Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Põllumajandusgigant alustas Tartumaal peakontori ehitust

23.09.2014 Tõnu Toompark

Oilseeds gruppi kuuluv Jatiina OÜ, kes on tunnustatud Saksa põllumajandustehnika tootjate Amazone, Krone ja Deutz-Fahr ainuesindaja Eestis, on allkirjastanud ehitustööde lepingu uue peamaja ehitamiseks. Investeeringu kogumaksumuseks hinnatakse pea 2 miljonit eurot.

10. septembril 2014 allkirjastati ehitustööde leping Jatiina OÜ ja Paide MEK AS’i vahel Jatiina OÜ peamaja ehitamiseks aadressile Kauba tee 10, Tõrvandi, Ülenurme vald, Tartumaa. Ehitustööd algasid möödunud nädalal, 18. septembril ning ehitise eeldatav valmimisaeg on 2015 aasta juunikuus.

Hoonesse on planeeritud muuhulgas müügisaal, tehnika remondisaal, laopinnad ning kontoripinnad läbi kolme korruse.

Jatiina OÜ tegevdirektor Imre Vilt sõnas: “Uue müügikeskuse ehitamine parandab eelkõige kliendile teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust. Ettevõtte töö muutub efektiivsemaks, suureneb laopind ning kontori ja töökoja pind. Uue hoone olulisimaks uuenduseks meie klientide jaoks on müügisaal, kus saab esmakordselt Eestis siseruumides põllumajandustehnikaga tutvuda. Kindlasti tähendab laienemine pikas perspektiivis ka uute töökohtade tekkimist.”

Oilseeds Grupi juhataja Veikko Vahar lisas: “Meie jaoks on alati olnud oluline pakkuda klientidele parimat teenindust ja selle nimel näeme iga päev palju vaeva. Usume, et uues hoones suudame end veelgi ületada.”

Lisaks põllumajandustehnika ainuesindamisele Eestis pakub ettevõte ka põllumajandusmasinate hooldust, varuosi ja professionaalset hooldusteenust. Oilseeds Gruppi kuulub lisaks Jatiinale ka AS Oilseeds Trade, Oilseeds Agro OÜ ja Agraar Invest OÜ. Oilseeds Grupp põhineb täielikult eestimaisel kapitalil.

Kinnisvarakool: Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 24/09/2014

23.09.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 24/09/2014 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Seminari viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/09/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Korterite müügipakkumiste kas surub hinnatõusu maha

23.09.2014 Tõnu Toompark

Tallinna linnaosadest asub kõige rohkem korterite müügipakkumisi kesklinnas. Portaali KV.EE andmetel pakutu augustis kesklinnas müügiks 2258 korterit, mis on 28% kogu Tallinna korteripakkumistest.

Pakkumiste arvust lähtuvalt järgnevad Põhja-Tallinn 1141 pakkumisega ja Lasnamäe, kus asub 1122 korteri müügipakkumist.

Tallinna kogu korteripakkumine on viimase poole aasta jooksul kiirelt kasvanud. Aasta alguse 5900 pakkumise asemel on meil nüüd pakkumises 8064 korterit.

Müügipakkumiste arvu tõus linnaositi on suhteliselt ühtlane. Arvestades, et pakkumise kasv võiks endaga kaasa tuua hinnatõusu pidurdumise või koguni languse, siis võime arvata, et hinnataseme muutused on kogu Tallinnas suhteliselt ühtlased. St ei ole linnaosa, mida pakkumiste suurenemine mõjutab oluliselt rohkem, kui mõnda teist piirkonda.

Surve hindadele on siiski kõige suurem kesklinnas, kus juba alates 2010. aastast on konkurents nii uute kui vanade korterite vahel olnud kõige suurem.

Tallinna korterite müügipakkumiste jagunemine (KV.EE)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks augustis langes

22.09.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,1% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -1,0%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses.

