kui töötust iseloomustas mõõdukas vähenemistrend, siis hõivet mõõdukas kasvutrend. Hõivemäär tõusis nii 2014. aasta II kvartali kui ka käesoleva aasta I kvartaliga võrreldes enam kui 1 protsendipunkti võrra ning oli 2015. aasta II kvartalis 65,1%. Hõivatute arv kasvas hinnanguliselt 640 000-ni. Hõivatute arvu kasvu ei põhjustanud ainult töötuse vähenemine, vaid ka aktiivsuse kasv tööturul. Suurima panuse aktiivsuse kasvu tööturul on andnud noored. 2015. aasta II kvartalis kasvas 15–24-aastaste tööhõive määr võrreldes 2014. aasta II kvartaliga ligi 5 protsendipunkti ja ulatus 44%-ni. Oma osa oli kasvus sellel, et suurenes pisut sellises vanuses noorte osatähtsus, kes suurema tõenäosusega tööturule siirduvad. Võib öelda, et noorte aktiivsuse tõus kompenseeris nende üldarvu vähenemist.

2015. aasta II kvartalis oli võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga potentsiaalseid tööturul osalejaid (15–74 aastased) hinnanguliselt üle 7000 vähem. 2015. aasta I kvartalis sai tõdeda, et kvartaalses lõikes oli tööjõus osalemise määr viimase 15 aasta kõrgeim. Sama kehtis ka 2015. aasta II kvartali kohta, kus 15–74 aastaste tööjõus osalemise määr oli napilt alla 70%. Teisisõnu, 69,6% tööealisest elanikkonnast oli tööturul aktiivne kas töötades või otsides tööd. Kasvanud aktiivsus aitas tööealise elanikkonna arvu vähenemise mõju kahandada. Enamgi veel – võrreldes 2014. aasta II kvartaliga kasvas tööturul aktiivsete arv hinnanguliselt samas mahus (üle 7000) kui toimus tööealiste arvu vähenemine.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Palga ja tootlikkuse kooskõla teises kvartalis paranes

14.08.2015 Eesti Pank

Statistikaameti hinnangu kohaselt kasvas hõive 2015. aasta teises kvartalis 1,7% ja töötuse määr oli 6,5%.

Hooajalisi tegureid arvestades oli hõivatuid rohkem kui aasta esimeses kvartalis, peamiselt tänu tööstussektorile. Ekspordi kesisel kasvul ei ole seega tööhõivestatistikale seni märgatavat mõju olnud.

Töötuse määr jäi selle aasta teises kvartalis umbes samale tasemele nagu esimeses kvartalis. Tavaliselt on tööpuudus tänu hooajalistele teguritele kevadkuudel väiksem kui talvel, mis tähendab, et hooajalisi tegureid arvesse võttes töötus kasvas. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu järgi oli selle taga asjaolu, et tööturul osales varasemast suurem osa tööealisi.

Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta annavad olukorrast veidi vähem optimistliku pildi kui varem. Kuigi registreeritud töötute arv aasta võrdluses veel kahaneb, siis kuises võrdluses hakkas nende arv juunis ja juulis suurenema. Aastataguse ajaga võrreldes registreeritakse iga kuu uusi töötuid rohkem ning registrist lahkub vähem inimesi, kes on leidnud töökoha.

Statistikaameti 1,9% suurust majanduskasvu kiirhinnangut arvestades tööviljakuse vähenemine teises kvartalis pidurdus. Maksu- ja tolliameti andmetel aeglustus samal ajal keskmise maksustatud palgaväljamakse kasv. See viitab kaua aega tugevana püsinud palgasurve leevenemisele. Palgafondi osakaal SKPs küll suurenes, kuid märksa aeglasemalt kui veel eelmises kvartalis.

Uus Maa turuülevaade 07-2015

14.08.2015 Tõnu Toompark

Juuli tõestas taaskord, et suvi pole enam aeg, mil kinnisvaraturg vaikseks jääb.

Ja kui käesoleval aastal võiks kõik ilma „süüks“ ajada, siis samamoodi oli juuli aktiivne ka möödunud aastatel, mil sama periood oli väga päikeseline ja kuum.

Ostukäitumise taga on kindlasti ühelt poolt aktiivne turg, aga teisalt ka fakt, et inimesed on palju liikuvamad ning ei lähe puhkuse ajaks enam nii tihti vaid ühte kohta aega veetma. Seetõttu leitakse aega ka kinnisvaraga tutvumiseks ja ostuotsuste tegemiseks.
Maa-ameti andmeil toimus juulis 4098 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 5,7% enam kui juunis. Võrreldes 2014. aasta juuliga kasvas tehinguaktiivsus aga 12,3%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg oli juulis keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmetel leidis aset 1069 ostu-müügitehingut, mis võrreldes juuniga on 9,2% ja aastaga 18,3% enam.

