Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Sel reedel korraldavad Eesti kinnisvaraliidud rahvusvahelise kinnisvarakonverentsi

Homme, 7. novembril toimub Kumu auditooriumis rahvusvaheline konverents „Kinnisvara 2014”, kus sel aastal astub üles 28 oma ala väga tunnustatud eksperti ning kuulutatakse välja „Kinnisvara Guru 2014“.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul pakume sel aastal kõigile turuosalistele põnevat ning sisutihedat programmi, kus analüüsime majanduses, kaubanduskinnisvaras ja ärikinnisvaras toimuvat. Olulise osa programmist moodustab riigi kinnisvarastrateegia teema, kus otsime vastust küsimusele: Millist kinnisvara riik vajab? Samuti on fookuses ehitus- ja investeeringute temaatika. „Tänavuse konverentsi üldteema „Teateid kinnisvaraturult – ILUSTAMATA“ saigi valitud just seetõttu, et aru saada, missugune on reaalne kinnisvaraturu seis ning missuguseks kujunevad lähiaastad,“ lisas Rüütel.

Konverentsi avab majandus- ja taristuminister Urve Palo, peaesinejateks on Colliers International’i Ida-Euroopa kaubanduspindade agentuuri tegevdirektor Sean Briggs, SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe ning KPMG Baltics maksuteenuste juht Joel Zernask.

„Kolmeteistkümnendat aastat järjest toimuv konverents on kinnisvaraturul igasügisene oodatud suursündmus, mille peamine eesmärk on ühendada kõiki selles sektoris tegutsevaid ettevõtteid, organisatsioone ning inimesi,” selgitas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimees Jüri Kröönström.

Kinnisvaraliidud kuulutavad tänavusel konverentsil 12. korda välja „Kinnisvara Guru 2014“ – selle tiitli eesmärk on tunnustada inimesi või organisatsioone, kes on positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Eelmisel aastal pälvis selle tiitli SA KredEx.

Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltimaade suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus nende aastate jooksul on osalenud üle 3000 inimese.

Täpsema informatsiooni konverentsi ja programmi kohta leiate aadressilt:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara AS 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne

Arco VaraArco Vara AS (edaspidi ka „emaettevõte“ või ka „Ettevõte“) ning tema kontserni kuuluvate ettevõtete (edaspidi „kontsern“) tegevus hõlmab kinnisvaraarendust ning kinnisvaraga seotud teenuseid. Tegevus oli kuni 2013. aasta lõpuni jagatud kolmeks valdkonnaks: teenindus-, arendus- ja ehitusdivisjon. Alates 2014. aasta algusest jätkab kontsern tegevust kahes tegevusvaldkonnas: teenindusdivisjon ja arendusdivisjon. Kontserni lähiaastate plaanidesse ei kuulu iseseisva ehitustegevusega tegelemine.

Teenindusdivisjoni põhitegevus on kinnisvara vahendamine ja hindamine, kinnisvara haldamine, nõustamine, samuti lühiajalised investeeringud elamukinnisvarasse. Teenindusdivisjoni pakutavaks lisaväärtuseks kontsernile on analüütilised andmed turu nõudluse ja pakkumise, samuti ostjaskonna käitumise kohta. Analüütilised andmed võimaldavad langetada paremaid otsused maatükkide soetamisel, planeerimisel ja projekteerimisel ning otsuse langetamisel ehituse alustamise kohta.

Arendusdivisjoni põhitegevus on terviklike elukeskkondade ning ärikinnisvara väljaarendamine. Elukeskkonna arendamisel müüakse valminud objektid lõpptarbijale. Teatud juhtudel tegeleb kontsern ka ärikinnisvara arendusega, kus eesmärk on luua rahavoogu genereeriv kinnisvaraobjekt kas enda rahavoogude tugevdamiseks või edasimüügiks. Kontsern juba omab lõpetatud ärikinnisvaraobjekte, millelt teenitakse renditulu.

Ehitusdivisjoni põhitegevus oli ehituse pea- ja alltöövõtu teenuse pakkumine ning keskkonnaehituse tööde teostus. 2013. aastaga lõpetati ehitusteenuse osutamine ning 2014. aasta veebruaris võõrandas kontsern Arco Ehitus OÜ. Arco Vara vastutab edaspidi koos Arco Ehitusega vaegtööde teostamise eest. Viimane vaegtööde garantiiperiood lõppeb oktoobris 2015.

30.09.2014 seisuga kuulus kontserni 22 ettevõtet (31.12.2013: 23). 31.12.2013 seisuga oli kontsernil lisaks ka üks ühisettevõte ja üks sidusettevõte. III kvartalis 2014 müüdi 40%-line osalus sidusettevõttes Arco Property Management SIA ja omandati ühisettevõtte Tivoli Arendus OÜ kõik osad, mille tulemusel muutus Tivoli Arendus OÜ kontserni tütarettevõtteks.

Kontserni aktiivseteks turgudeks on Eesti, Läti ja Bulgaaria.

Eesmärk ja põhiväärtused

Arco Vara kontserni ettevõtete ühiseks eesmärgiks on:

1) pakkuda klientidele usaldusväärseid ja kvaliteetsel infol põhinevaid kinnisvarateenuseid ning terviklikke ja kõrge kasutusväärtusega kinnisvaratooteid, olles seejuures innovatiivne;

2) saavutada aktsionäridele stabiilne ja tugev omakapitali tootlus, mis ületab kinnisvarasektoris tegutsevaid konkurente ja õigustab Arco Vara aktsiate omandamist ja hoidmist;

3) luua kontserni heaks töötavatele inimestele parimad võimalused eneseteostuseks kinnisvara valdkonnas.

Arco Vara põhiväärtused:

Partnerlus – meie klient on meie partner

Usaldusväärsus – oleme usaldusväärsed, avatud ja ausad

Professionaalsus – tagame oma teenuse kvaliteedi

Hoolivus – väärtustame klienti kui isiksust

Vastutustunne – peame kinni oma lubadustest

KONTSERNI STRUKTUUR

30.09.2014 seisuga

MUUTUSED KONTSERNI STRUKTUURIS 2014. AASTA 9 KUUGA

4.02.2014 võõrandas Arco Vara AS 100%-se osaluse tütarettevõttes Arco Ehitus OÜ ettevõttele Stratcorp OÜ. Osa müügihind koosnes kahest osast:

1) Osa üleminekul tasutud 10 tuhat eurot;

2) 30% summast, mis võidetakse Arco Ehitus OÜ kohtuvaidlustest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning OÜ Loksa Haljastus vastu. Tasutavalt summalt arvatakse maha tulumaks.

Arvestamata osa müügihinda sai kontsern Arco Ehitus OÜ müügist kasumit 652 tuhat eurot: 1 020 tuhat eurot vähenesid tehingu tulemusel kontserni kohustused ja 368 tuhat eurot vähenesid kontserni varad.

19.03.2014 realiseeris Arco Real Estate SIA juhatuse esimees oma optsiooni täiendava osaluse saamiseks ettevõttes. Selle tulemusel vähenes kontserni osalus Arco Real Estate SIA-s 78,5%-lt 70,6%-le. Tehingu tulemusel suurenes mitte-kontrolliva osaluse osa kontserni omakapitalis 5 tuhande euro võrra.

24.04.2014 võõrandas Arco Real Estate AS oma 100%-se osaluse Bulgaaria tütarettevõttes Arco Imoti EOOD kontserni emaettevõttele Arco Vara AS.

25.04.2014 võõrandas Arco Investeeringute AS oma 100%-se osaluse Bulgaaria tütarettevõttes Arco Projects EOOD kontserni emaettevõttele Arco Vara AS.

25.04.2014 võõrandas Arco Invest EOOD oma 100%-se osaluse Bulgaaria tütarettevõttes Arco Facility Management EOOD kontserni emaettevõttele Arco Vara AS.

Mais 2014 võttis kontserni juhtkond vastu otsuse asuda likvideerima kontserni tütarettevõtet Fineprojekti OÜ.

15.08.2014 võõrandas kontserni Läti tütarettevõte Arco Real Estate SIA oma 40%-se osaluse sidusettevõttes Arco Property Management SIA. Müügihinnaks oli osaluse nominaalne väärtus summas 1 tuhat eurot. Tehingul ei ole mõju kontserni finantsseisundile ja kasumiaruandele.

30.09.2014 ostis kontserni Eesti tütarettevõte Arco Investeeringute AS täiendava 50%-se osaluse kontserni ühisettevõttes Tivoli Arendus OÜ ostuhinnaga 1 euro. Tehingu tulemusel kuulub Arco Investeeringute AS-ile 100%-ne osalus Tivoli Arendus OÜ-s, millega Tivoli Arendus OÜ muutus kontserni tütarettevõtteks. Tehingul ei ole kohest mõju kontserni finantsseisundile ja kasumiaruandele. Tehingul võib olla pikaajaline mõju kontserni kasumiaruandele sõltuvalt sellest, kuidas lahenevad kohtuvaidlused Tivoli Arendus OÜ ja Nordecon AS-i vahel, kus Tivoli Arendus nõuab Nordeconilt 1,2 miljoni euro tasumist ning Nordecon Tivoli Arenduselt 0,2 miljoni euro tasumist.

PÕHILISED NÄITAJAD

· Kontserni 2014. aasta 9 kuu müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest on 3,3 miljonit eurot, ehk 5,4 miljonit eurot vähem võrreldes 2013. aasta 9 kuuga. Teenindusdivisjoni müügitulu on kasvanud aastaga 10% 2,4 miljoni euroni. Arendustegevuse 2014. aasta 9 kuu müügitulu oli 1,3 miljonit eurot (2013 9 kuud: 6,8 miljonit eurot). Arendustegevuse müügitulu nii suure languse põhjuseks on asjaolu, et kontserni uued arendusprojektid on staadiumis, kus müügitulu ei ole veel tekkinud. Arendusdivisjoni müügitulu on 2014. aastal rohkem kui 60% ulatuses tekkinud Sofias Madrid Blvd hoones kaubandus- ja kontoripindade ning korterite üürileandmisest. Arendusdivisjoni müügitulu olulist kasvu uute korterite müügist on oodata 2014. aasta viimases kvartalis.

· 2014. aasta III kvartali ärikasumiks jätkuvatest tegevusvaldkondadest kujunes 0,6 miljonit eurot (2013. aasta III kvartalis 0,3 miljonit eurot). Kontserni puhaskasum oli 2014. aasta III kvartalis 0,4 miljonit eurot (2013. aasta III kvartalis 0,1 miljonit eurot). Kontserni 2014. aasta 9 kuu ärikasum oli 1,1 miljonit eurot ja puhaskasum 0,4 miljonit eurot, aasta varem olid samad näitajad vastavalt 2,3 miljonit eurot ja 1,6 miljonit eurot. Kasuminäitajate halvenemine on tingitud eelkõige arendusdivisjoni müügitulu ajutisest langusest.

· Omakapitali osakaal koguvaradest on võrreldes 2013. aasta lõpuga paranenud, olles 30.09.2014 seisuga 29,1% (31.12.2013: 27,2%). Peamiseks põhjuseks on kontserni III kvartalis läbi viidud aktsiaemissioon, millega kaasati omakapitali 1,3 miljonit eurot. Samuti on kontserni tegevus olnud kasumlik.

· Kontserni varad on võrreldes 2013. aasta lõpuga kasvanud 4,1 miljoni euro võrra. Peamiseks põhjuseks on varude suurenemine Sofias Manastirski Livadi II etapi korteriarendusprojektis ning Riias Bišumuiša-1 korteriarendusprojektis. Paralleelselt varade väärtuse kasvuga on suurenenud ka investeeritud kapital, kuna Manastirski II etapi ehitust finantseeritakse pangalaenuga.

· Kontserni laenukoormus (netolaenud) on selle aasta 9 kuuga kasvanud 2,3 miljoni euro võrra. Laenude keskmine intressimäär on 30.09.2014 seisuga 5,8%, 2013. aasta lõpu seisuga on see vähenenud 0,2 protsendipunkti võrra.

· 2014. aasta esimese 9 kuuga müüdi kontserni poolt arendatavates projektides 4 korterit ja 4 krunti (2013. aasta 9 kuuga: 55 korterit ja äripinda ning 4 krunti), sealhulgas III kvartalis üks korter ja 4 krunti (2013. aasta III kvartalis: 19 korterit ja äripinda ning 2 krunti).