2013. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus puidutöötlemises, puit- ja metalltoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	August 2014 – juuli 2014, %	August 2014 – august 2013, %
KOKKU	-0,1	-1,0
Töötlev tööstus	0,0	-0,1
Mäetööstus	10,5	1,3
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-5,7	-9,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,2	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,5% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -2,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid augustis keskmisest enam elektrienergia, põllumajandus- ja naftasaaduste hinnad, samas tõusid mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puittoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid augustis keskmisest enam elektrienergia, nafta- ja põllumajandussaaduste hinnad, samas tõusid keskmisest enam nahktoodete, rõivaesemete, paberi ja pabertoodete hinnad.

Arco Vara: Mis toimus kinnisvaraturul enne kriisi ja mis on muutunud?

22.09.2014 Maia Daljajev

Eesti taasiseseisvumisest kui 2006. aastani elasime me teadmises, et kinnisvara hinnad ainult tõusevad. Siis aga tuli teadmine, et nii see ei ole. Hinnad kukkusid kolinal ning paljud jäid selle tõttu suurde hätta. Nüüd on hinnad taas tõusnud ning piir on ees. Uut kinnisvara-kriisi aga ei tule, sest me oleme kõik palju targemad.

Ehk ei ole paljudel meeles, mis siis aastaid tagasi juhtus. Kui mõtlematult osapooled käitusid. Õnneks õpetas kriis meile seda, et suurte rahasummade väljaandmine ja vastuvõtmine vajab eelnevat analüüsi. Samas on inimestel täna sarnaseks komistuskiviks sms-laenud.

„Meie kinnisvaraturu ajalugu on väga lühike. Peale omandireformi sai kinnisvara ostma ja müüma hakata ning sellest ajast kuni 2006. aastani hinnad ainult kasvasid. Siis kasvasid hinnad korraga hästi järsult ning laenuintressid läksid järjest madalamaks, sest pangad tahtsid laenu anda, ükskõik kellele. Pangad soodustasid laenamist ja pakkusid eluasemelaene nagu praegu pakutakse sms-laene. Igal laadal oli pangabuss, kus sai laenulepinguid vormistada. Laenajate tausta ja sissetulekuid ei kontrollitud nagu praegu, pangad arvestasid püsiva sissetulekuna isegi üüritulu. Ei kontrollitud ka kinnisvara dokumentatsiooni ega kasutuslubade olemasolu, mida praegu hoolikalt jälgitakse. Kinnisvaratehingutega seotud inimesed rääkisid ostjatele, et kõik läheb ainult paremaks,” kirjeldas Arco Vara vahendusbüroode juht Maia Daljajev.

Tema sõnul praegu küll antakse laenu, kuid pank on huvitatud pigem kvaliteetsest laenukliendist kui kinnisvarast. Ettekujutus kvaliteetsest laenukliendist on hoopis teistsugune kui aastatel 2006-2007. Emotsioonioste enam pole, nagu pole ka emotsioonimüüke. Ostudega kaasneb alati mahukas eeltöö.

„Toonane langus tulenes paljuski arendajate ja laenajate üle jõu käivatest ning edasilükkamatutest kohustustest. Müüdi selleks, et võlgu maksta. Ajaline surve sundis hinda alla laskma. Praegu on kinnisvaramüüjate seas vähe neid, kes peaks hinda langetama tugeva majandusliku surve ning võlakohustuste pärast. Hinnas tulevad tasapisi alla vaid need, kes tahavad varast vabaneda ning kasutada müügist teenitud raha kuskil mujal. Kui vara ülalpidamine pole probleem, ei lase omanik hinda alla, vaid lihtsalt hoiab oma kinnisvara,” lisas ta.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing toob välja, et majanduslangusele eelnenud perioodil finantseeriti kinnisvaratehinguid 98-99% ulatuses pangalaenuga. Täna on pangalaenuga finatseeritvate tehingute osakaal hinnanguliselt 50%. Seega eelmisel perioodile iseloomulik ülisuur müügisurve puudub. Toona tuli näiteks alustada müügiga kolmandiku võrra allpool hetke turuhinda, sest müügiks kuluva kolme kuni nelja kuu jooksul langesid hinnad orienteeruvalt 10% kuus.

