Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks sobib paremini vana või uus korter?

24.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse.

Väga tõenäoliselt peab uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega köögimööbli, muu mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid kiirestiamortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlus toimub 27.05.2014

24.05.2014 Tõnu Toompark

27.05.2014 toimub Kinnisvarakoolis elamispindade turuülevaate esitlus ehk seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Ülevaate esitlust viib läbi koolitaja ja konsultant Tõnu Toompark.

Seminar vaatab väga detailselt tänase kinnisvaraturu seisu, nõudlust ja pakkumist ning teeb prognoose tuleviku osas poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Seminar on suunatud kõikidele kinnisvaraturu osalistele: maakleritele, arendajatele, hindajatele, ehitajatele, ettevõtete juhtidele, ametnikele… ja kõikidele teistele, kel on puutumus elamispindade turgu.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub teisipäeval 27/05/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

MTA andmetel oli 2014. aasta I kvartali mediaanväljamakse 689 eurot kuus

24.05.2014 Tõnu Toompark

Selle aasta esimeses kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku pea 1,38 miljardit (1 378 741 245) eurot, mis maksti välja 537 804 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 689 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2013. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 533 570 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 274 242 320 eurot. Mediaanväljamakse oli 2013. aasta I kvartalis 634 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli maksu- ja tolliameti andmetel 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud

SKP vähenemine esimeses kvartalis palgakasvus ei kajastunud

23.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti Pank Keskmine brutokuupalk kasvas aastavõrdluses 2014. aasta esimeses kvartalis statistikaameti andmetel 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%. Kvartali võrdluses on keskmise palga kasv hooajalisi tegureid arvestades viimasel poolaastal märgatavalt aeglustunud. Arvestades majanduslangust võib palgakasvu pidada siiski jõuliseks. Seda aitab mõnevõrra selgitada see, et languses on tööjõuvaesed tegevusalad ning palgakasvu on panustanud alates jaanuarist miinimumpalga veidi üle 10% tõus.

Omaniku liigi järgi kasvas keskmine palk aastavõrdluses kõige kiiremini Eesti eraettevõtetes, kus palgakasv oli kvartalivõrdluses hooajalisi tegureid arvestades majanduse keskmisest enam kui kaks korda kiirem. Kohalike omavalitsuste haldusalas kiirenes palgakasv mullu viimases kvartalis tublisti, kuid 2014. aastal ei ole see samas tempos jätkunud. See viitab sellele, et osa neljanda kvartali palgakasvu hüppest võis toimuda ebaregulaarsete palgakomponentide tõttu.

Töötlevas tööstuses, mis sõltub keskmisest enam väliskeskkonnast, on keskmise palga kasv aeglustunud rohkem kui majanduses keskmiselt ja oli 2014. aasta esimeses kvartalis 6,5%. Töötlevas tööstuses on tööjõukulude tootlikkusest kiirem kasv suurem risk kui muudel tegevusaladel, sest kulusid on võrdlemisi raske toodangu hinda edasi kanda konkurentsi tõttu välismaiste ettevõtetega. Ettevõtted ei saa aga palgakasvu ka kasumite arvelt pikalt ülal hoida, sest Eestil tuleb võistelda teiste võimalike tootmise asukohamaadega. Palgafondi osakaalu 5-6% suurenemine aastatel 2012–2013 tõi tõenäoliselt kaasa tööstussektori ettevõtete kasumimarginaali kahanemise. Positiivne on see, et kaks viimast kvartalit viitavad alanud kohanemisele.

Tagasivaates on huvitav jälgida tegevusalade keskmise palga arengut viimase majandustsükli ajal. Hooajalisi tegureid arvestades on palgad kasvanud tugevamalt tööstussektoris (vt lisatud tabel). Avalikus sektoris ja kinnisvarasektoriga seotud tegevusaladel on palgatase võrreldes kriisieelse ajaga kasvanud tagasihoidlikumalt.

Nõrga majanduskeskkonna mõju on tööturul näha nii hõivatute arvu vähenemises kui ka palgakasvu pidurdumises. Palgakasvu aeglustumine on olnud tugevam eksportivas sektoris. Siseturule suunatud ettevõtete ja avaliku sektori palgakasv järgib eksportiva sektori arengut viitajaga, mis tähendab, et palgakasv aeglustub seal hiljem. Pikemas vaates ei tohi avalik sektor jääda palgakasvu vedajaks, sest sama tööjõu pärast konkureerides raskendaks see palkade ja tootlikkuse parema kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

2014 I kvartalis tõusis keskmine kuu- ja tunnipalk kõigil tegevusaladel

23.05.2014 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta I kvartalis 966 eurot ja brutotunnipalk 6,02 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%.

Viimati tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk kõigil tegevusaladel 2012. aasta IV kvartalis. Tänavu I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli keskmise brutokuupalga tõus veidi aeglasem kui 2013. aasta II, III ja IV kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2013. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 11,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta I kvartalis 6,7%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üheteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga töötajate arv 2,5% suurem kui 2013. aasta märtsi lõpus.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta I kvartalis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (14,7%) ning brutotunnipalk tõusis kõige enam veonduse ja laonduse palgatöötajatel (12,6%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2013. aasta I kvartaliga võrreldes kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (kuupalk vastavalt 2,9% ja tunnipalk 1,6%).

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 944 eurot, veebruaris 948 eurot ja märtsis 1003 eurot.

2014. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1305 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 7,0% ja 6,6% võrreldes 2013. aasta I kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (14,5%) ning tunnis veonduses ja laonduses (14,3%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta I kvartaliga võrreldes kõige vähem info ja side tegevusalal (1,1%) ning tööjõukulu tunnis sellel tegevusalal ei muutunud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal on valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2010 – I kvartal 2014 (eurot)
	Aasta	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
2010	792	758	822	759	814
2011	839	792	857	809	865
2012	887	847	900	855	916
2013		900	976	930	986
2014		966

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, I kvartal 2014

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, I kvartal 2014

Glikman Alvin & Partnerid: Vastuvõetud detailplaneeringu kehtestamata jätmine

23.05.2014 Tõnu Toompark

Haldusasja nr 3-3-1-96-13 asjaolude kohaselt jättis kohalik omavalitsus kehtestamata vastuvõetud detailplaneeringu.

Detailplaneeringu kehtestamata jätmist põhjendas kohalik omavalitsus selliselt:

(i) arendaja ei nõustunud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustust üle võtma;
(ii) vallal puuduvad eelarves vahendid teede ja tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamiseks, sest ootamatult ning oluliselt on vähenenud valla tulubaas seoses tulumaksuseaduse muudatusega;
(iii) detailplaneeringu vastuvõtmisest ning avalikust väljapanekust on möödunud pikk aeg, mistõttu on muutunud mõjutatud isikute ring ning nende huvid;
(iv) detailplaneeringu kehtestamist taotleb isik, kes on pankrotis ning kelle huvi detailplaneeringu kehtestamiseks oli valla hinnangul seotud pankrotivaraks oleva kinnisvara objekti müügiväärtuse tõstmine.

Riigikohus jäi lahendis oma varasema seisukoha juurde, et kuna teede ja tehnovõrkude väljaehitamine on kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluv ülesanne, siis tuleb kohalikul omavalitsusel juba detailplaneeringu algatamise staadiumis detailplaneeringu taotlejaga kokku leppida, kes teeb nimetatud tööd ja kannab kulud. Sellise kokkuleppe mittesaavutamine võib olla põhjuseks keelduda detailplaneeringu algatamisest, kui kohalikul omavalitsusel pole raha nende tööde eest tasumiseks.

Kui kohalik omavalitsus ei sõlmi sellist kokkulepet juba detailplaneeringu algatamise staadiumis ega saavuta sellist kokkulepet ka hiljem, peab kohalik omavalitsus vajalikud tööd ise tegema ja nende eest tasuma või arvestama planeeringu kehtestamata jätmisel võimalusega, et tal tuleb hüvitada planeeringu taotleja detailplaneeringu koostamisel kantud kulud. Sellises olukorras saab detailplaneeringu kehtestamata jätmine olla põhjendatud juhul, kui ootamatud asjaolud takistavad kohalikul omavalitsusel neid töid teha.

Kolleegium rõhutas taaskord ka seda, et kohalikul omavalitsusel on planeerimismenetluses laiaulatuslik otsustusõigus, s.h millisest planeeringu menetlusstaadiumis menetlusega jätkata ning kas planeeringut üldse kehtestada. Detailplaneeringu kehtestamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks, kui kohalikul omavalitsusel on taolise otsuse tegemiseks ning põhjenduseks olemas erandlikud asjaolud.

Erandlikeks asjaoludeks, mis võivad õigustada detailplaneeringu kehtestamata jätmist, on Riigikohtu hinnangul:

(i) kui detailplaneeringu taotlejaks on maksejõuetu isik, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot, sest ei ole tõenäoline, et ta asub lähiaastatel detailplaneeringut ellu viima. Ainuüksi pankrotivõlgniku vara müügiväärtuse suurendamise eesmärgil ei ole detailplaneeringu kehtestamine põhjendatud. Soovi korral saab kinnistu uus omanik taotleda uue detailplaneeringu menetluse algatamist või lõppenud menetluse uuendamist.
(ii) kui kohalikul omavalitsusel puuduvad vahendid ning kui tegemist on ettenägematu ja objektiivse asjaoluga, eelkõige siis, kui kohaliku omavalitsuse tulud on ulatuslikult ja ettenägematult vähenenud või kohalikule omavalitusele on tekkinud ulatuslikud ja ettenägematud lisakohustused.
(iii) kui tulubaas väheneb seoses seaduse muudatusega ning selline vähenemine toob vallale kaasa vajaduse hinnata enne täiendavate kohustuste võtmist juba olemasolevaid kohustusi ja prioriteete.

Kaalukaks argumendiks detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks pidas Riigikohus järgnevat:
(i) üldplaneeringut võib detailplaneeringuga muuta vaid erandjuhtudel.
(ii) Antud juhul oli detailplaneering vastuolus valla üldplaneeringuga ja huvi sellise detailplaneeringu kehtestamise vastu ei olnud sama kaalukas, kui seda oleks olnud huvi üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu kehtestamiseks.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

DTZ: Äripindade üüriturgude eripärad 2014

23.05.2014 Tõnu Toompark

Ilmunud on uued ingliskeelsed DTZ ülevaated 2014. aasta kohta:

Algavad Narva maanteepiiripunkti ehitustööd

23.05.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS ja Oma Ehitaja AS allkirjastasid 6,68 miljoni euro suuruse lepingu Narva kesklinnas asuva maanteepiiripunkti rekonstrueerimiseks. Ehitustööde ettevalmistustega alustatakse tuleval nädalal ning tööd kestavad kuni järgmise aasta jaanuarini.

Ehitustööde eesmärk on muuta piiriületus Narva ja Ivangorodi piiripunktides inimeste jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Piiri läbilaskevõime suureneb aasta lõpuks poole võrra ja sellega saavutatakse piiripunktide kesklinnalist asukohta arvestades maksimaalne läbilaskevõime.

„Narva piiripunkti uuendamine on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast hädavajalik. Eesmärk on vähem kui aastaga suurendada oluliselt piiripunkti läbilaskevõimet ja muuta piiripunkt turvalisemaks ning piiriületus inimeste jaoks lihtsamaks ja mugavamaks,“ ütles siseminister Hanno Pevkur.

Piiripunkt Narva-1 koosneb kolmest terminalist – sõiduautode ja busside, jalakäijate ning veoautode terminalist. Piiripunktis on kaks sõidurada bussidele, kaks rada sõiduautodele ja neli rada jalakäijatele. Terminalihooned rajati 1990ndate esimeses pooles ning on amortis eerunud.

Piiripunktide ressurss on kasutatud täielikult vaid siis, kui mõlemal pool piiri asetsevate piiripunktide läbilaskevõime on võrdne. Täna on Ivangorodis eraldi busside terminal ja bussireisijaid on võimalik teenindada neljal rajal, kuus rada on sõiduautodele ning kuus rada jalakäijatele. Ehitustööde käigus on plaanis mõlema piiripunkti infrastruktuuri võimaluse piires ühtlustada.

„Riigi Kinnisvara ASi eesmärgiks antud projekti juures on esindada nii piiriületajate, kui ka piiripunktis töötavate ametnike huve saamaks parim võimalik piiripunkt ja me teeme kõik endast oleneva, et see nii ka oleks“ märkis Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

„Riiklikult olulise objekti ehitusfaasi jõudmise taga on hea koostöö Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Maanteeameti, Narva linna ja Riigi Kinnisvara ASi vahel,“ lisas ta.

Narva-1 piiripunkti ehitustööd muudab keerukaks selle kesklinnaline asukoht, mida piirab ühelt poolt ajalooline Narva bastion ja teiselt poolt linnusepark. Piiripunkti vahetus läheduses on linna peaväljak ja elumajad. Osa rajatisi on muinsuskaitse all ning laiendustöid on võimalik teha üksnes olemasoleva piiripunkti piires.

Ümberehituse käigus lammutatakse 500 ruutmeetrine jalakäijate terminal ja selle asemele ehitatakse uus 1468 ruutmeetrine kaasaja nõuetele vastav terminalihoone.

Ehitustööde ajal on tagatud sujuv piiriületus, sellegi poolest tuleb inimestel arvestada ehitustöödest tingitud logistiliste muudatustega ja varuda piisavalt aega piiriületuseks.

Narva-1 piiripunkt rekonstrueeritakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 ning riigieelarvelistest vahenditest.

Hoone müümisel või rentimisel on energiamärgise info kuulutusse lisamine kohustuslik

23.05.2014 Tõnu Toompark

Tehnilise Järelevalve Amet

Tehnilise Järelevalve Amet tuletab meelde, et kinnisvara müügi-, rendi- ja üürikuulutused peavad kohustusliku osana sisaldama informatsiooni hoone energiamärgise või energiaklassi kohta. Selle info puudumine on seaduse nõuete rikkumine.

Energiamärgis on dokument, mis antakse ehitatavale või olemasolevale hoonele. Ehitatava hoone energiamärgise eesmärgiks on anda infot, milline on hoone eeldatav energiavajadus. Olemasoleva hoone energiamärgise eesmärgiks on anda ülevaade hoone tegelikust energiatarbimisest. Nii energiavajadus kui ka energiatarbimine hõlmavad hoone aastast koguenergiat- küte, valgustus, seadmed jms.

Kinnisvara ostjale või rentnikule on energiamärgis väga oluliseks infoks- see näitab, kui suured saavad olema energiakulud hoone ülalpidamisel. Mida parem on hoone energeetiline olukord ehk mida kõrgem on hoone energiaklass, seda väiksemad on kulutused energiale ja seda suuremaks võib hinnata kinnisvara väärtust. Energiamärgis annab ka ülevaate hoone investeerimisvajadustest.

Energiamärgise peab tellima hoone omanik, korteriühistu või korterelamu haldaja, kes võimaldab märgisega tutvuda ka teistel hoone elanikel. Üldjuhul väljastatakse märgis hoonele kui tervikule, aga kui hoonel puudub ühtne küttesüsteem, siis antakse märgis ka korterite kaupa.

Olemasolevale hoonele väljastab energiamärgise energiaauditeid tegev või energiamärgiseid väljastav ettevõte ja projekteeritavale hoonele väljastab energiamärgise projekteerija. Energiamärgise kehtivusaeg on 10 aastat. Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus.

Täna, 22. mail korraldab Tehnilise Järelevalve Amet kinnisvarafirmadele suunatud infopäeva eesmärgiga selgitada energiamärgise olulisust ja vajalikkust.

Lisainformatsioon energiamärgise kohta on kättesaadav TJA kodulehelt:

Pro Kapital: Kontserni uue tütarettevõtte asutamine

23.05.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte PK Invest UAB sõlmis 21.05.2014 PRO KAPITAL BONUM UAB asutamislepingu. PK Invest UAB uue tütarettevõtte tegevusalaks on kinnisvaraarendus ja kavandatavaks majandustegevuseks Vilniuses asuva Saltiniu Namai elamukvartalisse kavandatud uue korterelamu arendamine.

Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud. Tütarettevõtte asutamine ei oma mõju emitendi majandustegevusele.

PRO KAPITAL BONUM UAB osakapitali suuruseks on 10 000 litti, mis kuulub ühingu asutamisel 100% PK Invest UAB-le. Uue ühingu juhatajaks on AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Vittorio Michelozzi.

Tütarettevõtte asutamise eesmärgiks on alustada Vilniuses asuva Saltiniu Namai elamukvartalisse kavandatud uue korterelamu arendustegevusega ning luua juriidiline platvorm võimaliku kaasinvestori kaasamiseks projekti.

Kuna Saltiniu Namai elamukvartalis ehitatava hoone (mille ehitusega alustati veebruaris 2014) eelmüük on olnud väga tugev (19 ühikust on käesoleva teate avaldamise seisuga müüdud 15) otsustas AS Pro Kapital Grupp alustada ettevalmistavate tegevustega, millised on vajalikud alustamaks uue täiendava hoone arendamiseks. Uue kavandatud hoone ühikute arvuks on planeeritud 44.

AS Pro Kapital Grupp informeerib investoreid börsisüsteemi kaudu täiendavalt kui projekti osas on tehtud täiendavad otsused.

Lisainfo:

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinna lähistel. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea etappide kaupa ehitatavaid korterelamuid. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinna läheduses ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laienemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine. Saltiniu Namai projekti esimene faas on lõpule viidud: rajati neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet ja 11 eramaja. Pro Kapital on esimeses faasis arendanud 143 korterit, 11 eramaja ja 21 äripinda müüdava pinnaga kokku 15 278 m2. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid. Veebruaris 2014 alustas Pro Kapital 19 pinnaga uue hoone ehitustöödega.

PK Invest UAB on 12.10.1998 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. PK Invest UAB on Leedus Vilniuses asuva Saltiniu Namai elamukompleksi kruntide arendaja.

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste arv on asunud kasvama

22.05.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks jätkab tempokat kasvamist. Tänaseks on indeks jõudnud 71,1 punktile, mis on aastatagusest isegi 15% kõrgemal. Pakkumishindadega paralleelselt on kasvanud ka elamispindade pakkumiste arv. Portaalis KV.EE on pakkumisel 18 492 eluruumi, pakkumiste arv on viimase kolme kuuga kerkinud 14%.

Elamispindade kiire hinnatõusu taga on olnud madalad intressimäärad, kasvavad laenukäibed, kerkivad palgad. Nende tegurite kõrval on olulist rolli mänginud müügipakkumiste vähesus. See on kinnisvaramüüjatele andnud ladusa võimaluse hindu järjest kergitada ja kergitada…

Konkurents pidurdab hinnatõusu

Alates käesoleva aasta algusest on elamispindade pakkumiste arv asunud vaikselt kasvama. Viimase kuu aja jooksul on pakkumiste arvu juurdetulek portaalis KV.EE üha kiirenenud.

Järjest suurem pakkumiste arv suurendab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Loodetavasti on see faktor, mis aitab ülikiiret hinnatõusu pisutki pidurdada.

Pakkumiste arvu kasvu taga on mitmed tegurid. Vaikselt on suurenemas uute elamispindade arendusprojektide arv. Uusarenduste lisandumine puudutab muidugi eelkõige Tallinna linna.

Müügipakkumiste hulka lisandub ka vanemaid kortereid

Portaalis KV.EE on suurenemas ka vanemate korterite pakkumine. Turule on tulnud inimesed, kelle jaoks on tänane kõrgele kerkinud hind atraktiivne, et maha müüa kunagi investeeringuks ostetud korter. Või on buumi ajal tipphinnaga ostetud korter nüüd kerkinud hinnatasemele, mis võimaldab seda kahjumita müüa.

Omaette grupp kinnisvaramüüjaid on inimesed, kes soovivad müüa kõrgele kerkinud hinnaga korteri, et soetada selle asemele maja ja maja ehitamiseks sobilik maatükk, sest nende hinnad pole veel erilisi tõusumärke näidanud.

Lähitulevik veel pööret ei too

Lisaks juba müükijõudnud uutele korteritele on erinevates planeerimise etappides hulk uusi elamispindade arendusprojekte. Samuti on järjest kerkiv kinnisvarahind tegur, mis paneb hinnatippu jahtivaid väikeinvestoreid müügimõtteid mõlgutama.

Seetõttu võime oodata jätkuvat elamispindade müügipakkumiste arvu kasvu.

Vaatamata müügipakkumiste arvu suurenemisele portaalis KV.EE jätkavad korterite pakkumishinnad kerkimist. Pakkumishinnad tõusevad lähiperspektiivis kas või ainuüksi inertsist. Tehingute arvu kasv ei ole veel pidurdunud, mis võiks tehingute hinnatõusule piiri ette panna.

Minevikukogemusele tuginedes võime arvata, et selgi korral jätkavad pakkumishinnad kerkimist kauem, kui reaalsed tehinguhinnad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Uus Maa alustas Mustamäel uhiuuel Pöörise tänaval korterite müüki

22.05.2014 Tõnu Toompark

TTP Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös AS-ga TTP Tallinnas Mustamäe ja Õismäe piirile rajatava Pöörise tänava elamupiirkonna müüki.

„Tegemist on täiesti uue elukeskkonnaga, mis rajatakse kunagise tööstusmaastiku asemele. Endine hoonestus lammutatakse, alles jäetakse vaid lopsakas kõrghaljastus,“ ütles projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Ave Klaser. „Elamutesse tulevad avara planeeringuga kaasaegsed kodud, mis sobivad nii suurtele kui väikestele peredele. Igal korteril on rõdu ja panipaik.“

Samuti elamukvartali müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Margit Lipstuhl lisab, et kuigi Pöörise tänav on uus, on piirkonnas tegelikult kõik eluks vajalik olemas. „Lähedal on toidupoed ja vajalikud teenindusasutused, samuti koolid, lasteaiad ning tervisekeskus. Kohe samasse rajatakse ka uus bussipeatus.“

Pöörise tänav on Mustamäe ja Õismäe piirile Kadaka asumisse loodav uhiuus harmooniline elukeskkond kus kortermajad, mänguväljakud ja haljasalad moodustavad avaneva lehe kujutise, mille järgi tänav sai ka oma nime. Turvaline territoorium haljastatakse ning pere väiksematele on majade vahele planeeritud vahvad mänguplatsid. Samast saab alguse ka Haabersti-Nõmme kergliiklustee, mis võimaldab mugavat liiklemist nii jalakäijatele kui ka harrastussportlastele.

Esimeses etapis valmib kaks 14-korruselist maja, millest mõlemas on 84 kahe- ja kolmetoalist korterit. Kokku rajatakse kvartalisse 10 korterelamut, millest esimene valmib juba aasta pärast.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet võitis rahvusvahelise tunnustusauhinna

22.05.2014 Tallinn.ee

Tallinn Maailma juhtiv geoinfosüsteemide (GIS) tarkvara tootja Environmental Systems Research Institute Inc (ESRI) annab välja auhinda SAG (Special Achievement in GIS Award), millega tunnustatakse erinevaid organisatsioone üle maailma, kes on geoinfosüsteemi tarkvara kasutuselevõtuga andnud olulise panuse nii organisatsiooni kui kogukonna arengusse. Käesoleval aastal on SAG tunnustuse pälvivate organisatsioonide hulka valitud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Auhinda on välja antud alates 2004. aastast ning selle annab üle ESRI president Jack Dangermond iga-aastasel ülemaailmsel ESRI tarkvara kasutajate konverentsil San Diegos. Eestist on sarnase auhinna koju toonud aastal 2010 Maa-amet ja 2012 Statistikaamet.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on mitmeid aastaid tegelenud erinevate infosüsteemide loomise ja tarkavara arendustega, et tänases kiires infotehnoloogilistest arengutest tulvil maailmas muuta ka linnaplaneerimise protsess lihtsamaks, visuaalselt läbipaistvamaks ning arusaadavamaks. Moodsas maailmas käiakse linnaruumi avastamas läbi nutitelefoni või arvuti ning seetõttu on väga oluline, et linnaruumi puudutavate rakenduste tavakasutaja saab näha Tallinna linna erinevaid teid, ülekäiguradasid, jalg- ja kergliiklusteid ning parklaid või muud vajalikku infot läbi elektrooniliste süsteemide.

„Täna, mil käimas on Europarlamendi valimised, saab iga tallinlane vaadata valminud kaardirakendusest, mis on kõigile avalikult kättesaadav http://gis.tallinn.ee/valimised/, kus asub tema valimisjaoskond,“ tõi praktilise näite ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Hallik-Jürgensteini sõnul on Tallinna Linnaplaneerimise Ametis geoinformaatikaga tegeletud pea kümmekond aastat ning viimaste aastate tegevuseks on olnud linnasüsteemis kaarditeenuste ja -rakenduste kasutuselevõtt ametnike töövahendina.

„Tallinna Linnaplaneerimise Amet on olnud hea ESRI koostööpartner just seetõttu, et kiiresti on võetud kasutusele kõige värskemad ja innovaatilisemad uuendused, mis ESRI tehnoloogias on ilmunud. Selle tulemusel on neil väga kaasaegne geoinfosüsteem, mis sobib hästi muude IT-lahendustega ja toetab nii Linnaplaneerimise Ameti kui ka teiste Tallinna asutuste vajadusi trükikaartide, veebikaardi rakenduste ja teenuste loomisel ning ruumiandmete uuendamisel,“ kommenteerib ESRI tarkavara edasimüüja OÜ Alphagis juhatuse liige Aivo Vard.

Geoinformaatikaga, mis kujutab endast geograafilist asukohta omavate andmete kogumist, analüüsimist ja esitamist, tegeleb antud ametis geomaatika teenistus all olev geoinformaatika ja kartograafia osakond. „Meil on küll pisike, kuid väga tegus osakond,“ nendib osakonna juhataja Ave Kargaja. „Antud auhind on tegelikult mitmeaastase töö tulemus ning selline tunnustus paneb kindlasti meid märkama ning järjest enam hindama meie töö tähtsust terves linnasüsteemis.“

„Inimesed on tänapäeval juba harjunud visuaalselt digikaardil andmeid nägema ja seetõttu tähtsustab Linnaplaneerimise Amet järjest enam seda töövaldkonda. Nimelt on hetkel suurarenduses Tallinna planeeringute register, mille üks osa täiselektroonse ja kasutajasõbraliku menetlussüsteemi kõrval on planeeringute kaart,“ lisas Hallik-Jürgenstein.

Tööinspektsioon kontrollib täna ehitusplatse üle Eesti

22.05.2014 Tõnu Toompark

Ühepäevase üle-eestilise sihtkontrolliga juhib Tööinspektsioon tähelepanu ehitusplatsidel töötajaid ohustavatele probleemidele. Kaasatud on enamus tööinspektoreid, kes kontrollivad ehitusplatse kõikides maakondades.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on ehitus rikkumisterohke valdkond. „Näiteks 2013. aastal oli ehitus valdkonnaks, kus avastati enim rikkumisi, kokku 2061. Nendest sagedasemalt esineb nõuetele mittevastavaid tellinguid ja redeleid, ei kasutata isikukaitsevahendeid ja ei ole tagatu ohutu töö kõrgustes.“

Reisberg rõhutab, et lubamatult palju esineb just kõrgustes tehtavate tööde puhul ohutusnõuete rikkumisi. „Alles eelmisel nädalal oli õnnetus, kus töötaja kukkus 12 meetrit ja hukkus.“ Reisberg lisab, et käesoleval aastal on ehitussektoris juhtunud 99 tööõnnetust, millest kolm on lõppenud surmaga.

Statistikaameti andmetel juhtub Eestis ehitusvaldkonnas viis korda rohkem tööõnnetusi kui neid tegelikult registreeritakse. Eelmisel aastal juhtus kuus surmaga lõppenud tööõnnetust just ehituse valdkonnas.

Tänane ühepäevane ehitusplatside sihtkontroll on viies omataoline. Sihtkontrolli tulemustest annab Tööinspektsioon teada reedel.

Lagunev koolimaja teeb ruumi ujulaga spordikompleksile

22.05.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus eraldas reservfondist raha Akadeemia tee 30 kinnistul asuva hoone lammutamiseks, ettevalmistamisel on detailplaneering kinnistule ujula ja spordikeskuse rajamiseks.

„Akadeemia tee 30 kinnistul asuva, mitmendat aastat tühjalt seisva amortiseerunud hoone lammutamiseks eraldati linnavalitsuse reservfondist Mustamäe Linnaosa Valitsusele 75 000 eurot,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tallinna Linnaplaneerimise Ametis on ettevalmistamisel detailplaneering, mis võimaldaks rajada kinnistule ujula ning spordikeskuse.“

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda sõnul vajab Mustamäe korralikku ujulat ja spordikompleksi. „Tänu Tallinna Linnavalitsusele saame ohtliku hoone lammutatud ning ehitada kinnistule ujula ja spordikompleksi. Selle üle on mul väga hea meel,“ ütles Kalda. „Vana ja kunagi väärika koolihoone olukord on tänasel päeval rohkem kui kurb. Vaatamata korralikult suletud akendele-ustele ning silma peal hoidmisele, on hoonesse pidevalt sisse murtud, iga päev lõhutakse seal järgmine uks või aken, pannakse põlema, mis ette juhtub jne. Iga lõhutud augu parandamiseks tuleb kulutada maksumaksja raha.“

Akadeemia tee 30 koolimaja võeti kasutusele 1963. aastal, kool kolis amortiseerunud ja ohtlikuks kuulutatud hoonest välja ligi kümme aastat tagasi ning alates 2013. aasta algusest seisab hoone tühjalt.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,226 1,227 1,228 … 1,574 1,575 1,576 Vanemad uudised ››

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks sobib paremini vana või uus korter?