9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR miljonites
Müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest 3,3 8,7 1,2 3,5
Ärikasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest 1,1 2,3 0,6 0,3
Puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest 0,4 1,6 0,4 0,1
Kasum l��petatud tegevusvaldkonnast 0,0 0,4 0,0 0,4
Puhaskasum 0,4 2,0 0,4 0,5

EPS (eurodes) 0,08 0,42 0,07 0,09
ROIC (jooksev 4 kvartalit) 7,7% neg
ROE (jooksev 4 kvartalit) 24,7% neg
ROA (jooksev 4 kvartalit) 6,9% neg

30.09.2014 31.12.2013
EUR miljonites
Varad kokku, perioodi lõpu seisuga 29,3 25,2
Investeeritud kapital, perioodi lõpu seisuga 26,3 21,7
Netolaenud, perioodi lõpu seisuga 16,4 14,1
Omakapital, perioodi lõpu seisuga 8,5 6,9

Laenude keskmine pikkus (aastates) 2,4 0,3
Laenude keskmine intress (aastas) 5,8% 6,0%

Töötajate arv perioodi lõpul 189 178

KASUTATUD VALEMITE KIRJELDUS

Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / (perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv – oma aktsiad)

Investeeritud kapital = lühiajalised intressikandvad kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital (perioodi lõpus)

Netolaenud = lühiajalised intressikandvad kohustused + pikaajalised kohustused – raha ja raha ekvivalendid – lühiajalised investeeringud väärtpaberitesse (perioodi lõpus)

Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine investeeritud kapital

Omakapitali tootlus (ROE) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine omakapital

Varade tootlus (ROA) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine varad kokku

Töötajate arv perioodi lõpul = töölepinguga ja käsunduslepinguga kontserni jaoks töötavate isikute arv

JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD

Jätkuvad tegevusvaldkonnad
9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR miljonites
Müügitulu
Arendus 1,3 6,8 0,5 2,8
Teenindus 2,4 2,2 0,8 0,8
Elimineerimine -0,3 -0,2 -0,1 -0,1
Müügitulu kokku 3,4 8,8 1,2 3,5

Ärikasum
Arendus 0,7 2,7 0,6 0,4
Teenindus 0,2 0,2 0,1 0,1
Jagamatud tulud-kulud 0,2 -0,3 -0,2 -0,1
Elimineerimine 0,0 -0,3 0,1 -0,1
Ärikasum kokku 1,1 2,3 0,6 0,3

Finantstulud ja -kulud -0,7 -0,7 -0,2 -0,2
Puhaskasum 0,4 1,6 0,4 0,1

Rahavood

9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR miljonites
Äritegevuse rahavood -3,3 -0,1 -1,4 0,2
Investeerimistegevuse rahavood 0,2 1,3 0,1 0,0
Finantseerimistegevuse rahavood 3,7 -2,4 2,1 -0,4
Perioodi rahavood kokku 0,6 -1,2 0,8 -0,2

Raha ja raja ekvivalendid perioodi alguses 0,8 1,8 0,6 0,8
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1,4 0,6 1,4 0,6

Juhataja kommentaarid

Sissejuhatus

Käesoleva aasta esimesed 9 kuud on kontsern teeninud raha teenindusdivisjoni tegevusest ja Madrid Blvd hoone rendist Sofias. 2014. aasta III kvartali müügitulemus ja puhaskasum 0,4 miljonit eurot tervikuna vastavad seetõttu kasinatele ootustele ja on hädavajalikuks vahe-etapiks arendusdivisjoni taaskäivitamisel. Arendustegevuse taaskäivitamine 2013. aastal hakkab alles nüüd kandma vilju, mis on nähtavad bilansis ja kasumiaruandes. Neljandas kvartalis algab valmis ehitatud korterite müük Riias ja Sofias.

Teenindusdivisjon ja Arco Vara koduturgude arengud

Teenindusdivisjon on positiivse rahavooga ja kasumlik divisjon, mis koosneb kolmest peamiselt kinnisvaravahenduse- ja hindamisega tegelevast äriühingust Eestis, Lätis ja Bulgaarias (Arco Real Estate AS, Arco Real Estate SIA, Arco Imoti EOOD), kahest kinnisvarahaldusega tegelevast äriühingust Eestis ja Bulgaarias (Arco Vara Haldus OÜ ja Arco Facility Management EOOD) ning Madrid Blvd rendikorterite opereerimisega tegelevast äriühingust (Arco Projects EOOD). Teenindusdivisjoni alla ei kuulu Madrid Blvd hoone omanik Arco Invest EOOD. Teenindusdivisjoni müügikäive on kasvanud eelmise aasta 9 kuu võrdluses 10%. Läti ja Bulgaaria vahendusüksuste tulu on kasvanud ning Eesti vahendusüksuse tulu on vähenenud.

Kogu Sofias tehti III kvartalis kinnisvaraga 5 063 tehingut, millega jätkub II kvartalis saavutatud kõrge tehinguaktiivsus. Tegemist on aktiivseima III kvartaliga pärast 2008. aastat. Kinnisvarahinnad on püsinud stabiilsed või sõltuvalt asukohast kerge suunaga ülespoole. Keskklassi korterite turu keskmine hinnavahemik on sõltuvalt korteri tüübist 706-840 eurot ruutmeetri eest (arvestada tuleb, et Bulgaarias kuulub korteri pinna sisse ka mõtteline osa hoone üldkasutatavast pinnast ning et järelturul müüdavad korterit on valdavalt siseviimistlusega, samas kui uued korterid on siseviimistluseta). Veel kõrgemat tehinguaktiivsust on tõenäoliselt pärssinud Bulgaaria valitsuse langemine ja n.ö. ajutise, kuni 5. oktoobri parlamendivalimisteni võimul olnud valitsuse nimetamine, mis aeglustas muuhulgas ka riigiasutuste ja pankade tööd, samuti Bulgaaria suuruselt neljanda panga kollaps.

Ka Riia turu tehinguaktiivsus näitab kasvu, III kvartalis tehti kokku 3 116 tehingut, mis on 15% enam kui II kvartali 2 713 tehingut ning ligi 5% enam, kui 2013. aasta III kvartalis. Kinnisvarahindade vahemik uute keskklassi korterite osas on väga suur, kõikudes 800 ja 1800 euro vahel ruutmeetri kohta. Seejuures oli hinnaga üle 1 500 euro m2 tehinguid rohkem kui alla selle hinna. Samas, keskmisest kallima ruutmeetrihinnaga korterite ostjateks ei ole kohalik elanikkond. N.ö. elamisloa-korterite turumaht näitab langustrendi ja on seejuures prognoosimatu. Riia kinnisvaraturu edasist aktiivsust mõjutab 1. jaanuarist 2015 kehtima hakkav seadusemuudatus, mille kohaselt eraisiku pankrotimenetluse korral loetakse temale antud hüpoteeklaen tasutuks ka siis, kui hüpoteegi realiseerimisväärtus on väiksem laenu jäägist (nn. non-recourse laenud). Lihtsustatult öeldes tekib inimestel õigus anda pangale võtmed kätte ja kogu laenu tagasimakse pärast mitte muretseda. Võib prognoosida, et pankade omafinantseeringunõuded tõusevad ca 40%-ni ning see hakkab pärssima tehinguaktiivsust ja hindu, eriti uuema kinnisvara osas.

Tallinnas on III kvartalis tehtud 2 682 kinnisvara ostu-müügitehingut, ehk võrreldes II kvartaliga, kui tehti 2 680 tehingut, tehinguaktiivsuses sisulist muutust pole toimunud. Samas oli III kvartalis tehinguid 3,6% vähem kui 2013. aasta samal perioodil, mil pealinnas sõlmiti 2 782 kinnisvara ostu-müügitehingut. Korteriomandite ostu-müügitehinguid tehti Tallinnas III kvartalis 1 850, mis on 0,7% rohkem kui eelmises kvartalis ja 9,1% vähem kui 2013. aasta III kvartalis. Keskmine korteriomandite müügihind oli III kvartalis 1 459 eurot m2 kohta, mida on 14,4% rohkem kui 2013. aasta III kvartalis. Kui tehingute arv suhestada linna elanike arvuga, siis on kinnisvaraturu suhteline aktiivsus endiselt kõige suurem Tallinnas (kui võrrelda Riia ja Sofiaga). Vaatamata tehinguaktiivsuse mõningasele langusele viimastel kuudel väga dramaatilisi muutusi Tallinna kinnisvaraturul ette näha ei ole. Pankade laenutingimused ei ole aasta jooksul muutunud. Pigem on ostjatel valikuid rohkem tänu pakkumise kasvule. Enne ostu vormistamist tehakse rohkem eeltöö, kui paaril eelneval aastal, mil turul oli kohati just uusarenduste osas defitsiit ja ostjal valiku tegemiseks aega vähem.

Arendusdivisjon

Arendusdivisjoni alustav plaan on hoida Sofias kogu aeg arenduses ja müügis vähemalt 60 korterit ning aastane müügimaht samuti tasemel vähemalt 60 korterit. Sofia keskklassi korteriarendustes hoitav omakapital on umbes 3 miljonit eurot ning selle puhastootlus aktsionäridele peaks olema üle 600 tuhande euro aastas. Tallinnas hakkame hoidma arenduses ja müügis samuti vähemalt 50 korterit aastas ning Tallinna korteriarendustes alates 2015. aasta lõpust hoitav omakapital on umbes 3,5 miljonit eurot. Puhastootlus aktsionäridele peaks olema vähemalt 700 tuhat eurot aastas. Sofia ja Tallinna erinevus on selles, et Sofias arendustegevuse kogutsükkel juba toimib ning meil on tooted samaaegselt planeerimises, ehituses ja müügis. Tallinnas on tsükkel alles käivitamisel ning esimesi müüginumbreid näeme alles 2016. aastal tingimusel, et 2015. aasta II poolaastal algab Paldiski mnt 70C I etapi ehitus. Riias tuleb olemasolevad arendused realiseerida, kuid uusi alustada kontsern ei plaani enne, kui näeme ära Riia turu nõudluse uue krediidiseadusandluse (vt. Läti teenindusdivisjoni kommentaar) tingimustes ning tekivad sobivad võimalused maa omandamiseks. Riias, erinevalt Tallinnast ja Sofiast, on kontserni maapank ammendunud.

Sofia

Sofias, Manastirski II järgu (bloki AB) ehitustööd kulgesid III kvartalis plaanipäraselt. Kvartaliaruande kuupäeva seisuga on need lõppenud ning käimas on kortermajale kasutusloa saamine. Eelmüügitempo ületab meie ootusi, III kvartali lõpuks oli eelmüügilepingutega kaetud üle 65% (üle 8 200 m2) kogu müüdavast mahust ning kogu projekti (GSA 12 500 m2) realiseerimisel ületab müügitulu 9 miljonit eurot ning kasum 2 miljonit eurot. Seni müümata korterid on kavas realiseerida 2015. aasta lõpuks.

Et hoida edaspidi Sofias ehituses või müügis minimaalselt 60 korterit (GSA ca 5 000 m2), on kontsern alustanud Manastirski III järgu (bloki D) projekteerimist ja finantseerimise ja turunduse ettevalmistusi. Ehitus peaks algama 2015. aasta I kvartalis. Manastirski D bloki kogu oodatud müüdav maht (GSA) on 6 900 m2.

Samuti on plaanis hankida järgmine maatükk Manastirski korteritüübile analoogsete korterite rajamiseks 2016. aastal, et säilitada soodsate turuolude korral arendustegevuse järjepidevus ka pärast 2016. aastat

Sofias, Madrid Blvd hoone teenib kontsernile jätkuvalt renditulu, mis moodustas kontserni 2014. aasta 9 kuu müügitulust 23,5%. Renditulu on piisav, et katta hoonel lasuva pangalaenu intressid ning teenida kontsernile vaba raha. Kuna kontserni aktsiakapitali suurendamine õnnestus planeeritust ligi 60% väiksemas mahus, oli juhatuse ees dilemma – kas paigutada emissiooniga kaasatud raha Piraeus pangaga sõlmitud laenulepingu tagasimaksesse summas 1,2 miljonit eurot, või suunata see muude projektide arendustegevusse. Hetkeseisuga on juhatus otsustanud suunata emissiooniga kaasatud raha valdavalt muude projektide, ennekõike Tallinnas Paldiski mnt 70c arendustegevusse. Piraeus pangale on ühe lepingujärgse maksega tagastatud põhiosa 0,25 miljonit eurot ning tehtud ettepanek teha ülejäänud 0,95 mln eurone tagasimakse hoones olevate korterite müügi korral. Vahearuande kuupäeva seisuga on Piraeus pangaga sõlmitud laenulepingu muudatus jõustunud ning Madrid Blvd hoone laenuleping on pikenenud kuni 2017. aasta lõpuni, kuid sõltuvalt panga tegevusest seoses ülejäänud 0,95 mln eurose tagasimaksega võib uuesti tekkida olukord, kus Madrid Blvd hoone omanik Arco Invest EOOD on laenulepingu rikkumises ning laenuleping võidakse ka üles öelda.

Kontserni pikaajaline tegevuskava on Madrid Blvd hoones olevad korterid, kaubandus- ja kontoripinnad realiseerida 2017. aasta lõpuks. Eduka realiseerimise eeltingimuseks on koostöö sujumine pangaga ning samuti hoone rendipinnast üle 50% katvate pikaajaliste rendilepingute uuendamine või asendamine 2015. aasta teisel poolaastal.

Riia

Riias lõppesid III kvartalis Bisumuiša korterite ehitustööd ning kvartali lõpuks saime hoonele kasutusloa. Korterite üleandmine klientidele ja müügilepingute sõlmimine on kvartaliaruande kuupäeva seisuga alanud ning eelmüügilepinguta (vabad) on veel 3 korterit. Eesmärk on kogu projekti tooted müüa hiljemalt 2015. aasta lõpuks. Kogu projekti müügitulu ületab 1,1 miljonit eurot ning kasum 0,2 miljonit eurot.

