Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Haabersti korterituru detailne ülevaade 05.2025

09.05.2025

Tõnu ToomparkHaabersti kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Haabersti linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

KV.EE: Palgakasvu määr ja ostujõud panevad kinnisvara kallinemisele piiri ette

09.05.2025

Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE on pöördunud kasvule. Kinnisvaratehingute hinnad püsivad aga enam-vähem endises hinnaklassis. Korterite müüjad unistavad küll kõrgematest hindadest, kuid see ei pruugi tähendada kinnisvara tehinguhindade kallinemist, analüüsib korterituru seisu kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Nii Tallinna, Tartu kui Pärnu korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE on viimase poole aastaga kasvanud sadakond eurot. Nii on hinnad 3-7% aastatagusest kõrgemal. Kinnisvaramüüjad on hindu kergitanud vaatamata majanduskeskkonna üldisele ebakindlusele ja äärmuslikult nõrgale tarbijakindlusele,“ kommenteeris numbreid Tarvo Teslon.

Kinnisvaraostjatele on tuge pakkunud allapoole veerenud Euribor. Eluasemelaenude baasintressimääraks olev 6 kuu Euribor oli 4,1% peal tipus oktoobris 2023. a. Tänavuse 2025. a aprilliks on Euribor langenud kuukeskmisena 2,2% peale.

„Intressimäära vähenemine on aidanud korteriostjatel tehinguid teha. Alates 2024. a teisest poolest on tehingute arv ületanud ajaloolist keskmist. Seega võib tehinguteturgu pidada isegi mõõdukalt tugevalt aktiivseks. Ometi on samaväärse korteritehingu hinnaliikumine püsinud pigem horisontaalsuunas või napis kasvus,“ hindas Tarvo Teslon.

Kinnisvaramüüjad pole lasknud end tehinguhindade aasta-paari pikkusest paigaltammumisest segada ja on hindu portaalis KV.EE ülespoole upitanud. Ostujõud paneb tehinguhindade kerkimisele piiri ette.

„Pakkumishindade suurendamine kinnisvaraportaalis KV.EE ei anna veel selget signaali kinnisvara kallinemise uue tsükli stardipaugust. 2020.-2022. a kerkisid korterite tehinguhinnad väga-väga kiiresti ja väga-väga palju. See vähendas koduostjate ostujõudu olulisel määral. Ostujõud on küll üle aasta liikunud kindla taastumise suunas, kuid jääb veel hinnatõusueelsele ajale alla,“ analüüsis Tarvo Teslon.

„Ostujõu jätkuva paranemise nimel ei saa korterite tehinguhinnad kerkida kiiremini kui on palgakasv, mille prognoosid on korrigeeritud allapoole valdavalt 5,0-5,5% vahemikku,“ täiendas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Bigbank: Maksutõusude efekt inflatsioonile võib juba olla Eestis suurusjärgus 2%

09.05.2025

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud tarbijahinnaindeks täpsustas varem antud inflatsiooni kiirhinnangut ja täpsustatud andmetel kasvasid hinnad kuuga 1% ning aastaga 4,5%. See on kõrge inflatsioon ja me teame, et käibemaksu tõus ootab meid veel ees. Seega hinnatõusu alanemist oodata ei ole.

Aasta algusest on kõige rohkem kasvanud tervishoiuteenuste hinnad (9,6%). Kindlasti andis siin oma panuse hinnatõusu visiiditasu hinnatõus 20 euroni. Samuti on aasta algusega võrreldes kallinenud vaba aja kulutused 5,6% ning toit 3,4%. Toiduainete hindu on Eestil väga keeruline kontrollida, sest me ostame toitu mujalt sisse rohkem kui ekspordiks välja müüme. Toiduainete hinnad maailmas aga on tõusnud.

Hinnad tõusevad ka meie naabritel. Läti hinnatõus oli aprillis Euroopa keskpanga hingul 3,5%, mis on samuti päris kõrge, samas on see 2 protsendipunkti madalam kui Eestis. Läti majandus on suhteliselt sarnase struktuuriga Eesti majandusele ning tema sõltuvus välisturust on samuti kõrge. Lätlased samas ei ole kaudseid makse tõstnud. Kui nüüd natuke spekuleerida, siis võib ju arvata, et see kahe riigi hinnatõusu erinevus kirjeldab enam vähem maksude tõusu mõju meie inflatsioonile. Sarnasele järeldusele jõudis ka Eesti Pank oma kevadises majandusprognoosis, väites, et prognoositavast 6% hinnatõusust ühe kolmandiku ehk 2% moodustasid maksutõusud.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Märtsis jäi turistide arv mullusele alla

09.05.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2025. aasta märtsis majutusettevõtetes 217 000 turisti, mida on 9% vähem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 7% ja siseturiste 11% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta märtsis Eesti majutusettevõtteid 108 000 välis- ja 109 000 siseturisti. „Välisturistide arv vähenes aastases võrdluses 7% ning jäi ka 2019. aasta märtsikuu tasemest väiksemaks (13%),“ täpsustas Laurmaa. Iseloomulikult käesoleva aasta varasematele kuudele oli siseturiste majutusettevõtetes rohkem kui välisturiste.

Siseturiste oli märtsis mullu sama ajaga võrreldes 11% vähem. Laurmaa märkis, et siseturistide arv jäi kriisieelse 2019. aasta märtsikuu tasemele.

Soomest reisis Eestisse ligi 36 000 turisti ehk nad moodustasid kolmandiku majutuskohtades peatunud välisturistidest. Majutatud Läti turiste oli 24 000 (22%), Saksamaa turiste üle 5000 (5%), Leedu turiste ligi 4600 (4%), Suurbritannia turiste üle 4100 (4%) ja Rootsi turiste 3300 (3%). Majutusettevõtetes peatunud naaberriigi Soome turiste oli aastases võrdluses 19%, Läti turiste 3% ja Suurbritannia turiste 8% vähem. Saksamaa ja Rootsi turiste reisis Eestisse rohkem kui aasta varem märtsis.

77% majutatud välisturistidest olid märtsis Eestis puhkusereisil ning 18% tööreisil. Välisturistidest 72% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu- (14%), Tartu- (7%) ja Ida-Virumaa (2%). Lääne-, Lääne-Viru-, Saare-, Valga- ja Võrumaal peatus igaühes 1% välisturistidest.

Majutuskohtades ööbinud siseturistidest olid 72% puhkuse- ja 20% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (34%), järgnesid Pärnumaa (13%), Tartumaa (12%) ja Ida-Virumaa (11%). Lääne-, Lääne-Viru-, Saare- ja Valgamaal peatus igaühes 5% siseturistidest.

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 395 000 ööks, neist 214 000 olid välisturistide ja 181 000 siseturistide ööbimised.

Märtsis said külastajad peatuda 905 majutuskohas. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja ligi 49 000 voodikohta, täidetud oli 37% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 45 eurot inimese kohta, mis oli 7% kallim kui 2024. aasta märtsis ning 25% kallim kui 2019. aasta samas kuus. Lääne-Virumaal maksis ööpäev 51 eurot inimese kohta, Harjumaal 48, Tartumaal 44, Ida-Virumaal ja Läänemaal 42 ning Pärnumaal 38 eurot.


Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi 2025. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

09.05.2025

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2025. aasta I kvartali kohta.

Meie strateegilised püüdlused

Viimastel aastatel oleme tegelenud oma strateegia ümberkujundamisega, et see toetaks jätkusuutlikku väärtuse loomist väga keerulises keskkonnas, keskendudes tegevustele, mis lubavad meie investoritele usaldusväärset ja järjepidevat kasvu.

Oleme veendunud, et investorite huve teenib kõige paremini neile 2024. aastal tutvustatud strateegia „Kaasaegne linnaelu“. Strateegias rõhutatakse tsentraalselt paiknevate multifunktsionaalsete hoonete arendamist, mis on kujundatud nii, et need inspireeriksid ja innustaksid tänapäeva linlasi ja kogukondi ning rikastaksid nende elu. Meie väärtuspakkumise aluseks on kvaliteet, paindlikkus, kestlikkus ja erakordne teenindus, mida toetavad strateegilised asukohad, mis vastavad meie rentnike, külastajate ja naabrite muutuvatele vajadustele.

Fondi juhtkond on sisse seadnud ja täpsustanud oma peamisi tulemusnäitajaid, et tõhusalt mõõta ja jälgida tegevuse tulemuslikkust, sest Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks on olulised selged ja mõõdetavad võrdlusbaasid. Konkreetsete peamiste tulemus-näitajate määratlemisega soovib meeskond suurendada läbipaistvust ja vastutust ning parandada otsustusprotsesse.

2025. aastal keskendub Fond neljale peamisele tulemusnäitajale:

  • Täitumus aasta lõpuks vähemalt 90%. Meie eesmärk on vähendada vakantseid pindu kogu portfellis. I kvartali lõpus oli täitumus (üleandmise kuupäeva järgi) 82,3%.
  • Eesmärk on saavutada 2027. aastaks puhas äritulu (NOI) 130 eurot ruutmeetri kohta. Tulenevalt võimalikest objektide võõrandamistest on juhtkonnal alates 2025. aastast uus eesmärk – puhas äritulu ruutmeetri kohta (mitte kogu puhas äritulu aastas).
  • Laenu ja väärtuse suhe (LTV) ei ületa 50%. Fond tutvustas hiljuti oma objektide võõrandamise strateegiat, mille eesmärk on vähendada rahastamiskulusid ning alandada laenu ja väärtuse suhet. 2025. aasta märtsis müüs Fond Meraki ärikeskuse Vilniuses. Müügist saadud tulu kasutati laenu tagasimaksmiseks ning võlakirjade ennetähtaegseks tagasimaksmiseks summas 3 miljonit eurot.
  • Kinnisvaraportfelli optimeerimine, kaaludes mittestrateegiliste varade võõrandamist, kui seda peetakse strateegiliselt kasulikuks.

Üüritulemused

2025. aasta kolme kuu jooksul sõlmis Fond uusi rendilepinguid kokku ligikaudu 2000 m2 kohta. Lisaks pikendati liigkaudu 5500 m2 ulatuses rendilepinguid. Meie hoonetesse on lisandunud seitse uut rentnikku ning kaheksa olemasolevat rentnikku on otsustanud meiega koostööd jätkata.

2025. aasta märtsi lõpus oli rendipinna üleandmise kuupäeva põhjal arvutatud portfelli täitumus 82,3% ning rendilepingu allkirjastamise kuupäeva põhjal arvutatud täitumus 86,9%, mis näitab olulist edasiminekut eesmärgiks seatud 90% suunas.

Nimelt peaks järgmise üheksa kuu jooksul lõppema vähem kui 14% rendilepingutest, samal ajal kui valdav osa rendilepingutest lõpeb 2026. aastal ja hiljem. Meie eesmärk on jaotada oma renditingimused ühtlaselt, nii et igal aastal ei lõpeks enam kui 20% rendilepingutest.

Viimase aja edukas renditegevus kajastub kaalutud keskmise aegumata rendiperioodi pikenemises kuni esimese katkestamise võimaluseni, mis oli 31. märtsi 2025. aasta seisuga 3,6 aastat (võrreldes 3,4 aastaga 31. detsembri 2024. aasta seisuga ning 2,9 aastaga 31. detsembri 2023. aasta seisuga).

Väljavaade

2025. aastal keskendub Fond paindlikele ja kestlikele lahendustele, et käia kaasas rentnike soovide ja turutingimustega. Meie peamised eesmärgid on portfelli täitumuse suurendamine ning laenu ja väärtuse suhte vähendamine võlakirjade osalise lunastamise teel.

2025. aastal jätkame sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustuste täitmist. Kõik meie varad on BREEAM-i sertifikaadiga ning 2025. aasta I kvartali lõpuks saavutasime kogu portfellis 95% roheliste rendilepingute eesmärgi. Soovime seda osakaalu järgmisel aastal veelgi suurendada.

Keerukal renditurul keskendub Baltic Horizon fond halduskulude vähendamisele, et korvata tulu kahanemist. Jälgides korrapäraselt üldkulusid, investeerides tehnoloogilistesse uuendustesse ja pidades läbirääkimisi tasude üle, on Fondi eesmärk suurendada tegevuse tõhusust ja parandada pikaajalist investeeringute tootlust. Need strateegiad on väga olulised hea finantsseisundi säilitamiseks ja tulemuste maksimeerimiseks, hoolimata piiratud tuluvõimalustest.

Samal ajal on Fond oma finantsseisundi tugevdamiseks võtnud kohustuse parandada võla teenindamise suhtarvu ning vähendada laenu ja väärtuse suhet. Keskendudes täitumuse määra suurendamisele ja kinnisvarakontseptsioonide optimeerimisele, püüame parandada varade tootlust ja maksimeerida puhast äritulu. Peamisteks prioriteetideks jäävad kohandatavad rendistrateegiad, varade ümberpositsioneerimine ja sihtotstarbelised investeeringud suure nõudlusega segmentidesse. Nende algatuste eesmärk on luua investorite jaoks pikaajalist väärtust, tagades samal ajal Fondi vastupanuvõime dünaamilises turukeskkonnas.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli  kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat

Kogu meie portfellil on BREEAM-i sertifikaadid.

GRESB-i hindamine

2024. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 3 tärni. 2024. aastal rakendas Fond GRESB-i täiustamiskava ja kavatseb 2025. aastal saada taas 4 tärni.

Tulem ja puhas renditulu

Kontsern teenis 2025. aasta I kvartalis 3,0 miljonit eurot konsolideeritud puhast renditulu (2024. aasta I kvartal: 2,8 miljonit). 2025. aasta I kvartali tulemustes kajastub 13. märtsil 2025 müüdud Meraki büroohoone kahe kuu puhas renditulu summas 0,2 miljonit eurot.

Portfelli puhas renditulu oli 2025. aasta I kvartalis 6,3% suurem kui 2024. aasta I kvartalis. See tulenes peamiselt suuremast täitumusest Galerija Centrsis, kuna 2024. aasta I kvartalis oli kompleksis teatavatel rentnikel üleminekuperiood. Samuti oli põhjuseks Meraki suurem täitumus, kuna rahvusvaheline mööblifirma NARBUTAS kolis 2024. aasta lõpus täielikult sisse.

Kontserni 2025. aasta I kvartali puhaskahjum oli 968 tuhat eurot (2024. aasta I kvartal: puhaskahjum 624 tuhat eurot). Tulemit mõjutas peamiselt kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist. 2025. aasta I kvartali kahjum osaku kohta oli 0,01 eurot (2024. aasta I kvartal: kahjum 0,01 eurot).

Kinnisvarainvesteeringud

2025. aasta I kvartali lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 11 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2025. aasta märtsi lõpus 226,2 miljonit eurot (31.detsembril 2024: 241,2 miljonit eurot) ja hõlmas neto renditavat pinda kokku 110,7 tuhat m². 2025. aasta I kvartalis oli kontserni investeeringute kogusumma 1,4 miljonit eurot, mis kulus pindade kohandamisele rentnike vajadustega.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 31. märtsi 2025. aasta seisuga 243,2 miljonit eurot (31. detsembril 2024: 256,0 miljonit eurot). Vähenemine võrreldes eelmise aastaga oli seotud peamiselt Meraki büroohoone müügiga; see moodustas varem varade brutoväärtusest 16,4 miljonit eurot.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade netoväärtus oli 31. märtsi 2025. aasta seisuga 97,2 miljonit eurot (31. detsember 2024: 98,1 miljonit eurot). Varade puhasväärtuse vähenemine tulenes peamiselt Meraki müügil tekkinud kahjumist. Seisuga 31. märts 2025 vähenes osaku IFRS puhasväärtus 0,6769 euroni (31. detsember 2024: 0,6833 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7209 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,7267 eurot). EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,6736 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,6797 eurot).

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 31. märts 2025 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 138,9 miljonit eurot (31. detsember 2024: 149,0 miljonit eurot).

31. märtsi 2025. aasta seisuga olid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 12,8 miljonit eurot (31. detsember 2024: 10,1 miljonit eurot).

Rahavood

Põhitegevusest tulenev rahavoog oli 2025. aasta I kvartalis 1,3 miljonit eurot (2024. aasta I kvartal: raha laekumine 1,9 miljoni euro ulatuses). Investeerimistegevusest tulenev rahavoog oli positiivne summas 14,3 miljonit eurot (2024. aasta I kvartal: negatiivne rahavoog 1,3 miljonit eurot), mis tuleneb peamiselt Meraki müügist 2025. aasta märtsis 16 miljoni euro eest. Finantseerimistegevuse rahavoog oli negatiivne summas 12,8 miljonit eurot (2024. aasta I kvartal: positiivne rahavoog summas 5,7 miljonit eurot). 2025. aasta I kvartalis maksis Fond 10,3 miljoni euro ulatuses tagasi BH Novus UAB (endine nimi BH Meraki UAB) laenu ning tasus pangalaenudelt ja võlakirjadelt intressi.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes I kv 2025 I kv 2024 Muutus
Puhas renditulu 2 970 2 794 6,3%
Halduskulud -548 -585 -6,3%
Muu äritulu/-kulu 18 10 80,0%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -905 -367 146,6%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -5 -4 25,0%
Ärikasum/-kahjum 1 530 1 848 -17,2%
Finantskulud (neto) -2 673 -2 497 7,0%
Maksueelne kasum/kahjum -1 143 -649 76,1%
Tulumaks 175 25 600,0%
Perioodi puhaskasum/-kahjum -968 -624 55,1%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 143 562 514 119 635 429 20,0%
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) -0,01 -0,01 –

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes 31.03.2025 31.12.2024 Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 226 220 241 158 -6,2%
Varade brutoväärtus (GAV) 243 208 256 048 -5,0%
Intressikandvad laenud ja võlakirjad 138 914 148 989 -6,8%
Kohustised kokku 146 035 157 953 -7,5%
IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV) 97 173 98 095 -0,9%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV) 103 496 104 333 -0,8%
Ringluses olevate osakute arv 143 562 514 143 562 514 –
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes) 0,6769 0,6833 -0,9%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes) 0,7209 0,7267 -0,8%
Laenu ja väärtuse suhe (%) 61,4% 61,8% -0,4%
Keskmine sisemine intressimäär (%) 6,5% 6,7% -0,2%

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2025. aasta I kvartalis 82,7% (IV kv 2024: 81,0%). Seisuga 31. märts 2025 oli täitumus 82,3% (31. detsember 2024: 82,1%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. märts 2025

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1 Renditav netopind Otsene tootlus Esmane puhastootlus Täitumuse määr
(tuhandetes eurodes) (m2) I kv 20252 I kv 20253
Vilnius, Leedu
Europa Kaubandus 36 106 17 127 2,7% 3,1% 81,6%
North Star Büroo 19 550 10 740 5,6% 6,2% 90,3%
Vilniuses kokku   55 656 27 867 3,9% 4,7% 85,0%
Riia, Läti
Upmalas Biroji Büroo 19 241 11 204 3,4% 4,3% 64,1%
Vainodes I Büroo 15 936 8 128 6,2% 8,5% 100,0%
LNK Centre Büroo 11 641 7 452 -2,4% -3,7% 0,0%
Sky Kaubandus 4 910 3 260 8,7% 9,3% 100,0%
Galerija Centrs Kaubandus 60 863 19 441 3,4% 4,5% 84,7%
Riias kokku   112 591 49 485 3,3% 4,4% 70,8%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 21 876 9 232 3,1% 5,2% 100,0%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 13 195 7 877 6,4% 5,8% 100,0%
Lincona Büroo 13 110 10 767 6,7% 8,3% 92,6%
Pirita Kaubandus 9 792 5 425 6,6% 8,5% 97,1%
Tallinnas kokku   57 973 33 301 4,9% 6,6% 97,1%
Portfell kokku   226 220 110 653 3,9% 5,0% 82,3%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2024 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Tuhandetes eurodes
01.01.2025
– 31.03.2025		 01.01.2024
– 31.03.2024
Renditulu 3 794 3 846
Teenustasutulu 1 332 1 048
Renditegevuse kulud -2 156 -2 100
Puhas renditulu 2 970 2 794
Halduskulud -548 -585
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist 18 10
Muu äritulu -905 -367
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -5 -4
Ärikasum/-kahjum 1 530 1 848
Finantstulud 42 4
Finantskulud -2 715 -2 501
Finantstulud ja -kulud kokku -2 673 -2 497
Maksueelne kasum/kahjum -1 143 -649
Tulumaks 175 25
Perioodi kasum/kahjum -968 -624
 
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum 51 -219
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks -5 27
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku 46 -192
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/ kahjum kokku -922 -816
 
Tava- ja lahustatud kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) -0,01 -0,01

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes   31.03.2025 31.12.2024
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 226 220 241 158
Immateriaalsed põhivarad 2 4
Materiaalsed põhivarad 2 5
Tuletisinstrumendid            – 1
Muud põhivarad 845 1 225
Põhivarad kokku   227 069 242 393
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 848 2 800
Ettemaksed 444 802
Raha ja raha ekvivalendid 12 847 10 053
Käibevarad kokku   16 139 13 655
Varad kokku   243 208 256 048
Omakapital
Sissemakstud kapital 151 495 151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv -374 -420
Jaotamata kahjum -53 948 -52 980
Omakapital kokku   97 173 98 095
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 83 896 98 491
Edasilükkunud tulumaksukohustised 1 742 1 898
Muud pikaajalised kohustised 1 143 1 446
Pikaajalised kohustised kokku   86 781 101 835
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 55 259 50 736
Võlad tarnijatele ja muud võlad 3 331 4 473
Tulumaksukohustis – 14
Tuletisinstrumendid 303 317
Muud lühiajalised kohustised 361 578
Lühiajalised kohustised kokku   59 254 56 118
Kohustised kokku   146 035 157 953
Omakapital ja kohustised kokku   243 208 256 048

2025 Q1 report EE

2025 Q1 report ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvara müügikoolitus toimub 15.05.2025

09.05.2025

Kinnisvara müügikoolitus„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 15.05.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest ning kliendikesksusest, samuti praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik, kes soovivad müüa kinnisvara;
  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
  • kinnisvaraspetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügiinimesed, kes vastutavad kinnisvaraobjektide müügi eest.

„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 15.05.2025 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebis.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebis, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q1 2025

09.05.2025

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the three months of 2025.

Our strategic ambitions

Over the past years, our focus has been on reshaping our strategy to foster sustainable value in a very demanding environment, concentrating efforts on avenues that promise reliable and consistent growth for our investors.

We firmly believe that the execution of the ‘Modern City Life’ strategy, introduced to investors in 2024, is paramount to their best interests. This strategy emphasizes developing centrally located, multi-functional properties with adaptable spaces designed to inspire, uplift, and enhance the lives of modern citizens and communities. Our value proposition is built on quality, flexibility, sustainability, and exceptional service, supported by strategic locations that cater to the evolving needs of our tenants, visitors and neighbours.

The Fund management team has implemented and specified its key performance indicators (KPIs) as a means to effectively measure and track performance because we acknowledge that clear and measurable benchmarks are essential for evaluating progress towards the Fund’s objectives. By defining specific KPIs, the team aims to enhance transparency, accountability, and facilitate decision-making processes.

In 2025 the Fund will focus on four KPIs:

  • Occupancy of not less than 90% by the year end. We aim to decrease the current vacancies across the portfolio. At the end of Q1 occupancy rate (based on handover date) was 82.3%
  • Attaining a net operating income (NOI) of EUR 130 per square meter by 2027. Due to possible divestments, from 2025 the management has a new target of NOI/sq.m. rather than total NOI p.a.
  • Loan to value ratio not exceeding 50%. The Fund recently introduced its divestment strategy with the aim to reduce financing costs and decrease LTV levels. In March 2025 the Fund disposed the Meraki business centre in Vilnius. Proceeds of the disposal were used to repay the outstanding loan and early repay the bonds in the amount of EUR 3 million.
  • Optimizing the property portfolio by considering the disposal of non-strategic assets if deemed strategically beneficial.

Leasing performance

During the 3 months of 2025, the Fund signed new leases for approx. 2,000 sq. m. Moreover, leases of approx. 5,500 sq. m. were prolonged. 7 new tenants have been attracted to our buildings, while 8 existing tenants have decided to continue their cooperation with us.

As of the end of March 2025, the portfolio occupancy rate based on handover date stood at 82.3%, while occupancy calculated according to lease signing date reached 86.9%, marking significant progress toward the target of 90%.

Notably, less than 14% of leases are set to expire during the next 9 months, while the vast majority expire in 2026 and later. We aim to spread our lease terms evenly so that no more than 20% of our leases expire each year.

Recent successful leasing activity is reflected in the increase in the weighted average unexpired lease term until the first break option, which was 3.6 years as of 31 March 2025 (compared to 3.4 and 2.9 years as of 31 December 2024 and 2023).

Outlook

In 2025 the Fund will focus on flexible and sustainable solutions to meet tenant demands and market conditions. Our key goals are increasing the occupancy of the portfolio and decreasing the LTV by way of repaying part of the bonds.

In 2025, we will continue advancing our social and environmental commitments. All our assets have been BREEAM-certified, and by the end of Q1 2025, we achieved 95% green leases across our portfolio, with a target to further increase this share in the coming year.

In a challenging leasing market, the Baltic Horizon Fund is focusing on minimizing administration expenses to offset reduced income. By regularly reviewing overhead costs, investing in technology upgrades, and negotiating fees, the fund aims to enhance operational efficiency and improve long-term investment returns. These strategies are essential for maintaining financial health and maximizing results despite limited income opportunities.

Simultaneously, to reinforce its financial position, the Fund is committed to improving its debt service ratio and reducing loan-to-value levels. By focusing on increasing occupancy rates and optimizing property concepts, we aim to enhance asset performance and maximize net operating income. Adaptive leasing strategies, property repositioning, and targeted investments in high-demand segments will remain key priorities. These initiatives are designed to create long-term value for investors while ensuring the Fund remains resilient in a dynamic market environment.

Baltic Horizon achieves a 100% BREEAM certified portfolio

Our portfolio is 100% BREEAM certified.

GRESB benchmarking

In 2024 the Fund received a 3-star GRESB rating. During 2024, the Fund has implemented a GRESB improvement plan and aims to receive 4-stars again in the year 2025.

Net result and net rental income

The Group earned consolidated net rental income of EUR 3.0 million in Q1 2025 (Q1 2024: 2.8 million). The results for Q1 2025 include two months of net rental income of the Meraki office property (EUR 0.2 million), which was sold on 13 March 2025.

The portfolio net rental income in Q1 2025 was 6.3% higher than in Q1 2024, mainly due to higher occupancy in Galerija Centrs since the complex was undergoing a transition period of certain tenants in the buildings in Q1 2024, as well as higher occupancy in Meraki as the international office furniture company NARBUTAS fully moved in to the premises at the end of 2024.

In Q1 2025, the Group recorded a net loss of EUR 968 thousand compared with a net loss of EUR 624 thousand for Q1 2024. The result was mainly driven by the losses on disposal of investment properties. Earnings per unit for Q1 2025 were negative at EUR 0.01 (Q1 2024: negative at EUR 0.01).

Investment properties

At the end of Q1 2025, the Baltic Horizon Fund portfolio consisted of 11 cash flow generating investment properties in the Baltic capitals. The fair value of the Fund’s portfolio was EUR 226.2 million at the end of March 2025 (31 December 2024: EUR 241.2 million) and incorporated a total net leasable area of 110.7 thousand sq. m. During Q1 2025 the Group invested approximately EUR 1.4 million in tenant fit-outs.

Gross Asset Value (GAV)

As of 31 March 2025, the Fund’s GAV was EUR 243.2 million (31 December 2024: EUR 256.0 million). The decrease compared to the prior year was mainly related to the disposal of the Meraki office building, which had contributed approx. EUR 16.4 million to the GAV.

Net Asset Value (NAV)

As of 31 March 2025, the Fund’s NAV was EUR 97.2 million (31 December 2024: EUR 98.1 million). The NAV decrease was mainly due to losses on disposal of Meraki. As of 31 March 2025, IFRS NAV per unit amounted to EUR 0.6769 (31 December 2024: EUR 0.6833), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value were EUR 0.7209 per unit (31 December 2024: EUR 0.7267). EPRA net disposal value was EUR 0.6736 per unit (31 December 2024: EUR 0.6797).

Interest-bearing loans and bonds

As of 31 March 2025, interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 138.9 million (31 December 2024: EUR 149.0 million).

As of 31 March 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 12.8 million (31 December 2024: EUR 10.1 million).

Cash flow

Cash inflow from core operating activities in Q1 2025 amounted to EUR 1.3 million (Q1 2024: cash inflow of EUR 1.9 million). Cash inflow from investing activities was EUR 14.3 million (Q1 2024: cash outflow of EUR 1.3 million) mainly due to the sale of Meraki in March 2025 for EUR 16 million. Cash outflow from financing activities was EUR 12.8 million (Q1 2024: cash inflow of EUR 5.7 million). In Q1 2025, the Fund repaid the BH Novus UAB (previously BH Meraki UAB) loan amounting to EUR 10.3 million and paid interest on bank loans and bonds.

Key earnings figures

EUR ‘000 2025 Q1 2024 Q1 Change (%)
Net rental income 2,970 2,794 6.3%
Administrative expenses (548) (585) (6.3%)
Other operating income (expenses) 18 10 80.0%
Losses on disposal of investment properties (905) (367) 146.6%
Valuation losses on investment properties (5) (4) 25.0%
Operating (loss) profit 1,530 1,848 (17.2%)
Net financial expenses (2,673) (2,497) 7.0%
(Loss) profit before tax (1,143) (649) 76.1%
Income tax 175 25 600.0%
Net (loss) profit for the period (968) (624) 55.1%
Weighted average number of units outstanding (units) 143,562,514 119,635,429 20.0%
Earnings per unit (EUR) (0.01) (0.01) –

Key financial position figures

EUR ‘000 31.03.2025 31.12.2024 Change (%)
Investment properties in use 226,220 241,158 (6.2%)
Gross asset value (GAV) 243,208 256,048 (5.0%)
Interest-bearing loans and bonds 138,914 148,989 (6.8%)
Total liabilities 146,035 157,953 (7.5%)
IFRS Net asset value (IFRS NAV) 97,173 98,095 (0.9%)
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) 103,496 104,333 (0.8%)
Number of units outstanding (units) 143,562,514 143,562,514 –
IFRS Net asset value (IFRS NAV) per unit (EUR) 0.6769 0.6833 (0.9%)
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) per unit (EUR) 0.7209 0.7267 (0.8%)
Loan-to-Value ratio (%) 61.4% 61.8% (0.4%)
Average effective interest rate (%) 6.5% 6.7% (0.2%)

During Q1 2025, the average actual occupancy of the portfolio was 82.7% (Q4 2024: 81.0%). The occupancy rate increased to 82.3% as of 31 March 2025 (31 December 2024: 82.1%).

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 March 2025

Property name Sector Fair value1 NLA Direct property yield Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m)  20252 20253
Vilnius, Lithuania
Europa SC Retail 36,106 17,127 2.7% 3.1% 81.6%
North Star Office 19,550 10,740 5.6% 6.2% 90.3%
Total Vilnius   55,656 27,867 3.9% 4.7% 85.0%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 19,241 11,204 3.4% 4.3% 64.1%
Vainodes I Office 15,936 8,128 6.2% 8.5% 100.0%
LNK Centre Office 11,641 7,452 (2.4%) (3.7%) 0.0%
Sky SC Retail 4,910 3,260 8.7% 9.3% 100.0%
Galerija Centrs Retail 60,863 19,441 3.4% 4.5% 84.7%
Total Riga   112,591 49,485 3.3% 4.4% 70.8%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 21,876 9,232 3.1% 5.2% 100.0%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 13,195 7,877 6.4% 5.8% 100.0%
Lincona Office 13,110 10,767 6.7% 8.3% 92.6%
Pirita SC Retail 9,792 5,425 6.6% 8.5% 97.1%
Total Tallinn   57,973 33,301 4.9% 6.6% 97.1%
Total portfolio   226,220 110,653 3.9% 5.0% 82.3%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2024, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

Consolidated statement of profit or loss and other comprehensive income

EUR ‘000
01.01.2025
– 31.03.2025		 01.01.2024
– 31.03.2024
Rental income 3,794 3,846
Service charge income 1,332 1,048
Cost of rental activities (2,156) (2,100)
Net rental income 2,970 2,794
Administrative expenses (548) (585)
Other operating income 18 10
Losses on disposal of investment properties (905) (367)
 Valuation losses on investment properties (5) (4)
Operating profit (loss) 1,530 1,848
Financial income 42 4
Financial expenses (2,715) (2,501)
Net financial expenses (2,673) (2,497)
Profit (loss) before tax (1,143) (649)
Income tax charge 175 25
Profit (loss) for the period (968) (624)
 
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges 51 (219)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges (5) 27
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods 46 (192)
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (922) (816)
 
Basic and diluted earnings per unit (EUR) (0.01) (0.01)

Consolidated statement of financial position

EUR ‘000   31.03.2025 31.12.2024
Non-current assets
Investment properties 226,220 241,158
Intangible assets 2 4
Property, plant and equipment 2 5
Derivative financial instruments            – 1
Other non-current assets 845 1,225
Total non-current assets   227,069 242,393
Current assets
Trade and other receivables 2,848 2,800
Prepayments 444 802
Cash and cash equivalents 12,847 10,053
Total current assets   16,139 13,655
Total assets   243,208 256,048
Equity
Paid in capital 151,495 151,495
Cash flow hedge reserve (374) (420)
Retained earnings (53,948) (52,980)
Total equity   97,173 98,095
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 83,896 98,491
Deferred tax liabilities 1,742 1,898
Other non-current liabilities 1,143 1,446
Total non-current liabilities   86,781 101,835
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 55,259 50,736
Trade and other payables 3,331 4,473
Income tax payable – 14
Derivative financial instruments 303 317
Other current liabilities 361 578
Total current liabilities   59,254 56,118
Total liabilities   146,035 157,953
Total equity and liabilities   243,208 256,048

2025 Q1 report ENG

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Merko: Extension of the powers of the Member of the Supervisory Board of a group’s subsidiary (AS Merko Ehitus Eesti)

09.05.2025

According to a decision of the Management Board of AS Merko Ehitus from 9 May 2025, the powers of the Member of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti, Mr. Martin Rebane, have been extended until 10 May 2028.

The Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti will continue with four members: Mr. Ivo Volkov (the Chairman), Mr. Tõnu Toomik, Mr. Urmas Somelar and Mr. Martin Rebane.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tartu: Tartu kavandab 2026. aastaks maamaksu tõusu pooles lubatud mahus

08.05.2025

Tartu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kehtestada 2026. aastaks uued maamaksumäärad ja piirata maksutõus 50% piirmääraga. Suuremat osa Tartusse registreeritud elanikest muudatus ei puudutaks, kuna kodualusele maale kehtestataks maksuvabastus kuni 500 euro ulatuses.

Plaanitava muudatusega soovitakse maa maksustamine viia paremasse kooskõlla selle tegeliku väärtusega. Maksumäär on kindel protsent Maa-ameti poolt kinnitatud maa väärtusest. Viimane maade hindamine toimus 2022. aastal ning võrreldes 2001. aastaga on maade väärtused Tartu linnas keskmiselt tõusnud 14,5 korda, Märja alevikus 38,5 korda ja Ilmatsalu alevikus 36 korda. Kuna maamaks põhineb siiani suures osas 2001. aasta hindamise tulemustel, on kruntide omanike tasutav maks jäänud kaugele maha maa tegelikust väärtusest.

Käesoleva aasta alguses jõustus uus maamaksuseadus, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse tõsta maamaksusummat aastas 10–100% ulatuses. Tartu linnavalitsus kavatseb maamaksu tõsta kuni 50% ulatuses, mis tähendab, et ühelgi krundil ei saaks maamaks 2026. aastal tõusta võrreldes käesoleva aastaga rohkem kui 50%. Plaanitav muudatus on kooskõlas Tartu linna kinnitatud eelarvestrateegiaga ning tooks 2026. aastal linnaeelarvesse prognoositavalt ligi 1,7 miljonit eurot.

Tartu abilinnapea Meelis Leidt ütles, et linnas asuvate maade väärtused on kiiresti tõusnud ja seetõttu on keskvalitsus andnud võimaluse viia maks maa väärtustega paremasse vastavusse. „Tartu linna jaoks on oluline hoida kodualune maa endiselt maksuvaba nende jaoks, kes seni maksu ei pidanud tasuma,“ lisas Leidt.

Uue seaduse järgi asendub senine pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus summapõhisega. Tartu elanikud saaksid kodualuse maa eest maksuvabastust kuni 500 euro ulatuses, ehk tasuma peaks ainult 500 eurot ületava osa eest. See tähendab, et maamaksu hakkavad endiselt tasuma vaid suurte kruntide omanikud. Lisaks kodualusele maksusoodustusele säilivad maksusoodustused pensionäridele, osalise või puuduva töövõimega isikutele ning represseeritud isikutele.

Linnavalitsuse ettepanek on kehtestada elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 1 protsendiline, maatulundusmaa teistele kõlvikutele 0,5 protsendiline ning nimetamata otstarbega maale 2 protsendiline maksumäär konkreetse maa väärtusest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Luminor: Kui kallist kodu saad endale lubada? Lihtne rusikareegel aitab

08.05.2025

Luminor BankEsimese kodu ost on paljude inimeste suurim rahaline otsus, mis toob kaasa vältimatu küsimuse, kui kallist elamispinda saab endale lubada. Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane jagab rusikareeglit, mis aitab kerge vaevaga välja selgitada, millise hinnaklassiga arvestada.

Rebase sõnul on iga inimese võimalused ja kohustused erinevad, kuid laias laastus saab noorele inimesele, kel kohustused puuduvad anda soovituseks lihtsa rusikareegli. „Kui plaanitakse oma esimest kodu osta laenuga, siis sellele võiks kuluda kuni viie aasta netosissetulek. Kui igakuiselt laekub pangaarvele 2000 eurot kuus ehk 24 000 eurot aastas, siis kodu ostu peale võiks arvestada kuni 120 000 eurot. Kui elatakse koos elukaaslasega, siis võib sama arvutust teha kahepeale kokku,“ selgitas ta.

Kui 120 000 eurot maksva kodu ostmiseks võetakse kodulaen 30 aastaks ja omafinantseering on 10%, kujuneb igakuine laenumakse hinnanguliselt 500 euro suuruseks. Sellise eelarvega saab praegu soetada näiteks ca 22-ruutmeetrise ühetoalise korteri uusarendusse Tallinna kesklinna või selle lähiümbrusesse. Samuti on võimalik osta enam kui 50-ruutmeetrine renoveeritud kolmetoaline korter Mustamäele järelturult.

Tihtipeale järgneb kodu ostmisele ka auto soetamine. Kui kodu ostmisel võiks Rebase sõnul arvestada kuni viie aasta sissetuleku summaga, siis sõiduki ostuks võiks arvestada maksimaalselt ühe aasta sissetuleku summaga.

Tänavuse aasta esimese kvartali oodatav keskmine brutopalk on 2090 eurot kuus ehk ligikaudu 1570 eurot netos.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis 1%

08.05.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 1% ning 2024. aasta aprilliga võrreldes 4,5%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,6% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid võrreldes mulluse aprilliga tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad kallinenud tervishoiuteenused, toidukaubad ning transport ja eluase. „Aprillis muutusid tervishoiuteenuste hinnakirjad, mis mõjutavad indeksit nii aasta kui ka kuu lõikes. Aastaga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Taaskord paistavad erandina silma riided ja jalatsid, mis olid 4,5% odavamad,“ lisas Veski.

Võrreldes märtsiga mõjutasid aprilli indeksit enim tervishoiuteenuste (9,2%) ning toidu ja mittealkohoolsete jookide (1,9%) hinnatõus. Teisalt avaldasid mõju odavnenud eluasemekulud, sh peamiselt üüri (1,2%), elektri (6,8%) ja gaasi (7,5%) hinnalangus.

Toidukaubad kallinesid aprillis võrreldes märtsiga kokku 1,9%. Toidu hinnatõusu panustasid enim liha ja lihatoodete (3,2%), puuviljade (7,3%) ja köögiviljade (3,1%) kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid juustu (3,4%) ning munade (2,9%) hinnalangus.

Bensiin oli aprillis võrreldes märtsiga 0,1% kallim ja diislikütus 3,4% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2025

Kaubagrupp

märts 2025 – 
aprill 2025, %

aprill 2024 –
aprill 2025, %

KOKKU

1

4,5

Toit ja mittealkohoolsed joogid

1,9

7,4

Alkohoolsed joogid ja tubakas

0,3

3,4

Riietus ja jalatsid

-0,4

-4,5

Eluase

-2,2

3,1

Majapidamine

0,1

1,8

Tervishoid

9,2

11

Transport

1

5

Side

-0,4

0,4

Vaba aeg

1,7

4,6

Haridus ja lasteasutused

-4,1

2,5

Söömine väljaspool kodu, majutus

1,7

4,4

Mitmesugused kaubad ja teenused

1,7

5,8

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Eesti Pank: Aprillis kiirendasid hinnakasvu kallimad teenused

08.05.2025

Eesti hinnatõus oli aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes 4,5%. Märtsiga võrreldes kasvasid hinnad aprillis tervelt 1%.

Kuine alusinflatsioon ehk hinnakasv ilma kõikuvate toidu- ja energiahindadeta oli aprillis 1,7%. Seda kiirendasid teenused, iseäranis meditsiiniteenused, sest aprillis kasvasid nii haiglatasud kui ka erakorralise arstiabi hinnad. Veel kallines aprillis märgatavalt hotellides ööbimine. Teenuste hinna kallinemisel mängib rolli ka palgakasv, mis jääb sel aastal Eesti Panga prognoosi kohaselt keskmiselt 6% juurde. Aasta arvestuses mõjutab teenuste hinnakasvu kuni aasta lõpuni sõidukite registreerimise tasu, kuna see kajastub just teenuste kategoorias. Kokku lisab automaks sel aastal inflatsioonile ligikaudu 1,2 protsendipunkti.

Toiduained kallinesid aprillis aastataguse ajaga võrreldes 7,4%. Uue tegurina on hoogu kogunud lihatoodete maailmaturuhindade ülekandumine Eesti tarbijahindadesse – aprillis kallinesid lihatooted mullu sama ajaga võrreldes 6%. Energiahinnad aprillis kokkuvõttes langesid. Kuigi maagaas maksab rohkem kui aasta tagasi, on elekter ja mootorikütused odavnenud. Transpordikütused, mis moodustavad tarbijakorvist ligikaudu 5%, olid üle 10% odavamad kui eelmise aasta aprillis. Alates selle aasta algusest on nafta odavnenud umbes veerandi võrra ning see on üle kandunud ka jaehindadesse. Küll aga on 2025. aasta jaanuarist alates kütusehind langenud Euroopa Liidus keskmiselt mõnevõrra kiiremini kui Eestis. Edaspidi lükkavad sel aastal kütusehindu ülespoole maksutõusud: mais kerkis diislikütuse aktsiis ja juulis tõuseb ka bensiiniaktsiis. Koos käibemaksuga, mis samuti juulis tõuseb, võib see arvutuslikult lisada bensiiniliitri hinnale ligi 6 senti.

Hinnatõusu kõikumist võivad veel põhjustada ulatuslikud kaitsetollid, mille USA aprillis välja kuulutas. Seni on kaubandus- ja kaitsetollide segadus kaasa toonud toorme- ja varahindade languse turgudel. Lähitulevikus võib see põhjustada viletsama majanduskasvu, teiste seas ka euroalal. Kui majanduskasv aeglustub, kulutused ebakindluse tõttu vähenevad ja toormehinnad langevad, siis pidurdub ka hinnakasv. Lisaks võivad hindu allapoole tuua muude riikide kaubad, mis on USAst välja tõrjutud ja otsivad nüüd teed Euroopa Liidu turule. Kui aga Euroopa Liit peaks vastusammuna kehtestama oma kaitsetollid, tähendaks see importtoodete kallinemist ning teatud tootegruppide hinnakasv kiireneks. Vähemalt lähikuudel ei tohiks tollimaksud otsest hinnasurvet tekitada, kuna täiendavate kaitsetollide kehtestamise on edasi lükanud nii USA kui ka Euroopa Liit.

Kogu euroala inflatsioon oli aprillis 2,2% ning alates aasta algusest on see pidevalt aeglustunud Euroopa Keskpanga eesmärgi suunas, milleks on hoida hinnatõusu kiirus euroalal keskmiselt 2% aastas.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Üürihinnad on paigalseisu lõpetanud ja asunud liikuma

08.05.2025

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE 04.2025 lisatud Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind oli 13,4 €/m², mis on aastatagusest 3,9% rohkem. Võib öelda, et korterite üürihinnad on hinnatõusu stardipakult liikuma asunud.

Korterite üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE on hooajaliselt aasta alguse kõrghetkest asunud vähenema. Korterite üüripakkumisi jääb vähemaks sesoonsetel põhjustel, sest osad korterid lähevad pikaajalise üüri sektorist majutusärisse.

Lisaks jääb üüripakkumisi vähemaks, sest madal üüritootlus pärsib uute üüriinvesteeringute tegemist. Pigem on üüriinvestoreid, kes madala tasuvusega üüriärist loobuvad ja müüvad üüril olnud korterid.

Muuhulgas on üürinõudlus aktiveerunud. See tähendab, et üürnikke on turule juurde tulnud. Nii nopitakse üüripakkumisi portaalist KV.EE vähemaks.

Üüripakkumise vähenemine on kõige olulisem põhjus, miks üürihindade igav paigalseis on asendumas uute ja huvitavate liikumistega. Üüritootlus ehk üürileandja vaatest tasuvus on väga-väga madal. Üüripakkumise säilitamiseks on vajalik märgatav üürihindade tõus.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Nordecon: 2025. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

08.05.2025

NordeconMakromajanduse näitajad annavad alust uskuda, et Eesti ehitusturu langus on peatunud ning turg on stabiliseerumas. Rajatiste segmenti toetab ka tänavu Rail Baltica tööde maht, samal ajal kui Transpordiameti investeeringud jätkavad vähenemist. Hoonete segmendis on teatavat elavnemist märgata erasektori tellimustes. Stabiilsus kajastub ka kontserni 2025. aasta I kvartali tulemustes.

Sarnaselt eelmiste aastatega koosneb kontserni müügitulu aasta esimeses kvartalis üle 90% ulatuses hoonete segmendi käibest. Segmendi müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud ligikaudu 15%, mis on ka põhjuseks kontserni üldise müügitulu langusele. Kontsern on aruandeperioodil sõlminud märkimisväärses mahus uusi lepinguid, kuid nende mõju müügitulule avaldub pikema perioodi vältel.

Kontserni brutokasumlikkus oli 4,6%, mis on jäänud eelmise aasta I kvartaliga samale tasemele. Kasum teeniti hoonete segmendis, rajatisete segment oli tulenevalt oma hooajalisusest kahjumis. Ärikasumi marginaali vähenemist mõjutab müügitulu langus.

Võrreldes 31.03.2024 seisuga suurenes teostamata tööde portfell 43%. Oluliselt on suurenenud rajatiste segmendi maht ja seda eelkõige Rail Baltica ehituseks sõlmitud lepingute toel. Hoonete segmendi teostamata tööde mahud on jäänud samasse suurusjärku.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 31.03.2025 31.12.2024
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 7 399 8 195
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 30 733 29 449
Ettemaksed 3 165 3 543
Varud 28 854 28 091
Käibevara kokku 70 151 69 278
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud 77 77
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 770 10 681
Kinnisvarainvesteeringud 5 517 5 517
Materiaalne põhivara 12 718 13 247
Immateriaalne põhivara 14 942 14 951
Põhivara kokku 44 024 44 473
VARA KOKKU 114 175 113 751
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 12 259 12 626
Võlad hankijatele 39 773 36 819
Muud võlad 10 882 10 260
Ettemaksed 10 446 12 472
Eraldised 1 037 1 333
Lühiajalised kohustused kokku 74 397 73 510
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 5 950 5 720
Võlad hankijatele 4 815 5 091
Eraldised 2 908 2 826
Pikaajalised kohustused kokku 13 673 13 637
KOHUSTUSED KOKKU 88 070 87 147
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 3 938 4 034
Jaotamata kasum 4 130 4 746
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 24 976 25 688
Mittekontrolliv osalus 1 129 916
OMAKAPITAL KOKKU 26 105 26 604
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 114 175 113 751


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 3k 2025 3k 2024 2024
Jätkuvad tegevused
Müügitulu 39 355 46 245 223 925
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -37 553 -44 107 -207 155
Brutokasum 1 802 2 138 16 770
Turunduskulud -83 -68 -422
Üldhalduskulud -1 546 -1 564 -7 878
Muud äritulud 52 26 286
Muud ärikulud -34 -146 -695
Ärikasum 191 386 8 061
Finantstulud 145 137 678
Finantskulud -739 -705 -3 011
Finantstulud ja –kulud kokku -594 -568 -2 333
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) -403 -182 5 728
Tulumaks 0 0 -563
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -403 -182 5 165
Muu koondkasum (-kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed -96 51 248
Kokku muu koondkasum -96 51 248
KOKKU KOONDKASUM (-KAHJUM) -499 -131 5 413
Puhaskasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -616 -593 3 827
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 213 411 1 338
Kokku puhaskasum (kahjum) -403 -182 5 165
Koondkasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -712 -542 4 075
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 213 411 1 338
Kokku koondkasum (-kahjum) -499 -131 5 413
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes -0,02 -0,02 0,12
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes -0,02 -0,02 0,12


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 3k 2025 3k 2024
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 46 622 53 333
Maksed hankijatele -41 349 -39 940
Makstud käibemaks -1 249 -3 112
Maksed töötajatele ja töötajate eest -3 923 -4 859
Makstud tulumaks -350 0
Netorahavoog äritegevusest -249 5 422
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -35 -21
Materiaalse põhivara müük 207 25
Antud laenud -26 -18
Antud laenude laekumised 3 0
Saadud dividendid 0 6
Saadud intressid 12 39
Netorahavoog investeerimistegevusest 161 31
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 633 108
Saadud laenude tagasimaksed -406 -633
Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed -633 -555
Rendimaksetega seotud intressimaksed -68 -92
Makstud intressid -209 -186
Muud maksed 1 99
Netorahavoog finantseerimistegevusest -682 -1 259
Rahavoog kokku -770 4 194
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 195 11 892
Valuutakursimuutused -26 -3
Raha jäägi muutus -770 4 194
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 7 399 16 083


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2025. aasta I kvartalis oli 1 802 tuhat eurot (I kvartal 2024: 2 138 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus oli 4,6% (I kvartal 2024: 4,6%). Hoonete segmendi brutokasum moodustas 7,5% ning jäi eelmise aasta võrreldava perioodiga samale tasemele, kui vastav näitaja oli 7,8%. Rajatiste segment, mida enim mõjutab suur katmata püsikulude osa, oli kahjumlik, marginaal -24,6% ning 2024. aasta võrreldaval perioodil -30,9%. Kahjumi vähenemine võrreldes 2024. aasta I kvartaliga on tingitud peamiselt soodsamatest ilmastikuoludest teehoolde lepinguliste tööde teostamisel ning tööde alustamisega Rail Baltica Hagudi-Alu trassi lõigul Rapla maakonnas.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2025. aasta I kvartalis 1 546 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud jäänud samasse suurusjärku (I kvartal 2024: 1 564 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades 3,6% (I kvartal 2024: 3,3%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2025. aasta I kvartalis 191 tuhat eurot (I kvartal 2024: 386 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 858 tuhat eurot (I kvartal 2024: 1 094 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel. 2025.aasta I kvartalis nõrgenes Ukraina grivna kurss euro suhtes ligikaudu 1,8%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikesse valuutasse saadi kursikahjumit kokku 117 tuhat eurot (I kvartal 2024: kahjum 25 tuhat eurot). Rootsi kroon tugevnes 2025. aasta I kvartalis euro suhtes ligikaudu 5,6%. Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kasumit 41 tuhat eurot (I kvartal 2024: kahjum 5 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 403 tuhat eurot (I kvartal 2024: kahjum 182 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 616 tuhat eurot (I kvartal 2024: kahjum 593 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2025. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -249 tuhat eurot (I kvartal 2024: 5 422 tuhat eurot). Enim mõjutas äritegevuse rahavoogu maksed hankijatele. Müügitulu langus mõjutas ostjatelt laekunud maksete vähenemist.

Investeerimistegevuse rahavoog 2025. aasta I kvartalis oli 161 tuhat eurot (I kvartal 2024: 31 tuhat eurot), mis koosneb põhivara soetustest summas 35 tuhat eurot (I kvartal 2024: 21 tuhat eurot) ja põhivara müügist 207 tuhat eurot (I kvartal 2024: 25 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 26 tuhat eurot (I kvartal 2024: 18 tuhat eurot), antud laenude tagasimakseid oli kokku 3 tuhat eurot (I kvartal 2024: 0 eurot) ning saadud intresse 12 tuhat eurot (I kvartal 2024: 39 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2025. aasta I kvartalis oli -682 tuhat eurot (I kvartal 2024: -1 259 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid enim laenude ja rendi tagasimaksed vastavalt 406 tuhat ja 633 tuhat eurot (I kvartal 2024: 633 tuhat ja  555 tuhat eurot). Saadud laenud moodustasid 633 tuhat eurot (I kvartal 2024: 108 tuhat eurot) ning intressimaksed 277 tuhat eurot (I kvartal 2024: 278 tuhat eurot).

Seisuga 31.03.2025 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 399 tuhat eurot (31.03.2024: 16 083 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja I kv 2025 I kv 2024 I kv 2023 2024
Müügitulu, tuhat eurot 39 355 46 245 33 549 223 925
Müügitulu muutus -14,9% 37,8% -24,7% 20,1%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot -403 -182 -1 674 5 165
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -616 -593 -1 874 3 827
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 31 528 585 31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot -0,02 -0,02 -0,06 0,12
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,9% 3,4% 4,7% 3,5%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 3,6% 3,3% 2,9% 3,5%
EBITDA, tuhat eurot 858 1 094 155 11 025
EBITDA määr müügitulust 2,2% 2,4% 0,5% 4,9%
Brutokasumi määr müügitulust 4,6% 4,6% 2,9% 7,5%
Ärikasumi määr müügitulust 0,5% 0,8% -1,9% 3,6%
Ärikasumi määr ilma põhivara müügi kasumita 0,4% 0,8% -2,2% 3,5%
Puhaskasumi määr müügitulust -1,0% -0,4% -5,0% 2,3%
Investeeritud kapitali tootlus -0,5% 0,1% -2,4% 15,6%
Omakapitali tootlus -1,5% -0,8% -6,4% 21,0%
Omakapitali osakaal 22,9% 19,1% 19,5% 23,4%
Vara tootlus -0,4% -0,2% -1,3% 4,4%
Finantsvõimendus 24,4% 4,4% 35,6% 22,6%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,94 0,85 0,85 0,94
31.03.2025 31.03.2024 31.03.2023 31.12.2024
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 283 548 198 737 148 302 209 489


Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2025. aasta I kvartalis moodustas 2% kogu müügitulust, mis koosneb Ukraina tegevusmahtudest. Ukrainas jätkub 2023. aastal sõlmitud lepingute alusel alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites, kus tööde teostamine on esialgselt planeeritust pikaajalisem ning sõltub riigi energiasüsteemi tarbimisvajadusest. Lisaks on töös hoone rekonstrueerimine sisepõgenikele mõeldud korterelamuks Žõtomõri oblastis, Ovrutši linnas. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut.

I kv 2025 I kv 2024 I kv 2023 2024
Eesti 98% 99% 98% 98%
Ukraina 2% 1% 0% 2%
Soome – – 2% –


2025. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2025. aasta I kvartali müügitulu oli 39 355 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi müügituluga, mil vastav näitaja oli 46 245 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 15%. 2025. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 36 584 ja 2 766 tuhat eurot, aasta tagasi olid vastavad näitajad 43 408 ja 2 808 tuhat eurot. Müügitulu vähenes hoonete segmendis 16% ning rajatiste segmendis 1,5% võrra. Müügitulu vähenemine I kvartalis on ootuspärane, kuigi kontsern on aruandeperioodil sõlminud märkimisväärses mahus uusi lepinguid, siis nende mõju müügitulule avaldub pikema perioodi vältel.

Tegevussegmendid I kv 2025 I kv 2024 I kv 2023 2024
Hooned 93% 94% 92% 84%
Rajatised 7% 6% 8% 16%


Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike ja ärihoonete mahud, kus viimase osakaal on viimaste aastate suurim. Ärihoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 36% ning samavõrd on vähenenud ühiskondlike hoonete mahud. Vähenenud on korterelamute segmendi maht, töös ei ole suuremahulisi objekte ning I kvartalis puudus ka märkimisväärne omaarenduste müügitulu.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus ning Tallinnasse rajatava Loodusmaja ehitamine.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tallinnas Ahtri 6 rajatav LEED Gold keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone, Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Võru linnas ja Viljandis asuvate Lidl kaupluste ehitamine.

Omaarenduste müügitulu, mis sisaldub korterelamute müügitulus, moodustas aruandeperioodil 6 tuhat eurot (I kvartal 2024: 3 952 tuhat eurot). Jätkub Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi (https://seileri.ee) ning Tartus, Tammelinnas asuva Tammepärja kodu ehitus (https://tammelinn.ee). Mõlemad arendused valmivad 2025. aasta I poolaastal. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment I kv 2025 I kv 2024 I kv 2023 2024
Ühiskondlikud hooned 52% 67% 43% 70%
Ärihooned 46% 19% 25% 21%
Korterelamud 1% 14% 22% 6%
Tööstus- ja laohooned 1% 0% 10% 3%

Rajatiste segmendi käive koosneb jätkuvalt olulises osas teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga on vähenenud ligikaudu 17%. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ehitustööd ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine. Muude rajatisete alamsegmendi käive koosneb suures osas Tallinna Lennujaama E-klassi lennukite seisuplatside ehitusmahtudest.

Rajatiste segment I kv 2025 I kv 2024 I kv 2023 2024
Teedeehitus ja –hooldus 77% 83% 61% 90%
Muud rajatised 23% 17% 33% 10%
Keskkonnaehitus 0% 0% 6% 0%


Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2025 oli 283 548 tuhat eurot, mis on ligikaudu 43% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. I kvartalis 2025 sõlmiti uusi lepinguid kokku 111 276 tuhande euro väärtuses (I kvartal 2024: 17 617 tuhat eurot). Aruandekuupäeva järgselt on lisandunud uusi lepinguid 17 474 tuhande euro väärtuses.

31.03.2025 31.03.2024 31.03.2023 31.12.2024
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 283 548 198 737 148 302 209 489

31.03.2025 seisuga on hoonete segmendi teostamata tööde osa portfellist 66%, rajatised moodustavad 34% (31.03.2024: vastavalt 93% ja 7%). Võrreldes seisuga 31.03.2024 on hoonete segmendi teostamata tööde mahud jäänud samasse suurusjärku. Oluliselt on suurenenud rajatiste segmendi maht ja seda eelkõige Rail Baltica sõlmitud lepingute toel. Rail Baltica hanked toetavad rajatiste segmendi tööde mahtu olukorras, kus Transpordiameti investeeringud aasta-aastalt vähenevad. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on samuti vähenenud, teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes ning elavnemist on märgata erasektoris.

Suuremahulisemad aruandeperioodil sõlmitud lepingud olid:

  • Viljandi spaahotelli ja ujula ehitamine, maksumusega ligikaudu 30 000 tuhat eurot.
  • Võru linna Punamütsikese lasteaia ehitamine, maksumusega ligikaudu 6 370 tuhat eurot.
  • Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine, maksumusega ligikaudu 62 300 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Tapal asuva kasarmu projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 300 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoone projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 3 700 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning selle jaotusele majandusaastate lõikes ja üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2025. aastal tegevusmahtude jäämist olulises osas samale tasemele 2024. aastaga. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2025. aasta I kvartali jooksul töötas kontsernis kokku keskmiselt 411 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 263 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 3%.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

I kv 2025 I kv 2024 I kv 2023 2024
ITP 263 281 392 283
Töölised 148 142 192 152
Keskmine kokku 411 423 584 435

Kontserni 2025. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 4 795 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 3 939 tuhat eurot. Tööjõukulud on suurenenud 22%, mille on tinginud töötasude kasv.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta I kvartalis 50 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 17 tuhat eurot (I kvartal 2024: vastavalt 50 tuhat eurot ja 17 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta I kvartalis 139 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 46 tuhat eurot (I kvartal 2024: vastavalt 130 tuhat eurot ja 43 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

I kv 2025 I kv 2024 I kv 2023 2024
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 501,8 535,4 472,3 514,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -6,3% 13,4% 4,5% 3,0%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 8,7 11,1 11,0 9,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -21,8% 0,5% -9,8% -9,7%

Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud. Töötajate nominaaltootlikkuse vähenemise põhjuseks on müügitulu vähenemine ning tööjõukulude tootlikkust mõjutab lisaks müügitulu muutusele ka tööjõukulude kasv.

Nordecon_Aruanne_1Q_2025

NCN investor presentation Q1_2025

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Miks on äripindade üürimine või ostmine praegu tark samm?

08.05.2025

Arco Vara2025. aasta kinnisvaraturg pakub harukordseid võimalusi neile, kes mõtlevad oma äri laiendamisele või uue kontori avamisele. Kuigi turg on olnud viimastel aastatel muutlik, on just praegu mitmeid põhjuseid, miks äripinna üürimine või ostmine võib olla nutikas ja kaugelevaatav otsus.

Valik on laiem kui kunagi varem

Viimaste aastate majanduse kõikumised on loonud olukorra, kus äripindade pakkumine on kasvanud. See tähendab, et turg pakub ettevõtetele suuremat valikut, alates modernsetest büroopindadest kuni multifunktsionaalsete tootmis- ja laopindadeni. Tänu väiksemale konkurentsile on võimalik pidada läbirääkimisi parematel tingimustel, olgu see siis soodsam üür, pikemad maksepuhkused või suuremad kohandamisvõimalused.

Paindlikud lahendused toetavad kasvu

Paljud äripindade omanikud ja arendajad pakuvad praegu senisest paindlikumaid üürilepinguid: lühemad sidumisajad, kasvuruumi võimalused ja modulaarne ruumikasutus. See annab ettevõtetele võimaluse alustada väiksemalt ja laieneda vastavalt oma äri arengule, ilma et peaks kohe suuri kulusid kandma.

Asukohtade ja hindade tasakaal on soodne

Kuna paljud ettevõtted on oma töökorraldust ümber kujundanud (näiteks kombineerides kaugtööd ja kontoritööd), on ka ärihoonete hinnad ja üüritingimused mitmes piirkonnas muutunud paindlikumaks. See annab võimaluse saada prestiižsetes või logistiliselt olulistes asukohtades pindasid mõistlikuma hinnaga kui tippaegadel.

Investeering tulevikku

Oma äripinna ostmine võib olla tugev strateegiline samm ettevõtte kapitali kasvatamiseks. Kinnisvara omamine annab stabiilsuse ja võimaluse väärtuse kasvust osa saada ning vähendab sõltuvust üürihindade kõikumisest. Samuti võib kinnisvara muutuda tulevikus lisatulu allikaks, näiteks allüürimise või müügi kaudu.

Tööandja maine ja töötajakogemus

Kaasaegne ja läbimõeldud äripind aitab luua positiivse kuvandi nii klientide kui ka töötajate seas. Hea töökeskkond suurendab töötajate rahulolu, produktiivsust ja lojaalsust – see on tugev konkurentsieelis, mida ei maksa alahinnata.

Kokkuvõtteks

Praegu on äripindade turul liikumiseks ideaalne aeg. Nii üürimine kui ostmine võivad pakkuda ettevõttele olulist strateegilist kasu: paremad tingimused, suurem paindlikkus ja võimalus tugevdada oma positsiooni tulevikus. Targad otsused tehakse siis, kui teised alles ootavad!

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
1 2 3 … 120 121 122 … 1,675 1,676 1,677