Kasv tuli peamiselt korteriturult, sest üsna palju toimub uute korterite asjaõiguslepingute sõlmimisi. Seetõttu toimus 741 korteri ostu-müügitehingut (juunis 674), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1422 eurot. Hinnatasemele see siiski suurt mõju ei avaldanud ning kuuga toimus hoopis väike, 0,6% langus. Aastaga kasvas hinnatase siiski 5,7%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1433 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -11,9%* ja aastaga +12,6%*.
Kadriorg: 2273 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +6% ja aastaga +7,5%.
Kalamaja: 1795 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -1,1% ja aastaga +19%*.
Kesklinn: 1957 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +0,1% ja aastaga -10%*.
Kristiine: 1383 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -9,5% ja aastaga -12,6%*.
Lasnamäe: 1235 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,5% ja aastaga +8,3%.
Mustamäe: 1332 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,8% ja aastaga +5,5%.
Nõmme: 1483 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +14,3%* ja aastaga +16,8%*.
Pirita: 1545 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,2% ja aastaga -7%.
Põhja-Tallinn: 1429 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga +23,8%*.
Vanalinn: 2428 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga -7,1%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuturul suuri üllatusi pole ning seis on stabiilne. Juulis müüdi 36 maja ning suvilat (juunis samuti 36) ja elamukrunte 14 (juunis 19).

Tartu

Tartu kinnisvaraturul sündis juulikuus majandussurutise-järgne tehinguterekord. Maa-ameti andmetel müüdi 231 objekti, mis on juunist 13,2% enam ning aastatagusest juulist lausa 30,5% rohkem.

Kasv tuli eelkõige korteriturult, sest nii uusarenduste kui ka väiksemate korterite järelturg on küllalt aktiivne. Nii müüdigi 187 korterit (juunis 145), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1192 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 3,6% ja aastaga 1,7%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 9 (juunis 16) ja hoonestamata elamumaakrunte 3 (juunis 5).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg oli juulis taas tavapärasel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 327 ostu-müügitehingut, mis on juunist 11,6% enam. Möödunud aasta juuliga võrreldes jäi tehinguaktiivsus sisuliselt samale tasemele, langedes 0,3%.

Ka korteriturud maakonna tähtsamates linnades olid äärmiselt tavapärased. Narvas müüdi 52 korterit (juunis 46), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks oli 416 eurot. Võrreldes juuniga langes hinnatase 10,5% ning aastaga 10,9%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 61 korterit (juunis 58), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 77 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 19,8%, siis aastaga kasvas see 20,3%. Nagu juba tavapäraseks saanud, mainigem ära, et antud linna kinnisvaraturg on sõltuvalt hoone asukohast väga kontrasnte, mille tõttu on suured tõusu- ja langusprotsendid tavapärased.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi 18 korterit (juunis 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 237 eurot. Kui juuniga võrreldes kasvas hinnatase 6,1%, siis aastaga langes see 23,8%. Samas müüdi ka 5 eramut ja suvilat (juunis 7) ning 2 elamumaakrunti.

Pärnu

Juulis jätkas Pärnu kinnisvaraturg tõusulainel ning saavutas ka majandussurutise-järgse rekordi. Maa-ameti andmetel toimus 120 ostu-müügitehingut, mis on juunist 18,8% ja möödunud aasta juulist 26,3% enam.

Tõus tuli just korteriturult, kus toimus 85 ostu-müügitehingut (juunis 63), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 732 eurot. Kuna keskmisest enam müüdi odavamaid kortereid, langes hinnatase kuuga 20,3%. Kuna aga aasta tagasi oli Pärnu korterite hinnatase veel oluliselt madalam, siis kasvas see 12 kuuga hoopis 1,6%.

Allikas: Maa-amet
Eramuid müüdi 5 (juunis 9) ning hoonestamata elamukrunte 3 (juunis 14).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg tiksus juulikuus keskmisel, tavapärasel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 31 ostu-müügitehingut. Juunis oli vastav number 33 ja 2014. aasta juulis samuti 33.

Kortereid müüdi 19 (juunis samuti 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 572 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 27,2 eurot ja aastaga 8,1%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 11 (juunis 7).

Rakvere

Juuli möödus Rakveres äärmiselt töiselt, toimus suisa 41 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on kriisijärgselt kõrgeim tulemus. Juunis oli vastav number maa-ameti andmetel 34 ja mullu juulis 35.

Kortereid müüdi 30 (juunis 27) ja nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 459 eurot. Võrreldes juuniga langes hinnatase 19,2% ja aastaga 21,8%. Tõsi, ka siin kehtib väikese turu reegel, kus igal tehingul on statistikas suur kaal. Seega pole säärased protsendid veel trendinäitajad.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (juunis 3) ning hoonestamata elamumaakrunte 2 (juunis 1).

Kuressaare

Maa-ameti andmetel toimus Kuressaares juulikuu jooksul 17 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on keskmisest mõneti väiksem tulemus. Nii juunis kui ka möödunud aasta juulis oli vastav number 19.

Kortereid müüdi 12 (juunis 10) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 622 eurot. Kui juuniga võrreldes langes hinnatase 7,2%, siis aastaga 5,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (juunis 3).

Haapsalu

Haapsalus toimus juulis maa-ameti andmeil 58 kinnisvara ostu-müügitehingut, millest, nagu juba viimased kolm kuud, olid suurem osa hoonestusõiguste seadmised. Juunis oli vastav number 58 ja möödunud aasta juulis 17.

Kortereid müüdi 24 (juunis 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 447 eurot. Võrreldes juuniga langes hinnatase 16,9% ning aastaga 5,9%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 3 (juunis 1).

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Igas kodus peab olema korstnapühkija akt

14.08.2015 Tõnu Toompark

Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt Tuleohutuse seadusele peab 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt.

Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga 5 aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija. Tuleohutuse seaduse kehtestamisest, mis selle kohustuse määrab, möödub tänavu septembris 5 aastat. See tähendab, et käesoleva aasta sügisel peab igal kütteseadmega maja omanikul korstnapühkija tehtud tööd tõendav dokument olemas olema.

Korstnapühkija akt on tähtis ohutuse seisukohast, kuid annab majaomanikule lisaks ka spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ja õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada. Kui küttesüsteem on ohtlik ja seda kasutada ei tohiks, annab korstnapühkija sellest teada omanikule ja ka päästeasutusele.

Kes ei ole viimase viie aastajooksul lasknud korstnaid puhastada kutselisel korstnapühkijal, soovitab Päästeamet korstnapühkija kontakti saamiseks helistada päästeala infotelefonil 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel.

Tuleohutuse seadus jõustus 1. septembril 2010. Igal majaomanikul on võimalus otsustada, millisel perioodil viie aasta jooksul ta oma ehitise küttesüsteemi puhastamise kutsetunnistusega korstnapühkija teha annab ja vastava akti nõutab. Kui majaomanik on viimase viie aasta jooksul kutsetunnistusega korstnapühkija teenust kasutanud ja vastav akt on olemas, ei ole kohustust sel aastal korstnapühkijat kutsuda, kuid on siiski soovitav. Kortermajades ja ridaelamutes peab korstnat pühkima igal aastal kutseline korstnapühkija, kes tehtud tööde kohta akti väljastab.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Viimsi Keskuse avamine

14.08.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Kaubamaja Grupp AS avaldas 16.09.2014 börsiteate, milles teavitas uue kaubandus- ja meelelahutuskeskuse rajamisest Viimsisse.

Täna, 13.08.2015, avatakse külastajatele eelnimetatud börsiteates viidatud 14 000 ruutmeetrine, piirkonna suurim vaba aja ja ostukeskus Viimsi Keskus, mis toob kohalikele elanikele lähemale nii vajalikud teenused kui ka kauplused ning loob piirkonda ligi 300 uut töökohta.

Kaubanduskeskuse omanik ja arendaja on Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõte Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS ning suurimaks üürnikuks on 3500 ruutmeetril asuv Viimsi Selver. Uues keskuses on kokku ligi 40 kauplust, toitlustuskohta ja teenindusasutust ning 300 kohaga parkla. Viimsi Keskuse rajamisega seotud investeeringute maht on kokku 14,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Elamispindade hinnakauplemise ruum sõltub müüja suvast

14.08.2015 Tõnu Toompark

Juulikuine Tallinna korteritehingute keskmine hind oli ligi 1500 €/m². Korterite müügipakkumiste hind portaalis KV.EE ületas samal ajal tehinguhinda 340 euro võrra. Kas see tähendab, et igast korteri müügipakkumise hinnast on võimalik 15-20% alla kaubelda?

Praktikas sõltub korterite pakkumishinna kauplemiseruum kinnisvaramüüja müügistrateegiast. Alljärgneval on heidetud pilk peamistele hinnastamise strateegiatele paljus selle läbi, milline on potentsiaalse ostja allahindluse väljarääkimise ruum.

Kalastajad testivad turgu

Tavapärane on skeem, kus kinnisvaramüüja proovib vara müüa turuväärtust ületava hinnaga. Kinnisvaramüüjate seas on üksjagu nn. kalastajaid. Need on õnnepüüdjatest kinnisvaramüüjad, kes proovivad teadlikult müüa vara turuväärtust oluliselt ületava hinnaga. Kui see ei peaks õnnestuma, jätavad nad vara üldse müümata.

Kauplemisvõimalus on kalastajate puhul pea olematu. Nad ei ole motiveeritud müügitehinguni jõudmisest, vaid väga kõrgest hinnast. Seetõttu on nad hinnaläbirääkimistes paindumatud ega soovi järeleandmisi teha.

Selline lähenemine eeldab, et kinnisvaramüüjal on aega küll ehk müügiga ei ole kiire. Praktikas võib juhtuda, et õnneotsijast kinnisvaramüüja, kes ühel hetkel arvas, et tal on aega küllaga, leiab, et aeg on osta saanud. Siis on kiire tehinguni jõudmise nimel siiski vaja hind langetada turuväärtuse tasemele, mis ostja jaoks võib tähendada märgatava allahindluse võimaluse tekkimist.

Kõrge hind võib olla kaubeldav

Analoogne müügistrateegia on proovida vähemalt müügiperioodi alguses müüki väga kõrge ehk turuväärtust oluliselt ületava hinnaga. Seejuures võib müüja osavale ostjast kauplejale pakkuda olulisi soodustusi, mis reaalse tehinguhinna viivad isegi turuväärtuse lähedale.

Sellise kõrge hinna ja suure kauplemisruumi pakkumise strateegia puhul on müüjal oht, et müügipakkumine jääb koduotsijate vaateväljast eemale. Enamasti tehakse kinnisvaraportaalis otsing seades üheks otsingukriteeriumiks hinna. Kui kinnisvaramüüja esmane hinnaootus on üle mõistuse kõrge, jääb ta kodotsija pilgu alt kõrvale.

Kui pakkumine jõuabki korteriotsija ekraanile, võib ta põhjamaisest tagasihoidlikkusest tingituna hoiduda müüjaga kontakteerumast, sest ta ei tea, et esialgsest pakkumishinnast on võimalik kümneid protsente allapoole kaubelda.

Nii on taolise suurt kauplemisruumi pakkuva müügistrateegia risk müügiperioodi oluline venimine.

Hinna võib kõrgele viia teadmatus

Pole sugugi erandlik, kui eraisikust kinnisvaramüüja määrab korteri hinda konkureerivate pakkumiste järgi kinnisvaraportaalis võttes aluseks sealsed teiste mitteprofessionaalide emotsioonide najal kõrgeks aetud hinnatasemed. Mitte reaalsete tehinguhindade, vaid emotsioone ja ootusi sisaldavate pakkumishindade baasilt müügihinna määramine toob turule järjekordse ülehinnatud objekti, mille tehingusse jõudmise lootus on imeväike.

Hinna kauplemisruum sõltub sellises olukorras eelkõige tõsiasjast, kui kiire kinnisvaramüüjal müügiga on.

Inflatsiooni tingimustes võib üldine hinnataseme tõus olla see, mis lähendab pakkumishinda ja vara nominaalset turuväärtust ja aitab seeläbi tehinguni jõudmisele kaasa. Kui inflatsiooni aga ei ole – nagu meil 2015. aastal – jääb pakkumine portaali kauaks rippuma.

Turuväärtust pisut ületav hinnastamise strateegia on kõige tavapärasem

Kõige tavapärasem on korteri hinnastamine turuväärtusest kõrgemalt, kuid mitte hullumeelselt kõrgemalt. Mõistlikkuse piir võib siin paljudest detailidest sõltuda, kuid turuväärtust pisut ületav hind ei tohiks siin kontekstis olla mitte enam kui 10-15% tuurväärtusest enam.

Sellise hinnastrateegia puhul sõltub kauplemisruum, kui kiire on kinnisvaramüüjal tehinguni jõudmisega ja kui palju esmane pakkumishind turuväärtust ületab.

Müük turuväärtuse lähedase hinnaga tagab kiire tehingu

Müügitehinguni jõudmisest motiveeritud kinnisvaramüüja võiks vara müüa turuväärtuse lähedase hinnaga. Üsnagi mõistlikuks võib pidada turuväärtuse eksperthinnangu tellimist, et läbi selle potentsiaalsetele ostjatele vara turuväärtust tõestada. Nii saab ostja kauplemise indu ratsionaalsete argumentide toel vaigistada.

Tallinnas, kus korteriturg on aktiivne, võiks turuväärtuse lähedase hinnaga müügipakkumine minna kaubaks loetud nädalatega. Sellist hinnastamise strateegiat on mõistlik kasutada olukorras, kus üks kodu on vaja müüa, et teine asemele osta ja see teine on juba üsna selgelt silmapiiril.

Hädaline müüb alla turuväärtuse

Eelnevad kinnisvara müügipakkumiste strateegiad olid kõik alghinnaga, mis oli turuväärtuse lähedal või ületas seda. Seejuures võib pakkumishinnal alla turuväärtuse olla samuti oma täiesti ratsionaalne selgitus.

Kui kinnisvaramüüja on hädas, on vaja kinnisvara müügitehinguni jõudmist forsseerida. Häda võib olla suurem või väiksem. Näiteks võib kinnisvaramüüja soovida kolida kiiresti teise linna või koguni riiki, äkki on kinnisvaramüüja kaotanud töö ja on juba pool aastat kõhu kõrvalt kokku hoidnud, et laenumakseid tasuda ja nüüd on juba kohtutäitur uksele koputamas.

Sellises olukorras aitab kinnisvaramüüki kiirendada turuväärtusest allpool olev hind, mis peibutab ostjaid. Kui esmane pakkumishind on juba allpool turuväärtust, ei pruugi seal enam kauplemisruumi olla. Võidab see ostja, kes on kõige kiiremini valmis tehingu sõlmima.

Madal alghind enampakkumiseks

Turuväärtusest allapoole jääv hind võib olla meelitaja, mis toob loodetavasti kokku ostjate hordid, kelle vahel kinnisvaramüüja saab korraldada enampakkumise. Kinnisvara enampakkumise korraldamine võib olla tavapärane praktika Skandinaavias. Eestis eeldab kinnisvaraostja siiski personaalset lähenemist ja enampakkumiste korraldamine on pigem erandlik toiming.

Selge on, et kui hind on allpool turuväärtust enampakkumise korraldamise eesmärgil, siis kinnisvaraostja seda allapoole kaubelda ei saa.

Küsija suu pihta ei lööda

Kinnisvaramüüja, kes on motiveeritud optimaalse ajaga tehinguni jõudma, peaks elamispinna müügipakkumise alghinna seadma turuväärtuse lähedale. Mida kõrgemale esmane pakkumishind seada, seda suurem on oht, et müügiperiood hakkab venima.

Kui kinnisvaramüüja ei tea, mis on vara alghind, tasuks mõelda kinnisvara turuväärtuse eksperthinnangu tellimisele. Sõltumatu turuväärtuse hinnang on lisaks hea argument, mis aitab kinnisvara müügiprotsessis ostjale müügihinna paikapidavust kinnitada. Viimast aga siiski ainult juhul, kui müügipakkumise hind on turuväärtuse lähedal.

Kui kinnisvaramüüjal on aega küllaga ja müügivajadus ei ole suur, võib proovida püüda turuväärtusest kümnetes protsentides kõrgemat hinda. Arvestama aga peab, et pakkumishinna turuväärtusest oluliselt kõrgemale tõstmine vähendab tehinguni jõudmise võimalusi oluliselt.

Kinnisvaraostjal tasub pakkumishindadesse suhtuda teatava reservatsiooniga. Alati tasub testida, kas kinnisvaramüüja on valmis allahindlust pakkuma – küsija suu pihta ju ei lööda.

See soovitus ei tähenda, et allahindlust on alati võimalik saada. Ammugi ei ole olemas kuldset reeglit, et kõik hinnad on mingi protsendimäära jagu kaubeldavad. Ostjal on allahindlust võimalik saada siis, kui müüja on hädas või ta küsib teadlikult turuväärtust ületavat alghinda. Samuti sunnib kinnisvaramüüjaid hindades paindlikum olema tihe konkurents.

KV.EE: Üüriturul tuleb rahulik sügis

14.08.2015 Tõnu Toompark

Tänavu juulis pakuti portaalis KV.EE Tallinnas üürile 2287 korterit. See on 17% rohkem, kui aasta tagasi, mil üüripakkumisi oli 1950. Üüripakkumise suurenemine lubab arvata, et tänavune sügis tuleb üüriturul rahulikum ja üürikortereid on lihtsam leida, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Sügiseseks kodu ostvad tudengid ajavad iga aasta sügisel üürituru hulluks. Suur nõudluse kasv lühikese ajaperioodi jooksul kergitab kiiresti hindu. Üürikorteri otsimise viimasele hetkele jätnud peavad vähemalt esialgu leppima tühjade pihkude ehk peavarju puudumisega,“ kirjeldas Tarvo Teslon üürituru igasügisest stsenaariumit.

Suurim üüripakkumiste arvu kasv on kesklinnas, kus mulluse 767 korteri asemel pakutakse tänavu üürile 950 korterit ehk ligi veerandi võrra enam. Mustamäel ja Kristiines on üüripakkumisi eelmise aastaga võrreldes vähemaks jäänud. Mustamäel pakuti tänavu juulis üürile 198 ja Kristiines 140 korterit.

Pakkumise kasvuga paralleelselt on kerkinud üürihinnad. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli juuli kuus 9,50 €/m². Aasta tagasi oli keskmine üüripakkumiste hind 9,00 €/m².

„Üürihindade tõusu taga on paljus sama, mis korterite ostu-müügihinna kerkimise juures. Uute korterite massiline ehitamine toob üüriturule rohkem vastvalminud kortereid. See tõstab keskmist hinda ilma, et üürihinnad aastatagusega võrreldes tegelikkuses väga palju muutunud oleksid,“ selgitas Tarvo Teslon. „Siiski võib kesklinna ja selle lähedaste korterite eest küsida tänavu üüri 2-5% aastatagusest enam.“

Tallinna üürituru tulevikuperspektiiv on positiivne. Üüripakkumisi lisandub vaikselt, üürihindade tõusuks suurt põhjust, aga ka ruumi ei ole.

„Üürihinnad saavad kerkida eelkõige nõudluse suure kasvu või kinnisvara väärtuse tõusu tõttu. Sügisene nõudluse laine on kindlasti tulemas, kuid seda tasakaalustab suurenenud üüripakkumine. Elamispindade väärtus seisab meil paigal ega kerki, vahel räägitakse hoopis korterihindade langusest. Nii võime ennustada igavat sügist ehk rahulikke arenguid Tallinna üüriturul,“ võttis Tarvo Teslon teema kokku.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee (kauplemine).

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
AllePal OÜ
+372 510 6464
tarvo@kv.ee

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 07-2015

14.08.2015 Kadri Lest

Eesti kinnisvaraturg jätkab tehingute arvu dünaamikalt ootuspäraselt.

Võrreldes juuniga teostati Eestis kokku 6% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 6%. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juulis Eestis kokku 4104 ostu-müügitehingut koguväärtusega 237,917 miljonit eurot. Eelmise aasta juulikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 13%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1655 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 150 043 353 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 18%. Koguväärtuse languse taga on juunikuus toimunud kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, mis viisid koguväärtuse summa üles. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 13% ja koguväärtus 9%.

Juulis toimus Tallinnas 742 korteriomandi tehingut, mis on 68 tehingut rohkem kui juunis ja 140 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juulis. Tallinna keskmine hind on võrreldes juuniga 2% langenud, olles juulis 1504 €/m² (mediaan 1422 €/m²). Aastataguse ajaga võrreldes on keskmine hind tõusnud 4%.

Tallinnas tehti eramutega juulis 36 ostu-müügitehingut (maakonnas 140). Võrreldes juuniga toimus Tallinnas 2 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 14 tehingut (maakonnas 82). Juunis teostati 17 ja aasta tagasi juulis 15 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati juulis 446 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 28 783 582 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis juuniga võrreldes 13% ning tehingute koguväärtus tõusis 31%. Juulis toimus Tartus kahe kalli hoonestatud kinnistu müük, millede koguväärtus oli üle 20% Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 20% ning koguväärtus 42%.

Kuigi juulis toimus üks komplekstehing, oli siiski juuli Tartu korteriturul väga aktiivne ning seda aasta-aastalt. Juuli ja august on kuud, mil tudengid otsivad ülikoolilinna aktiivselt nii üüri- kui ka müügikortereid. Juulis toimus Tartu linnas kokku 187 korteriomandi tehingut, mis on 42 tehingut rohkem kui juunis ja 40 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga 1% kõrgem, olles juulis 1238 €/m²(mediaan 1192 €/m²). Võrreldes 2014. aasta juuliga on keskmine hind tõusnud 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juulis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem juunis müüdi 6 eramut rohkem ning aasta tagasi juulis müüdi samuti 9 eramut. Tartu linnas toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 42). Juunis toimus 5 ja 2014. aasta juulis toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati juulis 301 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 171 917 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 16%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 36% ning koguväärtus 26%.

Pärnus toimus juulis 86 korteritehingut. Kuu varem juunis toimus 23 tehingut vähem ning 2014. aasta juulis toimus 17 tehing vähem. Keskmine hind oli juulis 764 €/m² (mediaan 730 €/m²), mis võrreldes juuniga langes 20% ja 2014. aasta juuliga võrreldes langes 7%. Keskmise hinna languse tõi kaasa Pärnus toimunud komplekstehingud, mis olid alla turuhinna tehingud ja millega võõrandati kokku 19 korterit.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti juulis 3 tehingut (maakonnas 30). Kuu varem juunis toimus 13 tehingut (s.h 5 kinnistu komplekstehing) ja aasta tagasi juulis toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 184 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 510 674 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 34% ning koguväärtus tõusis 20%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa maakonnas toimunud tehingute arvu tõus, eeskätt maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 31% ja koguväärtus 34%.

Nii nagu juunis toimus ka juulis Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis on 9 tehingut vähem kui 2014. aasta juulis. 2015. aasta juuli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 22% jõudes hinnatasemeni 536 €/m² (mediaan 572 €/m²). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 7% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 11 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut ja aastatagusega võrreldes 9 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei toimunud (maakonnas 4). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid juunis ega 2014. aasta juulis.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 173 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 17 465 687 eurot. Juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, mis tõid kaasa tehingute koguväärtuse 335%-lise tõusu. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 10%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 7% ja koguväärtus 368%.

Juulis teostati Kuressaares 12 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 4 tehingut vähem, kui 2014. aasta juulis. Juulikuu keskmine hind oli 6% madalam, kui juunikuu oma, olles 685 €/m² (mediaan 622 €/m²). 2014. aasta juuliga võrreldes tõusis keskmine hind 2%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Kuu varem juunis toimus 1 tehing rohkem, ning aasta tagasi juulis toimus 1 eramutehing vähem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei teostatud (maakonnas 8). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid juunis ja 2014. aasta juulis.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juulis 327 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 397 875 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 16% ning tehingute koguväärtus 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samaks ning koguväärtus langenud 8%.

Juulis toimus Narvas 52 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem kui juunis ja 4 tehingut rohkem kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli juulis 455 €/m² (mediaan 416 €/m²). Juunikuuga võrreldes langes keskmine hind 6% ja aastatagusega võrreldes langes 8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Nii nagu juunis tehti eramutega juulis 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 52), mis on 2014. juuliga võrreldes 4 tehingut vähem. Narva linnas müüdi juulis 4 hoonestamata elamumaad (maakonnas 13). Juunis teostati 11 ja aasta tagasi juulis 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvaraarendajaid varitsevad mõned ohud

14.08.2015 Tõnu Toompark

Tallinn on kraanasid täis – kuhu ka ei vaataks, ikka jääb mõni paneele ja plokke tõstev torn silma. Ja aina enam kuuleb kõigilt turuosalistelt kas vaikset või päris kõvahäälset küsimust – kes need korterid küll ära ostab? Mure on õigustatud, sest pakkumine ületab nõudlust ja kui sellele õigeaegselt ei reageeri, võib nii mõnigi valusalt vastu näppe saada.

Käesoleva aasta seitsme kuuga on Tallinna kinnisvaraturule tulnud ca 1450 uut korterit, millest suure enamuse moodustavad uusarendused ning ülejäänu erinevad rekonstrueerimisprojektid ja pööningukorruste väljaehitamised. See on maht, mis ületab varasemaid ühe aasta koguhulki, mil tuli turule keskmiselt 1000-1300 uut korterit aastas. Viis kuud on veel ees ning nii mõnigi suurarendus ja hulk väikeprojekte on pakkumisele saabumas.

Jälgides statistikat, on näha pakkumise suurenemist, millele nõudlus enam järgi joosta ei jaksa. Kuigi paljudes uutes projektides on endiselt näha tubli broneerimist ning ka müügitehinguid, ei jätku seda õnne enam kõigile pakkujatele ning on terve hulk arendusi, kus müük on muutunud suisa aeglaseks. Sellest hoolimata näeme kohati liigset optimismi, mis tegelikult ei tasu end ära.

Ütlen kohe ära, et asjad ei ole halvad, kuid mõtteainest on. Kõige rohkem soovitaksime arendajatele konservatiivsemat vaadet. Plaane tehes tasub arvestada, et väikese, nn butiikmaja müük võib kesta vabalt paar-kolm aastat, keskmise suurusaega arendusprojekti puhul kulub viis ja mitmeetapilise suurprojektiga läheb kümme aastat.

Palju on räägitud ka teemal vana paneelmaja versus uus. Jah, võrdlusmoment on õigustatud, eriti just küttekulude ja tänapäevaste ehitusvõtete osas, kuid vastanduda ei saa sajaprotsendiliselt. Vanem paneelmaja teeb läbi renessanssi, neid renoveeritakse ning märkimisväärsele hulgale ostjaskonnast on need endiselt taskukohaseks võimaluseks.

Üldiselt võiks arvestada, et renoveeritud/heas seisukorras vana korteri ja samas piirkonnas asuva uue hinnavahe on keskmiselt 30%. Kui vahe väheneb, on arendamiseks hea potentsiaal, kui see suureneb, tasub hoogu maha võtta. Praegu on vanemate korterite pakkumishind peatumas ning osaliselt ka juba langenud.

Kokkuvõtteks – inimestel on ostuhuvi endiselt olemas, kuid nad on veelgi valivamad ja tunnetavad oma head positsiooni, mille annab ostjateturg. Arendajad, pakkuge head hinna-ja kvaliteedisuhet ning konkurentsivõimelist kaupa. Kui see hetkel võimalik pole, oodake, ärge pea ees tulle tormake.

Artikli allikas on
Uus Maa

Pärandaja, testament ja pärijad: mis on pärimine?

14.08.2015 Evi Hindpere

Inimese surm on alati väga kurb sündmus, eriti kui on tegemist lähedase inimesega.

Šokist veidi toibununa, tuleb mõtlema hakata matustele ja peiede korraldamisele. Kuid pärast kadunukese viimsele teekonnale saatmist, tõusetub paratamatult küsimus – mis saab tema maisest varast ehk kuidas toimub pärimine.

Mis on pärimine? Seaduse tähenduses on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Seega oma eluajal on pärandaja pärandvara omanik ja naudib kõiki omanikuks olemisest tulenevaid eeliseid ja kannab vastutust.

Pärija jaoks omandavad pärimisõiguslikud normid tähenduse alles pärandi avanemisega, see tähendab pärandaja surmaga. Enne pärandi avanemist pärijal subjektiivset õigust pärandvarale ei teki. Pärandaja saab oma vara vabalt käsutada ja pärijal on õigus vaid sellele varale, mis pärandi avanemise hetkel pärandajale kuulub.

Seega on pärand pärandaja vara, mida päritakse. Igal inimesel on õigus eluajal teha korraldusi enda vara käsutamiseks peale tema surma. Selleks on võimalik teha testament või sõlmida pärimisleping. Sellise viimse tahtega näidatakse üles vastutustunnet, jätmata vara jagamist enda lähedaste õlule ning vähendades sellega pingeid vara jagamisel.

Eriti oluline on see abielus olevate isikute korral. Väär on laialt levinud arusaam, et surma korral on pärijaks vaid üleelanud abikaasa. Kui testamenti tehtud ei ole, on pärijateks üleelanud abikaasade kõrval ka lapsed ja lapselapsed ning nende puudumisel vanemad ja õed-vennad.

Sellise olukorra vältimiseks on abikaasadel võimalik teha vastastikune testament. Kui aga lahkunu elu aja jooksul oma viimset tahet ei avalda, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusega on pärijad liigitatud hierarhiliselt lähedastest sugulastest kaugemate sugulasteni. Seadusejärgsed pärijad pärivad kolmes järjekorras:

I jrk on on pärima õigustatud kadunukese alanejad sugulased;
II jrk vanemad ja nende alanejad sugulased;
III jrk vanavanemad ja nende alanejad sugulased.

Alanejad sugulased on lapsed ja lapselapsed. Seega pärivad kõigepealt kadunukese lapsed. Kui laps on pärandi avanemise (surmapäev) ajaks samuti surnud, pärivad tema alanejad sugulased (kadunukese lapselapsed). Lapsed pärivad pärandvara võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole, saavad pärimisõiguse teise järjekorra pärjad ehk kadunukese vanemad võrdsetes osades. Ka siin on analoog esimese järjekorra pärijatega. Nimelt, kui ühte vanemat enam elavate kirjas ei ole, pärivad tema alanejad sugulased (kadunukese õed-vennad). Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Kui ka teise järjekorra pärijaid ei ole, pärivad kolmanda järjekorra pärijad ehk kadunukese vanavanemad. Kui pärandi avanemise ajal on elus kõik vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. Kui isa- või emapoolne vanavanem on surnud, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased (kadunukese tädid-onud).

Kui tal alanejaid sugulasi ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased. Kui pärandi avanemise ajaks on surnud mõlemad isa- või emapoolsed vanavanemad ning neil ei ole alanejaid sugulasi, pärivad teise poole vanavanemad või nende alanejad sugulased.

Nagu eelpool kirjeldatust nähtub, ei kuulu leseks jäänud üleelanud abikaasa ühegi järjekoha juurde. Tema pärib koos pärandaja sugulastega. Abikaasa pärandiosa suurus sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Mida kaugema järjekorra pärijad pärimas on, seda suurem on abikaasa pärandiosa.

Seaduse kohaselt pärib abikaasa:

I jrk pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse/laste osaga, kuid mitte vähem kui 1/4 pärandvarast.
II jrk pärijate kõrval 1/2 pärandvarast.

Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi ehk vanavanemad pärida ei saa. Abikaasa pärimisõiguse juures tuleb kindlasti arvestada asjaoluga, kas pärandaja oli oma surmahetkel või enne seda abielus ja milline oli abikaasade varasuhe vara omandamise ajal.

Kui abikaasade vahel kehtis abielu kestel ühisvararežiim ehk varaühisus, siis kõik asjad ja õigused, mis sel ajal omandati on abikaasade ühisvara. Lahusvaraks loetakse abikaasa poolt enne abiellumist omandatud vara ning vara, mille abikaasa on abielu kestel omandanud kas kinke- või pärimise teel.

Pärida saab vaid pärandaja vara. Seega läheb pärijatele üle surnud abikaasa lahusvara ja tema osa ühisvarast. Üleelanud abikaasa osa ühisvarast kuulub temale perekonnaõiguse alusel. Seega, kui pärandvara hulgas on abikaasade ühisvara, saab üleelanud abikaasa nõuda pärimismenetluse käigus talle omandiõiguse alusel kuuluva osa eraldamist ühisvarast.

Lisaks pärandi osale, on üleelanud abikaasal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu. See säte teenib pärandaja abikaasa sotsiaalse kaitse tõhustamise eesmärki ehk annab üleelanud abikaasale õiguse eluga edasi minna elukohta vahetamata või seda jagamata teiste pärijatega.

Kui aga kadunukesel ei ole esimese, teise ega ka kolmanda järjekorra pärijaid ja testament jäi tegemata, on pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on pärijaks Eesti Vabariik.

Kui pärijaid on mitu, moodustavad nad pärandvara ühisuse. See tähendab, et pärijad käsutavad pärandvara vaid ühiselt. Ükski pärija enda osa pärandvarast vabalt käsutada ei saa, selleks on vajalik kõigi kaaspärijate konsensus.

Järgmises osas käsitleme testamendiga tehtavaid korraldusi.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?“, Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015.