III kvartalis müüsime ka neli Marsili eramupiirkonna krunti. Piirkonna tehinguaktiivsus on väike ning märgatav on inimeste vähene ostujõud oma maja planeerimisel ja rajamisel. Kontserni bilansis on veel teine Marsili eramuarenduspiirkond, mis on lõpuni arendamata (puuduvad teed ja kommuniaktsioonid). Marsili kruntide müük ei ole kasumlik, kuid võimaldab kontsernil vabastada omakapital vähese likviidsusega vara alt ning suunata see tootlikesse projektidesse.

Tallinn

Septembri alguses võeti vastu Paldiski mnt 70c projekti detailplaneering. Ehitusõiguse saamisega tõusis ka nimetatud kinnistu väärtus ja kontsern tühistas samale varale 2012. aastal tehtud allahindluse summas 572 tuhat eurot. Kvartaliaruande kuupäeva seisuga on alanud projekteerimise ettevalmistustööd. Kavas on projekteerimine lõpetada ja sõlmida esimese etapi ehitusleping hiljemalt 2015. aasta III kvartalis.

Jätkuvad Liimi 1b ja Lehiku tee 21-23 detailplaneeringud, kus kontsern loodab jõuda planeeringute kehtestamiseni hiljemalt 2015. aasta lõpuks.

Kontsern on peatanud arenduse Harkus, Instituudi tee 7 ja 9 umbes 30 korteriga toote projekteerimiseks ja ehituseks seoses vajadusega konsolideerida ja fokuseerida oma vabad rahalised vahendid parima tootlusega projektide (Paldiski mnt 70c) elluviimiseks. Võimalik on ka arendusprojekti müük.

Kokkuvõte ja prognoos

Juhatus hoiab kontserni 2014. aasta käibeprognoosi tasemel 9 miljonit eurot ja tõstab kasumiprognoosi 0,9 miljonile eurole.

Kolmandas kvartalis õnnestus saavutada Tallinnas, Paldiski mnt 70c detailplaneeringu kehtestamine. Neljandas kvartalis algab Sofia ja Riia korterite müük ning Paldiski mnt 70c projekteerimistööd.

Kuna kolmandas kvartalis õnnestus aktsiaemissiooniga kaasata ainult 1,3 miljonit eurot, on kaasatud vabast rahast enamus arvestatud Paldiski mnt 70c arendusprojekti arendamiseks ning Madrid Blvd hoone laenu põhiosa tagasimakseks suunatakse 0,25 mln eurot.

TEENINDUSDIVISJON

Teenindusdivisjoni 2014. aasta III kvartali müügituluks kujunes 791 tuhat eurot, sealhulgas kontsernisisene müügitulu oli 93 tuhat eurot (2013. aasta III kvartalis vastavalt 812 tuhat ja 58 tuhat eurot). 9 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10%, 2 401 tuhande euroni (sisaldab kontsernisisest tulu 321 tuhat eurot). Teeninduse müügitulu kasvas Lätis ja Bulgaarias, kus 9 kuu müügitulu kinnisvarabüroode peamisest tegevusest: müügivahendusest ja kinnisvara hindamisest, kasvas 20% Lätis ja 65% Bulgaarias. Eesti kinnisvarabüroo 9 kuu müügitulu on aga vähenenud 12% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (III kvartali võrdluses on langus koguni 23%).

Kinnisvarabüroode müügikäive vahendustegevusest

9 kuud 2014 9 kuud 2013 Muutus % III kv 2014 III kv 2013 Muutus %
EUR tuhandetes
Eesti 927 1 050 -12% 293 383 -23%
Läti 879 732 20% 312 272 15%
Bulgaaria 382 232 65% 118 93 27%
Kokku 2 188 2 014 9% 723 748 -3%
Läti ja Bulgaaria büroode käibekasvu taga on nii turu üldine aktiviseerumine kui ka jõuline turuhõivamine läbi töötajate arvu kasvatamise. Samas on Lätis kasvutempo teist kvartalit järjest aeglustumas. Bulgaaria büroo müügitulus on oluline osa kontserni enda varade müügi vahendus. 2014. aasta 9 kuuga moodustas Manastirski projekti II järgu korterite ja äripindade eelmüügi vahendamine 43% kogu Bulgaaria büroo müügitulust. Eesti kinnisvarabüroo käibe vähenemise taga on peamiselt viimase paari aasta kiire kinnisvaraturu hinnatõus, mis on viinud viimaste kuudel tehingute arvu langusse. Samuti on vähenenud Eesti büroo poolt vahendatavate mandaatide arv.

Kõik kolm kinnisvarabürood lõpetasid 2014. aasta 9 kuud puhaskasumiga: Eesti büroo puhaskasum oli 2 tuhat eurot (9 kuud 2013: 127 tuhat eurot), Läti büroo puhaskasum oli 61 tuhat eurot (9 kuud 2013: 66 tuhat eurot) ja Bulgaaria büroo puhaskasum oli 81 tuhat eurot (9 kuud 2013: 20 tuhat eurot).

Teenindusdivisjon osutab lisaks vahendus- ja hindamisteenusele ka kinnisvara haldamise teenust Eestis ja Bulgaarias, ning majutusteenust Bulgaarias. Haldustegevuse müügikäive 2014. aasta 9 kuuga oli 124 tuhat eurot, sellest 86 tuhat eurot oli kontsernisisene (9 kuud 2013: vastavalt 101 tuhat ja 78 tuhat eurot). Majutusteenusest saadi 2014. aasta 9 kuuga 55 tuhat eurot müügitulu (9 kuud 2013: 14 tuhat eurot). Majutusteenust on osutatud 2013. aasta juulist.

Teenindusdivisjoni töötajate arv on kasvanud 175-le 30.09.2014 seisuga, suurenedes 9 kuuga 14 inimese võrra.

ARENDUSDIVISJON

Arendusdivisjoni müügitulu oli 2014. aasta III kvartalis kokku 487 tuhat eurot (2013 III kvartal: 2 764 tuhat eurot) ja 9 kuuga 1 289 tuhat eurot (9 kuud 2013: 6 783 tuhat eurot). Arenduse müügitulu on viimastel kuudel väiksem eelkõige seetõttu, et kontserni enda arendusprojektid on alles ehitus- või detailplaneeringu koostamise faasis. III kvartalis 2014 müüdi üks Manastirski projekti I etapi korter Bulgaarias ning 4 Marsili elamukrunti Lätis. Müügitulu oma kinnistute müügist oli III kvartalis 222 tuhat eurot. 2013. aasta III kvartalis olid võrreldavad andmed: 16 müüdud korterit, 3 väiksemat äripinda ja 2 elamukrunti, ning vastav müügitulu 2 503 tuhat eurot. Arendusdivisjoni ärikasumiks kujunes 2014. aasta 9 kuuga 696 tuhat eurot (9 kuud 2013: 2 655 tuhat eurot). 2014. aasta kasuminäitajat mõjutab positiivselt varude allahindluse tühistamine summas 572 tuhat eurot ja 2013. aastal eraldise tühistamine summas 1 000 tuhat eurot.

Muust arendusdivisjoni müügitulust moodustab suurem osa kaubandus- ja kontoripindade renditulu Madrid Blvd hoonest Sofias, mis 2014. aasta 9 kuuga oli 718 tuhat eurot (9 kuud 2013: 711 tuhat eurot).

Bulgaarias jätkati III kvartalis Manastirski Livadi projekti II etapi ehitusega. Vahearuande avalikustamise ajaks oli korterelamu ehitajalt vastu võetud ja novembri lõpuks on oodata ka kasutusloa saamist. Paralleelselt ehitusega novembris 2013 alanud korterite eelmüük on osutunud edukaks, üle 70% korteritest ja kaubanduspindadest on vahearuande avalikustamise ajaks eellepingutega kaetud.

Lätis saadi III kvartali lõpuks kätte Bišumuiža-1 projekti viimase, 14 korteri ja 960 m2 müüdava pinnaga kortermaja kasutusluba ja oktoobris on alustatud eelmüüdud korterite klientidele kätteandmisega ja müügilepingute vormistamisega. Vahearuande avalikustamise päevaks oli ostja leidmata veel kahele korterile 14-st. Samas projektis on müümata ka veel eelmise etapi viimane korter.

Bulgaarias on 2014 III kvartali lõpu seisuga Manastirski Livadi C-bloki (nimetatud ka Manastirski I järk) korterelamus müümata 2 korterit ning 31 parkimiskohta, ning Madridi kompleksis on müümata 34 korterit ja 120 parkimiskohta. Madridi müümata varadest 11 korterit ja kõik parkimiskohad on antud rendile.

Bulgaarias on kontsern alustanud ka ettevalmistusi Manastirski Livadi projekti D-bloki (nimetatud ka Manastirski III järk) projekteerimiseks, ehitusega on plaanis alustada 2015. aasta I kvartalis. 2015. aasta lõpuks valmivasse korterelamusse on planeeritud vähemalt 80 korterit ja äripinda müüdava pinnaga ligi 6 900 m2.

Kontserni maapanka lisandus veebruaris 2014 soetatud kaks kinnistut ehitusõigusega kahe kortermaja, kokku 30 korteri ja umbes 2 100 m2 müüdava pinnaga, ehitamiseks Tallinna külje all Harkus Instituudi tee 7 ja 9. III kvartalis projekti arendamine peatati seoses vajadusega kasutada kontserni rahalisi vahendeid parima tootlusega projektide (näiteks Paldiski mnt 70c) elluviimiseks. Võimalik on ka arendusprojekti müük

30.09.2014 seisuga töötas arendusdivisjonis kokku 5 inimest.

Kontserni arendusprojektide kohta leiab lisainfot: www.arcorealestate.com/arendus.

ARCO VARA PROJEKTIDE KOONDTABEL 30.09.2014

Projekti nimi Aadress Toote peamine liik Projekti etapp Kinnistu suurus m2 Kogu müüdav/renditav pind ülevalpool maapinda Ühikute arv ülevalpool maapinda
Manastirski A/B Manastirski, Sofia korterid S5 4 445 12 524 135
Manastirski C Manastirski, Sofia korterid S5/S6 – 204 2
Manastirski D Manastirski, Sofia korterid S3 2 223 6 869 87
Madrid Blvd Madrid Blvd, Sofia Rent: kaubandus/kontor S5/S6 – 7 350 16
Madrid Blvd Madrid Blvd, Sofia korterid S5/S6 – 3 800 34
Bisumuiza-1 Kometas 2, Riia korterid S5 – 105 1
Bisumuiza-1 Kometas 4, Riia korterid S5 2 118 960 14
Marsili elamukrundid Marsili, Riia lähedal elamukrundid S5 – 28 573 15
Marsili elamukrundid Marsili, Riia lähedal elamukrundid S2 120 220
Instituudi 7, 9 Instituudi tee 7,9 Harku korterid S3 5 003
PM 70C Paldiski mnt 70C, Tallinn Korterid S3 28 498
Lehiku vaipelamu Lehiku 21,23 Tallinn Korterid S2 5 915
Liimi Liimi 1b, Tallinn Rent: kontor S2 2 463
Viimsiranna Haabneeme, Viimsi vald kontor/kaubandus S3/S5 14 174 500 1
Märkus: Tabelis toodud väärtused mis on paigutatud märkide <> vahele, tähistavad oodatavat mahtu, sest arendusprojekt on alles S1 või S2 etapis ja tegelikku ehitusõigust või ehitusprojekti pole veel. Tabel ei kajasta maa-aluseid müüdavaid või renditavaid mahte, sealhulgas parkimiskohti ja panipaiku.

Projekti etappide kirjeldus

S1: Kinnistu soetatud

S2: Ehitusõiguse menetlus

S3: Projekteerimine jm ettevalmistustööd

S4: Ehitus

S5: Turundus ja müük

S6: Kinnisvara haldus, rent

PERSONAL

Kontserni heaks töötavate inimeste arv oli 30.09.2014 seisuga 189 inimest (2013. aasta lõpus 178 inimest). 2014. aasta 9 kuu tööjõukulu oli 1,8 miljonit eurot (2013. aasta 9 kuuga 1,8 miljonit eurot).

Kontserni emaettevõtte juhataja ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 2014. aasta esimese 9 kuuga 76 tuhat eurot. 2013. aasta 9 kuuga oli vastav näitaja 148 tuhat eurot.

Arco Vara AS-i juhatus on üheliikmeline. Alates 22.10.2012 on Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

Arco Vara AS-il on 30.09.2014 seisuga emiteeritud kokku 6 117 012 aktsiat. Aktsiakapitali suurendati täiendava emissiooni teel 1 375 305 aktsia võrra septembris 2014. 30.09.2014 seisuga on ettevõttel kokku 1 679 aktsionäri ja aktsia hind sulgus tasemel 0,951 eurot, olles vähenenud 9 kuuga 32,07%.

Arco Vara AS-i aktsia hinna ja tehingumahtude dünaamikat 2014. aasta esimese 9 kuu jooksul kajastavad alljärgnevad graafikud:

Eurodes (EUR)

Aktsiahinna muutumine võrreldes võrdlusindeksiga OMX Tallinn 2014. aasta esimese 9 kuu jooksul:

Indeks/aktsia
01.01.2014
30.09.2014
+/-%

OMX Tallinn 817,72 765,22 -6,42
ARC1T 1,40 EUR 0,951 EUR -32,07

Suuremad osanikud 30.09.2014 seisuga Aktsiate arv Osalus %
AS Baltplast 862 820 14,1%
AS Lõhmus Holdings 587 378 9,6%
Gamma Holding Investment OÜ 506 615 8,3%
HM Investeeringud OÜ 500 000 8,2%
Alarmo Kapital OÜ 474 188 7,8%
LHV PENSIONIFOND L 378 765 6,2%
FIREBIRD REPUBLICS FUND LTD 356 428 5,8%
OÜ Rimonne Baltic 207 300 3,4%
FIREBIRD AVRORA FUND, LTD. 185 800 3,0%
LHV PENSIONIFOND XL 169 583 2,8%
Teised aktsionärid 1 888 135 30,9%
Kokku 6 117 012 100,0%

Juhatuse ja nõukogu liikmete aktsiapositsioonid seisuga 30.09.2014 Ametikoht Aktsiate arv Osaluse %
Toomas Tool (AS Baltplast) Nõukogu liige 862 820 14,1%
Rain Lõhmus (AS Lõhmus Holdings) Nõukogu liige 587 378 9,6%
Hillar-Peeter Luitsalu (HM Investeeringud OÜ, lähikondsed) Nõukogu esimees 528 884 8,6%
Arvo Nõges (Gamma Holding Investment OÜ) Nõukogu liige 506 615 8,3%
Tarmo Sild ja Allar Niinepuu (Alarmo Kapital OÜ) Juhatuse liige/nõukogu liige 474 188 7,8%
Stephan David Balkin Nõukogu liige – –
Aivar Pilv Nõukogu liige – –
Kokku 2 959 885 48,4%

PEAMISTE RISKIDE KIRJELDUS

Likviidsusrisk

Vabu rahalisi vahendeid hoiab kontsern Eesti, Läti ning Bulgaaria pankade arvelduskontodel ning tähtajalistel hoiustel. Rahavoogude juhtimine on püsiva refinantseerimisriski tõttu pingeline. Kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo on pidevalt madalam kui järgmise 12 kuu jooksul refinantseerimist vajavate laenude saldod. Kaalutud keskmine intressikandvate kohustuste pikkus on 30.09.2014 seisuga 2,4 aastat. Kontserni konsolideeritud raha- ja raha ekvivalentide saldo oli 2014. aasta III kvartali lõpu seisuga 1,4 miljonit eurot. Raha- ja rahaekvivalentide saldost 0,3 miljonit eurot oli sellistel kontodel, kust raha väljamaksed on piiratud, enamasti teatud sihtotstarbega, ning vajavad vastavate pankade nõusolekut. Likviidsus- ja refinantseerimisrisk jääb endiselt olulisimaks riskiks.

Intressirisk

Enamus kontserni laenulepingutest on sõlmitud eurodes ja baasintressiks on 3- või 6-kuu EURIBOR. Seega on kontsern avatud rahvusvahelistel kapitaliturgudel toimuvale. Pikaajaline intressirisk on tuletisinstrumentidega maandamata. Kontserni intressikandvad kohustused on 2014. aasta 9 kuuga kasvanud 2,9 miljoni euro võrra. Seisuga 30.09.2014 on kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 17,8 miljonit eurot. 2014. aasta esimese 9 kuuga tasuti intressikandvatelt kohustustelt intresse 0,5 miljonit eurot. Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär on 2014. aasta 9 kuuga vähenenud 0,2 protsendipunkti võrra 5,8%-le, selle põhjuseks on eelkõige Euribori määrade langus.

Valuutarisk

Teenuste ostu- ja m��ügilepingud on enamasti sõlmitud kohalikes valuutades: eurodes (EUR) või Bulgaaria levides (BGN). Kinnisvara ostu-müügi tehingud sõlmitakse valdavas osas eurodes, millest tulenevalt kontserni varade ja kohustuste struktuur ei kanna endas olulist valuutariski. Kontsern ei ole kaitstud valuutade devalveerimise vastu. Enamus likviidsetest vahenditest hoitakse lühiajalistes euro deposiitides. Devalveerimisrisk vähenes 2014. aasta algusest seoses Läti Vabariigi üleminekuga eurole.

Juhataja kinnitab, et Arco Vara AS-i 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja ebakindluste kirjeldust.

Tarmo Sild

Arco Vara AS-i juhataja

6. november 2014

Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanneKonsolideeritud koondkasumiaruanne

Lisa 9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Jätkuvad tegevusvaldkonnad
Müügitulu teenuste müügist 2 861 2 821 953 1 016
Müügitulu enda kinnisvara müügist 485 5 925 222 2 503
Müügitulu kokku 2,3 3 346 8 746 1 175 3 519

Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu 4 -1 898 -6 309 -649 -2 715
Brutokasum 1 448 2 437 526 804

Muud äritulud 7 593 198 574 13
Turustuskulud 5 -240 -192 -66 -66
Üldhalduskulud 6 -1 222 -1 175 -307 -383
Muud ärikulud 7 -137 -62 -100 -34
Kasum ühisettevõtetega seotud tehingutelt 0 1 000 0 0
Kasum tütarettevõtete müügist 16 662 98 0 0
Ärikasum 1 104 2 304 627 334

Finantstulud- ja kulud 8 -694 -738 -259 -257
Puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest 410 1 566 368 77

Lõpetatud tegevusvaldkond
Kasum lõpetatud tegevusvaldkonnast 16 -13 435 0 377

Aruandeperioodi puhaskasum 397 2 001 368 454
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumis 379 1 984 357 443
Mitte-kontrolliva osaluse osa puhaskasumis 18 17 11 11

Aruandeperioodi koondkasum 397 2 001 368 454
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis 379 1 984 357 443
Mitte-kontrolliva osaluse osa koondkasumis 18 17 11 11

Puhaskasum aktsia kohta 9
– tava 0,08 0,42 0,07 0,09
– lahustatud 0,07 0,39 0,06 0,09

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisa 30.09.2014 31.12.2013
EUR tuhandetes
Raha ja raha ekvivalendid 1 415 818
Nõuded ja ettemaksed 10 622 656
Varud 11 15 371 10 780
Müügigruppi liigituvad varad 16 0 847
Käibevara kokku 17 408 13 101

Kapitaliosaluse meetodil kajastatavad investeeringud 0 1
Nõuded ja ettemaksed 10 6 252
Kinnisvarainvesteeringud 12 11 336 11 331
Materiaalne põhivara 443 459
Immateriaalne põhivara 60 13
Põhivara kokku 11 845 12 056
VARAD KOKKU 29 253 25 157

Laenukohustused 13 5 996 12 589
Võlad ja saadud ettemaksed 14 2 719 1 746
Eraldised 229 172
Müügigruppi liigituvad kohustused 16 0 1 488
Lühiajalised kohustused kokku 8 944 15 995

Laenukohustused 13 11 803 2 308
Pikaajalised kohustused kokku 11 803 2 308
KOHUSTUSED KOKKU 20 747 18 303

Aktsiakapital 15 4 282 3 319
Ülekurss 15 292 0
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 60 60
Jaotamata kasum 1 826 1 452
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 8 471 6 842
Mittekontrolliv osalus 35 12
OMAKAPITAL KOKKU 8 506 6 854
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 29 253 25 157

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Lisa 9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Laekumised klientidelt 5 068 8 274 1 809 2 748
Tasumised tarnijatele -7 244 -5 946 -2 761 -1 749
Maksude tasumine -844 -1 528 -308 -561
Tagastatud maksud 531 183 182 48
Väljamaksed töötajatele -622 -637 -195 -209
Muud tasumised ja laekumised äritegevusest -204 -141 -158 -68
Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood (neto) 0 -354 0 25
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU -3 315 -149 -1 431 234

Materiaalse põhivara soetus -32 -18 -17 -9
Materiaalse põhivara müük 0 18 0 16
Kinnisvarainvesteeringute müük 0 20 0 0
Tütarettevõtte müük 16 10 1 610 0 0
Sidusettevõtte müük 1 0 1 0
Antud laenud -3 -37 0 -29
Tagatisdeposiitide avamine -416 -263 -89 0
Tagatisdeposiitide vabanemine 679 0 227 0
Saadud intressid 3 5 1 1
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 242 1 335 123 -21

Saadud laenud 13 4 053 2 881 1 472 1 461
Laenude ja kapitalirendikohustuste tagasimaksed 13 -1 192 -4 484 -647 -1 558
Makstud intressid -515 -742 -89 -285
Aktsiakapitali emissioonil laekunud 15 1 375 0 1 375 0
Muud tasumised finantseerimistegevusest -51 -9 -28 0
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEGEVUSEST KOKKU 3 670 -2 354 2 083 -382

RAHAVOOD KOKKU 597 -1 168 775 -169

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 818 1 775 640 739
Raha ja raha ekvivalentide muutus 597 -1 168 775 -169
Raha ja raha ekvivalentide vähenemine tütarettevõtte müügil 0 -37 0 0
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 415 570 1 415 570

Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Mitte-kontrolliv osalus Omakapital kokku
Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Muud reservid Jaotamata kasum Kokku
EUR tuhandetes
Saldo 31.12.2012 3 319 0 2 011 0 -1 958 3 372 -5 3 367
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 1 984 1 984 17 2 001
Saldo 30.09.2013 3 319 0 2 011 0 26 5 356 12 5 368

Saldo 31.12.2013 3 319 0 2 011 60 1 452 6 842 12 6 854
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 0 379 379 18 397
Aktsiakapitali suurendamine (lisa 15) 963 292 0 0 0 1 255 0 1 255
Muutus mitte-kontrollivas osaluses 0 0 0 0 -5 -5 5 0
Saldo 30.09.2014 4 282 292 2 011 60 1 826 8 471 35 8 506

Lisad konsolideeritud raamatupidamise vahearuandele

1. Arvestuspõhimõtted

Arco Vara AS-i auditeerimata konsolideeritud 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu raamatupidamise vahearuanne on koostatud vastavuses rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 „Vahearuandlus”. Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on mõeldud lugemiseks koos 31.12.2013 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandega, mis on koostatud lähtudes Rahvusvahelistest Finantsaruandluse Standarditest (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Kontserni raamatupidamise vahearuanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti.

2. Segmendiaruandlus

Kontserni ärisegmendid on:

Arendus – elu- ja ärikeskkondade kinnisvara arendusprojektide teostamine, investeerimine kinnisvarasse pikaajalisel eesmärgil;

Teenindus – kinnisvaraga seotud teenused: kinnisvara vahendamine, hindamine, valitsemine ja haldamine, investeerimine kinnisvarasse lühiajalisel eesmärgil;

Müügitulu ja ärikasum ärisegmentide lõikes

Segment Arendus Teenindus Jagamatud tulud-kulud Elimineerimised Konsolideeritud
9 kuud 2014 9 kuud 2013 9 kuud 2014 9 kuud 2013 9 kuud 2014 9 kuud 2013 9 kuud 2014 9 kuud 2013 9 kuud 2014 9 kuud 2013
EUR tuhandetes
Kontserniväline müügitulu 1 263 6 770 2 080 1 974 3 2 3 346 8 746
Muutus -81% 20% 5% 13% -62% 18%
Müügitulu teistelt segmentidelt 26 13 321 195 -347 -208 0 0
Müügitulu kokku 1 289 6 783 2 401 2 169 3 2 -347 -208 3 346 8 746

Ärikasum 696 2 655 188 158 189 -231 31 -278 1 104 2 304
Sh. varude allahindluste tühistamised 572 0 0 0 0 0 572 0
Kasum tütarettevõtte müügist 0 98 0 0 662 0 662 98
Kasum ühisettevõtetest 0 1 000 0 0 0 0 0 1 000

Segment Arendus Teenindus Jagamatud tulud-kulud Elimineerimised Konsolideeritud
III kv 2014 III kv 2013 III kv 2014 III kv 2013 III kv 2014 III kv 2013 III kv 2014 III kv 2013 III kv 2014 III kv 2013
EUR tuhandetes
Kontserniväline müügitulu 476 2 764 698 754 1 1 1 175 3 519
Muutus -83% 49% -7% 27% -67% 44%
Müügitulu teistelt segmentidelt 11 3 93 58 -104 -61 0 0
Müügitulu kokku 487 2 767 791 812 1 1 -104 -61 1 175 3 519

Ärikasum 632 396 56 90 -170 -105 109 -47 627 334
Sh. varude allahindluste tühistamised 572 0 0 0 0 0 572 0

