Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Tee unistuste karjäär kinnisvaras teoks Kinnisvarakooli abiga

KinnisvarakoolKinnisvarakool pakub põhjalikku ettevalmistust kinnisvaramaakleri tööks. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koosneb koolitustest, mis käsitlevad erinevaid kinnisvarasektori teemasid.

Stardiprogrammiga liitudes võtad osa järgmistest koolitustest:

Kõik koolitustel osalejad saavad pärast õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osalejal on võimalus valida, kas osaleda kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi koolituste läbimise kohta väljastatud tõendid on heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on koostöölepped mitme Eesti juhtiva kinnisvarabürooga, kes on valmis pakkuma töövõimalusi koolitustel osalenutele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nordecon: 2025 first quarter consolidated interim report (unaudited)

NordeconMacroeconomic indicators give reason to believe that the decline in the Estonian construction market has halted and that the market is stabilizing. The Infrastructure segment is also supported this year by the volume of work related to Rail Baltica, while investments by the Transport Administration continue to decrease. In the Buildings segment, some revival can be seen in private sector orders. This stability is also reflected in the group’s results for the first quarter of 2025.

As in previous years, over 90% of the group’s revenue in the first quarter of the year comes from the Buildings segment. Revenue in this segment has decreased by approximately 15% compared to the same period last year, which is also the main reason for the overall decline in the group’s revenue. During the reporting period, the group has signed a significant number of new contracts, but their impact on revenue will be seen over a longer period.

The group’s gross margin was 4.6%, remaining at the same level as in the first quarter of last year. Profit was generated in the Buildings segment, while the Infrastructure segment recorded a loss due to its seasonal nature. The decline in the operating profit margin is affected by the drop in revenue.

As of 31 March 2024, the order book increased by 43%. The volume of the Infrastructure segment has grown significantly, primarily due to contracts signed for the construction of Rail Baltica. The volume of order book in the Buildings segment has remained at the same level.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’000 31 March 2025 31 December 2024
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 7,399 8,195
Trade and other receivables 30,733 29,449
Prepayments 3,165 3,543
Inventories 28,854 28,091
Total current assets 70,151 69,278
Non-current assets
Other investments 77 77
Trade and other receivables 10,770 10,681
Investment property 5,517 5,517
Property, plant and equipment 12,718 13,247
Intangible assets 14,942 14,951
Total non-current assets 44,024 44,473
TOTAL ASSETS 114,175 113,751
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 12,259 12,626
Trade payables 39,773 36,819
Other payables 10,882 10,260
Deferred income 10,446 12,472
Provisions 1,037 1,333
Total current liabilities 74,397 73,510
Non-current liabilities
Borrowings 5,950 5,720,
Trade payables 4,815 5,091
Provisions 2,908 2,826
Total non-current liabilities 13,673 13,637
TOTAL LIABILITIES 88,070 87,147
EQUITY
Share capital 14,379 14,379
Own (treasury) shares (660) (660)
Share premium 635 635
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 3,938 4,034
Retained earnings 4,130 4,746
Total equity attributable to owners of the parent 24,976 25,688
Non-controlling interests 1,129 916
TOTAL EQUITY 26,105 26,604
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 114,175 113,751


Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’000 Q1 2025 Q1 2024 2024
Continuing operations
Revenue 39,355 46,245 223,925
Cost of sales (37,553) (44,107) (207,155)
Gross profit 1,802 2,138 16,770
Marketing and distribution expenses (83) (68) (422)
Administrative expenses (1,546) (1,564) (7,878)
Other operating income 52 26 286
Other operating expenses (34) (146) (695)
Operating profit 191 386 8,061
Finance income 145 137 678
Finance costs (739) (705) (3,011)
Net finance costs (594) (568) (2,333)
Profit (loss) before tax (403) (182) 5,728
Income tax expense 0 0 (563)
Profit (loss) for the period (403) (182) 5,165
Other comprehensive income (expense)
Items that may be reclassified subsequently to
profit or loss
Exchange differences on translating foreign operations (96) 51 248
Total other comprehensive income (expense) (96) 51 248
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME (EXPENSE) (499) (131) 5,413
Profit (loss) attributable to:
– Owners of the parent (616) (593) 3,827
– Non-controlling interests 213 411 1,338
Profit (loss) for the period (403) (182) 5,165
Comprehensive income (expense) attributable to:
– Owners of the parent (712) (542) 4,075
– Non-controlling interests 213 411 1,338
Comprehensive income (expense) for the period (499) (131) 5,413
Earnings per share attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€) (0.02) (0.02) 0.12
Diluted earnings per share (€) (0.02) (0.02) 0.12


Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’000 Q1 2025 Q1 2024
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers 46,622 53,333
Cash paid to suppliers (41,349) (39,940)
VAT paid (1,249) (3,112)
Cash paid to and for employees (3,923) (4,859)
Income tax paid (350) 0
Net cash from (used in) operating activities (249) 5,422
Cash flows from investing activities
Paid for acquisition of property, plant and equipment (35) (21)
Proceeds from sale of property, plant and equipment 207 25
Loans provided (26) (18)
Repayments of loans provided 3 0
Dividends received 0 6
Interest received 12 39
Net cash from investing activities 161 31
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 633 108
Repayments of loans received (406) (633)
Payments of lease principal (633) (555)
Payments of lease interest (68) (92)
Interest paid (209) (186)
Other payments 1 99
Net cash used in financing activities (682) (1,259)
Net cash flow (770) 4,194
Cash and cash equivalents at beginning of period 8,195 11,892
Effect of movements in foreign exchange rates (26) (3)
Change in cash and cash equivalents (770) 4,194
Cash and cash equivalents at end of period 7,399 16,083


Financial review

Financial performance

Nordecon’s gross profit for the first quarter of 2025 was €1,802 thousand (Q1 2024: 2,138 thousand) and gross margin for the period was 4.6% (Q1 2024: 4.6%). The gross margin of the Buildings segment was 7.5%, at the same level as a year earlier, when it was 7.8%. The gross margin of the Infrastructure segment, which in the first quarter is affected by a large share of uncovered fixed costs and made a loss, was negative at (24.6)% (Q1 2024: (30.9)%). The loss of the Infrastructure segment decreased year on year, mainly due to weather conditions that were more favourable for the provision of contractual road maintenance services, and the start of work on the Hagudi–Alu section of the Rail Baltica railway infrastructure in Rapla County.

The group’s administrative expenses for the first quarter of 2025 were €1,546 thousand, at the same level as in the same period last year (Q1 2024: €1,564 thousand). The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) increased year on year, rising to 3.6% (Q1 2024: 3.3%).

The group’s operating profit for the first quarter of 2025 was €191 thousand (Q1 2024: 386 thousand) and EBITDA was €858 thousand (Q1 2024: €1,094 thousand).

The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets. In the first quarter of 2025, the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 1.8% and the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian subsidiaries in euros into the local currency gave rise to an exchange loss of €117 thousand (Q1 2024: an exchange loss of 25 thousand). The Swedish krona strengthened against the euro by around 5.6% and the translation of a loan provided to the Swedish subsidiary in euros into the local currency gave rise to an exchange gain of €41 thousand (Q1 2024: an exchange loss of €5 thousand).

The group ended the period with a net loss of €403 thousand (Q1 2024: a net loss of €182 thousand). The net loss attributable to owners of the parent, Nordecon AS, was €616 thousand (Q1 2024: a net loss of €593 thousand).

Cash flows

Operating activities produced a net cash outflow of €249 thousand in the first quarter of 2025 (Q1 2024: an inflow of €5,422 thousand). The item with the strongest impact on operating cash flow was cash paid to suppliers. The decrease in revenue also reduced cash receipts from customers.

Investing activities resulted in a net cash inflow of €161 thousand (Q 1 2024: an inflow of €31 thousand). Payments made to acquire property, plant and equipment totalled €35 thousand (Q1 2024: €21 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €207 thousand (Q1 2024: €25 thousand). Loans provided amounted to €26 thousand (Q1 2024: €18 thousand), repayments of loans provided totalled €3 thousand (Q1 2024: nil euros) and interest received amounted to €12 thousand (Q1 2024: €39 thousand).

Financing activities generated a net cash outflow of €682 thousand (Q1 2024: an outflow of €1,259 thousand). The items with the strongest impact on financing cash flows were repayments of loans received and lease payments, which amounted to €406 thousand and €633 thousand, respectively (Q1 2024: €633 thousand and €555 thousand, respectively). Proceeds from loans received amounted to €633 thousand (Q1 2024: €108 thousand) and interest payments totalled €277 thousand (Q1 2024: €278 thousand).

The group’s cash and cash equivalents at 31 March 2025 amounted to €7,399 thousand (31 March 2024: €16,083 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio Q1 2025 Q1 2024 Q1 2023 2024
Revenue (€’000) 39,355 46,245 33,549 223,925
Revenue change (14.9)% 37.8% (24.7)% 20.1%
Net profit (loss) (€’000) (403) (182) (1,674) 5,165
Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000) (616) (593) (1,874) 3,827
Weighted average number of shares 31,528,585 31,528,585 31,528,585 31,528,585
Earnings per share (€) (0.02) (0.02) (0.06) 0.12
Administrative expenses to revenue 3.9% 3.4% 4.7% 3.5%
Administrative expenses to revenue (rolling) 3.6% 3.3% 2.9% 3.5%
EBITDA (€’000) 858 1,094 155 11,025
EBITDA margin 2.2% 2.4% 0.5% 4.9%
Gross margin 4.6% 4.6% 2.9% 7.5%
Operating margin 0.5% 0.8% (1.9)% 3.6%
Operating margin excluding gain on non-current asset sales 0.4% 0.8% (2.2)% 3.5%
Net margin (1.0)% (0.4)% (5.0)% 2.3%
Return on invested capital (0.5)% 0.1% (2.4)% 15.6%
Return on equity (1.5)% (0.8)% (6.4)% 21.0%
Equity ratio 22.9% 19.1% 19.5% 23.4%
Return on assets (0.4)% (0.2)% (1.3)% 4.4%
Gearing 24.4% 4.4% 35.6% 22.6%
Current ratio 0.94 0.85 0.85 0.94
31 March 2025 31 March 2024 31 March 2023 31 Dec 2024
Order book (€’000) 283,548 198,737 148,302 209,489


Performance by geographical market

Revenue generated outside Estonia, in Ukraine, accounted for approximately 2% of the group’s total revenue in the first quarter of 2025. In Ukraine, we continue to provide services under the contracts signed in 2023 for the reconstruction of substations and installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk oblasts, where work is taking longer than originally planned and depends on the consumption needs of the country’s energy system. We are also reconstructing a building in Ovruch, Zhytomyr oblast, into an apartment complex for internally displaced persons. No revenue was generated in Sweden, as Nordecon had no construction contracts in progress in the Swedish market.

Q1 2025 Q1 2024 Q1 2023 2024
Estonia 98% 99% 98% 98%
Ukraine 2% 1% 0% 2%
Finland 2%


Performance by business line

Segment revenues

We strive to maintain a balance between the revenues of our two main operating segments (Buildings and Infrastructure) as far as market developments allow, as this helps diversify risks and provides better opportunities to continue construction activities in more challenging market conditions, where volumes in one subsegment decline sharply while volumes in another subsegment start to grow more rapidly.

The group’s revenue for the first quarter of 2025 was €39,355 thousand, approximately 15% lower than in the first quarter of 2024, when revenue amounted to €46,245 thousand. The Buildings segment generated revenue of €36,584 thousand and the Infrastructure segment revenue of €2,766 thousand. The corresponding figures for the first quarter of 2024 were €43,408 thousand and €2,808 thousand. Revenue generated by the Buildings segment decreased by 16% and revenue generated by the Infrastructure segment decreased by 1.5%. The revenue decline in the first quarter was expected. Although the group secured a significant volume of new contracts during the reporting period, these will have an impact on revenue over a longer period.

Revenue by operating segment Q1 2025 Q1 2024 Q1 2023 2024
Buildings 93% 94% 92% 84%
Infrastructure 7% 6% 8% 16%


Subsegment revenues

In the first quarter of 2025, most of the revenue generated by the Buildings segment came from the public buildings and commercial buildings subsegments, with the contribution from commercial buildings at its highest level in recent years. While revenue from commercial buildings increased by 36% year on year, revenue from public buildings decreased at a similar rate. Revenue from the apartment buildings subsegment declined – there were no major projects in progress and revenue from own property development was not significant during the period.

The largest projects in the public buildings subsegment were the design and construction of a new study and sports building for the Saku Upper Secondary School near Tallinn, the design and construction of a study building for the Centre for Defence Investment on the Raadi campus in Tartu and the construction of Loodusmaja (Nature Hub) in Tallinn.

The largest projects in the commercial buildings subsegment were the construction of the LEED Gold compliant Golden Gate office building at Ahtri 6 in Tallinn, a commercial building at Väike-Turu 7 in Tartu, the LEED Gold compliant Uusküla spa hotel on the northern shore of Lake Peipus in Alutaguse rural municipality and Lidl stores in Võru and Viljandi.

Revenue from own development activities, which is included in the apartment buildings subsegment, amounted to €6 thousand (Q1 2024: €3,952 thousand). We continued to build phase 1 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) and the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district in Tartu (https://tammelinn.ee). Both development projects will be completed in the first half of 2025. In carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

Buildings segment Q1 2025 Q1 2024 Q1 2023 2024
Public buildings 52% 67% 43% 70%
Commercial buildings 46% 19% 25% 21%
Apartment buildings 1% 14% 22% 6%
Industrial and warehouse facilities 1% 0% 10% 3%

The largest revenue contributor in the Infrastructure segment is still the road construction and maintenance subsegment, whose revenue decreased by around 17% compared to the same period last year. A major share of the subsegment’s revenue came from the construction of the Hagudi–Alu section of stage III of the Rail Baltica Rapla County main line railway infrastructure and the provision of road maintenance services in Järva County. Most of the other engineering revenue resulted from the construction of a platform area for Class E aircraft at Tallinn Airport.

Infrastructure segment Q1 2025 Q1 2024 Q1 2023 2024
Road construction and maintenance 77% 83% 61% 90%
Other engineering 23% 17% 33% 10%
Environmental engineering 0% 0% 6% 0%


Order book

The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €283,548 thousand at 31 March 2025, reflecting an increase of approximately 43% year on year. In the first quarter of 2025, we signed new contracts for €111,276 thousand (Q1 2024: €17,617 thousand). After the reporting date, we have signed new contracts for €17 474 thousand.

31 March 2025 31 March 2024 31 March 2023 31 Dec 2024
Order book (€’000) 283,548 198,737 148,302 209,489

At 31 March 2025, the Buildings segment accounted for 66% and the Infrastructure segment for 34% of the group’s order book (31 March 2024: 93% and 7%, respectively). Compared to 31 March 2024, the order book of the Buildings segment has remained stable, while the order book of the Infrastructure segment has increased significantly, driven by the Rail Baltica contracts. The Rail Baltica projects support the order book of the Infrastructure segment in a situation where investment by the Transport Administration is declining year by year. The volume of public investment in the order book of the Buildings segment has also decreased. There is some activity at the local government level and private investment is picking up.

Major contracts secured in the reporting period include:

  • Construction of a spa hotel and a swimming complex in Viljandi with an approximate cost of €30,000 thousand.
  • Construction of Punamütsike Kindergarten in Võru with an approximate cost of €6,370 thousand.
  • Construction of the Selja–Tootsi section of stage I of the Rail Baltica Pärnu County main line railway infrastructure with an approximate cost of €62,300 thousand.
  • Design and construction of a barracks at the Tapa Army Base for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €5,300 thousand.
  • Design and construction of a building facility for the Estonian Centre for Defence Investment in Harju County with an approximate cost of €3,700 thousand.

Based on the size of the order book and its distribution over the years, as well as the general outlook for the economy and the construction market, the group’s management expects business volumes in 2025 to remain broadly at the same level as in 2024. In a highly competitive environment, we have avoided taking unjustified risks that could materialise during the contract execution phase and adversely affect the group’s results. The main focus is on managing fixed costs, increasing productivity and effectively executing pre-construction and design activities to leverage our professional competitive advantages.

People

Employees and staff costs

The group’s average number of employees in the first quarter of 2025 was 411, including 263 engineers and technical professionals (ETP). Compared to the same period last year, the number of employees decreased by around 3%.

Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):

Q1 2025 Q1 2024 Q1 2023 2024
ETP 263 281 392 283
Workers 148 142 192 152
Total average 411 423 584 435

The group’s staff costs for the first quarter of 2025, including all taxes, were €4,795 thousand compared with €3,939 thousand in the first quarter of 2024. Staff costs increased by 22% due to a salary increase.

In the first quarter of 2025, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €50 thousand and the related social security charges amounted to €17 thousand (Q1 2024: €50 thousand and €17 thousand, respectively).

The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €139 thousand and the related social security charges amounted to €46 thousand (Q1 2024: €130 thousand and €43 thousand, respectively).

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:

Q1 2025 Q1 2024 Q1 2023 2024
Nominal labour productivity (rolling), (€’000) 501.8 535.4 472.3 514.3
Change against the comparative period, % (6.3)% 13.4% 4.5% 3.0%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) 8.7 11.1 11.0 9.3
Change against the comparative period, % (21.8)% 0.5% (9.8)% (9.7)%

In the first quarter of 2025, the group’s nominal labour productivity and labour cost efficiency decreased compared to the same period last year. Nominal labour productivity decreased due to the decline in revenue and nominal labour cost efficiency decreased due to the decline in revenue as well as the growth in staff costs.

Nordecon_Interim_report_Q1_2025

NCN investor presentation Q1_2025

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas üürnikku saab rikkumise korral trahvida?

Kui varasemalt ei saanud eluruumi üürilepingu korral üürnikku suhtes leppetrahvi rakendada, siis alates 2021. aasta seadusemuudatusega on see lubatud, küll aga teatud piirangutega.

Nii nagu sõna ´leppetrahv´ tähendab, on tegemist leppega ehk selles tuleb lepingu sõlmimisel üürnikuga kokku leppima. Kuid leppetrahvi rahasummana ei saa kokku leppida, kuna see on seadusega piiratud. Samuti ei saa leppetrahvi nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral, kus saab nõuda viivist.

Leppetrahvi suurus ühe rikkumise kohta kuus ei või ületa 10% üüri, kõrvalkulude ja hoone korrashoiu- ja parenduskulude summast. Kui rikkumisi on rohkem kui üks, siis maksimaalne trahvimäär on 20% kuus.

Rikkumine, mille puhul leppetrahvi maksmises kokku lepitakse, peab olema täpselt kindlaks määratud mitte abstraktne, mis tekitaks mittevajalike vaidlusi. Näiteks koduloomade pidamise keelu eiramine, eluruumis suitsetamine, öörahu rikkumine jms.

PS. Öörahu kehtib kella 22st kuni kella 6ni ning puhkepäevale eelneval ööl kella 00st kuni kella 07ni. Öörahu ei kehti ööl vastu 1. jaanuari ning ööl vastu 25. veebruari ja 24. juunit.

Kui üürnik on kokkulepet rikkunud ning tekib alus ja soov leppetrahvi nõuda, tuleb sellest üürnikule koheselt teada anda, vastasel juhul kaotab üürileandja leppetrahvi nõudeõiguse. Ja leppetrahvi ei saa tasaarvestada tagatisrahaga, see on omaette nõue.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: aprill 2025

Arco VaraKorteritehingute arv on Eestis püsivalt suurenenud 8 kuud järjest

Käesoleva aasta aprillis tehti Eesti korteriturul kokku 1768 ostu-müügitehingut, mida oli 5,6% rohkem kui märtsis ning omakorda 1,4% enam kui 2024. aasta samal perioodil. Võrreldes aastatagusega on nüüdseks tehingute arv suurenenud juba püsivalt 8 kuud järjest, viidates majanduslanguse tsüklist väljumise taustal elamispindade turu üsna märkimisväärsele paranemisele. Tehingute arv on hiljaaegu suurenenud nii järelturul kui ka uute korterite lõikes, mille juures statistiliselt on uute korterite tehingute arvu kasvu tõttu muutunud ka hinnadünaamika taas piirkonniti volatiilsemaks.

Tehtud korteritehingute lõikes kujunes Eestis mediaankeskmiseks hinnatasemeks tänavu aprillis 2162 €/m2, mida oli küll 2,1% võrra vähem kui eelneval kuul, kuid siiski 5,2% rohkem kui aasta tagasi aprillis. Kui vaadata tehtud tehinguid struktuurselt, on märgata, et ligikaudu 2024. aasta lõpust või ka 2025. aasta algusest on tüüpkorterite ehk peamiselt nõukogudeaegse elamufondi osas alanud taaskordne hinnatõusu tsükkel. Senine hindade kasv on siiski veel suhteliselt mõõdukas, kuid Tallinna eestvedamisel on täheldada, et nii uute kui ka järelturu korterite pakkumishinnad peegeldavad kiirenenud hindade kasvu just möödunud aasta sügisesest perioodist alates. Viimase tõttu võib omakorda eeldada, et teatava ajalise viitega muutub ka tehinguhindade tõus turul laiapõhjalisemaks ning seda arvatavalt 2025. aasta II poolest, kui pakkumismaht asub hooajaliselt taas taanduma ja laenuraha hind paralleelselt täiendavalt odavneb.

2025. aasta esimestel kuudel on korteriturul küll müügipakkumine ootuspäraselt taas hooajaliselt suurenenud, kuid muutused võrreldes aastatagusega on eeskätt järelturul jäänud üha piiratumaks. Mitmetes Eesti piirkondades on hetkel pakkumismahu kasvu hoidnud suuresti pelgalt uute korterite pakkumiste arvu suurenemine, samaaegselt kui näiteks Tallinnas ja Tartus on järelturupakkumine aastatagusest tipptasemest hetkel selgelt allpool. Uute korterite pakkumishindade kasv on paralleelselt olnud aga kordades kiirem kui järelturukorterite puhul, viidates jätkuvalt kehva elamispinna kättesaadavuse trendi püsimisele ning olukorrale, kus järelturukorterid on enamikele turuosalistele tunduvalt atraktiivsemad kui täiesti uued korterid. Et uute korterite müüginumbrid paraneks, peaks sellele aga eelnema tugevam järelturukorterite hinnatõus ning müügipakkumiste märgatav vähenemine just aastatel 2020 – 2023 ehitatud korterite osas, mis on veel kvaliteedilt täiesti uute korteritega üsna sarnased.

Pakkumist on turul endiselt võrdlemisi laialdasel määral, kuid järelturul mõnevõrra vähenenud pakkumiste arvu juures on siiski juba täheldada esmaseid viiteid pakkumismahu struktuursest defitsiidist, kus teatud tüüpi spetsiifilisemaid tooteid napib. Eriti selgelt on seda märgata Eesti väikelinnade puhul, kus väga hea siseviimistluse seisukorraga kortereid on kuni 15 000 elanikuga linnades jätkuvalt optimaalsest väiksemal hulgal. Selliste varade puhul on taas sagenema asunud ka olukorrad, kus kinnisvara hindamise taustal ei tule varade hinnatud turuväärtus ostja ja müüja vahel kokkulepitud müügihinna tasemele, viidates ehk esmastele tarbijakäitumises avaldunud optimistlikematele muutustele, mis avaldusid ajaloolist paralleeli tõmmates sarnaselt ka aastatel 2014 – 2016. Taoliste toodete nappus turul viitab olukorrale, kus nn flippijatel on turul hetkel realiseerimata võimalusi.

Üksikelamute turg on liikunud korterituruga võrdlemisi sarnases rütmis

Üksikelamute turg on paralleelselt olnud samuti võrdlemisi aktiivne, mille juures ka seal on küll müügipakkumine üleüldiselt Eestis üsnagi ulatuslik, kuid pakkumise osas on asunud esinema samuti struktuurseid puudusi ning seda ka Harju maakonnas. Tallinna vahetus lähiümbruses on ehituslikult uuemate (ehitatud 2010. a. või kaasaegsemad) üksikelamute osas müügipakkumine võrdlemisi laialdane just 5- ja enamatoaliste majade puhul, millede likviidsus on tiheda konkurentsi tõttu suhteliselt kesine, samaaegselt kui 3- või ka 4-toaliste analoogsete varade puhul on pakkumine tunduvalt mõõdukam ja potentsiaalseid ostjaid turul laialdasemalt.

Eesti olemasolev demograafiline olukord soodustab leibkondade keskmist suurust vähenema, mille juures negatiivse iibega ja vananeva elanikkonnaga keskkonnas on 6- või enamatoaliste üksikelamute müük kõige enam raskendatud. Kui turul keskmiselt on Eestis hetkel müügipakkumisel ligi 11 kuu elamutehingute müügi jagu üksikelamuid, mida võib pidada võrdlemisi optimaalseks, siis tavapärasest oluliselt suuremate majade (nt üle 350 m2 suletud netopinnaga) puhul on piirkonniti müügipakkumise nn neelduvuse periood kohati üle 3 aastase müügitehingute mahu jagu. Taoline probleem ei puuduta ainult ääremaastuvaid piirkondi vaid see esineb ka Tallinnas, kus näiteks vähemalt 1 miljoni eurose pakkumishinnaga üksikelamuid on hetkel Tallinnas pakkumisel ligi 2-aastase tehingute mahu jagu. Turule on toodud liialt palju ebafunktsionaalset vara, millele sobilikku kasutust või ka kasutajat on võrdlemisi keeruline leida.

Käesoleva aasta aprillis tehti Eestis eluhoonetega hoonestatud maadega kokku 439 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliselt küll 16% enam kui märtsis, kuid siiski napilt 0,2% vähem kui 2024. aasta aprillis. Turuaktiivsuse kasv püsis eelnevalt sarnaselt korteriturule samuti 7 kuud järjest, kuid aprillis edasine kasvutempo üha kõrgema võrdlusbaasi taustal taas rauges. Tehtud ostu-müügitehingute juures kujunes Eestis aritmeetiliseks keskmiseks elamutehingu hinnaks 154 600 eurot, mida oli 6,7% vähem kui märtsis, kuid koguni 19% rohkem kui 2024. aasta neljandal kuul.

Viimaste kuude vältel on keskmise üksikelamu tehinguhind üsnagi püsivalt ja jõuliselt tõusnud, mille taga on olnud hiljutistel aastatel esinenud laialdane üksikelamute ehitusaktiivsus, mis on ehituslikult uuemate elamute osakaalu tehtud tehingutes märkimisväärselt suurendanud. Laulva revolutsiooni perioodil sündinud isikud on üha märgatavamalt siirdunud korteriturult üksik-, paaris- või ka ridaelamute turule, mille juures üksikelamute turul algas tänaseks möödunud langustsüklist taastumine ka seetõttu mõnevõrra varasemalt kui korteriturul. Lähituleviku vaates võib eeldada, et laulva revolutsiooni põlvkonna tugev domineerimine elamuturul püsib, kuid ka siinkohal on tegemist pikemas perspektiivis hääbuvate omadustega nõudlusega. Viimast jällegi Eesti demograafiliste tegurite tõttu, kus 1990ndate kui ka tänane madal sündimus takistab taasalanud kasvutsükli vältel edasist võimalikku kasvutempot.

Tarbijakindlus kinnisvaratehinguid teha on jätkuvalt nõrk

Tarbijakindlus on küll jätkuvalt äärmiselt nõrk, kuid ettevõtjate kindlustunne on asunud üheskoos suurenema asunud ekspordiga taas paranema ning see on väljendunud ka suurenenud laenutagatiste hindamisteenuse järgses nõudluse kasvus ja suurenenud laenutaotluste arvu osas. 2024. aastal võis selgelt täheldada ka ettevõtete suurenenud investeeringuid maasse ja ehitistesse. Juhul, kui ettevõtete käekäik lähitulevikus jätkuvalt paraneb, jõuab vastav positiivne trend teatava ajalise viitega eeskätt läbi tööturuga seotud muutuste teoreetiliselt ka lõpptarbijateni. Tänane laenuraha hind on ligi 2%lise 6-kuu Euribori näitel juba pikaajalise keskmisega võrreldes võrdlemisi optimaalne tase, mille juures elamispindade turu võimalikku kasvu takistavad pigem muud tarbijakindlusega seotud asjaolud.

Laenuturuga seotud asjaolusid ei saa seega enam niivõrd pidada kinnisvaraturu arenguid takistavaks teguriks, vähemalt mitte koduostu kontekstis. Küll aga saab sellest kui probleemist endiselt rääkida kinnisvarainvesteeringute puhul, kus üüritootlused on Tallinna eestvedamisel jätkuvalt liialt madalad (Tallinnas keskmiselt ~ 4,6% ja Tartus ~ 5,2%), et kinnisvarainvesteeringuid finantsmajanduslikult otstarbekaks pidada. Tänases turukeskkonnas on selgelt atraktiivsemaid investeerimistooteid kasvõi kohalikul börsil, kus dividendiaktsiad või ka võlakirjad võimaldavad teenida oluliselt kõrgemat tootlust. Arvestades, kui suures ulatuses on hiljaaegu Balti börsidel võlakirjaemissioone nii avalikult kui ka mitteavalikult läbi viidud ning milliste summadega sealkohal tegemist on, siis teatavas võtmes on see kindlasti olnud vähemalt osaliselt kapital, mis on jäänud siinsele kinnisvaraturule sisenemata ning seda nii elamis- kui ka äripindade puhul.

2025. aasta edasistel kuudel jätkab laenuraha hind veel omakorda taandumist, mille juures finantsturud ootavad hetkeseisuga 6-kuu Euribori taandumist aasta lõpuks ligi 1,7% tasemele. Taolised prognoosid on käitunud aga hiljaaegu võrdlemisi volatiilselt, mille juures globaalselt on makromajanduslik taustsüsteem endiselt ebaselgetel alustel ning lähitulevikus võivad nii mõnedki prognoosid taaskordselt kardinaalselt muutuda. Eesti kohalike krediidiasutuste strateegiaid vaadates siiski paralleelselt näib, et pankade kasvuambitsioonid on laialdased, mille juures uute klientide saamiseks tuleb eeskätt teha laenumarginaalide osas soodustusi, mis omakorda viitab lähituleviku osas laenutoodete odavnemisele, toetades seeläbi ka kinnisvaraturu aktiivsust ja võimalikku hinnatasemete eelolevat tõusu.

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2025

Allikas: Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ statistika

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tartu: Holmi kvartalile otsitakse planeeringuvõistlusega terviklahendust

Käimas on Emajõe ääres asuva Holmi kvartali planeeringuvõistlus, et luua sellele alale kvaliteetne ruumiline terviklahendus. Planeeringuvõistluse osalejate ettepanekul pikendati pakkumuse esitamise tähtaega – porftooliod tuleb esitada hiljemalt 20. mail 2025 kell 15.00.

Planeeringuvõistluse eesmärk on kavandada Holmi kvartalisse atraktiivne linnaruum koos mitmeotstarbelise uushoonestusega, mille hulgas on nii ühiskondlikke kui ka äri- ja eluhooneid.

Planeeringuvõistlus toimub eelvalikuga võistluse formaadis. Esimese etapis esitavad osalejad portfoolio oma seni tehtud analoogsete töödega. Portfooliote põhjal valib žürii välja kuni kolm osalejat, kes saavad võistluse teises etapis pakkuda Holmi kvartalile ruumiline eskiis.

Kolme töö seast valib žürii parima lahenduse. Planeeringuvõistluse võitjaga sõlmitakse leping Holmi kvartalile detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringu algatas linnavalitsus 2024. aasta sügisel.

Planeeringuvõistluse auhinnafond on 22 500 eurot. Esimese etapi portfooliod tuleb esitada hiljemalt 20. maiks 2025. Võitja kuulutatakse välja augustis 2025. Võistlus toimub Riigihangete registris.

Holmi kvartal on ligikaudu kolme hektari suurune ala Ülejõe linnosas, täpsemalt Narva maantee, Emajõe ja Raatuse tänava kergliiklustee vahel. Kvartal asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja oli ajalooliselt hoonestatud, kuid hooned hävisid teise maailmasõja ajal.

Tartu linna üldplaneering näeb ette Holmi kvartali taashoonestamise. Ala on jaotatud kaheksa krundi vahel, millel on seitse erinevat omanikku.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nõuanded üüriinvestoritele: osta, hoida või müüa – 05.2025

Tõnu ToomparkÜürituru arengud on segased. Üüripakkumiste  arv on olulisel määral aasta alguse tipust allapoole tulnud. Üürihinnad aga vinduvad endiselt madalal tasemel, mis tähendab nõrka tootlusemäära.

  • Kas üüriinvestori jaoks on tegemist ostusignaaliga, mis näitab, et kohe-kohe hakkab paremaks minema ja tuleb teha uusi üüriinvesteeringuid?
  • Või on mõistlik istuda kätel ja jälgida mängu, et lasta asjadel areneda?
  • Äkki on mõistlik üüriportfelli osaliselt või täielikult müüma asuda, et paigutada kapital tootvamatesse instrumentidesse?

Hoian üüriturul silma peal. Kogun kokku numbreid, kasutan avalikke statistikakanaleid. Infot kombineerides moodustub terviklik pilt nii lühematest kui pikematest trendidest.

Räägime. Oskan nõu anda. Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Sind aitab Kinnisvarakool, kui eelistad elamispindade ja/või üürivaldkonnaga seonduvaid koolitusi:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

SEB majandusprognoos: muutuste aeg majanduses

Maailmamajanduse kiiremale kasvule pandud ootused on taas põrmustatud

2025. aasta algas maailmamajanduse jaoks üsna lootusrikkalt – suuremad kriisid näisid olevat ületatud, inflatsioon oli taandunud ja intressid tegemas kiiret käiku allapoole. USA ootamatud sammud välis- ja kaubanduspoliitikas on need lootused aga kiirelt põrmustanud. Sellest tekkinud üldine ebakindlus on tekitanud suure languse finantsturgudel, nõrgendanud dollari positsiooni ja muutnud nii ettevõtted kui majapidamised ebakindlaks kulutuste ja investeeringute tegemisel.

Suurim kaotaja on USA

SEB hinnangul on kaubandussõja suurimaks kaotajaks USA ise, kelle SKP prognoosi oleme nende muutuste valguses kärpinud varasemaga võrreldes enam kui poole võrra varem oodatust madalamaks. Otseste tollitariifide mõju ei ole seejuures peamine. USA suurimaks probleemiks on usalduse kadumine, seda mitte ainult kaubanduspartnerite, vaid ka finantsturgude ja riigi enda kodanike silmis. Reaalsuses kajastub see tegemata jäänud investeeringutes, kallimas laenu- ja omakapitali hinnas ja madalamates kulutustes. Usalduse tagasi võitmiseks ei piisa tollitariifide kaotamisest, vaid radikaalset muutust poliitikas, mida Trumpi ametiajal ilmselt ei sünni. SEB prognoosi põhjal piirdub varasema 2,8% asemel USA majanduskasv tänavu kõigest 1%ga ja ei ole sellest oluliselt kõrgem ka 2026. aastal.

Kaubandussõjas kaotab ka Hiina, kuid negatiivne mõju SKP-le on USA kaotusest umbes poole väiksem. Keskpikas plaanis on Hiinal võimalik müüa rohkem teistele turgudele ja kompenseerida kaotusi ka siseturu elavdamise teel. Hiina 5% majanduskasvu eesmärgi täitmine praeguses keskkonnas küll ei õnnestu ja SKP tõus piirdub sel aastal 4,2%ga.

Euroopale on vastutuuled maailmakaubanduses andnud uut indu

Euroopa kaotused kaubandussõjas piirduvad vaid mõne kümnendikuga SKP kasvust. Euroala riikide sõltuvus USA turust ei ole väike, kuid oluliselt madalam mitmete Aasia riikide, sh Hiina omast. Positiivse poole pealt on Euroopa suurim majandus Saksamaa loobunud eelarvepuudujäägile seatud piirangust ja käivitanud triljoni euro suuruse investeeringutepaketi infrastruktuuri ja kaitsevõime tugevdamisse. Seda protsessi toetab alanev inflatsioon ja intressimäärad – SEB prognoosi põhjal langeb Euroopa Keskpanga hoiuseintress juba selle aasta teises pooles 1,5%ni, tuues kaasa oluliselt soodsamad laenuintressid. Äraspidiselt võib poliitiline ebakindlus investeeringutele hoopis positiivselt mõjuda – kapitali on Euroopas alati jagunud, kuid see on otsinud kiiremat kasvu USAs ja Aasias. Uutes oludes tundub mõistlikum teha investeeringuid kodule lähemal. Kiirema majanduskasvu saavutamine võtab sellegipoolest aega: 2025. aastal kasvab Euroala SKP kõigest 1%, 2026. aastal 1,2%.

Eesti majandus paraneb kõige kiuste

Hoolimata negatiivsetest uudistest välispoliitikas, kaubandussõjast ja maksutõusudest on Eesti majandus pärast pea kolm aastat väldanud langust nüüd taas kindlalt kasvu teel. Kosumas on nii tööstustoodang, jaemüük, kinnisvaraturg kui ettevõtete investeeringud. Tõsi – see kasv ei ole kiire. SEB prognoosi põhjal kasvab Eesti majandus tänavu napi 1,8% jagu. Peamiseks takistuseks kasvu teel on sisemajandus. Majapidamiste tarbimist piiravad nii maksutõusud, inflatsioon kui suur ebakindlus tuleviku osas. Teisalt püsib tööhõive väga kõrgel tasemel ja palgad kasvavad endiselt. Ühel hetkel majandus kõrgema maksumääraga kohaneb ja positiivsemate majandusuudiste valguses taastub ehk ka inimeste usk helgemasse tulevikku. Tõehetk ootab eksportivat tööstust. Madala võrdlusbaasi pealt on suuri kasvunumbreid lihtne näidata, ent kiire palgatõus on meie hinnapõhise konkurentsivõime välisturgudel lihvinud juba väga õhukeseks. Järgmise käigu andmine ekspordi kasvule eeldab ettevõtetelt suuri jõupingutusi, kõigi jaoks ei pruugi see olla jõukohane. Õnneks aitab meid siinsete tehnoloogiaettevõtete jätkuv esiletõus, mille najal ootame järgmiseks aastaks juba 3% lähedale küündivat majanduskasvu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Luminori uuring: millise Balti riigi elanikud on oma koduga kõige rohkem rahul?

Luminor BankEestlased tunnevad end oma kodus üldiselt hästi, kuid Balti riikide võrdluses paistavad kõige enam rahulolevatena silma hoopis leedukad. Mis võiks sellise erinevuse taga olla? Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas toob välja ühe huvitava eripära Leedu kinnisvaraturul, mis võib rahulolutunnet omal moel mõjutada.

Norstati Baltikumiülese uuringu järgi on oma koduga rahul 76% Eesti inimestest. See on küll kõrgem näitaja kui Lätis, kus 72% vastanutest on oma eluasemega rahul, kuid madalam kui Leedus, kus rahulolevate inimeste osakaal ulatub koguni 81%-ni.

„Eestlaste ja lätlaste jaoks on kodu puhul kõige olulisemad omadused piisav tubade arv ning energiatõhusus. Leedukate jaoks on samuti tähtis tubade arv, kuid teise olulise tegurina tõsteti esile kodu planeeringut, mida mainiti poole sagedamini kui Eestis ja Lätis,“ ütles Kikas.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht selgitas, et kuna Kaunases ja Vilniuses on kinnisvarahinnad sarnasel tasemel Tallinnaga, kuid netopalk pisut väiksem, on kinnisvara Leedus mõnevõrra kättesaamatum. Seetõttu on levinud praktika osta korter nn musta karbina ning teha ise ka elektri- ja santehnilised tööd. „Kui kõik on tehtud oma maitse järgi ja sellesse on panustatud oma aega, siis võibki lõpptulemus olla rahuldustpakkuvam,“ ütles Kikas. Seevastu Eestis ostetakse uus korter reeglina võtmed kätte kujul, mis tähendab, et sinna saab sisuliselt kohe sisse kolida, ehkki siseviimistlus ei pruugi täielikult peegeldada ostja isiklikke eelistusi.

Tema sõnul on kolmest Balti riigist kõige soodsamad kinnisvara hinnad Lätis – näiteks Riias on kinnisvara ruutmeetrihinnad Tallinnaga võrreldes ligi kaks korda soodsamad, kuid siiski on lätlased naabritega võrreldes oma kodudega vähem rahul.

„Kui võrrelda Baltikumi pealinnu, siis viimase viie aasta jooksul on Riias ehitatud kõige vähem uusarendusi. Samas nüüd on see pöördunud ja lähiaastatel on just sinna planeeritud järjest rohkem uusi hooneid. Inimestele meeldib elada värsketel pindadel ning nii Läti kui ka Eesti elanike jaoks on üks olulisemaid tegureid kodu energiatõhusus, mis on tavaliselt uutes hoonetes parem kui vanades. See loob eeldused, et ka lätlaste rahulolu oma kodudega võib peagi suureneda,“ sõnas ta.

Luminori tellitud uuringu viis märtsis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales igast Balti riigist 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Töötlev tööstus alustas kevadet kasvutrendil – märtsis tootmismaht mullusest suurem

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peeki sõnul näitasid Eesti töötleva tööstuse ettevõtted märtsis tugevat tegutsemist, tootes ligi 4 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Osaliselt toetas kasvu suurem tööpäevade arv, kuid ka kalendaarselt korrigeeritud näitajad viitavad jätkuvale kasvule – tootmismahud suurenesid enam kui 1 protsendi võrra, mis on kooskõlas viimaste kuude positiivse arenguga.

Olulise tõusutrendina paistis märtsis silma siseturu müük, mis kasvas kiiremini kui eksport. Koduturu elavnemisse andsid panuse mitmed tööstusharud – eriti puidutööstus, ehitusmaterjalide tootjad ning toiduainetööstus. Kuigi osa müügitulu kasvust tulenes hinnatõusust, näitab stabiilne siseturu nõudlus majanduse sisemist tugevust. Samal ajal püsib eksport endiselt töötleva tööstuse peamise kasvuvedurina, moodustades ligi kaks kolmandikku kogu müügist.

Optimismiks annab põhjust ka mahu kasv energiamahukates tootmisvaldkondades nagu paberi tootmine, mille sisendhindadest üle 20 protsendi moodustab elekter. Paberitööstuses kasvas toodang aastaga tervelt viiendiku võrra ning jõudis viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Transpordivahendite tootmises – sealhulgas laevade, paatide ja ujuvkonstruktsioonide valmistamises – oli kasv veelgi märkimisväärsem, ulatudes ligi 70 protsendini. Ehkki see valdkond on tellimuste-põhise iseloomu tõttu kuust-kuusse muutlik, näitab selline kasv tugevat konkurentsivõimet.

Tootmismahud suurenesid enamikus tööstusharudes. Lisaks eelnimetatud sektoritele kasvas kiiresti tootmine elektriseadmete, mööbli, kummi- ja plastitoodete ning farmaatsiatoodete sektorites, kus kasv ületas 10 protsenti. Kuigi mõnes üksikus valdkonnas – näiteks mootorsõidukite, masinate ja keemiatoodete tootmises – esines tagasihoidlikku langust, püsis üleüldine trend selgelt positiivne. Puidutööstuses täheldatud ajutine langus näiteks puidugraanulite osas ei varjuta tõsiasja, et mitmete puittoodete – nagu saematerjal, vineer, spoon ja liimpuit – tootmine on aasta võrdluses suurenenud.

Tulevikku vaatavad ettevõtted mõõduka optimismiga. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal püsis aprillis tööstusettevõtete kindlustunne rahuldaval tasemel ning paljud tootjad ootavad järgnevatel kuudel tootmismahtude kasvu. Kuigi nõudlus on jätkuvalt väljakutse, on selle mõju võrreldes varasemate kuudega vähenenud.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa: Tänavatasandi äripinnad: kas rohkem on uhkem?

Viimasel ajal räägitakse palju büroopindade kasvavast vakantsusest, kuid on teinegi probleemne segment: tänavatasandi äripinnad. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Ärikinnisvara maakler Aira Veelmaa.

Esmapilgul võib jääda mulje, et sellistest pindadest on pigem puudus, sest neid sageli otsitakse. Ent siin on oluline „aga“: nõudlus keskendub pindadele, mis asuvad rahvarohketel tänavatel, on hästi nähtavad ja ligipääsetavad ning mugavate parkimisvõimalustega. Sellistele tingimustele vastavaid pindu leidub vaid kesklinnas ja mõnel suuremal tänaval, seega on neid vähe ning need vabanevad harva, sest suurepärasest asukohast üldjuhul ei lahkuta. Kui äripind asub küll kesklinnas, kuid pole piisavalt nähtavas kohas või on ligipääs ebamugav, muutub selle „tööle saamine“ märksa keerulisemaks. Sellistel pindadel vahetuvad üürnikud sageli. Veelgi keerulisem on olukord kesklinnast eemal, kus uued ja ilusad äripinnad võivad jääda pikaks ajaks tühjaks – lihtsalt pole piisavalt huvilisi.

Uute elukvartalite arendusega lisandub turule pidevalt hulk äripindu, sest peaaegu igas hoones on need ette nähtud. Tulemuseks on olukord, kus pakkumine ületab nõudlust märkimisväärselt. Isegi atraktiivsetes ja hea asukohaga uutes elu- ja ärikvartalites on äripindade täitmine üsna keeruline, rääkimata vähem hinnatud piirkondadest. Kesklinnast eemal on ettevõtetel keeruline piisaval hulgal kliente kohale meelitada. Ainult ümbruskonna elanikke teenindavaid ärisid ühte kvartalisse aga palju ei mahu – siis ei jätku kellelegi kliente.

Samuti on küsimus, mis ettevõtetele elukvartalites olevad äripinnad üldse sobivad. Suur osa kaubandusest on koondunud keskustesse, kus Eesti kliimas on inimestel mugavam ostelda ning kõigile toob kasu ka seal tekkiv sünergia. Need kaubandusettevõtted, kes keskustes ei ole ning ei pea samas oluliseks nähtavat ja võimalikult paljudele inimestele ligipääsetavat asukohta, on sageli hoopis veebipoe-kesksed. Neile piisab tagasihoidlikumast büroost või showroomist, mis ei pea olema kallil tänavatasandi kaubanduspinnal. Ka paljud teenusepakkujad ning väikesed kohvikud, pagarikojad jms, mis elukvartalitesse olemuselt sobiks, ei suuda sellises kõrvalisemas asukohas tagada piisavalt käivet, et üsna kõrget üüri tasuda. Isegi kui üüritase on väikese nõudluse tõttu sageli suhteliselt madal pinna müügihinnaga võrreldes. See viibki teise probleemini – arendajatel on keeruline neid pindu ka müüa, sest investoritele ei ole need atraktiivsed. On suur vakantsuse risk, samuti ei ole isegi üürniku leidmisel tänased üürihinnad tasemel, mis tagaks soovitud tootluse. Oma tarbeks ostjail, kes sellistest pindadest huvituda võiks, pole aga tihti võimekust uut kõrge hinnaga äripinda soetada.

Nõue, et kortermajade 1. korrusel peavad olema äripinnad, toob kaasa olukorra, kus uutes kaunites elukvartalites on üha rohkem nukralt tühje tänavatasandi pindu, mis piirkonda kõledamaks muudavad. Mitmed pikalt vakantsena püsivad pinnad ühes piirkonnas ei julgusta ka võimalikke huvilisi selles asukohas äripinda ostma või üürima.

Kui ametnikud ei luba uusarendustes äripindadest loobuda, pindu aina lisandub ning probleem süveneb. Tundub, et oleks aeg kaaluda teistsuguseid lahendusi – leida esimesele korrusele mõni muu funktsioon ja loobuda sellise hulga äripindade rajamisest. Loomulikult on vitriinakendega esimene korrus visuaalselt meeldivam kui parkla või garaaž, kuid funktsionaalsuse seisukohalt oleks teatud juhtudel praktilisem kasutada esimest korrust hoopis parkimiseks. Meie andekad arhitektid suudaksid kindlasti kavandada parkimiskorrused nii, et need mõjuksid linnapildis esteetiliselt ja põnevalt – palju paremini kui pikalt tühjana seisvad äripinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kultuuriministeerium: Ministeerium kutsus kokku töögrupi rahvusooperi arhitektuurikonkursi ette valmistamiseks

KultuuriministeeriumKultuuriministeerium kutsus koos Rahvusooper Estoniaga kokku töögrupi, mille eesmärk on jõuda muinsuskaitselisi ja linnaruumilisi vajadusi arvestava ooperimaja juurdeehituse arhitektuurikonkursini. Töögruppi on kutsutud osalema Tallinna linna, Eesti Arhitektide Liidu, Muinsuskaitseameti ning Kultuuriministeeriumi esindajad.

“Oleme kokku kutsunud erinevad teemaga seotud osapooled, kel rahvusooperi kavandatava juurdeehituse puhul on mängida oluline roll. Üheskoos leiame kindlasti lahendused, kuidas edasi liikuda,” rääkis Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.

“Olen kindel, et arhitektuurikonkursi ettevalmistamine koostöös kõigi asjaomaste osapooltega on sisuline samm edasi Estonia juurdeehituse kui olulise riikliku kuultuuriobjekti valmimise suunas. See loob võimaluse keskenduda juurdeehituse tegelikule sisule ja eesmärkidele, mitte üksnes kaudsetele oletustele ja väidetele. Oleme estoonlastena valmis panustama töögrupi tegevusse kogu oma teadmiste- ja kogemustepagasiga,” ütles Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten.

2024. aastal tutvustas Muinsuskaitseamet eritingimusi Estonia teatrihoone osaliseks ümberehitamiseks ja laiendamiseks. Samuti on andnud tagasiside Muinsuskaitseameti tellimusel valminud kavandatava juurdeehitise pärandi mõjuhinnangule UNESCOt nõustav ICOMOS.

“Tervikpildi saamiseks on vaja töögrupil esmalt koostada arhitektuurikonkursi ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste lähteülesanne ka rahvusooperi hoone tagusele alale. Siis saame jätkata arutelu võimalike mahtude ja lahenduste üle, mis selguksid nende tingimuste piires arhitektuurikonkursi tulemusena. Eesmärk on jõuda konkursi abil tulemuseni, mis arvestaks nii muinsuskaitselisi kui ka linnaruumilisi vajadusi, seejuures mitte unustades kõige olulisemat – teatri vajadusi,” lisas Piipuu.

Töögrupp koguneb esimeseks koosolekuks maikuu jooksul.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Mainor Ülemiste AS juhatusega liitus Tanel Olek

Alates maikuust kuulub Mainor Ülemiste AS-i juhatusse Tanel Olek, kes täitis varem Mainor Ülemiste müügidirektori rolli.

Varem Technopolis Ülemiste AS tiimi kuulunud ning kogu karjääri jooksul ärikinnisvara müügiga tegelenud Tanel Olek on Ülemiste City müügivaldkonnas nii valdkonna eksperdi kui tiimijuhina tegutsenud üle kümne aasta. Tanel Oleki vastutusvaldkonnaks juhatuses saab Baltikumi suurima ärilinnaku mitmekesise kinnisvaraportfelli kliendihalduse ja müügi eest vastutamine.

Mainor Ülemiste AS juhatus jätkab kolmeliikmelisena ja sinna kuuluvad lisaks Tanel Olekile juhatuse esimees Sten Pärnits ning arendusjuht Rauno Mätas.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud ligikaudu 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistikaamet: Töötleva tööstuse toodangu maht kasvas pisut kolmandat kuud järjest

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta märtsis püsivhindades 0,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,2%, kahanes aga energeetikas 1,7% ja mäetööstuses 6,1%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et esimeses kvartalis võis igas kuus täheldada töötleva tööstuse toodangumahu pisikest kasvu. „Alates 2022. aasta suvest madalseisus olnud töötlev tööstus näitas esimesi paranemismärke mullu oktoobris ja novembris. See aasta on samuti alanud positiivselt,“ selgitas Bunder.

Märtsis kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes elektriseadmete (15,5%), metalltoodete (6,9%) ning kummi- ja plasttoodete (8,2%) tootmine, vähesel määral ka toiduainete tootmine (0,4%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,9%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (2%) tootmine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta märtsis 67,3% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta märtsiga suurenes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 3,4% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 5,4% ning müük ekspordiks 2,3%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti märtsis võrreldes veebruariga tööstuses kokku 1,3% vähem. Töötleva tööstuse toodang jäi samale tasemele, kasvades vaid 0,1%.

Energeetikas suurenes märtsis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 28,9%, soojuse tootmine aga vähenes 4,5%.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Invego investeerib üle 50 miljoni euro uue elurajooni arendusse Lätis

Kinnisvaraarendaja Invego investeerib enam kui 50 miljonit eurot Riia lähistel 12 hektari suuruse Mārupes Sirds elurajooni rajamisse, kus esimeses etapis valmib 2027. aasta esimeses pooles 50 ridamajakodu.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul võetakse Mārupes Sirdsi elurajooni puhul Eestist kaasa Invego senised kogemused sarnaste elurajoonide arendamisel. “Oma mastaapsuselt on Mārupes Sirds võrreldav meie poolt Harku valda rajatud Tiskreoja elurajooniga, kuid esimese etapi ridamajade puhul kasutame ka täna eriti eduka Uus-Järveküla parimaid praktikaid,” tõmbab Invego juht paralleele Eesti ja Läti arenduste vahel.

Mārupes Sirds on Invego jaoks kuues arendusprojekt Lätis. Kristjan-Thor Vähi sõnul on suuremad ridamajade arendused Lätis suhteliselt uus ja alles populaarsust koguv segment. “Invegole iseloomulikult saab ka see elurajoon olema palju enamat kui lihtsalt kaasaegsete hoonete kogum. Loome rahuliku ja inspireeriva keskkonna, kus on olemas nii mugavus, looduslähedus kui energiatõhusus,“ kirjeldab Vähi ning kinnitab, et suurt tähelepanu pööratakse infrastruktuuri parandamisele ja ühisalade loomisele, tulevast elurajooni ümbritseb rohelus ja läheduses asub Jaunmārupe looduspark.

Mārupes Sirdsi esimene arendusetapp koosneb ridamajadest kus igal kodul on aed ja avar terrass, mis võimaldavad elanikel nautida privaatsust ja veeta aega värskes õhus. A-energiaklassiga kodud on varustatud kõikide mugavustega, sealhulgas põrandaküte, kaasaegne ventilatsioonisüsteem ja suured maast laeni aknad, mis toovad ruumidesse rohkelt loomulikku valgust. Arhitektuurse lahenduse autoriks on Läti büroo Tectum arhitekt Uldis Bērziņš.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži ja Mārupes Sirds arendustes.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta koondarvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego gruppi kuulub üle 30 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab võlakirjadele kohalduva intressimäära järgmiseks intressiperioodiks

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fond avaldab intressimäära, mis kohaldub fondi 5-aastastele võlakirjadele (ISIN: EE3300003235) järgmisel 3-kuulisel intressiperioodil, mis algab 8. mail 2025.

Eelnevalt viidatud intressiperioodil on võlakirjadele kohalduvaks aastaseks intressimääraks 8% + 2,151% (EURIBOR 3 kuud) kokku 10,151%.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine