Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Majade tehinguhinnad kerkivad kõrgete korterihindade ja madalate intressimäärade toel

25.09.2014 Tõnu Toompark

Tänane ühepereelamute turg pakub harukordset võimalust, kus majade ostu-müügitehingute hinnad jäävad allapoole analoogse hoone ehitushinda. Selline disproportsioon on tingitud eelkõige turukonjunktuurist, mis korterituru aktiveerumise eeskujul vilkaks muutunud majade turul liiga kaua kesta ei saa.

Kinnisvaraturu muutused aga ei leia aset üleöö. Olemasoleva ostmine jääb uue maja ehitamisest soodsamaks veel aastaks kindlasti.

Elamispindade turg on aktiivne

Eesti, kuid eeskätt Tallinna-Harjumaa elamispindade turg on endiselt üliaktiivne. Aasta teises kvartalis aset leidnud väike korteritehingute arvu langus ei ole turule pessimistide loodetud surmahoopi andnud. Korteritehingute arvu languse kõrval on elamutega tehtavate tehingute arv vaikselt kasvanud.

Endiselt on aasta jooksul käibes üle viie protsendi eluruumidest, mis vastab normaalse turuaktiivsuse ülemisele piirile.

Suur koduostjate hulk ehk suur nõudlus on paratamatult endaga kaasa toonud elamispindade hinna kerkimise. Siiani on kasvanud peamiselt korterite hinnad, kasv on olnud isegi liialt tempokas. Majade turg on alles jalgu alla saamas – tehingute arv on kasvamas, vaikselt-vaikselt on ülespoole asunud rühkima ka hinnad.

Ehitushind turuväärtusest kõrgemal

Ei ole sugugi harv juhus, et vastvalminud maja ehitusmaksumus on kõrgem, kui selle maja turuväärtus. Turuväärtuse all peame siin lihtsustatult seletades silmas seda, kui kõrged on analoogsete majade ostu-müügitehingute hinnad keskmiselt.

Ehitusmaksumuse veab turuväärtusest kõrgemale majaehitaja soov näha hoones erilahendusi või detaile, mida potentsiaalne keskmine ostja hiljem samal moel väärtustada ei taha. Ehitaja enda jaoks tehtud erilahendused võivad hilisema ostja jaoks olla hoopiski hinda vähendavad tegurid.

Piltlikult võime öelda, et kullatud seintega maja turuväärtus ei ole kõrgem samalaadsest majast, kus seinad on tavapärasest värvitud kipsplaadist. Seinte endite hinnavahe on aga tohutu.

Väärtuse määrab turukonjunktuur

Kõige olulisema põhjusena, miks maja ehitushind võib turuväärtusest kõrgemal olla, on turukonjunktuur.

Hetkel on majandus üldisena nõrkadel jalgadel. See omakorda tähendab, et majaostjate kindlustunne elu suurostu tegemiseks on tagasihoidlikum. Kui ostjaid on turul vähem, siis pole majamüüjal võimalik kõrget hinda küsida. Teisisõnu ei määra turuväärtust mitte vara tootmise kulu ehk ehitushind, vaid ikka nõudluse ja pakkumise koostoime.

Olukord on muutumas

Täna oleme olukorras, kus 2008.-2009. aastal põhjas olnud majade turg on alles käesoleval aastal vaikselt jalgu alla saamas. Majade turu arengute põhjuste taga on eelkõige eelkirjeldatud korterite turu hinnarekordid, mis aitavad koduotsijatel majaostu tehingusse lihtsamini siseneda. Kui ikka korter on samas hinnas majaga, siis privaatsust armastav eraklik eestlane eelistab igal juhul oma maja.

Eeldusel, et majanduskeskkond väga oluliselt ei muutu võime arvata, et nõudlus majade sektoris on aeglaselt, kuid siiski vägagi kindlalt kasvamas. Osalt madalatel intressimääradel baseeruv kasvav nõudlus on tegur, mis on juba hakanud majade hindu tõususuunas vedama.

Nii võime arvata, et aasta-pooleteise pärast hakkame lähenema olukorrale, kus nõudlus on majade tehinguhindu juba sedavõrd kergitanud, et vanemate majade tehinguhinnad on ehitushindade lähedal.

Majanduskriisi järgmine

Olukord, kus ühepereelamute tehinguhinnad jäävad alla ehitushinna on ajutine turuanomaalia, mis on tingitud 2008. aastal alguse saanud majanduskriisist. Nüüdsest on toonane kriis hakkanud loodetavasti vaikselt seljataha jääma, kuid idasuunaliste majandussanktsioonide sõda on toonud raskesse olukorda uue vaatuse, mis ei aita ettevõtetel kiiresti kosuda.

Lootuses, et majanduse arengutes jätkub status quo võib arvata, et ühepereelamute hinnaanomaalia hakkab möödanikuks saama ja majade tehinguhinnad kerkivad aasta-pooleteise jooksul vaikselt ehitushinnast kõrgemale.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 29/09/2014

25.09.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 29/09/2014 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, kes analüüsib Eesti elamispindade turgu tõenäoliselt kõige põhjalikumalt.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade ülevaade ning väljatuua trendid ning prognoosid kinnisvaraturul.

Vaadeldakse detailselt kinnisvaraturu hetkeseisu ja analüüsitakse põhjuslikke tegureid, millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende, kui ka kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel.

Olulist infot saavad kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi ja finantseerijad, et aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest. Samuti on oodatud kõik eraisikud ja teised kinnisvaravaldkonna spetsialistid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 29/09/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus elamispindade turuülevaade: Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?

24.09.2014 Tõnu Toompark

Kokku on saanud Adaur Grupp OÜ järjekordne elamispindade turuülevaade pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.

Pealkiri ja ülevaate teemapüstitus tulenevad tõsiasjast, et Tallinna korteritehingute arv on asunud hoogsalt langema. Tehingute hinnad veel päris selgelt kukkuma ei ole asunud, kuid nende tõus on peatunud. Kõige selle juures on napi kolme kvartaliga suurenenud uute elamispindad pakkumine 60% võrra.

Mis saab edasi? Kas näeme kordumas 2007. aastat, mil tehingute arvu kadumine viis esmalt aeglase ja siis kiire hinnalanguseni? Või on põhjust arvata, et tegemist on ajutise seisakuga, kus dramaatilisi muutusi karta ei ole?

Neile küsimustele püüabki ülevaade vastused leida. Heidame ülevaates pilgu sellele, mis on meid tänase turuseisuni toonud ja vaatame traditsiooniliselt pool-poolteist aastat ettepoole püüdes ennustada, mis tulevikul meile pakkuda on.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate esitlus. Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 29/09/2014 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvaraturu olevik ja tulevik on stabiilne

24.09.2014 Jaanus Laugus

Käesoleval aastal nägime kinnisvaraturu stabiliseerumist, mis on pärast mitme-aastast tõusu ja taastumist ka täiesti ootuspärane areng. Võib arvata, et lähema aasta kestel kinnisvaraturg nii ka jätkab.

Tasakaalukama arengutsükli saabumise põhjuseid on mitmeid. Esmalt ei kiirusta eestimaalane ummisjalu taas uusi kohustusi kaela võtma ning teisalt on ka kreeditorid laenu andmisel ettevaatlikumad. Kolmandaks sunnib ümbruskonna poliitiline maastik kordi enam kaaluma, kas tasub suuremaid kinnisvarainvesteeringuid piirkonda teha või mitte. Kõige selle juures on kinnisvaraturg näidanud stabiilselt tõusu.

Stabiilsus kinnisvaraturul nõuab pakkujate poolt suuremat pingutust. Kui soovid tulemuslikult müüa, siis tuleb hinnaootuses paindlikum olla. Ei saa ega tohi oma vara hinnata emotsionaalsetest faktoritest lähtuvalt (minu kodu, oma kätega ehitatud, ise sisustasin jne), vaid spikriks on sarnased pakkumised samas piirkonnas ning tegelik turuhind. Kui tahad müüa, pead eristuma. Kas asukoha, kvaliteedi või parema hinnaga.

Arendusteturul loevad aina enam kogemused hea keskkonna, planeeringute ja ökonoomse kinnisvara ehitamisel. Mütsiga lööma ei tasu minna – ostjad ei soeta mitte lihtsalt korterit, vaid kvaliteeti.

Lähiperspektiivis Uus Maa suuri muutusi turul ei näe. Kui poliitiline foon stabiilseerub, võib oodata turu elavnemist, sest paljud on lükanud koduvahetuse otsuse veidi edasi või siis otsustanud ostu asemel esmalt üüripinnale liikuda. Hinnakasv võib aeglustuda, sest mõnedes segmentides, näiteks Tallinna magalates, on paneelmajade korterite hinnad näidanud kohati ebamõistlikku tõusu. Samas hea asukoha ja kvaliteetse kinnisvara eest ollakse endiselt nõus maksma suuremat hinda, kuid selleks peab olema oma kindel argument.

Ka eramuturul Uus Maa kiiret hinnakasvu ei näe, sest see turg on väga spetsiifiline, eriti just kallimate eramute osas. Kuid ega ka siin turg ei seisa – taas mängivad rolli kinnisvaras tuttavad reeglid: hind, asukoht, hea infrastruktuur, kvaliteetehitis ja arhitektuur. Kui need nõuded on täidetud, läheb maja kiirelt kaubaks.

Kokkuvõtteks – Uus Maa sisemise statistika põhjal on aasta tehingutemahud olnud stabiilselt kasvavad, suuri seisakuid turul pole. Lähitulevikuks me drastilisemaid muutusi ei näe. Aktiviseerunud on ka teised Eesti suuremad linnad, kus tehakse taas järjepidevalt kinnisvaratehinguid. Oma kodu on eestlasele tähtis ning üüripinda ta koduks ei pea. Hinnakasv elamispindade sektoris jätkub tempos 3-5% aastas.

Kindlasti tasub ka jälgida, kuidas Eesti majandus sanktsioonide mõjul suudab ümber orienteeruda ja uusi turge leida. See mõjutab ka tarbimist kinnisvaraturul väga tugevalt, sest nii nagu uute autode ostmine, on ka kinnisvaraturg on heaoluühiskonna peegliks.

Artikli allikas on
Uus Maa

Läänlased saavad harjulastest kaks ja pool korda rohkem kinnisvara lubada

24.09.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara analüüsi kohaselt on maakonna keskmise palga ja kohaliku kinnisvara hinna suhe kõige kehvem Harjumaal ning suurim ostujõud hoopis Valga- ja Jõgevamaal.

2013. aasta maakondliku keskmise palga ja piirkonna ruutmeetri hinnavõrdluse kohaselt sai Harjumaa ja Tartumaa inimese keskmisest kuupalgast osta samasse kohta napilt ühe ruutmeetri korteripinda. Valgamaal ja Jõgevamaal sai piirkonna keskmisest kuupalgast osta aga 5,7 ruutmeetrit.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on statistiline fenomen, et väikelinnas jõuab keskmist palka saav kohalik inimene lubada endale rohkem ruutmeetreid kui pealinna keskmist palka teeniv elanik. “Praeguseks on vahe Tallinna ja Kesk- ning Lõuna-Eesti vahel veelgi suuremaks kärisenud. Paljudes maakohtades on kodu soetamine viis korda kättesaadavam kui Tallinnas või Tartus,” ütles Vahter.

“Mõnes endises kolhoosikeskuses saab korteri juba paari tuhande eest. Samas on näiteks Kesk-Eesti odavasse ja vähelikviidsesse piirkonda kodu ostmiseks laenu saamine pangast väga keeruline. Raha peab kas ise kuuhaaval kokku koguma või võtma kalli intressiga väikelaenu,” lisas Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel maksab soodsaimates maakondades korteri ruutmeeter keskmiselt 120-150 eurot, mis on uue hoone ehitushinnast kaheksa korda madalam. “Kui sellisesse piirkonda ise uus maja ehitada, siis tuleb arvestada, et pärast müües on nõudlus väike ja sissepandud raha tagasi saada pole lootust,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

1Partner: Suurenev büroopindade pakkumine mängib trumbid üürnike kätte

24.09.2014 Tõnu Toompark

Viimase kahe aasta jooksul on Tallinna büroode turule lisandunud mitmeid uusi büroohooneid ja lisa on tulemas. Värskeid kontorihooneid on kerkinud äärelinna, neid on lisandumas ka kesklinna. Pakkumine on seeläbi suurenemas, kuid üürihinnad püsivad visalt paigal, analüüsib Tallinna büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

“Viimase uudisena kuulsime 15-korruselise Novira Plaza ehitamisega alustamisest Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgal. Kaks kuud tagasi teatati Eesti Loto maja ehitamisest. Need on vaid mõned värskemad uudised, mis numbrites tähendab juba enam kui 10 000 m² uut büroopinda,” kommenteerib Tanel Tarum.

“Majanduskasvu number hüppas küll mõõtmise metoodika muutumise tulemusel märkimisväärse 2,5 protsendini, kuid ettevõtjad ei kinnita laienemisplaane ja seeläbi büroode nõudluse suurt kasvu,” lisas Tarum.

Büroopindade arendamine toob pakkumisse juurde kümneid tuhandeid ruutmeetreid kontoripinda. Pakkumise suurenemine ja valikuvõimaluse laienemine tagasihoidliku nõudluse tingimustes mängib trumbid üürnike kätte. Nii on üürnikel järjest enam jõudu läbirääkimisteks hinna või muude büroopinna lepingutingimuste osas.

“Kinnisvaraarendajate optimismilaine üldise ebakindluse taustal on küll ehk imekspandav, kuid tänased arendusmahud on sellised, mis äripindade turgu kummuli ei pööra. Lootuses, et elu läheb rahumeelselt edasi ja järgmise aasta majanduskasvu prognoosid täituvad, leitakse kõikidele täna arenduses olevatele pindadele üürnikud aasta-pooleteise jooksul,” on Tarum pikemas perspektiivis optimistliku vaatega.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti puitmajasektor valmistub liginullenergiahoonete tootmiseks

24.09.2014 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaklaster korraldas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnaga seminari „Aasta liginullenergiahoones“. Seminaril räägiti TTÜ testmaja esimese kasutusaasta tulemustest ja sellest, kuidas ehitada juba lähitulevikus liginullenergiahoone nõuetele vastavaid ehitisi.

Tallinnas, Mäepealse tn 3 asuv testmaja on ühtlasi ehituskonstruktsioonide teadus- ja katselabor. Hoone ehitanud AS Mateki tegevjuht Sven Mats kinnitas, et testmaja on puitmaja. „Meie ülesanne oli ehitada hoone, kus investeeringud ja edaspidine ekspluatatsioon oleks tasakaalus,“ ütles Mats. Testhoone ehitusmaksumus ruutmeetri kohta oli küll Tallinna kõrgeim, kuid põhiosa summast kulus erinevatesse tehnosüsteemidesse. TTÜ testmaja on eelkõige moodne teadus- ja katselabor, selle seintes ja lagedes on erinevates pinnakihtides andurid, kasutatud on 12 erinevat katusekonstruktsiooni, erinevaid energiaallikaid, kütte- ja ventilatsioonisüsteeme.

TTÜ liginullenergiahoone uurimisgrupi juhi, professor Jarek Kurnitski sõnul pakub Euroopa Liidus 2021 kehtima hakkav liginullenergia nõue reaalse võimaluse ehitada paremaid maju ja parandada ehitatud keskkonna energiatõhusust – põhimõttelised on tehnoloogilised lahendused juba praegu olemas. Kurnitski näeb selles võimalust ehitussektorile: „EL turgude arengutest on võimalik näha märke, et energiatõhususe parandamine viib parema sisekliima ja lõppkasutaja rahuloluni.“

Liginullenergia uuringu üheks eesmärgiks on hinnata majanduslikku tulusust, selle muutust ajas ning sobivaid lahendusi. „Liginullenergiahooned ei ole nüüdisväärtuse järgi majanduslikult tasuvad,“ ütles oma ettekandes TTÜ uurimisgrupi liige, doktorant Ergo Pikas. „Liginullenergiahoonete energiasäästu ühikmaksumused on ootuspäraselt suuremad kui olemasolevate hoonete puhul. See näitab meile, et olemasolevaid hooneid parandades saavutatakse energiasääst soodsamalt.“

Eesti Puitmajaklastri juht Lauri Kivil peab TTÜ testhoone projekti puitmajasektori tulevikuperspektiivides äärmiselt oluliseks: „Iga innovaatiline ehitusprotsess on algselt kallis, kuid vajalikud sammud liginullenerigahoonete ehitamiseks ning eelkõige seda toetavate tehnoloogiate uuringuteks tuleb teha juba praegu.“ Esimesed tulemused liginullenergiahoone testhoonest on meil olemas, ehk jõutakse koostöös TTÜ teadlastega lähiaastatel ka tüüplahendusteni. „Tuleviku energiatõhusad majad tulevad just puitmajatehastest,“ on Kivil veendunud.

Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster loodi eesmärgiga parandada klastris osalevate ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, suurendada lisandväärtust ning ekspordikäivet. Eesmärkide saavutamise vahendiks on rahvusvaheline koostöö ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste vahel ühisturunduse, tootearenduse ning kompetentside arendamise valdkonnas.

Eesti puitmajaklastri katusorganisatsiooniks ja eestvedajaks on Eesti Puitmajaliit ning klastrisse kuulub käesoleval ajahetkel kokku 33 partnerit, kellest 23 on puitmajatootmisega tegelevad ettevõtjad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tartu jätkab nõukogudeaegsete kasarmute lammutamist

24.09.2014 Tartu.ee

Tartu linn soovib alustada endiste sõjaväehoonete lammutamise 3. etapiga, mille käigus lammutatakse üheksa amortiseerunud ehitist.

Raadil asuvate nõukogudeaegsete sõjaväelennujaama hoonete lammutamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames. Kolmandas etapis lammutatakse üheksa hoonet ning nende juurde kuuluvad varemed kinnistutel Puiestee 114, Roosi 50, Roosi 83, Roosi 91, Jänese 40. Lammutustööd peavad olema tehtud 2015. aasta jooksul.

Lammutustööde esimeses etapis võeti maha 15 ja teises etapis 17 hoonet. Peale kolmanda etapi lõppu jääb Raadi piirkonda lammutamisjärge ootama umbes viis-kuus amortiseerunud sõjaväehoonet.

3. etapi lammutustööde kogumaksumus on 119 328 eurot sh KIKi toetus 107 396 eurot ja linna omafinantseering 10% – 11 932 eurot.

Linnavalitsus saatis volikogule eelnõu, millega küsitakse luba riigihanke korraldamiseks vanade sõjaväehoonete lammutamise 3. etapiks.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürilepingus – kas saab ja tohib?

24.09.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest. Enamasti on leppetrahvid suunatud juhtumitele, mil üürnik üürilepingut rikub.

Võlaõigusseadus ütleb aga selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi üürnikult nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingu allkirjastanud ja sellega justkui leppetrahvi olemasolule nõusoleku andnud. Üürniku leppetrahviga nõustumine ei muuda seda seaduslikuks, sest seadus keelab üürniku vastu rakendatava leppetrahvi.

Lepingusse kirjutatud leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.

Üürileandjal ei ole kohust või üürivaidluskomisjoni mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada, sest seadus määrab leppetrahvide tühisuse selgesõnaliselt.

Kui üürilepingus on leppetrahv, mida lepingu rikkumise puhul peab tasuma üürileandja, siis selline kokkulepe on lubatud. St kui üürileandja rikub üürilepingut ja üürilepingus on rikkumise puhuks kokku lepitud leppetrahv, siis on üürileandjal kohustus leppetrahvi maksta.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi ja langetas järgmise aasta oma

23.09.2014 Eesti Pank

Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5-protsendiline kasv on juunis prognoositust aeglasem.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014–2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate majandusnäitajate kohta. Lisaks revideeritud SKP statistikale on arvesse võetud vahepeal laekunud statistikat Eesti tööturu, väliskaubanduse ja hindade kohta, samuti on kasutatud värskeimat väliskeskkonna arengu infot.

Statistika revisjoni käigus korrigeeris statistikaamet SKP taset varasemaga võrreldes keskmiselt 1,3% kõrgemaks ning aegrea kasvudünaamika muutus oluliselt. 2014. aasta esimese poole majanduskasvu hinnang tõusis 1,4%ni, kuna korrigeeritud andmete järgi SKP esimeses kvartalis ei vähenenud ning teise kvartali majanduskasv oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust kiirem. Teises kvartalis taandus oodatult veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus majanduskasvu ning energiatootmine läbis aasta alguse madalseisu, mille põhjustasid soe talv ning täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse avamine Soome suunal. Korrigeeritud andmete järgi kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 0,3% (juuniprognoosi ajal näitas statistika SKP kahanemist 0,8%) ja teises kvartalis 2,4% (vt joonis 1).

Eesti Panga juunikuise makroprognoosi ülevaatus puudutab peamiselt SKP kasvu dünaamikat. Juuniprognoos käsitles 2014. aasta alguse majanduslangust ajutisena – sellele pidi järgnema kasvu kiirenemine. SKP statistika aastasisese kasvudünaamika muutumise tõttu on selle ja järgmise aasta SKP kasvuprognoosi profiil muutunud laugemaks: 2014. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,1%, mis on kiirem kui juunis prognoositud, ning 2015. aasta uus kasvuprognoos on selle arvelt aeglasem ehk 2,5%. 2016. aasta majanduskasvu väljavaade on sarnaselt juunis avaldatuga 3,6%.

2014. aasta esimesel poolel põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. See oli tingitud palgatulu kiirest kasvust ja tarbijahinna inflatsiooni aeglustumisest, mis aitas kaasa majapidamiste ostujõu suurenemisele. Suvekuude jaemüügi statistika viitab sellele, et eratarbimise kiire kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Uuendatud prognoosi kohaselt aeglustub eratatarbimise kasv palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

Investeeringute kasv oli esimesel poolaastal aeglane, kuid ületas juuniprognoosi siiski mõnevõrra. Hoolimata avaliku sektori ühekordsete investeerimisprojektide lõppemisest on kapitali kogumahutus põhivarasse erasektori investeeringute toel kasvanud. Erasektori investeerimisaktiivsus suureneb arvatavasti ka edaspidi, sest tootmisvõimsuse rakendatus tööstuses on jõudnud tasemele, mille puhul on senise tootmisstruktuuri juures toodangu kasvatamiseks vaja suuremat investeeringute mahtu. Ettevõtete kasumite arvelt toimunud palgakulude tõus on investeeringute rahastamise võimalusi ahendanud, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Revideeritud SKP andmete kohaselt suurenes investeeringute maht esimesel poolaastal seni arvatust enam, mistõttu on põhivarasse tehtava kapitalimahutuse prognoosi korrigeeritud selleks aastaks suuremaks ning järgnevaks aastaks väiksemaks. 2016. aasta prognoosi pole märkimisväärselt muudetud.

Joonis 1. SKP kasv enne ja pärast revisjoni

Muutus prognoositavas välistasakaalus tuleb valdavalt investeeringute prognoosi korrigeerimisest. Kuna investeerimiskaubad sisaldavad suurel määral importi, siis aeglustub 2015. aastal investeeringute varem prognoositust kesisema kasvu tõttu ka impordi kasv ning jooksevkonto defitsiit kujuneb varem prognoositust väiksemaks.

Euroopa majandus oli aasta esimesel poolel oodatust nõrgem. Ka Euroopa Keskpank alandas septembris euroala 2014. ja 2015. aasta majanduskasvu prognoosi. Kuigi Eesti kaubanduspartnerite nõudluse kasv on 2014. aastal olnud aeglasem kui juunis arvatud, kasvas eksport selle aasta esimesel poolel juuniprognoosist kiiremini. Senised väliskaubanduse andmed ei pruugi veel peegeldada Vene-Ukraina konflikti mõju, mis ilmneb tõenäoliselt alles aasta teisel poolel ning kandub edasi ka järgmisesse aastasse. Kuigi Euroopa Liidu ja Venemaa kehtestatud sanktsioonid on tekitanud raskusi embargo alla sattunud toodete valmistajatele, pole nende mõju Eesti majandusele tervikuna olnud seni eriti suur.

Tööjõu-uuringu järgi vähenes tööpuudus teises kvartalis kiiremini kui juunis prognoositud ning tööpuuduse kahanemist näitab ka töötukassa statistika. Uuendatud prognoosi kohaselt ei muutu töötuse määr eelolevatel aastatel siiski oluliselt, sest majanduses tekkinud palgasurved tõendavad tööpuuduse struktuurset iseloomu – vaba tööjõu oskused ei vasta ettevõtete vajadustele ning see teeb töö leidmise keeruliseks. Kuigi töötuse määr lähematel aastatel oluliselt ei alane, hakkab hõivatute hulk kahanema tööealise elanikkonna vähenemise tõttu.

Kolm järjestikust kvartalit väldanud keskmise brutokuupalga kasvu aeglustumine viitab asjaolule, et tööturul on alanud varem prognoositud kohanemine. Arvestades seda, et palgakasv ületab siiski veel tööjõu tootlikkuse kasvu, tööjõu reaalne ühikukulu on viimase kahe aasta jooksul suurenenud ning ettevõtete kasumid on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud, on suhteliselt nõrga majanduskeskkonna tingimustes oodata palgakulude kasvu pidurdumist ka järgmisel aastal.

Tarbijahindade inflatsioon on sel aastal olnud prognoositust aeglasem valdavalt energia odavnemise ning toiduainete hinnatõusu ärajäämise tõttu. Samuti on odavnenud tööstuskaubad, mille hinnad sõltuvad peamiselt välisturgude arengust. Prognoosi kohaselt jääb tarbijahindade kasv sel aastal nulli lähedale ning suureneb aasta kokkuvõttes 0,1%. Inflatsioon kiireneb järgmisel ja ülejärgmisel aastal vastavalt 1,3% ja 2,4%ni.

Eesti majanduse prognoos olulisemate näitajate kaupa on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
					Erinevus juuniprognoosist
	2013	2014	2015	2016	2013	2014	2015	2016
SKP jooksevhindades (mld eurot)	18,74	19,52	20,48	21,80	0,31	0,33	0,03	0,01
SKP püsivhindades, muutus (%)	1,6	2,1	2,5	3,6	0,8	1,4	-1,4	0,0
Inflatsioon (THI), muutus (%)	2,8	0,1	1,3	2,4	0,0	-0,7	-1,1	-0,3
SKP deflaator, muutus (%)	4,5	2,0	2,4	2,7	-0,5	-1,4	-0,2	-0,2
Jooksevkonto (% SKPst)	-1,4	-0,7	-0,4	-0,3	-0,4	0,0	1,4	1,4
Eratarbimine, muutus (%)	3,8	3,6	2,5	3,5	-0,4	1,3	-1,5	-0,3
Valitsemissektori tarbimine püsivhindades, muutus (%)	2,8	0,2	0,9	2,2	1,5	0,5	0,0	0,0
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)	2,5	1,8	1,9	4,7	1,4	3,8	-5,7	-0,5
Eksport püsivhindades, muutus (%)	2,6	2,3	3,0	4,5	0,8	0,1	-0,5	0,0
Import püsivhindades, muutus (%)	3,1	1,2	2,1	4,5	0,5	0,4	-1,7	-0,1
Töötuse määr (%)	8,6	7,4	7,5	7,3	0,0	-1,1	-1,0	-1,0
Hõive, muutus (%)**	1,2	-0,4	-0,5	-0,4	-0,7	0,9	-0,2	0,0
SKP töötaja kohta püsivhindades, muutus (%)	0,4	2,5	3,0	4,0	1,4	0,5	-1,2	0,0
Keskmine brutokuupalk, muutus (%)	7,9	5,1	5,2	6,6	0,1	-0,9	-1,0	-0,1
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%)	1,3	3,9	4,5	5,3	0,0	2,1	1,5	1,2
* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena
** Residendist tootmisüksuste
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Eesti Pank avaldab teiste euroala keskpankadega koostöös valmiva täispika majandusprognoosi 2014. aasta detsembris.

Uusi eluasemelaene võeti 70 miljoni euro eest

23.09.2014 Tõnu Toompark

Augustis jätkus ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu mõõdukas kasv. Võrreldes juuliga suurenes portfell 83 miljoni euro võrra ja selle aastakasv oli 3,4%.

Ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jäi eelmise kuu 5% juurde. Nii ettevõtetele antud uute lühiajaliste kui ka pikaajaliste laenude ja liisingute maht jäi augustis ligikaudu selle aasta keskmisele tasemele. Pikaajaliste laenude ja liisingute portfelli aastakasvu panustab enim kinnisvarasektor, aga ka tööstus- ja primaarsektori (hõlmab põllumajandust, jahindust, metsamajandust ja kalandust) laenukasv on olnud suhteliselt kiire. Lühiajaliste laenude ja liisingute portfelli kasvu veavad peamiselt kaubandus ja tööstus.

Majapidamistele antud uute laenude maht jäi augustis varasemate kuude tasemele. Uusi eluasemelaene võeti 70 miljoni euro eest, mis on umbes sama palju kui eelneval viiel kuul. Eluasemelaenude portfell jätkas mõõdukat kasvu, mis ulatus augustis aastavõrdluses 2,2%ni.

Laenuaktiivsust toetavad madalad intressimäärad. Augustis väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis eelmise kuu 2,5% tasemel. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmist intressimäära mõjutasid üksikud suured madala intressimääraga tehingud, mistõttu keskmine intressimäär langes 2,3%le.

Pankade laenukvaliteet jäi ligikaudu eelmiste kuude tasemele. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht augustis pisut suurenes, moodustades kuu lõpuks 1,8% laenuportfellist. Alla 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht samal ajal aga mõnevõrra vähenes.

Hoiuste kasv püsib kiire. Ettevõtete hoiused suurenesid kuuga 70 miljoni euro võrra ja nende aastakasv ulatus 10%ni. Majapidamiste hoiused augustis hooajalistel põhjustel veidi vähenesid, kuid aastakasv püsib kiire, 8%. Reaalsektori (ettevõtete ja majapidamiste) hoiuseid oli augustis veidi rohkem kui 9,5 miljardi euro väärtuses.

Põllumajandusgigant alustas Tartumaal peakontori ehitust

23.09.2014 Tõnu Toompark

Oilseeds gruppi kuuluv Jatiina OÜ, kes on tunnustatud Saksa põllumajandustehnika tootjate Amazone, Krone ja Deutz-Fahr ainuesindaja Eestis, on allkirjastanud ehitustööde lepingu uue peamaja ehitamiseks. Investeeringu kogumaksumuseks hinnatakse pea 2 miljonit eurot.

10. septembril 2014 allkirjastati ehitustööde leping Jatiina OÜ ja Paide MEK AS’i vahel Jatiina OÜ peamaja ehitamiseks aadressile Kauba tee 10, Tõrvandi, Ülenurme vald, Tartumaa. Ehitustööd algasid möödunud nädalal, 18. septembril ning ehitise eeldatav valmimisaeg on 2015 aasta juunikuus.

Hoonesse on planeeritud muuhulgas müügisaal, tehnika remondisaal, laopinnad ning kontoripinnad läbi kolme korruse.

Jatiina OÜ tegevdirektor Imre Vilt sõnas: “Uue müügikeskuse ehitamine parandab eelkõige kliendile teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust. Ettevõtte töö muutub efektiivsemaks, suureneb laopind ning kontori ja töökoja pind. Uue hoone olulisimaks uuenduseks meie klientide jaoks on müügisaal, kus saab esmakordselt Eestis siseruumides põllumajandustehnikaga tutvuda. Kindlasti tähendab laienemine pikas perspektiivis ka uute töökohtade tekkimist.”

Oilseeds Grupi juhataja Veikko Vahar lisas: “Meie jaoks on alati olnud oluline pakkuda klientidele parimat teenindust ja selle nimel näeme iga päev palju vaeva. Usume, et uues hoones suudame end veelgi ületada.”

Lisaks põllumajandustehnika ainuesindamisele Eestis pakub ettevõte ka põllumajandusmasinate hooldust, varuosi ja professionaalset hooldusteenust. Oilseeds Gruppi kuulub lisaks Jatiinale ka AS Oilseeds Trade, Oilseeds Agro OÜ ja Agraar Invest OÜ. Oilseeds Grupp põhineb täielikult eestimaisel kapitalil.

Kinnisvarakool: Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 24/09/2014

23.09.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 24/09/2014 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Seminari viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/09/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Korterite müügipakkumiste kas surub hinnatõusu maha

23.09.2014 Tõnu Toompark

Tallinna linnaosadest asub kõige rohkem korterite müügipakkumisi kesklinnas. Portaali KV.EE andmetel pakutu augustis kesklinnas müügiks 2258 korterit, mis on 28% kogu Tallinna korteripakkumistest.

Pakkumiste arvust lähtuvalt järgnevad Põhja-Tallinn 1141 pakkumisega ja Lasnamäe, kus asub 1122 korteri müügipakkumist.

Tallinna kogu korteripakkumine on viimase poole aasta jooksul kiirelt kasvanud. Aasta alguse 5900 pakkumise asemel on meil nüüd pakkumises 8064 korterit.

Müügipakkumiste arvu tõus linnaositi on suhteliselt ühtlane. Arvestades, et pakkumise kasv võiks endaga kaasa tuua hinnatõusu pidurdumise või koguni languse, siis võime arvata, et hinnataseme muutused on kogu Tallinnas suhteliselt ühtlased. St ei ole linnaosa, mida pakkumiste suurenemine mõjutab oluliselt rohkem, kui mõnda teist piirkonda.

Surve hindadele on siiski kõige suurem kesklinnas, kus juba alates 2010. aastast on konkurents nii uute kui vanade korterite vahel olnud kõige suurem.

Tallinna korterite müügipakkumiste jagunemine (KV.EE)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks augustis langes

22.09.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,1% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -1,0%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses.

2013. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus puidutöötlemises, puit- ja metalltoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	August 2014 – juuli 2014, %	August 2014 – august 2013, %
KOKKU	-0,1	-1,0
Töötlev tööstus	0,0	-0,1
Mäetööstus	10,5	1,3
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-5,7	-9,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,2	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,5% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -2,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid augustis keskmisest enam elektrienergia, põllumajandus- ja naftasaaduste hinnad, samas tõusid mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puittoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta augustiga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid augustis keskmisest enam elektrienergia, nafta- ja põllumajandussaaduste hinnad, samas tõusid keskmisest enam nahktoodete, rõivaesemete, paberi ja pabertoodete hinnad.