Varad ja kohustused ärisegmentide lõikes

Segment Arendus Teenindus Ehitus ¹ Jagamatud varad ja kohustused Konsolideeritud
30.09.2014 31.12.2013 30.09.2014 31.12.2013 30.09.2014 31.12.2013 30.09.2014 31.12.2013 30.09.2014 31.12.2013
EUR tuhandetes
Varad 27 830 23 456 667 557 0 847 756 297 29 253 25 157
Kohustused 19 177 15 324 530 557 0 1 488 1 040 934 20 747 18 303
¹ – 31.12.2013 seisuga kajastatud finantsseisundiaruandes müügigrupi varade ja kohustustena

3. Müügitulu

9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Enda kinnisvara müük 485 5 925 222 2 503
Kinnisvara vahendus ja hindamine 1 932 1 895 647 714
Kinnisvara rent 719 756 234 237
Haldusteenused 98 80 32 27
Muu müügitulu 112 90 40 38
Müügitulu kokku 3 346 8 746 1 175 3 519

4. Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu

9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Müüdud kinnisvara soetusmaksumus -443 -4 827 -206 -2 202
Tööjõukulud -1 171 -1 160 -376 -426
Haldustegevuse kulud -189 -244 -40 -57
Sõidukite kulud -13 -16 -4 -5
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus -9 -8 -3 -3
Muud kulud -73 -54 -20 -22
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu kokku -1 898 -6 309 -649 -2 715

5. Turustuskulud

9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Reklaamikulud -129 -113 -36 -33
Tööjõukulud -45 -31 -11 -15
Turu-uuringud -6 -7 0 -4
Vahendustasud -1 -6 0 -2
Muud turustuskulud -59 -35 -19 -12
Turustuskulud kokku -240 -192 -66 -66

6. Üldhalduskulud

9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Tööjõukulud -558 -583 -189 -181
Büroo tegevuskulud -261 -262 -84 -81
Sisseostetud teenused ¹ -163 -121 19 -42
IT kulud -109 -70 -30 -30
Juriidiline teenindus ¹ -60 -62 2 -23
Sõidukite kulud -29 -27 -9 -9
Põhivara kulum ja väärtuse muutus -27 -18 -11 -6
Muud kulud -15 -32 -5 -11
Üldhalduskulud kokku -1 222 -1 175 -307 -383
¹ – III kvartalis kajastati aktsiakapitali suurendamiseks sisseostetud teenuste kulud omakapitali ülekursi real summas kokku 120 tuhat eurot.
Osa nimetatud teenustest (kokku summas 82 tuhat eurot) oli I ja II kvartali vahearuannetes kajastatud üldhalduskuludes. Vt ka lisa 15.

7. Muud äritulud ja –kulud

Muud äritulud
9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Kasum varude allahindluse tühistamisest (lisa 11) 572 0 572 0
Kasum materiaalse põhivara müügist 0 4 0 4
Muud tulud 21 194 2 9
Muud äritulud kokku 593 198 574 13

Muud ärikulud
9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Kahjum ehitusgarantiide realiseerumisest -101 0 -82 0
Viivised ja trahvid -6 -35 -4 -30
Kahjum põhivara müügist ja väärtuse langusest -1 -1 -1 0
Kahjum kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest 0 -3 0 0
Varude allahindlused 0 -3 0 0
Mitmesuguste nõuete allahindlused 0 -10 0 -1
Muud kulud -29 -10 -13 -3
Muud ärikulud kokku -137 -62 -100 -34

8. Finantstulud ja –kulud

9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Intressikulud -644 -659 -225 -230
Intressitulud 3 20 1 1
Muud finantstulud ja -kulud -53 -99 -35 -28
Finantstulud ja -kulud kokku -694 -738 -259 -257

9. Puhaskasum aktsia kohta

Tavapuhaskasum aktsia kohta on leitud, jagades aruandeperioodi puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasumi leidmiseks võetakse arvesse potentsiaalselt emiteeritavad aktsiad.

9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv 4 872 688 4 741 707 5 130 380 4 741 707
Potentsiaalselt emiteeritavate lihtaktsiate arv 390 000 390 000 390 000 390 000
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (tuhandetes eurodes) 379 1 984 357 443
Puhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0,08 0,42 0,07 0,09
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) 0,07 0,39 0,06 0,09
1.07.2013 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuse alusel emiteeriti vahetusvõlakiri nimiväärtusega 1 000 eurot. Vahetusvõlakiri annab kontserni emaettevõtte juhatajale õiguse 2016. aasta jooksul märkida kuni 390 tuhat Arco Vara AS-i lihtaktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia kohta. Vahetusvõlakirjaga seotud optsiooniga seoses on 31.12.2013 seisuga moodustatud omakapitalis reserv summas 60 tuhat eurot. Vaata ka lisa 17.

Septembris 2014 suurendati Arco Vara AS-i aktsiakapitali täiendava emissiooni teel, mille tulemusel suurenes lihtaktsiate arv 1 375 305 võrra. Vaata ka lisa 15.

10. Nõuded ja tehtud ettemaksed

Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksed
30.09.2014 31.12.2013
EUR tuhandetes
Nõuded ostjate vastu
Ostjate tasumata summad 96 164
Ebatõenäoliselt laekuvad summad -22 -22
Nõuded ostjate vastu kokku 74 142

Muud nõuded
Antud laenud 36 33
Tähtajalised hoiused (tähtajaga 3 kuni 12 kuud) 0 23
Muud lühiajalised nõuded 169 163
Muud nõuded kokku 205 219

Viitlaekumised
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 202 127
Muud viitlaekumised 10 9
Viitlaekumised kokku 212 136

Tehtud ettemaksed 131 159
Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksed kokku 622 656

Pikaajalised nõuded
30.09.2014 31.12.2013
EUR tuhandetes
Tähtajalised hoiused (tähtajaga üle 1 aasta) 0 240
Tehtud ettemaksed 6 12
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku 6 252

11. Varud

30.09.2014 31.12.2013
EUR tuhandetes
Edasimüügiks soetatud ja arendatavad kinnistud 15 350 10 762
Materjalid ja valmistoodang 5 5
Ettemaksed varude eest 16 13
Varud kokku 15 371 10 780

Edasimüügiks soetatud ja arendatavad kinnistud
EUR tuhandetes
Saldo seisuga 31.12.2013 10 762
Arenduseks soetatud kinnistud 120
Kortermajade ehituskulu 3 899
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulud 175
Varude allahindluse tühistamine (lisa 7) 572
Muud kapitaliseeritud kulud 250
Müüdud kinnistute soetusmaksumus kuluks -428
Saldo seisuga 30.09.2014 15 350

12. Kinnisvarainvesteeringud

EUR tuhandetes
Saldo seisuga 31.12.2013 11 331
Kapitaliseeritud arenduskulusid 5
Saldo seisuga 30.09.2014 11 336

13. Laenukohustused

30.09.2014 31.12.2013
Kokku sealhulgas lühiajaline osa sealhulgas pikaajaline osa Kokku sealhulgas lühiajaline osa sealhulgas pikaajaline osa
EUR tuhandetes
Pangalaenud 16 844 5 799 11 045 14 121 12 576 1 545
Võlakirjad 911 160 751 751 0 751
Kapitalirendikohustused 44 37 7 25 13 12
Kokku 17 799 5 996 11 803 14 897 12 589 2 308

2014. aasta 9 kuuga tasuti laenukohustusi rahaliste tehingute tulemusel kokku summas 1 192 tuhat eurot (9 kuud 2013: 4 484 tuhat eurot) ja saadi uusi laene 4 053 tuhat eurot (9 kuud 2013: 2 881 tuhat eurot).

Laenukohustusi on suurendanud 2014. aasta 9 kuuga eelkõige Bulgaarias Manastirski Livadi projekti II etapi ehituse finantseerimislaen, mille avatud limiiti on kasutatud summas 3 178 tuhat eurot. Sama laenu on 2014. aasta 9 kuuga tagastatud summas 532 tuhat eurot.

21. märtsil 2014 emiteeris Arco Vara AS suunatud emissioonina võlakirju kogumahus 160 tuhat eurot. Võlakirjade lunastamispäev on 20.06.2015 ja intressimäär 9,8% aastas. Vaata ka lisa 17.

Juunis 2014 jõudis kontsern kokkuleppele Piraeus pangaga kontserni Bulgaaria tütarettevõte Arco Invest EOOD võetud pangalaenu tingimuste muutmises, mille tulemusel kogu laenusummast 1 200 tuhat euro kuulub tagastamisele 2014. aastal ja ülejäänud laenu põhiosa summa 10 954 tuhat eurot tagasimakse tähtaega pikendati kuni detsembrini 2017.

14. Võlad ja saadud ettemaksed

30.09.2014 31.12.2013
EUR tuhandetes
Võlad tarnijatele 279 464
Muud võlad 443 15

Maksuvõlad
Käibemaks 55 172
Ettevõtte tulumaks 42 11
Üksikisiku tulumaks 16 20
Sotsiaalmaks 31 41
Muud maksuvõlad 272 270
Maksuvõlad kokku 416 514

Viitvõlad
Intressivõlad 289 8
Võlad töövõtjatele 125 132
Muud viitvõlad 12 38
Viitvõlad kokku 426 178

Saadud ettemaksed
Kinnisvara müügil klientidelt saadud ettemaksed 1 155 575
Saadud ettemaksed kokku 1 155 575

Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksed kokku 2 719 1 746

15. Aktsiakapital

4.07.2014 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu otsuse emiteerida 3,5 miljonit uut aktsiat nominaalväärtusega 0,7 eurot ja märkimishinnaga 1 euro (ehk ülekursiga 0,3 eurot). Aktsiate märkimisperiood oli 8. – 29. august 2014 ja märkimise eesõigust omasid Arco Vara AS-i aktsionärid seisuga 7. august 2014. Märgiti kokku 1 375 305 aktsiat ehk 39,3% planeeritud mahust. Aktsiakapitali suurendamine registreeriti äriregistris 15.09.2014. Emissiooni tulemusel suurenes Arco Vara AS-i aktsiakapital 963 tuhande euro võrra, ehk aktsiakapitali uueks suuruseks on 4 282 tuhat eurot. Suurendatud aktsiakapital koosneb 6 117 012 lihtaktsiast nimiväärtusega 0,7 eurot.

Emissioon viidi läbi ülekursiga 292 tuhat eurot, millest 412 tuhat eurot oli investorite poolt üle aktsiate nominaalväärtuse makstud summa ja mida vähendasid emissiooniga seotud otsesed kulud kokku summas 120 tuhat eurot. Kontserni omakapital suurenes emissiooni tulemusel 1 255 tuhande euro võrra.

16. Tütarettevõtte müük

14.02.2014 võõrandas Arco Vara AS 100%-se osaluse tütarettevõttes Arco Ehitus OÜ ettevõttele Stratcorp OÜ. Osa müügihind koosnes kahest osast:

1) Osa üleminekul tasutud 10 tuhat eurot;

2) 30% summast, mis võidetakse Arco Ehitus OÜ kohtuvaidlustest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning OÜ Loksa Haljastus vastu. Tasutavalt summalt arvatakse maha tulumaks.

Arvestamata osa müügihinda sai kontsern Arco Ehitus OÜ müügist kasumit 652 tuhat eurot: 1 020 tuhat eurot vähenesid tehingu tulemusel kontserni kohustused ja 368 tuhat eurot vähenesid kontserni varad.

Tütarettevõtte osaluse müügi mõju kontserni finantsseisundi aruandele
EUR tuhandetes
Raha vähenemine -18
Nõuete vähenemine -300
Varude ja põhivara vähenemine -50
Võlgade ja saadud ettemaksete vähenemine 1 020
Kokku mõju kontserni netovarale 652
Arco Ehitus OÜ müügiga viis kontsern lõpule ehitustegevusest väljumise. See oli kontserni üheks peamiseks eesmärgiks 2013. aastal. Ehituse valdkonna tulud ja kulud on seetõttu aruandes kajastatud lõpetatava tegevusvaldkonnana ning ehituse valdkonna varad ja kohustused müügigrupi varade ja kohustustena.

Lõpetatava tegevusvaldkonna puhaskasumi / -kahjumi komponendid
9 kuud 2014 9 kuud 2013 III kvartal 2014 III kvartal 2013
EUR tuhandetes
Müügitulu 0 3 657 0 1 222
Müüdud kaupade ja teenuste kulu 0 -2 972 0 -770
Üldhalduskulud -13 -246 0 -72
Muud tulud ja kulud 0 -4 0 -3
Lõpetatud valdkonna puhaskasum / -kahjum -13 435 0 377

Müügigruppi liigitatud varad ja kohustused
31.12.2013
EUR tuhandetes
Raha ja raha ekvivalendid 80
Nõuded ja ettemaksed 717
Varud 44
Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6
Müügigruppi liigitatud varad kokku 847
Võlad ja saadud ettemaksed 1 488
Müügigruppi liigitatud kohustused kokku 1 488

17. Tehingud ja saldod seotud osapooltega

Kontsern on teinud tehinguid või omab saldot järgmiste seotud osapooltega:

1) kontserni ühis- ja sidusettevõtted;

2) Arco Vara AS-i juhataja ja nõukogu liikmete kontrolli all olevad ettevõtted, mis omavad kontserni emaettevõtte üle olulist mõju;

3) muud seotud osapooled – Arco Vara AS juhataja ja nõukogu liikmed ning nende kontrolli all olevad ettevõtted (v.a. need ettevõtted, mis omavad kontserni emaettevõtte üle olulist mõju).