„Toona lõpetasid pangad eluasemelaenude väljastamise või karmistasid tingimusi märkimisväärselt. Täna on pangad pakkumas eluasemelaene iseseisvusaja praktiliselt parimatel tingimustel. Kui toona oli üüriturg laenumaksete tasumiseks leevendust toov lühiajaline meede, siis täna pakub see selget alternatiivi elamispinna müügile. Tänased elamispindade üüritasemed pakuvad juba äripindadega võrreldavat tootlus ning nõudlus on üürikorterite osas jätkuvalt suurlinnades kasvav,” ütles Saksing.

„Kui toona oli laenuturul palju soodsat raha, siis praegu see puudub. Kui tollal oli suur tähtsus spekulatiivsel kinnisvaraäril, siis nüüd ostetakse pigem endale ja pikaajaliseks investeeringuks. Kui tollal sai võitu kvantiteet, siis pärast masu on tähtsal kohal kvaliteet. Kui tollane „pidu” lõppes krahhiga, siis nüüd on osatud pidada piiri,” ütles Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi.

Kvaliteedist rääkis ka Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Tema sõnul on lolle arendusi täna vähe ja see on suur erinevis võrreldes 2008. aastaga. „„Kvaliteet on üldiselt hea, arendajate standard on tõusnud. Soss-sepad on läinud.”

Artikli allikas on
Arco Vara

Avatakse Ülemiste keskuse vastvalminud parkimismaja

22.09.2014 Tõnu Toompark

Täna, 22. septembril, avatakse Ülemiste keskuse laienduse käigus ehitatud parkimismaja, mis täiendab oluliselt keskuse külaliste parkimisvõimalusi. Parkimismajas on 400 kohta ning koos väliparklaga on Ülemiste keskusel nüüdsest 1350 parkimiskohta.

Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul on parkla valmimine esimeseks käegakatsutavaks tulemuseks Ülemiste keskuse laienduse valmimisel. “On selge, et Ülemiste keskuse kasvamisega peab kasvama ka parkimisvõimaluse tase üldiselt,” ütles Pärnits. Ta lisas, et mugav parkimine on olnud Ülemiste keskuse üks tugevusi läbi aegade ning keskuse laienemine tekitas reaalse vajaduse katusealuste parkimiskohtade loomiseks. Koos vastvalminud parkimismaja 400 parkimiskoha ja väliparkla 950 kohaga on Ülemiste keskuse külastajate kasutuses nüüdsest 1350 parkimiskohta.

Ülemiste keskuse parkimismaja on kolme korruseline ning sissepääs parkimismajja on Suur-Sõjamäe teelt. Parkimismajast viib igalt tasandilt otsepääs keskusesse. Parkimine parkimismajas on keskuse külalistele tasuta ning väljumiseks on see avatud ööpäev läbi. Siseneda on võimalik ajavahemikul 8.00-23.00.

Ülemiste keskuse parkimismaja on osa ulatuslikust keskuse laiendus- ja uuenemisprotsessist.

2004. aastal avatud Ülemiste keskus on Eesti suurim ostu- ja ajaveetmiskeskus, mis koondab taasavamisjärgselt üle 200 kaupluse ja teeninduskoha ning pakub mugavat ja inspireerivat ostukeskkonda. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow AS (Norra).

Uuenenud Ülemiste keskus avatakse 23. oktoobril.

Nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks laekus kuus taotlust

22.09.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) väljakuulutatud nelja ministeeriumi ühishoone ehitustööde kontsessiooni riigihankele laekus tähtajaks kuus taotlust, millest kolm jäid eeldatava maksumuse piiresse.

Hankekomisjon alustab mahuka dokumentatsiooni vastavuse kontrollimist hanketingimustele ning edastab seejärel ettevõtte juhatusele ettepaneku hanketulemuste kinnitamiseks. Ministeeriumide ühishoone arendajaga on plaanis leping sõlmida käesoleva aasta novembris ja hoone ehitamine on kavandatud aastatel 2015-2017. Ühishoone võimaldab riigil kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühishoone koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 olemasolevale kinnistule.

Riigi kinnisvarastrateegia võtmesõna on säästlikkus. Nelja ministeeriumi koondamine ühte kaasaegse töökeskkonnaga ning energiatõhusasse hoonekompleksi aitab riigil tulevikus hoida kokku hoonete ülalpidamiskulu.

Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu konverentsisaal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume, mis leiavad kasutust ainult aeg-ajalt.

Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku ligi 20 000 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Olemasolevad hooned vajaksid lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe tõstmiseks ning töökeskkonna parendamiseks.

Ministeeriumide kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada ligi 16 000 ruutmeetriga.

Energiatarve väheneks uues hoones enam kui 40% võrra aastas ja see on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Nelja ministeeriumi uue ühishoone kavandatud energiatarve on 120 kWh/m² aastas.

Eluaseme hinnaindeks tõusis II kvartalis

22.09.2014 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 1,1% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 14,5%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 0,5% ja majade hinnad 2,5%.

2013. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 16,8% ja majade hinnad 8,8%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 18,0%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 17,8% ning ülejäänud Eestis 7,3%.

Võrreldes I kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 0,3%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,8% ning langesid ülejäänud Eestis 2,9%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -4% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 10,4%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldab Statistikaamet esmakordselt. Edaspidi avaldatakse indeksit kvartaalselt vastavalt Statistikaameti avaldamiskalendrile.

Väike-Õismäe on hakanud kiirelt arenema

22.09.2014 Egon Juhanson

Peamiselt 1970-ndatel rajatud Väike-Õismäe ringlinn on teinud läbi erinevaid etappe – olnud magalate seas üks ihaldatumaid elupaiku, seejärel jäänud mõnevõrra tahaplaanile, kuid nüüd taas arenema ja edenema hakanud.

Esmalt statistikat. Sarnaselt kõigi teiste piirkondadega kasvas ka korterite hinnatase. Näiteks, kui 2012. aasta II kvartalis tuli müüdud 79 korteri keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks Väike-Õismäel 815 eurot, siis möödunud aasta samal ajal müüdud 89 korteri hinnatasemeks kujunes 1005 eurot ruutmeetri eest. Käesoleva aasta II kvartalis müüdi 97 korterit, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1174 eurot.

Nagu näha, ei kajastunud vahepealne vaikelu tehingutes, neid toimus endiselt palju. Probleem oli pigem investeeringute vähesuses võrreldes teiste paneelrajoonidega. Kui Lasnamäel ja Mustamäel renoveeriti-soojustati hoogsalt maju, ehitati teid ja tegeleti haljastusega, siis Väike-Õismäel oli seda vähem näha.

Nüüd on hakatud renoveerima Õismäe ringil olevat asfaltteed, Ehitajate teed ning tulevikus saab korda ka praegune Haabersti ring. Korteriühistud on asunud aga maju renoveerima. Ilusa ja soojapidava hoone nimel ei kardeta ka pikaajalist laenu võtta.

Rajatud on mitmeid spordikeskuseid ja terviseradasid, paljud koolid on saanud uued staadionid koos kvaliteetse kunstmuruga. Plaanis on ehitada ka uusi lasteaedu, sest asumi elanikkond on kasvanud viimase kümne aasta jooksul 35 000-lt 41 000-le inimesele.

Magalapiirkondade üheks suureks probleemiks on saanud parkimiskohtade süvenev nappus. Väike-Õismäel on näiteks mitmete 9-korruseliste hoonete korteriühistud asunud asjaga tõsisemalt tegelema ja võimalusel looma täiendavaid autokohti.

Kõik eelmainitu aitab Väike-Õismäel saada uut hingamist ja värskust ning hoiab linnaosa sattumast getostumise radadele, mida paneelrajoonide puhul aeg-ajalt ikka kardetud on. Ka naabruses asuva Astangu kiire areng aitab positiivsele tulevikule kaasa.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvara. Hinnastatistika eksitab ostjat

22.09.2014 Tanel Raig

Kinnisvara pakkumis- ja tehinguhindade vahe on mitukümmend protsenti. Üsna kahtlane on aga ostjal selle statistika põhjal alustada ostupakkumist hinna paarikümneprotsendilise allatingimisega.

Pindi augusti kinnisvaraturu ülevaate järgi olid Tallinnas Haaberstis pakkumishinnad tehinguhindadest kõrgemad 22,1%, Pirital 32,5%, Nõmmel 40,6%, Tartus 19,2% ja Pärnus 31,2%. Kohtla-Järvel ja Valgas esines mitmekordseid hinnaerinevusi. ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani kinnitusel on see aga poolik tõde ja selle põhjal pole võimalik ostjal nõuda kohe hinna allalaskmist 30 protsendi võrra. Pakkumis- ja tehinguhindade vahet mõjutab odavama ja kallima vara suhe mõlemas näitajas. Kallima varaga tehakse tavaliselt vähem tehinguid, samas pakkumistes on seda palju rohkem.

Metoodiline segadus. Maa-ameti veebileheküljelt saab teada, mis hinnaga tegelikult tehakse tehinguid objektidega, mis on sarnased sellega, mida osta soovitakse. Kui minna kauplema, siis võiks tagataskust olla kolm sarnast tehingut, mida näiteks tuua, soovitas Sooman.

Pakkumis- ja tehinguhindades sisalduvat statistilist valet tõstis esile ka kinnisvaraekspert Tõnu Toompark OÜst Adaur Grupp. Korterite pakkumishindade puhul arvestatakse elamispinna ruutmeetrihinda, korteritehingute puhul aga kogu korteriomandi ruutmeetrihinda. Vahe on selles, et elamispinnale võib olla lisandunud ka rõdu, terrass ja vahel panipaik. Korteriomandi pindala sees, mille alusel arvestab maa-amet keskmist tehingu hinda, võivad need lisapinnad olla sees, aga ei pruugi, selgitas Toompark. “Seega, on mõningane metoodiline segadus, mis venitab hinnavahet laiemaks,” lausus ta.

Kuid lisaks statistilistele pooltõdedele on kinnisvaraportaalidest vastu vaatavate hindade ja tegelikkuse erinevusel ka palju inimlikke ja majanduslikke põhjuseid. Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna piirkonna juht, maakler Marina Hodus tõi näite, et müüjad ei vii end tihti kurssi kinnisvaraturu olukorraga ja orienteeruvad nende hindade järgi, mis on kinnisvaraportaalides. Levinuim põhjus liiga kõrge müügihinna määramisel on tema ütlusel omaniku kiindumus oma varasse. “Kodu müük on seotud emotsiooniga, paljud kipuvad mõtlema, et tema korter / maja on ikka teistest parem ja see emotsioon kajastub ka hinnas,” rääkis Hodus. Kuid ta lisas, et tegemist võib olla ka lihtsalt inimliku ahnusega, kus on soov väga kiiresti rikkaks saada.

Toompargi sõnul on selliste kalastajate ehk kõrge hinnaga õnneproovijatega väga kõrge väärtusega vara puhul ostja kauplemisvahemik päris suur. Samas, motiveeritud müüja, kes näiteks soovib müügist saadava rahaga midagi asemele osta, peab olema määranud kinnisvara esmase müügihinna tõele võimalikult lähedale, et müük venima ei jääks. Sellisel juhul ei pruugi olla pakkumise allakauplemiseks sentigi ruumi, nentis Toompark.

Samas võivad ka motiveeritud müüjad olla n-ö õngitsejad, kelle soovid jäävad reaalsusest kaugele, ent nad ei saagi odavamalt müüa. Sooman tõi näite olukorrast, kus laenujääk on suur ja odavamalt müües ei jaguks esmast laenu tagastades enam raha uue eluaseme omafinantseeringu jaoks. Seetõttu hoitakse kõrgema hinnaga kuulutust lihtsalt üleval – äkki tuleb mõni erihuvidega ostja, kes just sellesse majja just sellist korterit soovib, rääkis Sooman.

Kauplemisruumi jagub. Sooman soovitas praegu kinnisvara ostes siiski aktiivselt kaubelda, sest selleks on turul ruumi. Alates kevadest on kinnisvaratehingute arv kahanenud ja müüjate turg on Soomani väitel muutunud ostjaturuks. “Kui sina ei müü, siis lähen ostan samasuguse korteri kõrvalt trepikojast,” kirjeldas Sooman jõupositsiooni, millelt ostja saab nõudeid esitada.

Toompargi hinnangul toob aga korteritehingute arvu langus kaasa veelgi suuremad käärid pakkumis- ja tehinguhindade vahel. Järgmise paari kvartali jooksul jätkavad pakkumishinnad inertsist tõusu, tehinguhinnad sellele aga enam järele ei tule, usub ta. Nii venib vahe pakkumishindade ja tegelikkuse vahel üha laiemaks.

Maade hindades suurim erinevus

Kõige suuremad on erinevused hoonestamata maa pakkumis- ja tehinguhindades. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul on maade turg väga ebalikviidne, mistõttu võivad müügipakkumiste hinnad tehinguhindadest erineda mitte ainult protsentides, vaid kordades.

“Hoonestamata kinnistu leiba ei võta,” ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. “Maamaks, mis selle eest tuleb tasuda, ei sunni veel hinda langetama, et müüki kiirendada. Seetõttu oodataksegi rahulikult ostjat.” Soomani väitel on seetõttu kinnisvaraportaalides ka palju maatükke, mis on üleval juba aastast 2009. Uuendamata on ka nende pakkumiste hinnad, kuigi praegu ei ole maa hind enam nii kõrged kui toona.

Toompargi sõnul on maa müügil oluline müüja motiveeritus, millest sõltub, kui palju saab hinna üle kaubelda.

Nõmme tehinguhindasid langetab Männiku. Nõmmel suureks kärisenud pakkumis- ja tehinguhindade vahe on tingitud müügitehingute sisu muutusest, mitte kinnisvarahinna langusest.

Statistika järgi on tänavu Nõmmel tehinguhinnad järsult langenud, pakkumishinnad on jäänud aga endisele tasemele. Sooman rahustas Nõmme kinnisvara omanikke, et hinnad seal piirkonnas ei ole tegelikult alla läinud. Muutunud on tehingute struktuur. “Nõmmel ja Nõmmel on vahe ning klassikalisel Nõmmel on hinnad jätkuvalt sama kõrged,” kinnitas Sooman.

Hinnalanguse põhjuseks on Männiku, kus on hakatud rohkem kortereid ostma ja mis piirkonnana kuulub samuti Nõmme alla. Korterid on seal aga odavamad ja on viinud alla ka Nõmme korterite tehingustatistika.

Sooman tõstis esile ka Tallinna kesklinna ja Pirita linnaosa, kus valitsebki tavapärasest kõrgem pakkumis- ja tehinguhindade vahe.

Üks küsimus

Kas ostjal on mõistlik kohe paarkümmend protsenti hinnast alla kaubelda?

Tõnu Toompark, OÜ Adaur Grupp kinnisvaraekspert

Ostjale ei saa anda soovitust igast hinnast 10–20 protsenti alla nõuda. Mõnes hinnas on see ruum sees, mõnes mitte. Ostjatele võib soovitada lähtuda kinnisvarahindajate eksperthinnangust. Kui koduostja näeb, et vara talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab, siis võib selle eest maksta mõistlikul määral üle turuväärtuse. Kui varal on ostja arvates puudujääke, siis võiks ostja tasuda mitte enam kui turuväärtus, pigem siiski pisut vähem.

Marina Hodus, Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna piirkonna juht, maakler

Ostjale võib soovitada teha hinnapakkumisi, aga mitte liiga julgeid, sest siis ta ei ole tõsiseltvõetav. Üldjuhul on kauplemine kuni 10% ulatuses täiesti vastuvõetav.

Tasub teada: Pakkumishindade erinevus tehinguhindadest võib olla mitmekordne

pakkumishinna erinevus tehinguhindadest, august 2014, %

Tallinn +20
Kesklinn +12,7
Lasnamäe +14,4
Mustamäe +10,6
Põhja-Tallinn +3,6
Haabersti +22,1
Kristiine +8,9
Pirita +32,5
Nõmme +40,6

Tartu +19,2
Pärnu +31,2
Narva + 46,7
Kohtla-Järve +101
Rakvere +32
Viljandi +26,6
Paide +38,2
Valga +105,8
Võru +52
Kuressaare +43,6
Haapsalu +20,9
Jõhvi +87,4
Jõgeva +58,4
Rapla +35,4
Põlva +34,6

Allikas: Pindi kinnisvaraturu ülevaade, august 2014

http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=E540495B-A88E-48BE-9514-4A1DBB2A3AA0&paperid=25BAC352-8881-4FC3-A007-67867AF5658D&selectedDate=2014-09-22

Ajaloorubriik: Tallinna suvemõisade kadunud maailm

22.09.2014 Jaak Juske

Sajandi eest asus tänase Tallinna aladel kokku mitukümmend suvemõisa, aadlike ja jõukate linnakodanike kaunist suvist residentsi. Täna on neist alles vaid mõned, osa elab aga edasi kohanimedes.

Tallinna suvemõisate algus jääb keskaega, kui väljapoole linnamüüre hakati rajama linnakodanike ja Toompea elanike aedu. 1688. aasta linnaplaanile on kantud juba 23 sellist aeda ehk saksa keeles Hof’i: 15 neist asus Kristiine heinamaadel, 7 tänase Kadrioru pargi ja lauluväljaku piirkonnas ja üks Juhkentalis.

Kõikidesse neisse piirkondadesse tekkis pärast Põhjasõja hävingut suvemõisaid juurde, kusjuures nende rajamisel näitasid eeskuju kõrgemad võimukandjad. Näiteks feldmarssal vürst Dolgoruki (Köningsthali suvemõis), kuberner Friedrich von Löwen (Löwenruh) jne. Isegi tsaar Peeter I, kes ostis Lasnamäe veeru alt kokku mitme suvemõisa maad ning hakkas sinna rajama nn Kuningamõisa. Hiljem hakkas see kandma tsaari abikaasa auks nime Catharinenthal ehk rahvapäraselt Kadriorg.

Uusi ja vanu suvemõisaid hakatigi keisri eeskujul nimetama naisenimedega. Nii tekkisid kaardile Annenhof, Natalienthal, Clementinenthal ja Luisenthal, kusjuures mitme mõisa puhul muudeti omanikevahetuse korral ka mõisa nimi uue omaniku abikaasa järgi ära. Nii sai näiteks Annehofist Marienthal ja Natalienthalist Charlottenthal.

Tihti ei hoitud kokku, et naabrist uhkem suvemõis rajada. Mitme suvemõisa juurde loodi kaunid pargid, kasutades kaskaadide ja tiigikeste jaoks ära sealseid allikaid ja ojakesi. Hiljem arendati neist välja aga suuremad töönduslikud kalatiigid. Eriti suurejooneliselt tehti seda Löwenruh’s, Charlotenthalis, Marienthalis ja Gertrudenlustis. Mõned kalatiikidest on säilinud tänaseni, kõige paremini saab neid näha Lõwenruh pargis. Mitmetes suvemõisates tegeldi põllundusega, näiteks Blankenthalis kartuli sordiaretusega.

18. sajandi lõpul tekkis nõudlus erinevate lõbustusasutuste järele, kus seltskond koos saaks käia. Mitmed suvemõisad leidsid oma suuna kõrtse, restorane ja muid taolisi asutusi luues. Tuntuim sellistest oli Wittenhof, kuhu ehitati Cap de bonne Esperence’i (Hea Lootuse Neem) nimeline restoran. Löwenruh’s ja Charlottenthalis korraldati eelkõige suveperioodil mitmesuguseid vabaõhupidusid.

18.-19. sajandi vahetusel läksid tänaste SPAde eelkäijatena moodi veemõnusid pakkuvad asutused. Mitmed lõbustusasutused orienteerusid kiiresti ümber, eelkõige Wittenhof ja Löwenruh. Neis oli nüüd muu hulgas võimalik võtta ravieesmärgil kuumi ja külmi mereveevanne, milleks kasutati väidetavalt tervistavat, kõrge rauasisaldusega vett. Eriti populaarseks muutusid need asutused pärast Napoleoniga peetud sõdu.

Populaarsesse Löwenruh’sse sõitis kesklinnast kindlate vaheaegade tagant lausa spetsiaalne voorimees. 19. sajandi keskel hakkas rohkem esile kerkima Kadriorg, kuhu oli Wittenau suvemõisa rajatud Witte puhkuse- ja suplusasutus, mis hakkas tasapisi Kristiine piirkonna kliente endale võitma. Seda nüüdse Russalka mälestusmärgi lähedal asunud suvituspaika külastasid isegi mitmed keiserliku perekonna liikmed.

Mõnes suvemõisas asutati lisaks tööstusettevõtteid: liimivabrik Charlottenthalis, värvimise ja sitsitrükkimise töökoda Mustjõel, äädika- ja salpeetritööstus Löwenruh’s, moodne lubjapõletusahi Clementinenthalis. Marienbergis rajati 1812. aastal toorsuhkru rafineerimise ja siirupi tootmise töökoda. 19. sajandi keskel hakati tegelema tärklise tootmisega. Sagedasti tegeleti aiasaaduste kasvatamisega.

Kuid Tallinn kasvas pidevalt, eriti hoogsalt tööstusrevolutsiooni ajal 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Sel ajal hakati mitmete suvemõisate territooriume tükeldama ning ehituskruntidena linnakodanikele müüma. Ühe esimesena tabas see saatus Luisenthali, kus kunagisest suvemõisast on säilinud üksnes tänavanimi Luise. Samal perioodil hakkas piir suvemõisate ja uhkete villade vahel hägustuma.

Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati enamike hooned nõukogude ajal. Seejuures pole paljudest neist säilinud ühtegi kujutist, rääkimata mõõdistamisest ja kirjeldamisest. Kõige ehedamal kujul on alles uhked Kadrioru ja Maarjamäe lossid koos aia ja kõrvalhoonetega. Tänane Vabaõhumuuseum on aga rajatud Rocca al Mare ja Liberty suvemõisa maadele. Neist viimase hoonetesse rajatakse vabariigi presidendi residents. Rocca al Mare kõrval elab ka mitu teist mõisa edasi kohanimedes. Neist üks tuntuim kindlasti bürgermeister Jobst Donte poolt 17. sajandi alguses rajatud suvemõis, mida kohalik rahvas eestipäraselt Tondiks kutsuma hakkas.

Üldiselt võib pealinna kunagised suvemõisad jagada aga täna viide rühma:

Suvemõisad, mille asukohta ei ole visuaalselt enam võimalik kindlaks teha. Sellised suvemõisad on näiteks Duborg, Sõjamäe, Estonia ja Erbe.
Suvemõisad, millest on säilinud mõningane hoonestus, kuid haljastusest vaid mõned puud. Sellised on näiteks Wittenhof ja Tiesenhusenite suvemõis.
Suvemõisad, mille hoonestus on hävinud, kuid on säilinud osaliselt haljastust. Sellised on Gloy ja Windeki suvemõisad.
Suvemõisad, mille hoonestus ja haljastus on osaliselt säilinud, kuid olemasolevad hooned pärinevad suvemõisaperioodi lõpust, kui need muudeti tööstuslikel eesmärkidel. Osaliselt võib olla ka tegu vanale vundamendile uute hoonete püstitamisega. Sellised on näiteks Mustjõe, Lindheim, Friedheim ja Carlshof.
Suvemõisad, mille hoonestus on enamuses hävinud, kuid on säilinud enam-vähem terviklik haljastus. Näiteks Löwenruh ja Dunten.

Lisaks suvemõisatele kuulus suur osa tänase Tallinna linna maadest rüütli- ja linnamõisatele. See on aga juba omaette põnev lugu.

pfa
Fotol kunagine Pfaffi suvemõis Narva maantee 81.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Ettevalmistav koolitus kinnisvaramaaklerite kutseeksamiks

21.09.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 13.-16.10.2014 Kinnisvara täiendkoolitus, mis on suunatud maaklerite kutseeksamiks ettevalmistumisele.

Koolitus läbib kõik eksamil käsitletavad olulised teemad majandusvaldkonnast, planeerimisest-ehitamisest ja kindlustusest kuni juriidiliste küsimuste ja maakleritegevust reguleerivate standarditeni.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid on Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Igor Fedotov ja Ruth Tõniste.

Soovitame kõikidel maakleritel enne kutseeksamile minekut enda teadmisi värskendada, sest praktika näitab , et isegi kogemustega tegijad võivad eksamil ilma täiendava meeldetuletuse ja ettevalmistuseta põruda.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub:

13.10.2014 kell 09.00-16.15
14.10.2014 kell 09.00-14.00
15.10.2014 kell 09.00-16.15
16.10.2014 kell 09.00-14.00