Kiili valla elanikud protesteerivad Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise vastu Harjumaal

Kiili ValdKiili valla elanikud protesteerivad Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise vastu Harjumaal.

Kolme Kiili valla asumi esindused saatsid pöördumise Vabariigi Valitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikogu Rail Balticu toetusrühmale ja Harju Maavalitsusele, milles nad soovivad juhtida tähelepanu olulistele puudustele Rail Balticu trassi valiku protsessi läbiviimisel ning Harju maavanema poolt eelistatud trassikoridoride võrdlustulemuste olulistele vigadele, mistõttu eelistatud trass Harjumaal on tegelikkuses oluliselt kallim ja suuremate riskidega kui avalikes materjalides näidatud.

„Rail Balticu 1435mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemused avalikustati Rail Balticu koduleheküljel 23.10.2014 (dokument omab koostamise kuupäeva 20.10.2014), avalikud arutelud toimusid 27.-29.10.2014. Meile teadaolevalt toimub Riigikogu Rail Balticu toetusrühma nõupidamine 5. novembril ning järgmisel päeval toimub valitsuskabineti istung koos maavanematega, kus peaks tehtama trassivaliku otsus. Niivõrd lühike ajagraafik, kus on vaja tutvuda olulise mahuga dokumendiga, millel on väga oluline kaal meie kõigi tulevikule ja mille alusel tehakse väga mahukas rahaline investeering ning mõjutatakse meie ümbritsevat keskkonda aastakümneteks, on ebamõistlik,” ütleb MTÜ Kangru Küla Selts esinaine Merje Volt.

Sellise mahu ja tähtsusega ühiskonda laiemalt mõjutavad protsessid peavad õigusriigis olema tehtud põhjalikult kaalutult koos kõigi puudutatud isikute kaasamise ja ärakuulamisega. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikutel (kohalikel elanikel) olnud võimalik mõistliku aja jooksul materjalidega tutvuda ega laiemalt oma seisukohti esitada, väidab Merje Volt.

Kolme asumi ühispöördumises seisab: „Kangru, Luige ja Sausti elanikud on asunud Kiili valda elama omades õigustatud ootust rajada oma perele kodu looduskaunis ja vaikses piirkonnas. Inimesed on teinud oma elukohavalikus kaalutletud ja pikaajalise otsuse, arvestades kõiki eelnevalt teadaolevaid asjaolusid. Kodu soetamine on eraisikule väga suur investeering ning paljudele koduomanikele mõjub Rail Baltic selles osas hävitavalt, kuna nende kodu jääb trassikoridori vahetusse lähedusse või lausa piirneb sellega. Rohkemal või vähemal määral saavad negatiivselt mõjutatud raudteest kõik ca 500 m raadiuses paiknevad tuhanded kodud.”

Merje Volt lisab: „Kiili valla arengukavaga on planeeritud lähema 6 aasta jooksul välja ehitada elanikele mõeldud puhkeala Raku järve äärde, mida pole peale Rail Balticu valmimist enam võimalik teostada. Lisaks on Maanteeametil plaanis pikas perspektiivis Viljandi maantee 4 realiseks muutmine samas koridoris, kus peaks asetsema ka Rail Baltic. Need lahendused on lõpuni läbi planeerimata ja samuti rahalistes kalkulatsioonides jäetud arvestamata.”

Kolme asumi esindajad leiavad, et Rail Balticu 1435 km trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute võrreldavate trassikoridoride võrdlustulemuste alusel ei ole õige Harjumaal välja valida lõplikuks trassikoridoriks 16B+14C+14G järgmistel põhjustel:

1. Eelistatud trassi ehitusmaksumus on kõige suurem.

2. Eelistatud trass riivab oluliselt tuhandete kohalike elanike õigustatud ootusi ja mõjutab nende elukvaliteeti negatiivselt.

3. Eelistatud trass läbib tiheasustusala lääne-ida suunaliselt.

4. Eelistatud trassi projekteerimine on kõige ebamäärasema tulemusega ja on juba teada olulised kaasnevad riskid (ehk väga suure tõenäosusega ootab ees täiendav projekti kallinemine olulises mahus)

5. Eelistatud trass on kõige kurvilisem (st. kõige ebasobilikuma trassigeomeetriaga).

6. Eelistatud trass läbib Ülemiste järve valgala ja kulgeb vahetult Raku järve äärest, mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude hulka.

7. Eelistatud trass ei vasta maakonnaplaneeringu ülesandele – leida kiiret rongiühendust võimaldav ja võimalikult otse kulgev trassivariant Rail Balticu rajamiseks.

Kolme asumi esindad juhivad asjaosaliste tähelepanu, et on olemas kaks odavamat alternatiivi, mis mõlemad puudutavad kordades väiksemat leibkondade arvu ja rikuvad oluliselt väiksema hulga puudutatud isikute õigusi. Üks alternatiividest on trassikoridor (13C+13B-III), kuid on olemas ka trass tähistusega 10, mis läbib planeeritavat Nabala kaitseala. Samas palutakse Vabariigi Valitsusel kaaluda, mis on Eesti riigi jaoks tähtsam, kas tuhandete inimeste heaolu või mõne kivikalme, hiiekoha, taime säilitamise soov?

„Oleme arvamusel, et antud olukorras tuleb inimesi ja nende kodusid pidada tähtsamaks,” loodab Luige elanik Alex Kokk. „Kõike eelnevat arvestades oleme veendunud, et projekti praeguses järgus oleks maakonnaplaneeringu ligikaudsete arvutuste andmete alusel Vabariigi Valitsusel vastutustundetu teha Harjumaal kui kõige tihedamalt asustatud maakonnas lõplikku eelistust Rail Balticu Harjumaa trassikoridoride osas,” ütleb Alex Kokk.

„Tuginedes väga pingsale avalikustamise ajakavale ja puudulikele võrdlusandmetele projekteerimisel ei saa praegu kiirustades vastu võtta otsuseid mis määravad meie elukeskkonna järgnevaks 150 aastaks,” nendib Kangru elanik Aavo Remmelkoor.

„Kui meie inimeste arvamust kuulda ei võeta, siis oleme valmis kaitsma oma põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi Eesti Vabariigi seadustega ette nähtud koras.,” ütleb Merje Volt.

Kiili valla Kangru, Luige ja Sausti asumites elab rahavstiku registri andmetel üle 2 000 inimese. „Meile teada olevatel andmetel on oma pöördumised teinud ka Saku valla asumid ja meie head naabrid Uuesalust. Kokkuvõttes puudutab see mure enam kui 10 000 inimest Harjumaal,” lisab Merje Volt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

7 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine