13. korda toimunud aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitis tänavu Pühajärve biokatlamaja, mis žürii hinnangul täitis kõige enam võistluse eesmärki – ehitises on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii konstruktsioonis, välis- kui ka siseviimistluses. Vähemtähtsam pole ka see, et aasta puitehitise võitja on keskkonnasõbralik hoone, mis toodab taastuvenergiat.
Aasta puitehitise projektijuht Anni Martin rääkis, et žürii hindas Pühajärve biokatlamaja puhul sobitumist ümbritsevasse looduskeskkonda ning puidu keskset kasutamist nii konstruktsioonis kui välisviimistluses. “Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine ja seda eriti konstruktsioonis kuigi tavapärane. Biokatlamaja puhul on seda tehtud ja tulemus on arhitektuurselt põnev. Funktsiooni teadmata võiks arvata, et tegemist on seminarihalli, näitusesaali, ujula või klubihoonega,” kirjeldas ta.
Žürii jaoks sai Martini sõnul otsustavaks see, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida võinuks lahendada tüüpse plekk-kastina, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega arvestavalt. “Väheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konstruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasutus on nähtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistluses,” lisas Martin.
Pühajärve biokatlamaja arhitektuurse lahenduse töötas välja OÜ Alver Arhitektid. Biokatlamaja ehitas Vilcon Ehitus ning tellijaks oli Pühajärve Puhkekeskus.
Pühajärve biokatlamaja arhitekt Andres Alver sõnas auhinda vastu võttes, et kuigi võit on ootamatu, siis sellist auhinda saada on lihtne. “Peab olema läbinägelik tellija, kes ei karda, hästi kuivatatud puu ja korralik ehitaja. Ja mis kõige tähtsam – tark žürii,” tänas Alver.
Tänavu esitati aasta puitehituse võistlusele rekordiliselt 55 objekti. Tulemused kuulutati välja täna Nordea Kontserdimajas toimuval rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti”. Lisaks pea-auhinnale anti üle ka seitse eriauhinda.
Peaauhinda ning traditsiooni tõlgendamise eriauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital, vineeri eriauhinda UPM-Kymmene Otepää, liimpuidu eriauhinda Arcwood ja fassaadiauhinda Raitwood.
Aasta puitehitise žüriisse kuulusid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad ning 2014. aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitja.
Täiendav informatsioon eriauhindade võitjate kohta
Traditsiooni tõlgendamise eriauhind – kortermajad Veski 53a ja 55a Tartus, Kaido Kepp ja Marti Soosalu, Arhitektuuriklubi
Žüriile imponeeris väga uue hoonestuse valutu sobitumine piirkonna linnaehituslikku struktuuri. Tsaariaegsed kortermajad restaureeriti kinnistu esindushooneks ning kinnistule lisandunud kahest uuest korterelamust üks tõlgendab Tartule omast kahekorruselist kuuri ning teine tsaariaja traditsioone järgivat hoovielamut.
„Raitwood’i fassaadiauhind 2015“ – Sõpruse pst 157 ärimaja Tallinnas, Indrek Suigusaar, Arhitektuuribüroo Pluss
Ärihoone ise on ambitsioonikas – esimene keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutav büroomaja Eestis. Žürii hinnangul on väga tänuväärne, et osa sellest ambitsioonikusest langeb ka heale puidukasutusele ning et niivõrd suuremahuline hoone on otsustatud „rüütada puidust ülikonda“.
„Arcwood’i liimpuiduauhind 2015“ – Lemeksi peakontor Tartus, Eero Endjärv, Arhitekt11
Žürii tunnustab mitmekülgset puidu kasutamist nii konstruktsioonis, fassaadil kui siseviimistluses. Puiduga tegeleva firma peakontoril on intrigeerivalt puidune kontseptsioon – vahelaed ja katus toetuvad puutüvedest inspireeritud hargnevale konstruktsioonile olles justkui põimitud okste vahele. Puidukasutus hoones on läbiv, julge ja kohati humoorikaski.
„UPM-Kymmene Otepää vineeriauhind 2015“ – spordihall “Ronimisministeerium”, Kaur Talpsep, Kauss Arhitektuur, seinadisain Madis Tänav
Žürii hinnangul funktsionaalset hästitöötav lahendus – puitkarkassil robustsed (kuid kvaliteetselt viimistletud) vineertahvlid. Esteetikalt veidi koopalik, mida toetab spordihalli funktsioon – pakkuda tehismaastiku (mägi-, kalju)ronijatele. Ronimismaastiku vormikeel on huvitav ning vineeri roll on lisaks esteetilisele väljanägemisele olla ka parim võimalik funktsionaalne lahendus.
Žürii poolt ära märgitud – eramu Nõmmel, Martin Aunin
Tunnustamist väärib žürii hinnangul hoone uudne lahendus, kus hoone liimpuidust konstruktsioon on tõstetud hoonemahust väljapoole ning seega on kõigil nähtav ja jõuliselt eksponeeritud. Ära märgitakse ka ehitise väga kõrget ehituskvaliteeti.
Žürii poolt ära märgitud – suvila Lääne-Virumaal, Edina Dufala-Pärna ja Martin Pärna, Iseasi
Äramärkimist väärib traditsioonilise materjali (kimmid) ja moodsa arhitektuuri sümbioos. Maja on paigutatud diskreetselt metsa veeres oleva lagendiku serva. Hoone vaadeldav osa on lahendatud traditsioonilise elamu tüpoloogiat arvestades (viilkatus, mahuline suurus, seinapinna ja avade omavaheline proportsioon, traditsioonilised materjalid jms), samas siiski moodsalt, eriti detailides.
Publiku lemmik (Delfi Moodne Kodu portaali hääletusvõistluse võitja) – poiste puuonn Paides, Indrek Rooba
Arhitektuurselt lihtne ja modernne objekt tähistab murrangut mõtlemises. Ükski objekt pole liiga väike ega tähtsusetu funktsiooniga, et disainist puutumata jääda. Laste mängumaja ei pea olema magus ja muinasjutuline, ja hoopiski mitte disainvaba valmistoode. Ka laps tarbib disaini, miks mitte talle seda siis moodsas võtmes pakkuda. Võib arvata, et publikutki lummas funktsiooni ebatavaline vormistus, kargus ja õdusus.
Olen olnud mõnda aega korteriühistu juhatuses aga ei soovi seal enam olla. Saatsin juhatusele tagasikutsumise avalduse, mis on ka üldkoosolekult läbi käinud. Meie korteriühistu juhatuses on viis liiget (põhikirjas: Korteriühistut juhib viieliikmeline juhatus). Kuna samal koosolekul ei olnud juhatusse astumiseks vabatahtlikke siis olen ma niiöelda sunduslikult juhatuses edasi. 
Nordecon AS’i Ukraina vabariigis registreeritud tütarettevõte OOO Eurocon Ukraine ja OOO Prosperitatis sõlmisid peatöövõtu raamlepingu Kiievi oblastisse Brovary linna korterelamute rajooni ning kaasneva sotsiaalse infrastruktuuri rajamiseks ligi 80 hektari suurusele kinnistule.
In Q3 2015, 9 769 transactions with housing were effected in Estonia. At the same time, 983 units of housing received permits for use. Assuming hypothetically that under the conditions of a stable market the number of transactions effected with housing is roughly the same as the number of units of housing completed, it may be said that 10% of all transactions with housing in Estonia are effected with new housing.
Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule Kristiine linnaosa üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse eelnõu.
Täna ja homme toimub Tallinnas Nordea Kontserdimajas järjekorras üheksas puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”, mille eesmärk on edendada puidu kui suurepärase loodusliku materjali kasutamist ehitusmaterjalina. Praktilisi kogemusi jagavad silmapaistvad arhitektid ja insenerid Euroopast ja Ameerikast.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell jätkas oktoobris stabiilset kasvu. Laenude ja liisingute kogumaht oli kuu lõpus 15,9 miljardit eurot ehk 3,6% suurem kui aasta tagasi.
Several important economic indicators were updated last week. The new GDP flash estimate for the third quarter indicates that instead of picking up speed, as was expected at the beginning of the year, economic growth is instead beginning to freeze.
Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Artex KV OÜ-ga uute korterite müüki Tallinnas Haaberstis, aadressil Paldiski mnt 225a rajatavas 22 korteriga viiekorruselises elamus.
Korteri soetamine on paljude inimeste jaoks elu kõige suurem tehing ja seetõttu peaks sellega kaasnevad ootused olema adekvaatsed ning hirmud hajutatud, kirjutab Arco Vara Tallinna esinduse kutseline maakler Katrin Tutti.
Viimsi Keskust on esimese kolme kuu jooksul külastatud 432 395 korda ning kokku on sooritatud sel perioodil ligi 394 000 ostu. Keskuse kolme kuu brutokäive ulatub üle 5 miljoni euro. Viimsi Keskus avas uksed Tallinna külje all Haabneemes tänavu augusti keskpaigas.