Tehingud seotud osapooltega
9 kuud 2014 9 kuud 2013
EUR tuhandetes
Ühis- ja sidusettevõtted
Müüdud teenused 0 1
Ostetud teenused 26 0
Antud laenud 3 37

Ettevõtted, millel on kontserni emaettevõtte üle oluline mõju
Ostetud teenused 232 24
Võlakirjade emiteerimine 150 500
Intresside tasumine 60 8

Muud seotud osapooled
Müüdud teenused 3 0
Ostetud teenused 2 21
Võlakirjade emiteerimine 0 251
Intresside tasumine 26 4

Saldod seotud osapooltega
30.09.2014 31.12.2013
EUR tuhandetes
Ühis- ja sidusettevõtted
Lühiajalised laenunõuded 0 33
Lühiajalised intressinõuded 0 1

Ettevõtted, millel on kontserni emaettevõtte üle oluline mõju
Võlad tarnijatele 0 3
Emiteeritud võlakirjad 650 500

Muud seotud osapooled
Võlad tarnijatele 1 7
Emiteeritud võlakirjad 251 251

21.03.2014 emiteeris Arco Vara AS suunatud emissioonina võlakirju kogumahus 160 tuhat eurot. Kogu emissioonist 150 tuhat eurot on märgitud kontserni emaettevõtte üle olulist mõju omavate ettevõtete poolt. Võlakirjade lunastamispäev on 20.06.2015 ja intressimäär 9,8% aastas. Emiteeritud võlakirjad on tagatud kontserni tütarettevõttele kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga. Vaata ka lisa 13.

Kontserni võtmeisikutele, emaettevõtte juhatajale ja nõukogu liikmetele, arvestati 2014. aasta 9 kuuga tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku 76 tuhat eurot (2013. aasta 9 kuuga: 148 tuhat eurot). Juhatajale makstud tasu aluseks on juhatuse liikme leping. Oktoobrist 2012 Arco Vara AS-i juhtiva Tarmo Sild-i juhatuse liikme ametilepingus on lahkumistasu suurus kuni viie kuu juhatuse liikme põhitasu. Nõukogu liikmete tasustamise aluseid muudeti Arco Vara AS-i üldkoosoleku otsusel alates 2013. aasta juulist: nõukogu liikmed saavad tasu 500 eurot (netosumma) iga osaletud koosoleku kohta, kuid mitte rohkem kui 1 000 eurot (netosumma) kalendrikuus. Tasu väljamaksmine eelduseks on nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamine vastava nõukogu liikme poolt. Muud liiki tasusid (preemiad, lahkumishüvitised jm) kontserni võtmeisikutele 2014. aasta 9 kuuga arvestatud ja makstud ei ole.

Kontserni emaettevõtte juhataja kasuks on emiteeritud vahetusvõlakiri, mis annab talle õiguse 2016. aasta jooksul märkida kuni 390 tuhat Arco Vara AS-i lihtaktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia kohta. Vaata ka lisa 9.

Juhataja deklaratsioon konsolideeritud raamatupidamise vahearuandele

Arco Vara AS-i juhataja on koostanud Arco Vara AS-i 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud raamatupidamise vahearuande.

Raamatupidamise vahearuanne on koostatud vastavuses rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga IAS 34 „Vahearuandlus”. Raamatupidamise vahearuanne kajastab õigesti ja õiglaselt Arco Vara AS-i finantsseisundit, majandustegevuse tulemust ja rahavoogusid. Arco Vara AS on jätkuvalt tegutsev ettevõte.

Tarmo Sild
Arco Vara AS-i juhataja

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rae vallast saab lähiaastail tähtsaim logistikakeskus

Uus MaaTartu maantee ümbruses Rae valla Tallinna poolses osas on lähiaastail oodata tohutut arengut uute ja suurte keskuste näol. Võib öelda, et kes veel soovib „koogist tükki hammustada“, peab tegutsema.

Tempokat asustamist ja kolimisplaanide tegemist on soodustanud pidev detailplaneeringute koostamine tühjalt seisnud kinnistutele. Lisaks detailplaneeringuga kruntide müügile on aktiivne ka valmis äripindadeturg nii müügi kui üüri näol, tänu millele leiavad Rae vallas tegevust ka arendajad ja investorid. Magusamad tükid on juba arendus- ja ehitusettevõtete poolt portfelli lisatud ning üürniku leidmisel alustatakse koheselt pindade väljaehitamist.

Suure huvi põhjuseks on jätkuv logistikaettevõtete väljakolimine linnast ning uute tulijate saabumine turule. Piirkond on suurepäraselt ligipääsetav igast suunast, samuti on plussiks vaid 10 kilomeetri kaugusel asuv Tallinna kesklinn. Aina rohkem suurettevõtteid on need logistilised eelised enda jaoks teadvustanud ning enda ladude ja tootmispindadega just sinna kolinud või selle plaani võtnud.

Näiteks on uutesse hoonetesse viimastel aastatel kolinud Maxima, Via 3L, Smarten, ABC Kliima, Estanc, Hydroscand jpt.

Samuti on piirkonnas aina populaarsust kogunud stockoffice tüüpi hooned, kus ühendatakse sektsioonide kaupa lao-, kontori- ja müügipinnad. Nõutud on ka logistikakeskused, kuhu ettevõtted koondavad oma eelnevalt laiali asunud pinnad, säästes nii halduskuludelt.

Ahti Kiili
Uus Maa Property Advisors konsultant

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv kasvab jätkuvalt

1Partner KinnisvaraTallinna korteritega tehti oktoobris 710 tehingut, mis on 6,9 protsenti rohkem kui septembris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvaraturg stabiilne ja suuremaid kõikumisi pole ka lähitulevikus oodata. “Igaks juhuks ebarealistlikult kõrge hinna küsijad on ära kadunud ning seetõttu toimub praegu ka päris palju tehinguid,” ütles Vahter.

Kokku tehti oktoobris Tallinna kinnisvaraga 997 ostu-müügitehingut, mis on 2,5 protsenti enam kui kuu tagasi. Tehingute kogumaksumus kasvas kuuga 7,8 protsenti 105 miljoni euroni.

Tallinna korteritehingute arv kasvas kuuga 6.9 protsenti ning kogumaksumus 15,7 protsenti 59,1 miljonini. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis 1458 eurot, mis on 0,3% kõrgem kui septembris. Oktoobris müüdi kalleim korter 455 000 ja odavaim 4500 euro eest.

Tallinnas müüdi oktoobris 36 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 14 võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim maja maksis 550 000 ning odavaim 800 eurot.

Tallinnas müüdi oktoobris 12 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra vähem kui septembris. Kalleim krunt müüdi 160 000 ja odavaim 10 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Omanike Keskliit valis juhatuse esimeheks Priidu Pärna

Omanikud.ee04.11.2014. a. toimunud kinnisvaraomanikke ühendava liidu üldkoosolekul valiti organisatsiooni uueks esimeheks Tallinna notar Priidu Pärna, kes on olnud ka pikaajaline Justiitsministeeriumi kantsler ning Juristide Liidu president.

Priidu Pärna lubas olla kodu- ja maaomanikele advokaat, kes seisab nende õiguste piiramise ning omanikke koormava ebaõiglase seadusloome vastu.

Üldkoosolek valis ka uue juhatuse, kuhu lisaks Pärnale kuuluvad Andry Krass, Priit Värk, Tõnu Toompark, Urmas Reinsalu ning Kaspar Sadrak ja uue volikogu koosseisu, mille esimeheks sai akadeemik Anto Raukas.

Lisaks võttis üldkoosolek vastu ühisavalduse, milles märgiti Omanike Keskliidu prioriteetidena ära maaomanike õiguste kaitsmine Rail Balticu projekti juures, elamufondi renoveerimistoetuste jätkumise eest seismine ning aktiivne osalemine õigusloomes, et tagada koduomanike huvide arvestamine (muinsuskaitseseaduse eelnõu, tehnovõrkude talumistasude kehtestamine jne).

Eesti Omanike Keskliit on 1994. aastal asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu järglane, kellega on liitunud rohkem kui 64 400 korteri- ja eramaja omanikku.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Saare maakler “müüs” Peterburis Saaremaad

Läinud nädalavahetusel toimus Peterburis regiooni suurim välismaisele kinnisvarale keskendunud mess “International Property Show” ehk eesti keeli rahvusvaheline kinnisvara mess.

Aastaid on neil messidel Eesti kinnisvaraturu võimalusi tutvustamas käinud Domus Kinnisvara ning sel korral liitus tiimiga ka nende Saaremaa kontori kinnisvaraspetsialist Jüri Aljas.

Saarte Häälele ütles Aljas, et kindlasti ei tule nüüd venelased kogu Saaremaad ära ostma. “Nii hästi kui me ennast ka näidata püüame, ei muutu Eesti venemaalastele ilmselt kunagi nn hittsihtkohaks,” arvas Aljas.

Ta märkis, et meie kliima on sarnane Peterburi omaga ning me konkureerime tugevalt Soomega. “Aga huvilisi siiski on,” kinnitas Jüri Aljas. Ta lisas, et Domus Kinnisvara üksi ei suuda nagunii Saaremaad Peterburi inimeste teadvusesse viia.
Selleks on vaja turismifirmade, toiduainetetööstuse, EAS-i jms valdkondade sihipärast tegevust. “Meie näeme seda lihtsalt pikaajalise tööna, mis teiste regioonide puhul tasapisi juba ära tasub.”

Venemaa elanike soov omada kinnisvara välismaal pole maakleri sõnul kuhugi kadunud. See on isegi kasvanud. “Meie kui maaklerfirma ülesanne on aga teha kõik oma lepingute täitmiseks. Ehk siis müüa oma klientide kinnisvara,” ütles Jüri Aljas. “Meie jaoks on Peterburi kinnisvaramessid samasugune müügiüritus nagu messid Helsingis või Tallinnas või lihtsalt kliendipäevad siinsamas Kuressaares.”

Taolistel messidel käivad peamisel nn keskklassi inimesed. “Tõelised rikkurid korraldavad oma kinnisvaratehingud teistmoodi,” märkis Aljas. Peterburi messidel käiakse tema sõnul Eestist seepärast, et sealsetel inimestel on väga tugev ajalooline mälu ja side Eestiga. “Moskvas ei näe me mõtet käia, sest sealt on lihtsam lennata Hispaaniasse kui Eestisse.”

Venelaste jaoks on odavama elu võimalused näiteks Bulgaarias. “Seega satub meile pigem jõukam ja teadlikum klient,” arvas ta. “Selline klient on tõenäoliselt ka parem tarbija teiste sektorite jaoks – ei aja senti pooleks ja tarbib julgelt.”


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub 24-26/11/2014

Evi HindpereKinnisvarakoolis toimub 24-26/11/2014 koolitus “Kinnisvaraõigus“. Koolituse viib läbi Raid & Ko OÜ juristja koolitaja Evi Hindpere.

Praktiline koolitus keskendub terviklike üldteadmiste andmisele kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest, mis omakorda tagavad hea ülevaate ja teadmistepagasi turvaliste kinnisvaratehingute tegemiseks. Koolitust ilmestavad praktilised näited olulistest kohtulahenditest.

Iga osaleja saab praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustest ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral, see aga annab võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt. Põhjalikult käsitletakse võlaõigusseadust ja asjaõigusseadust.

Koolitus Kinnisvaraõigus on suunatud maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid.

Kinnisvarakoolitus on mõeldud ka eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel.

Samuti tuleb koolitus kasuks inimestele, kes soovivad realiseerida pärandvara või teha tehinguid lapsele kuuluva varaga või tunnevad lihtsalt huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub kolmel päeval 24/11, 25/11 ja 26/11/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kiili valla elanikud protesteerivad Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise vastu Harjumaal

Kiili ValdKiili valla elanikud protesteerivad Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise vastu Harjumaal.

Kolme Kiili valla asumi esindused saatsid pöördumise Vabariigi Valitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikogu Rail Balticu toetusrühmale ja Harju Maavalitsusele, milles nad soovivad juhtida tähelepanu olulistele puudustele Rail Balticu trassi valiku protsessi läbiviimisel ning Harju maavanema poolt eelistatud trassikoridoride võrdlustulemuste olulistele vigadele, mistõttu eelistatud trass Harjumaal on tegelikkuses oluliselt kallim ja suuremate riskidega kui avalikes materjalides näidatud.

„Rail Balticu 1435mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemused avalikustati Rail Balticu koduleheküljel 23.10.2014 (dokument omab koostamise kuupäeva 20.10.2014), avalikud arutelud toimusid 27.-29.10.2014. Meile teadaolevalt toimub Riigikogu Rail Balticu toetusrühma nõupidamine 5. novembril ning järgmisel päeval toimub valitsuskabineti istung koos maavanematega, kus peaks tehtama trassivaliku otsus. Niivõrd lühike ajagraafik, kus on vaja tutvuda olulise mahuga dokumendiga, millel on väga oluline kaal meie kõigi tulevikule ja mille alusel tehakse väga mahukas rahaline investeering ning mõjutatakse meie ümbritsevat keskkonda aastakümneteks, on ebamõistlik,” ütleb MTÜ Kangru Küla Selts esinaine Merje Volt.

Sellise mahu ja tähtsusega ühiskonda laiemalt mõjutavad protsessid peavad õigusriigis olema tehtud põhjalikult kaalutult koos kõigi puudutatud isikute kaasamise ja ärakuulamisega. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikutel (kohalikel elanikel) olnud võimalik mõistliku aja jooksul materjalidega tutvuda ega laiemalt oma seisukohti esitada, väidab Merje Volt.

Kolme asumi ühispöördumises seisab: „Kangru, Luige ja Sausti elanikud on asunud Kiili valda elama omades õigustatud ootust rajada oma perele kodu looduskaunis ja vaikses piirkonnas. Inimesed on teinud oma elukohavalikus kaalutletud ja pikaajalise otsuse, arvestades kõiki eelnevalt teadaolevaid asjaolusid. Kodu soetamine on eraisikule väga suur investeering ning paljudele koduomanikele mõjub Rail Baltic selles osas hävitavalt, kuna nende kodu jääb trassikoridori vahetusse lähedusse või lausa piirneb sellega. Rohkemal või vähemal määral saavad negatiivselt mõjutatud raudteest kõik ca 500 m raadiuses paiknevad tuhanded kodud.”

Merje Volt lisab: „Kiili valla arengukavaga on planeeritud lähema 6 aasta jooksul välja ehitada elanikele mõeldud puhkeala Raku järve äärde, mida pole peale Rail Balticu valmimist enam võimalik teostada. Lisaks on Maanteeametil plaanis pikas perspektiivis Viljandi maantee 4 realiseks muutmine samas koridoris, kus peaks asetsema ka Rail Baltic. Need lahendused on lõpuni läbi planeerimata ja samuti rahalistes kalkulatsioonides jäetud arvestamata.”

Kolme asumi esindajad leiavad, et Rail Balticu 1435 km trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemuste alusel ei ole õige Harjumaal välja valida lõplikuks trassikoridoriks 16B+14C+14G järgmistel põhjustel:

1. Eelistatud trassi ehitusmaksumus on kõige suurem.

2. Eelistatud trass riivab oluliselt tuhandete kohalike elanike õigustatud ootusi ja mõjutab nende elukvaliteeti negatiivselt.

3. Eelistatud trass läbib tiheasustusala lääne-ida suunaliselt.

4. Eelistatud trassi projekteerimine on kõige ebamäärasema tulemusega ja on juba teada olulised kaasnevad riskid (ehk väga suure tõenäosusega ootab ees täiendav projekti kallinemine olulises mahus)

5. Eelistatud trass on kõige kurvilisem (st. kõige ebasobilikuma trassigeomeetriaga).

6. Eelistatud trass läbib Ülemiste järve valgala ja kulgeb vahetult Raku järve äärest, mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude hulka.

7. Eelistatud trass ei vasta maakonnaplaneeringu ülesandele – leida kiiret rongiühendust võimaldav ja võimalikult otse kulgev trassivariant Rail Balticu rajamiseks.

Kolme asumi esindad juhivad asjaosaliste tähelepanu, et on olemas kaks odavamat alternatiivi, mis mõlemad puudutavad kordades väiksemat leibkondade arvu ja rikuvad oluliselt väiksema hulga puudutatud isikute õigusi. Üks alternatiividest on trassikoridor (13C+13B-III), kuid on olemas ka trass tähistusega 10, mis läbib planeeritavat Nabala kaitseala. Samas palutakse Vabariigi Valitsusel kaaluda, mis on Eesti riigi jaoks tähtsam, kas tuhandete inimeste heaolu või mõne kivikalme, hiiekoha, taime säilitamise soov?

„Oleme arvamusel, et antud olukorras tuleb inimesi ja nende kodusid pidada tähtsamaks,” loodab Luige elanik Alex Kokk. „Kõike eelnevat arvestades oleme veendunud, et projekti praeguses järgus oleks maakonnaplaneeringu ligikaudsete arvutuste andmete alusel Vabariigi Valitsusel vastutustundetu teha Harjumaal kui kõige tihedamalt asustatud maakonnas lõplikku eelistust Rail Balticu Harjumaa trassikoridoride osas,” ütleb Alex Kokk.

„Tuginedes väga pingsale avalikustamise ajakavale ja puudulikele võrdlusandmetele projekteerimisel ei saa praegu kiirustades vastu võtta otsuseid mis määravad meie elukeskkonna järgnevaks 150 aastaks,” nendib Kangru elanik Aavo Remmelkoor.

„Kui meie inimeste arvamust kuulda ei võeta, siis oleme valmis kaitsma oma põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi Eesti Vabariigi seadustega ette nähtud koras.,” ütleb Merje Volt.

Kiili valla Kangru, Luige ja Sausti asumites elab rahavstiku registri andmetel üle 2 000 inimese. „Meile teada olevatel andmetel on oma pöördumised teinud ka Saku valla asumid ja meie head naabrid Uuesalust. Kokkuvõttes puudutab see mure enam kui 10 000 inimest Harjumaal,” lisab Merje Volt.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Altia Eesti restaureerib järgmisel aastal Saaremaa Kivestu tuuliku

Altia EestiEesti ühe juhtiva alkoholitootja Altia Eesti AS ja Saarte Turismiarenduskeskuse (TAK) koostööprojekti raames valiti järgmiseks renoveeritavaks tuuleveskiks Saaremaa Kivestu tuulik, mis asub Tagamõisa poolsaarel Kihelkonna vallas Kõruse külas. Tuuliku taastamistööd teostatakse 2015. aastal.

1781. aastal ehitatud Kõruse küla Kivestu talu tuulik on vanuselt kolmas Saaremaa tuulik. Tuulikute ekspert ja arhitekt Mihkel Koppel sõnas, et tuulik on kahtlemata kultuuriväärtuslik oma konstruktsiooniliste lahenduste ja arhailisuse poolest. „Teised samas vanusekategoorias tuulikud on juba kõik muinsuskaitse all. 18. sajandist on säilinud üldse kokku vaid kolm Saaremaa pukktuulikut – teised kaks on Atla Saksa-Pärdi ja Viltina Villemi tuulik. Kivestu tuuliku juures on kasutatud hulgaliselt vanu käsitöövõtteid, mis on laiemalt kasutuselt välja läinud juba 19. sajandi algul, näiteks tuuliku põrandalaudised on paigaldatud puitpunnidega ja tuulik on võimeline tootma ainult lihtjahu,“ ütles Mihkel.

Altia Eesti AS juhatuse liikme Kristel Metsa sõnul valiti Kivestu tuulik välja kuueteistkümne kandidaadi seast, mis olid Saaremaa elanike poolt Altiale taotlustena esitatud. „Kõruse Kivestu talu tuulik jääb Harilaiule viiva loodusmarsruudi äärde, samuti tuulik ei asu kaugel Kõruse külaplatsist. Omanikul on koostöökokkulepe Tagamõisa MTÜ-ga, kes haldab Kõruse küla väljakut ja tuulik on taastamisjärgselt igal ajal kogukonna kasutada. Küla üritused seotakse tuulikuga, et lisada piirkonnale atraktiivsust ja väärtustada kultuuripärandit. Mis kõige tähtsam, see igivana tuulik pannakse ka tööle ning varsti saab teada, millist jahu jahvatati 230 aastat tagasi,“ ütles Mets ning lisas, et tuuliku taastamisega plaanitakse alustada järgmise aasta kevadel ning uues kuues Kivestu veski peaks valmima septembriks.

Altia Eesti AS ja Saarte Turismiarenduskeskus sõlmisid pikaajalise koostöölepingu, mille alusel ettevõtte juhtiv bränd Saaremaa Vodka toetab Saaremaa sümboliteks peetavate tuulikute taastamist ning eksponeerimist kui pärandkultuuri turismiobjekte. Eelmisel aastal rahastas Saaremaa Vodka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses ning toetas Leedri küla tuuliku taastamist. Mullu sügisel valiti kolmandaks renoveeritavaks tuuleveskiks Saaremaa Ilaste tuulik, mille restaureerimistööd toimusid selle aasta suvel ja pidulik avamine leidis aset 16. septembril. Üritusest võtsid osa ka Rahvusvahelise Veskiühingu (The International Molinological Society) president Willem van Bergen ja nõukogu liige Ton Meesters Hollandist. Ajalooline Saaremaa veski oli valminud Saaremaa ja Hiiumaa meistrite koostöös.

Rahvusvahelise Veskiühingu president Willem van Bergen näitas Saaremaa pukktuulikute renoveerimisprojektile oma poolehoidu: „Mul on väga hea meel, et on loodud koostöö Altia Eesti ja kohaliku kogukonna vahel ning projektijuhtimine on koostööpartnerite poolt hästi organiseeritud. Loodan, et sellest saab pikaajaline koostööprojekt ning minu soov on, et lähiajal taastatakse üks tuulik ka täielikku töökorda ja hakatakse regulaarselt jahu jahvatama,“ ütles van Bergen.

Saaremaale iseloomulike sümbolite – pukktuulikute – olukord on tänaseks päevaks kriitiline ning ilma toetuseta on need hävimas. Pukktuulikud on Saaremaa uhkus ja südameasi. Kui 19. sajandi lõpul oli Saaremaal umbes 1270 tuulikut, siis tänapäeval on eksponeerimiskõlblikud vaid paarkümmend. Tuulikute taastamine Altia Eesti AS poolt aitab kaasa ka tuulikumeistrite ameti säilimisele.

Altia Eesti AS on Põhja- ja Baltimaades tegutseva juhtiva alkoholifirma Altia Corporation tütarettevõte. Altia kõige tuntum Eestis toodetud kaubamärk on Saaremaa Vodka ja ettevõte turustab ka mitmeid tuntud rahvusvahelisi joogibrände.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Palo tutvustas riiklikult toetatud üürielamute programmi ettepanekuid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Riiklikult toetatud üürielamute programm tuleb sisse kirjutada valmivasse Energiamajanduse arenguavasse aastani 2030, otsustasid täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud laiapõhjalisel ümarlaual osalejad.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on programmiga edasiliikumise aluseks kõigi osapoolte ühtne arusaam, et riiklikult toetatud üürielamuid on Eestisse vaja. „Viie kuu jooksul on toimunud koos huvigruppide ja ekspertidega väga tihe töö, mille tulemusena on täna siin laual Eesti elamumajanduse poliitika uued suunad,“ ütles Palo. „Et need reaalsuseks saaks, peavad need koha leidma ka kevadel sündiva valitsuse koalitsioonileppes.“

Ministeeriumis välja töötatud ettepanekud riiklikult toetatud üürielamute programmi loomiseks on järgmised:

Esiteks tuleb riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös alustada üürielamute rajamist riikliku toetusskeemi abil, kuhu panustaks nii riik kui ka kohalik omavalitsus, seejuures riigi panuse suurus sõltub omavalitsuse olukorrast. Toetusskeem võimaldaks nii rajada uusi üürielamuid kui ka korda teha olemasolevaid kortermaju ning oleks vajaduspõhine. Üürikorterite vajadus peab olema põhjendatud piirkonna ettevõtlusstrateegia ja rahvastikuprognoosiga.

Teiseks tuleb üürielamute ehitamiseks välja töötada riigipoolne pangalaenude garanteerimise süsteem, mille abil saaksid kinnisvaraarendajad ja ehitajad üürielamute ehitamiseks laenu lihtsustatud tingimustel ja pikema tagasimakseperioodi jooksul. Laenude eesmärk on julgustada kinnisvaraarendajaid üürielamuid ehitama.

Kolmas ettepanek on eraettevõtetele üürielamute arendamiseks eraldada või anda soodustingimustel kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse maad ning toetada vajadusel infrastruktuuri arendamist. Seejuures on oluline, et üürielamute planeerimisel võetaks arvesse ka taristu arendamist nõnda, et see oleks energia- ja kulusäästlik.

Riigile jääb eeskätt koordineeriv roll – ülevaade eri piirkondade vajadusest üürikorterite järele ning vahendite suunamine eeskätt sinna, kus vajadus on suurim. Samuti jätkub töö õigussüsteemi korrastamise ning vajadusel maksupoliitika muudatuste vallas.

Riiklikult toetatud üürielamute programmi eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel ja eraettevõtetel riigi toel ehitada või renoveerida üürimaju, kus korterid oleksid kaasaegsed, väga energiasäästlikud ning seetõttu madalate kommunaalkuludega. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad.

Eestis on võrreldes Põhjamaadega üürieluasemeid vähe ning riiklikult toetatuid üldse mitte. See on kaasa toonud olukorra, kus suuremates linnades käib kodu rentimine paljudele üle jõu, aga väiksemates kohtades on üürieluasemete puuduse tõttu tööjõuprobleem. Skandinaaviamaades toimib aastakümneid eluasemepoliitika süsteem, toetamaks just maapiirkondi ja suurlinnades elavaid inimesi, kellel ei ole võimalik endale lubada oma kodu soetamist või kallil üüripinnal elamist. Selle tulemusena elab Põhjamaades rendipindadel 50-80% inimestest. Eestis on üüripindade kasutajaid erinevatel andmetel keskmiselt 10-15% kogu elamispindade mahust.

Ümarlaual osalesid Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Maksu- ja Tolliameti, Domus Kinnisvara, Valga, Tartu ja Tallinna linnavalitsuse esindajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Eesti perede igakuine säästmisvõime on viimasel kahel aastal paranenud

Eesti PankEesti leibkondade finantskäitumist kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt arvab 72% Eesti leibkondadest, et on vajadusel võimelised igakuiselt raha kõrvale panema. Kuigi enne majanduskriisi ulatus selliste leibkondade osakaal isegi 77%ni, siis 2012. aastaks oli see langenud 65%ni. Kui vahetult pärast majanduskriisi tajusid säästmisvõime kasvu enamasti suuremat sissetulekut teenivad perekonnad, siis viimasel kahel aastal on ka madalama sissetulekuga perede hinnanguline säästmisvõime paranenud.

Tänu suurenenud säästmisvõimele on suurenenud ka rahalisi sääste omavate perede arv. Uuringu järgi oli 2014. aasta septembris rahalisi sääste 59% Eesti leibkondadest. Kuigi see osakaal on kahe aastaga 6 protsendipunkti kasvanud, on siiski veidi madalam kriisieelsest näitajast ja on mõnevõrra murettekitav, et 41% leibkondadest puuduvad nende endi väitel endiselt rahalised säästud.

Septembri seisuga oli Eestis ligikaudu 245 000 perel ehk 41% leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase nelja aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Laenu võetakse jätkuvalt enim eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Samas on püsivalt suurenenud laenud ja järelmaks kestvuskaupade soetamiseks, mis viitab kriisiajaga võrreldes suurenenud laenuvõtmisvõimele, kindlustundele ja tõenäoliselt ka järelmaksuga pakutavate toodete laiemale valikule.

Eesti peredest 8% on viimase aasta jooksul soovinud laenu võtta eluaseme soetamiseks või remontimiseks ja laenusoovijatest 58% sai seda ka soovitud mahus. 31% laenutaotlejate eluasemelaenu soovi ei rahuldatud ja 8% said soovitust väiksemas mahus. Tarbimislaenu soovis samuti 8% peredest ja neist 78% sai seda ka soovitud mahus. Võrreldes kahe aasta tagusega on mõlema laenuliigi puhul rahuldatud laenutaotluste osakaal suurenenud.

Leibkondade arv, kel viimase aasta jooksul on olnud raskusi laenumaksete tasumisega on ligikaudu 31 000 ehk 13% kõigist leibkondadest, kellel on laen. Sealjuures 2/3 leibkondade hinnangul oli neil tegemist ajutise finantsraskustega ja 1/3 juhul oli tegemist püsiva finantsraskusega. Võrreldes kahe aasta tagusega on makseraskustega perede osakaal veidi langenud.

Enam kui pooltel laenu võtnud peredel jääb igakuine laenu põhiosa ja intressimakse alla 20% sissetulekutest. Raskemas olukorras on need pered, kelle igakuised laenumaksed on üle 40% sissetulekutest. Kõikidest laenu võtnud peredest moodustavad nad kümnendiku.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

LVM Kinnisvara alustas uue korterelamu eelmüüki Pärnu kesklinnas

LVM KinnisvaraLVM Kinnisvara alustab Pärnus, Riia 11 korterelamus asuvate korterite eelmüüki.

Järgmisel aastal valmiv korterelamu paikneb Pärnu ühes väga erilises kesklinna kvartalis. Kesklinna kvartali servale rajatav Riia 11 saab olema üks ilusamaid selle piirkonna hooneid. Kolme elukorruse ja väheste korteritega maja pakub koos parkide, kaupluste, jõe ja terviseradade lähedusega uut elukvaliteeti.

Tänavatasandist kõrgemal paiknevad avarate päikesepoolsete rõdudega elukorterid lasevad unustada linnasagina ja tunda end justkui oma aias. Kõrged elukorrused, avarad aknapinnad, ruumikad esikud, klassikaline tammeparkett ja vannitubade sisustus on just need, mis teevad ühest korterist unistuste kodu!

Tulenevalt Riia 11 paiknemisest Pärnu kesklinnas ning tänaste ostjate nõudmistest, pööratakse suurt tähelepanu nii ehitukvaliteedile, kasutusmugavusele, madalatele kõrvalkuludele, kui ka olemasolevasse keskkonda ja hooneteansamblisse sobituvusele.

Riia 11 hakkavad paiknema ruumilised, avarad ja valgusküllased rõdudega korterid, millede sisekujundus lähtub Pärnule ainuomasest temaatikast, ühendades nii kvaliteetsed materjalid tänapäevase tehnoloogiaga.

Riia 11 koduleht www.lvm.ee/riia11

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

EfTEN Kinnisvarafond müüs Zenith Capital Management’i poolt juhitavale ettevõttele kolm objekti

Zenith Capital ManagementEfTEN Kinnisvarafond müüs ühe tehingu käigus Zenith Capital Management’i poolt juhitavale ettevõttele Stora Enso tootmishoone Tänassilmas, Mediq logistikakeskuse Sauel ning Hanza Mechanics tootmishoone Tartus.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul on nende kolme hoone müük osa EfTEN Kinnisvarafondi strateegilisest plaanist loobuda väiksematest objektidest ja keskenduda suuremate investeeringute juhtimisele. Investeeritud omakapitali tootluseks kujunes peale edukustasu reservi moodustamist 56% aasta baasil ning tagasisaadud omakapitali kordaja oli 1,6. Projekti hoidmisperiood oli 16 kuud ning tehing toimus 8,2% rahavoo tootluse alusel.

“Tootmis- ja logistikakeskuste omandamine, mis asuvad tuntud tehnoparkides ja kus asuvad rahvusvahelise taustaga üürnikud, sobib klientide investeerimisportfellidesse. Näeme tootmiskinnisvara kui perspektiivset ja likviidset investeerimistoodet, sest lisaks tööjõukulude erinevusele on jätkuvalt Eesti kinnisvaraga seotud kulud soodsamad kui Skandinaaviamaades,“ ütles Zenith Capital Management partner Kristel Meos.

EfTEN Kinnisvarafond omandas nimetatud kolm objekti möödunud aastal EPI Baltic I fondilt blokktehingu käigus. Lisaks eelmainitud kolmele objektile omandati toona ka K-Rauta esinduspood Tondil ja Logistika Pluss logistikakeskus Tallinnas Punasel tänaval.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 21 objekti Eestis ja Lätis. EfTEN Capital AS on samal aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Zenith Capital Management on sõltumatu varade juhtimise ja finantsnõustamise ettevõte, mis tegeleb varakate eraisikute, nende perekondade ja eraomandis olevate äriühingute finantsasjade korraldamise, struktureerimise ja isiklike vajadustega. Zenith Capital Management toimib family office’i põhimõtete kohaselt. Zenith Capital Managementi kliendid on nii kohalikud kui rahvusvahelised isikud ning ettevõtte tegevusvaldkondade hulka kuuluvad wealth management, kinnisvara juhtimine, ettevõtete rahastamine ja ärinõustamine.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võitjad on selgunud

Tallinn31. oktoobril kuulutati välja Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võitjad. 14 hindamisele kuulunud töö hulgast tunnistati žürii üksmeelsel otsusel parimaks ideekavand „Tagasi“, mille autoriks tuntud arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ suure autorite kollektiivina koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Ilmar Valdur.

Tallinnasse Ülemiste raudteejaama juurde Peterburi tee ja Raudtee vaheline alale kavandatava ühisterminali arhitektuurivõistluse eesmärk oli saada parim lahendus terminalihoonele koos ümbritseva avaliku ruumiga.

Tallinna abilinnapea ning žürii esimees Taavi Aas on võistluse tulemusega väga rahul, sest võidutöö vastab parimal moel võistlusülesandes seatud eesmärkidele luua Ülemistele kaasaegne ühisterminal kvaliteetse jalakäijasõbraliku linnaruumi ja atraktiivse terminalihoonega, mis oleks väärikaks väravaks Tallinna linna saabujaile ja mugav kõigile liiklejatele. „Ülesanne oli seda keerulisem, et terminalis tuleb siduda mitmed eri tüüpi ühistranspordiliigid bussid, rongid, trammid omavahel hästi toimivaks keskkonnaks. Ülemiste jaamani on juba ehitamisel trammiliini pikendus, mis edaspidi hakkab kulgema Lennujaamani, kavandamisel on Rail Baltic raudtee algusjaam ning perspektiivis võib paikneda seal ka bussijaam“ ütles Aas, kelle sõnul on tähelepanuväärne on seegi, et üksmeelselt võidutööks valitud töö osutus ekspertide hinnangul ka kõige ökonoomsemaks.

Žürii pidas oluliseks, et terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele ning hindas efektset raudtee kohale tõstetud vormi. „Esikoha tõi võidutööle eeskätt tugev arhitektuurikontseptsioon: punane „ämblikmaja“ raudtee kohal on lihtsasti haaratav maamärk, mis ootesaalides pakub põnevat ruumielamust: kaugusesse suunduv raudtee, mida mööda saabuvad maja alla suubuvad rongid.“ selgitas linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Maja tõstmine raudtee kohale on ekspertide hinnangul kõige soodsam ning tehniliselt kõige lihtsam lahendus ja see kompenseerib kulutused, mis tuleb teha inimeste viimiseks kolmanda korruse tasandile“ lisas Mänd.

Žürii tõstis esile ka võidutöö linnaruumilist lahendust, kus väljakuruum ei ole ignoreerinud kõrvalkrundile planeeritud kaubanduskeskust, vaid loob sünergiat.

„Võidutöö on murdnud end lahti ka ühistranspordihoone tüübist, mis on juba paar sajandit muutumatuna olnud. Meil ei ole enam vaja suuri ootesaale, kuhu tullakse tundideks, elu on märgatavalt kiirem ja ökonoomsem kui sada aastat tagasi“ sõnas Mänd.

Võidutöö valimisel oli oluliseks kriteeriumiks, et ehitamine ei takerduks juriidiliste, tehniliste takistuste või ülikõrge hinna taha.

Ideekonkursi teise auhinna pälvis ideekavand „Puhkus“, mille autoriteks Maarja Kask ja Ralf Lõoke SALTO AB OÜst. Teise koha töö kavandas terminali hoone gigantse varikatusena, mis ulatus kuni Peterburi teeni.

Kolmanda auhinna sai ideekavand märgusõnaga “Aurumassin”, mille autoriteks Peeter Pere, Eva Kedelauk, Janek Maat, Anna – Liisa Unt, Robert Kähr Peeter Pere Arhitektid OÜst. Ergutuspreemiad määrati võistlustöödele märgusõnadega “Peatänav” arhitektibüroost OÜ Stuudio Tallinn ja “Ootus” arhitektibüroost B210 OÜ.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et võistlus õnnestus ja õigustas ennast, sest vähempakkumise hankega sellist arhitektuurset kontseptsiooni ja linnaehituslikku lahendust nagu võidutöö pakub ei oleks saanud.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile saabus 15 võistlustööd Eestist ja välismaalt. Esitatud 15 pakkumisest vastas nõutud tingimustele 14, mille hulgast valis žürii välja võidutööd. Võidutööde alusel koostatakse piirkonna detailplaneeringud ja projekteeritakse Tallinna ühisterminali ja Rail Baltic reisiterminali hoone koos linnapargiga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega Rail Baltic raudtee ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Kõik ideekonkursi materjalid sh protokollid on leitavad Tallinna linna kodulehelt.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi korraldas Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse auhinnafondi suurus oli 37 000 eurot, millest esikoha auhinnaks oli 14 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Rikkaks üüriäris: Milline peaks olema üürikorteri sisustus?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Korteri üürihind peab endas peegeldama korteri asukohta, kvaliteeti, üürileandmise teenuse kvaliteeti, aga ka üürikorteri sisustuse kvaliteeti.

Tühja korteri väljaüürimine on enamasti keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab ikkagi enamasti elementaarse sisseehitatud mööbli ehk seinakappide ja pehme mööbli ehk diivanite ning laudade-toolide olemasolu. Kindlasti peab väljaüüritavas korteris olema köögimööbel.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Ei ole ka mõtet üle pingutada – nugade-kahvlite või voodipesu üürikorteri sisustuses pakkumine pikaajalise üüri puhul ei ole mõistlik. Ülesisustatud korter ei pruugi hea olla, sest salamisi loodab üürileandja saada sisustuse eest ekstrahinda, kuid üürnik ei ole valmis seda maksma, kui sisustus tema vajaduste jaoks ei sobi.

Kui üürnik soovib, et üürileandja viiks väljaüüritavast korterist minema voodi ja kapi, siis peab üürileandjal olemas olema koht nende ladustamiseks.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine