1Partner Kinnisvara: Oma tarbeks büroo ostja maksab investorist rohkem

29.04.2014

1Partner KinnisvaraOma kasutusse ostetava büroopinna investeering ei ole tasuvuse osas enamasti supertehing, mis võimaldaks ettevõtjal kiiresti rikastuda, pigem otsitakse vabale rahavoole lihtsalt rakendust. Oma tarbeks ostja on selle eest reeglina nõus rohkem maksma kui investor, kes otsib pinda väljaüürimiseks, analüüsib büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Büroopinda soovib valdavalt osta väikeettevõte, kel puuduvad plaanid laienemiseks. Olgu selleks ettevõtteks näiteks ilusalong, hambaravikabinet või konsultatsiooniettevõte,“ kirjeldab Tanel Tarum tüüpilisi büroode ostjaid.

Väikeettevõtteid rahuldavad pinnad on valdavalt suurusega 40-80 m², enamasti piisab paarist parkimiskohast või asukohast väljaspool tasulise parkimise tsooni.

„Omakasutusse ostetava büroopinna investeering ei ole tasuvuse osas enamasti supertehing, mis võimaldaks ettevõtjal kiiresti rikastuda. Pigem on tegemist ettevõtluse vabale rahavoole rakenduse otsimisega. Võib öelda, et omatarbeks büroopinna ostja on selle eest reeglina nõus rohkem maksma kui investor, kes soovib büroo osta selle väljaüürimiseks,“ kommenteerib Tanel Tarum.

Tallinna Kesklinna büroode ostumüügihinnad jäävad valdavalt laia vahemikku 1200-2000 €/m² sõltuvalt asukohast ja kvaliteeditasemest.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Mika Sucksdorff

29.04.2014

Kinnisvaraõiguse ABCKäsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse tundmine on iga professionaalse maakleri ülesanne.

Kinnisvarakooli välja antud Evi Hindpere kirjutatud raamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab suurepärase läbilõike kinnisvaravaldkonda puudutavatest õigusaktidest ja nende sisust.

Meie Uus Maas oleme võtnud selle raamatu iga alustava maakleri kohustusliku kirjanduse hulka ning aluseks oma sisemise maaklereksami sooritamisel.”

Mika Sucksdorff
Uus Maa Kinnisvarabüroo partner
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Statistika: korteriomanditehingute arv kasvas aastaga 13%

29.04.2014

2014 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 4327 korteromanditehingut. Aastaga kasvas tehingute arv 13%.

Kinnisvaraturu suurimas tõmbekeskuses ehk Tallinnas kasvas tehingute arv sel ajal 11%. Tartus tehingute arv sootuks langes 2%. See tähendab, et tehingud hakkavad Tallinnast-Tartust väljapoole jõudma ehk maakondade korteriturg on aktiveerumas.

Tallinna korteritehingute arv oli 2014 I kvartalis 1869 ja Tartus  328.

Tallinna korteritehingute ruutmeetri keskmine hind kerkis 2014 I kvartaliks 1420 eurole. Eesti korteritehingute keskmine hind oli samal ajal 929 €/m2, Tartus 1141 €/m2.

Võrreldes aastataguse ajaga on korteirte hinnad vägagi kiiresti kasvanud. Eesti keskmine korterite hinnatõus oli 16%, Tallinnas aga isegi 21%. Tartu korterite hinnad suurenesid aastaga 19%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Arstide ja õdede maja ehitus võib alata

28.04.2014

Akadeemia tee 48 endise ühiselamu rekonstrueerib arstide ja õdede majaks Ramm Ehitus OÜ.

Arstide ja õdede majja on planeeritud kokku 97 korterit – 24 kööktuba, 60 ühetoalist ja 13 kahetoalist korterit.

Täna, 28. aprillil anti Akadeemia tee 48 korruselamu ehitajale üle, üleandmisel osalesid abilinnapead Eha Võrk ja Merike Martinson. Tallinna Linnavaraameti tellimusel rekonstrueeritav hoone on valmis juba järgmise kevade hakul üürnikke vastu võtma.

„Akadeemia tee 48 hoone rekonstrueerimiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused õnnestus ellu viia kavandatust varem ning see andis võimaluse tagada linna arstidele ja õdedele soodsad eluruumid juba järgmise aasta alguseks,“ tõdes abilinnapea Merike Martinson.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi eesmärk on aidata lahendada eluasemeprobleeme noortel peredel ning nendel töötajatel ja sihtrühmadel (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jne), kes on vajalikud linna jätkusuutlikuks toimimiseks, kuid kelle varaline seis ja sissetulekud ei võimalda turult eluaset soetada või üürida.

Terviseameti andmetel on tervishoiutöötajate väljaränne Eestist jätkuvalt suur – 2013. aastal taotles välisriigis töötamiseks vajalikku tõendit 118 arsti ja 185 õde. Eriti teravalt puudutab arstide ja õdede Eestist lahkumine Tallinna elanikke – Tallinna haiglate (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla) meditsiinilise personali vajadus on hetkel 238 töötajat (puudu on 76 arsti, 108 õde ja 54 hooldustöötajat).

Eelmärgitud andmetest nähtub kasvav vajadus toetada linna arste ja õdesid eluasemeprobleemi lahendamisel. Üks oluline lahendus on luua arstidele ja õdedele võimalus taotleda linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume.

Akadeemia tee 48 korruselamu rekonstrueerimise kogumaksumus on 2,55 miljonit eurot.

SEB: Proportion of home loans with long-term arrears return to pre-crisis levels

28.04.2014

SEBAccording to an international survey conducted in 2013, as much as 74 per cent of Latvian families experienced some negative impact – job loss or decreased income – from the economic crisis. In Estonia, the proportion of such families was 57 per cent, close to the mean indicators for the European and Central Asian countries covered by the survey. The proportion of Lithuanian families with at least one member out of work was close to the Estonian result, and the impact of decreased incomes is comparable to that in Latvia.

As a result of the economic crisis, the proportion of non-performing home loans in the entire portfolio of home loans in Latvia grew from 4.8 to 15.4 per cent in 2009 and to as much as 16.5 per cent by the third quarter of 2011. Although from 2004 to 2008 the volume of new home loans grew less in Latvia than in Lithuania, the number of families experiencing problems with their loan payments is significantly higher in Latvia. Since making payments on home loans has a high priority compared to the other expenses of a family, the quality of loans reflects very serious financial problems experienced by Latvian residents during the economic recession.

The maximum proportion of problem loans in Estonia and Lithuania was 4.5 and 8.8 per cent, respectively. The home loan portfolio began to improve as early as in 2009 in Estonia but only in 2012 in Latvia and Lithuania. In late 2013, the proportion of home loans with arrears past 60 days was 1.4 per cent in the portfolio of home loans in Estonia, comparable to pre-crisis levels, whereas this figure was 7.5 per cent in Lithuania and 10.2 per cent in Latvia.

“The debt burden that seemed quite reasonable in good times proved to be beyond families’ means due to decreased incomes. Before the economic downturn, neither loan applicants nor banks could foresee such developments. Current problem loans mainly came about as a result of decisions made from 2005 to 2007. Loans issued subsequently entail significantly fewer problems. Both borrowers and lenders are acting significantly more responsibly than before when, paying attention to both the loan applicant’s current repayment capacity and its sustainability going forward,” commented Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB.

Problems with consumer loans persist

In Estonia, the proportion of problematic consumer loans reached 9.5 per cent of the entire volume of consumer loans in the third quarter of 2010. Today, the consumer credit portfolio has improved as well since fewer new payment difficulties are arising. In Latvia and Lithuania, the level of non-performing loans was highest in the second quarter of 2011, 22.6 and 22.8 per cent, respectively. At the end of 2013, the relevant figure was 13.6 for Lithuania and 17.4 for Latvia.

“In fact, the number of families having difficulties with their consumer loans is significantly higher than indicated by the statistics of loans granted by banks, since it does not include hire purchase obtained from outside the banking sector or instant loans, and there is no information about the quality of their repayments. Also, a considerable proportion of the loan portfolio consists of restructured former problem loans. For families that have experienced difficulties in meeting their current obligations, any options for taking out small loans are limited, which in turn means that the consumer credit portfolio will not start growing any time soon,” Triin Messimas added.

Roosi tänava eskiisprojekt ootab tartlaste arvamusi

28.04.2014

TartuTartu linnavalitsus ootab tartlaste arvamusi Roosi tänava eskiisprojekti kohta, mis pakub terviklikku tänavakujunduslahendust alates Kaarsillast kuni Muuseumi teeni ehk Eesti Rahva Muuseumi uue hooneni Raadil. Projekti eesmärk on luua terviklik kvaliteetne tänavaruum, suurendades kergliiklejasõbralikkust ning kujundades sellest atraktiivne ja aktiivne ühendustee kesklinna ja muuseumi vahel. 3. mail kell 13 toimub projekti arutelu Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Linnamuuseumiga koostöös korraldatud mõttetalgul „Ülejõe linnaosa ja Roosi tänava arenguperspektiivid“.

Roosi tänava arendamise eesmärgiks on muuta linnasüdame ja Raadi vaheline distants tunnetuslikult lühemaks. Vahemaa näilisel kokkutõmbumisel nihkub muuseum linnale lähemale, muutudes sel viisil kättesaadavamaks eriti kergliiklejatele. Roosi tänav on kavandatud kergliikleja esimeseks ja autosõitja teiseks valikuks ERM-i jõudmisel. Lisaks ERM-le planeeritakse Roosi tänava piirkonda uusi arendusi, mis haakuvad piirkonna temaatikaga: Tartu Loomemajanduskeskuse kavandatav filmipaviljon, Waldorfkool, vanatehnika külastuskeskus ja juba aastaid toimiv ratsakool. Kõik need kohad on avaliku või poolavaliku suunitlusega, mistõttu on kvaliteetne, köitev ja sidus tänavaruum ka nende toimimise seisukohalt oluline. Oluline on kujundada ka kohalikele elanikele kvaliteetne elukeskkond ja erilaadne tegevusruum.

Ettevalmistamisel on riigihange Roosi tänava rekonstrueerimise projekteerimiseks Roosi tänava ülemises osas (Puiestee tn – Muuseumi tee). Roosi tänava eskiisprojekt on aluseks projekteerimisele. Kogu tänaval viiakse eskiisprojekt ellu mitmes etapis.

Projekti edasistes etappides (Roosi tänava alumine osa) tuleks visuaalselt ühtlaselt lahendada teekond Kaarsilla otsast Narva mnt ülekäiguni, haarates sama kujunduskeelega viitamissüsteemi ka Linnamuuseumi, mis jääb kohe Roosi tänava trajektoori kõrvale. Läbi tuleks mõtestada linnamuuseumiga loogiliselt seostuv Ülejõe pargi osa ning Narva maantee ja Kivi tänava lõik muuseumi kõrval.

Eskiisprojekti autoriteks on OÜ Paik Arhitektid (Toomas Paaver, Tõnu Laanemäe), OÜ Tajuruum (Edgar Kaare, Terje Ong), OÜ Kino (Mirko Traks, Karin Bachmann). Eskiisprojektiga saab tutvuda Tartu kodulehel (link on leitav kodulehe esilehelt või aadressilt www.tartu.ee/aeo).

Arvamust saab avaldada e-kirjaga aadressil elo.kiivet@raad.tartu.ee (linnaarhitekti kohusetäita Elo Kiivet).

3. mail kell 13-15 toimuvad Tartu Laulupeomuuseumi pargis (halva ilma korral saalis) mõttetalgud „Ülejõe linnaosa ja Roosi tänava arenguperspektiivid“. Mõttetalgutele on oodatud inimesed Roosi tänavalt, Ülejõe elanikke ja teisi teemast huvitatud tartlasi, et anda selgitusi Tartu Linnavalitsuse, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Linnamuuseumi koostatud Roosi tänava eskiisprojekti kohta ja arutleda üheskoos projektis väljapakutud ettepanekuid kogu Ülejõe linnaosa arengut arvestades. Sõna saavad projekti autorid ja toimub väike ekskursioon Roosi tänava visioonide radadel. Talgulistele pakutakse mõttelennu ergastamiseks talgusööki ja -jooki. Mõttetalgule registreerumine: http://talgud.teemeara.ee/events/ulejoe-linnaosa-ja-roosi-tanava-arenguperspektiivid.

SEB: Families in all three Baltic States see their economic situation improving gradually

28.04.2014

Mean net wages topped the pre-crisis levels in all three Baltic States. Wage statistics show a gap of almost 50 per cent between mean net wages in Estonia and the other Baltic States; in recent years, the gap has widened even further. In Estonia, mean net wages are approximately 14 per cent above the pre-crisis levels, reaching EUR 785 in the last quarter of 2013, whereas mean net wages were EUR 530 in Latvia and EUR 524 in Lithuania at the end of 2013. In Latvia and Lithuania, mean net wages now exceed the 2008 levels by two per cent.

“Presumably, wage increase will continue this year as well – at an accelerating rate in Latvia and Lithuania but most likely at a decelerating rate in Estonia. In Lithuania, mean gross wages are expected to increase 5.5. per cent. In Latvia, increase in gross wages this year may reach 5 to 5.5 per cent, partly due to a minimum wage increase (by 12.5 per cent, to 320 euros a month),” commented Edmunds Rudzītis, SEB Latvia’s social economy expert.

“Despite slow economic growth in Estonia, the factors driving wage increase, such as an uneasy labour market and a lack of qualified labour, will remain. In addition, on January 1 minimum wage was raised by 11 per cent, from EUR 320 to EUR 355. In Estonia, mean wages may be expected to increase by five per cent,” added Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB.

In 2013, real wages grew most in Latvia – 6.2 per cent in the fourth quarter. Real wages in Estonia and Lithuania rose 6 and 4.2 per cent, respectively. Due to low inflation, a perceptible growth in real wages is expected in all three Baltic States in 2014.

Mõigu asumit ja Järveküla lähiümbrust ootavad ees uuendused

28.04.2014

Rae valla Mõigu asum saab uue veevärgi ja kaasaegse väljanägemise, Järveküla ja selle lähiümbrus parema veesurve, sest piirkonda rajatakse uus survetõstepumpla.

Vallavanem Mart Võrklaev ja AS Elveso juhatuse liige Indrek Metusa sõlmisid ehituslepingud AS Nordecon juhatuse liikme Avo Amburiga, et asuda ellu viima projekti „ Mõigu asumi vee ja kanalisatsiooni torustike ja tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja teekatete taastamine ning Järveküla III astme survetõstepumpla rajamine“.

28. aprillil digiallkirjad saanud lepingu järgi saab Mõigu piirkond uue vee – ja kanalisatsioonitorustiku, lisaks rekonstrueeritakse kolme tänava teed ja tänavavalgustuspostid ning Järvekülla ehitatakse survetõstmispumpla.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on tegemist valla jaoks suure projekti elluviimisega, mis parandab elukvaliteeti mitme asumi elanikel. „ Mõigu asum saab peale ehitustööde lõppu kaasaegse väljanägemise ja kvaliteetse torustiku ning Järveküla, Assaku ja Rae külade elanikud parema veesurve“.

Indrek Metusa nendib, et Mõigu piirkonna aastakümneid tagasi rajatud torustik on amortiseerunud ja sellest tulenevalt on tänasel päeval tööde maht väga suur. Kokku rekonstrueeritakse ligikaudu 2,8 kilomeetrit torustikku, millest ca 1,5 kilomeetrit on vee- ning ca 1,3 kilomeetrit on kanalisatsioonitorustikku.

Suur asi on kindlasti vallavanema sõnul ka see, et koos torustike rekonstrueerimisega Mõigus tehakse korda Kaabli, Juhtme ja Kuusekese tänavate katted ja valgustus.

Planeeritud ehitustööde kogumaksumus on koos käibemaksuga 1, 42 miljonit eurot. Projekti rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Ühtekuuluvusfond (ÜF), Rae vald ja AS Elveso.

Metusa toob välja, et Euroopa Ühtekuuluvusfond rahastab torustike rekonstrueerimist ja survepumpla rajamist 874 188 euro ulatuses ning AS Elveso eelarvest investeeritakse lisaks 142 405 eurot. Teedeehitust ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist finantseerib vald ning teehoiuspetsialist Ain Puna teatel on valla eelarvest planeeritud Mõigu piirkonna kolme tänava katte ja tänavavalgustuse uuendamisse 405 350 eurot.

Ehitustööde lõpp on planeeritud 2015. aasta kevadesse.

Tulemas on KinnisvaraMagnaatide turunduskoolitused

28.04.2014

MTÜ KinnisvaraMagnaadid korraldavad Tallinnas ja Tartus soodsad ning tänapäeva vajadustele keskenduvad turunduskoolitused.

Koolitused toimuvad 7. ja 21. mail Tallinnas ja Tartus. Teatavasti pole kinnisvara tavapärane toode ning just kinnisvara müügile KVMi seekordne koolitus keskendubki. Et kinnisvaraportaali oskab mõjusat kuulutust üles panna iga kinnisvaraspetsialist, siis seekord räägime sellest, kuidas ostuotsus tekib ning kuidas maksimeerida sotsiaalmeedia kampaaniate ja (kinnisvara arenduste) veebilehekülgede tõhusust.

Selleks, et koolitus vastaks nendele kõrgetele nõudmistele, on KVMi korraldusmeeskond kokku pannud rivistuse tõelistest oma ala spetsialistidest.

Koolituse avab Viljo Vabrit OÜ Markitektist, kes koolitab osalejaid teemal: „Kuidas oma veebilehte investeeritud rahast maksimaalselt tulemust saada ja konkurentidest ees olla“. Viljo Vabrit, kes on veebiagentuur Markitekt OÜ konsultant ja tegevjuht. Lisaks sellele on ta koolitaja ja õppejõud, kes põhitöö kõrvalt õpetab EBSis välistundengtele ettevõtlus. Vabriti ettevõte Markitekt loob veebilehekülgi, mis tõesti töötavad. Markitekt on loonud koduleheküljed näiteks ajakirjale Director ja Pärnu Konverentsidele.

Koolituse teine esineja on Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor, kes avab meile teema: „Pakkumisega ja reklaamiga nõustumise või mittenõustumise psühholoogia“. Kõige muu hulgas on Bachmann tunnustatud psühholoog ja esimese eestikeelese reklaamipsühholoogialase teose „Reklaamipsühholoogia“ autor. Lisaks sellele on ta ajakirja Consciousness and Cognition toimetuskolleegiumi liige ja Eesti Psühholoogide Liidu juhatuse liige.

Koolituse viib võiduka lõpuni Armin Tüll, maailma suurima internetiturunduse ettevõtte WSI Online Eesti haru veebiprojektide juht ja ettevõtte partner. Ta on kogenud koolitaja, kes lisaks oma põhitööle annab internetiturunduse külalisloenguid EBSis ja Tallinna Ülikoolis. Tüll koolitab osalejaid teemal: „Kuidas müüa kinnisvara sotsiaalmeedias“.

Lisainfot koolituste kohta leiab http://kvmagnaadid.ee/ .

Ajaloorubriik: Tartu raekoja kolm tulemist

28.04.2014

Tartu keskaegne raekoda hävis Rootsi-Poola sõjas 1601. aastal. 1625. aastal asus raekoda Küütri ja Rüütli tänava nurgal ökonoom Schenkingi majas, 1642. aastal koliti vaekoja juurdeehitusse, raad on pidanud istungeid ka linnaapteegi hoones.

Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku. Rootsi võimud alustasid uue raekoja ehitamist 1688. aastal Paul von Esseni plaani järgi ning esimene ametlik koosolek peeti uues hoones 1. septembril 1693. Praegusega võrreldes asus raehoone veidi lõuna pool. See oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn. Keldris asus vangla, esimesel korrusel vastu turuplatsi poed. Ülemisel korrusel olid linnaasutused ja raetuba.

Rootsiaegse raekoja purustasid venelased 1708. aastal ja seda ei suudetudki enam korda teha. 1728. aastal külvas hävingut veel üks põleng. Nii pidas raad istungeid ühe eramaja kambris. Mõne aja pärast ehitati varemetesse ajutine puidust raekoda, mis hävis 1775. aasta hiidtulekahjus. Uue raekoja varaklassitsistliku projekti tegi 1778. aastaks Rostockist Tartusse tulnud ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walther.

Nurgakivi pandi ehituse loodenurka 2. juunil 1782. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Paraadukse valmistas tislermeister Adam Philip Paul.

Raekoda avati pidulikult 9. oktoobril 1786, kuigi sisetööd veel jätkusid. Lõplikult valmis hoone alles 1789. aastal. Keldrikorrusel asusid lubja- ja puukeldrid, suur kloaak ning ohtlike kurjategijate üksikkongid ja Ratskelleri veinikelder.

Esimesel korrusel oli avar vaekoda, kuhu sai ka hobuse ja vankriga sisse sõita, köök ja kolm vangikongi sakslastest vangide jaoks. See abiteenistustele mõeldud korrus on ülemistest eraldatud fassaadil nähtava kivisimsiga, mis rõhutab teistsugust kasutusviisi. Sellele viitab ka rustikaalne müüritis ja ehitamiseks kasutatud graniitplokid nagu samal ajal ehitatud Kivisillal. Teisel ja kolmandal korrusel olid ametnike ruumid ning kolmandal veel raesaal, arhiiv ja linnakassa.

19. sajandil likvideeriti esimesel korrusel asunud vaekoda. 20. sajandi algul rajati hoone paremasse tiiba apteek. Vasema tiiva esimesele korrusele ja keldrisse asus Tartu Linna Pank. Selle käigus lasti esimese korruse põrand tänava tasandile ja kadusid kõik keldrivõlvid peale kloaagi. 1931. aastal võeti esimese korruse pangaruumides maha vaheseinad, mis asendati arkaadidega, ning ehitati kinni apteegi ja teiste ruumide ühendused.

Teises maailmasõjas pääses raekoda ime läbi hävingust, kuigi mitu hoonet selle ümber põlesid, nende seas ka kirurgi ja ülikooli õppejõu Nikolai Pirogovi mälestusmärgi järgi nime saanud praeguse haljasala kohal asunud kohvik-kino Central kaunis klassitsistlik hoone.

Viimase enam kui 30 aasta jooksul on raekoda korduvalt restaureeritud ja kindlustatud vajuma kippuvat vundamenti. Nimelt asuvad vanalinna majad üldjuhul kuusepuidust parvedel, mis säilivad niiskes keskkonnas.

20. sajandi alguses pärast veevärgi väljaehitamist alanes pinnavee tase oluliselt. Vee asemel maapinda tunginud hapniku toimel hakkasid vanad puitparved mädanema.
2001. aastal paigaldati raekoja torni Karlsruhe kellavabrikust ostetud 18 kella, mis mängivad kellamängu. Kaks vana kella jäeti alles, muutus vaid nende asukoht tornis.

1951. aastal ehitati raekoja ette populaarseks kohtumispaigaks saanud purskkaev, mida pärast ümberehitust ehib 1998. aastast skulptuur „Suudlevad tudengid” (autorid Mati Karmin ja Tiit Trummal).
Fotol Tartu Suurturg, tänane Raekoja plats 20. sajandi alguses.

Tartu raekoda

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürilepingu rikkumise eest – kas saab ja tohib?

26.04.2014

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest.

Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingu allkirjastanud. Üürniku leppetrahviga nõustumine ei muuda seda seaduslikuks.

Lepingusse kirjutatud leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.

Üürileandjal ei ole kohust või üürivaidluskomisjoni mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Pro Kapital: OÜ Vene 19 osaluse võõrandamine

26.04.2014

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv äriühing AS Pro Kapital Eesti sõlmis 25.04.2014 müügilepingu oma tütarettevõtte OÜ Vene 19 osaluse täielikuks müügiks OÜ-le Silver Grupp.

Müügilepingu põhitingimused on järgnevad:

OÜ Vene 19 tegevusvaldkonnaks ja majandustegevuseks on Tallinnas Vene tn 19 hoone keldrikorrusel asuva pinna majandamine.

AS Pro Kapital Eesti müüs OÜ-le Silver Grupp OÜ Vene 19 osa nimiväärtusega 7 500 eurot, mis moodustab 100% OÜ Vene 19 osakapitalist. Osade müügihind on 102 500 eurot, mis vastab ligikaudselt OÜ Vene 19 omakapitalile äriühingu müügi hetkel.

Osaluse võõrandamine ei oma olulist mõju AS Pro Kapital Grupp tegevusele, kuna osalus võõrandatakse väärtuses, mis vastab ligikaudselt OÜ Vene 19 omakapitalile äriühingu müügi hetkel.

Osaluse võõrandamise eesmärgiks on müüa kontserni põhitegevusega mitteseotud vara (osalus kontserni ühingus).

Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

EKI tarbijabaromeetri andmetel elanike kindlustunne aprillis paranes

25.04.2014

Tarbijate kindlustunde indikaator aprillis on –2. See on 2 punkti parem kui eelmisel kuul ja 8 punkti võrra parem pikaajalisest keskmisest (–10). Kuuga paranesid inimeste ootused oma pere majandusolukorra suhtes, tööturu prognoos ja säästuprognoos. Ootused riigi majandusolukorrale ei muutunud.


Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator Pere
majanduslik
olukord
12 kuu
pärast
(saldo)		 Eesti
majanduslik
olukord
12 kuu
pärast
(saldo)		 Tööpuudus
järgneval
12 kuul
(saldo)		 Säästmine
järgneval
12 kuul
(saldo)
Pikaajaline
keskmine		 -10 -1 4 14 -28
Aprill 2013 -3 2 11 0 -23
Märts 2014 -4 2 7 4 -22
Aprill 2014 -2 6 7 1 -19

Erinevate sotsiaalsete gruppide kindlustunne erineb oluliselt. Nii on kõrgem jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne.

Tarbijate kindlustunde indikaator sotsiaalsetes gruppides

aprill 2014
KOKKU
 -2
Sissetulek
I kvartiil -10
II kvartiil -9
III kvartiil 1
IV kvartiil 9
Sugu
Mehed -1
Naised -3
Vanus
16-29 10
30-49 1
50-64 -10
üle 65 -10
Hõivatus
Eraettevõtja 6
Valgekrae 3
Oskustööline 2
Lihttööline -2
Töötu -12

Aprillis prognoosis 26% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 53% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 13% pelgab halvenemist.

Riigi majandusarengu väljavaadete suhtes pole elanike ootused viimase kuuga muutunud. Aprillis 33% küsitletutest hindas, et riigi majandusolukord on 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 37% ja halvenemist kartis 18% küsitletutest.

Tarbijate inflatsiooniootused viimase kuuga alanesid ja hinnang säästmise tõenäosusele järgneva 12 kuu jooksul paranes.

2014. aasta aprillis oli tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –5.8 ja euroalal –8.7 ja kuuga eurooplaste kindlustunne paranes.

Allikas:

Kuulutati välja uue õpilasesõbraliku koolikompleksi ehitushange

25.04.2014

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja uue õppekompleksi ehitustööde riigihanke Kaagvere külla, et rajada kaheksast hoonest koosnev ja uudseid lähenemisi võimaldav õpilasesõbralik koolikeskkond, kuhu kuuluvad kooli peahoone, peremaja ja kuus rühmakodu. Pakkumusi oodatakse kuni 4. juunini. Kool alustab uues hoones õppetööd 2015. aasta sügisel.

Lisaks koolitööks vajalikele ruumidele paiknevad koolihoones veel nõustamiskeskus, intensiivse järelevalvega rühmakodu õpilastele, spordisaalid, personali ruumid ning köögiplokk. Kooli juurde rajatakse jalgpalliväljak, multifunktsionaalne korvpalliväljak ning kinnistusisesed ja –välised juurdepääsuteed. Õppekompleksi suuruseks on kavandatud kokku ligi 3 900 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.

Õppekompleksis hakatakse õpetama psüühika- ja käitumishäiretega õpilasi, maksimaalseks õpilaste arvuks on planeeritud 76. Uus õppekompleks on üheks osaks sügisest moodustatavale ühendkoolile, mille õppekohad paiknevad veel Võrumaal ja Lääne-Virumaal. Loodavale koolile leitakse konkursiga nimi hiljemalt sügiseks.

Ehitustööde rahastamisel kasutatakse kooliinvesteeringute programmi „Koolid korda“ vahendeid. RKASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada vastupidav, kauakestev ning madalate ülalpidamiskuludega hoonetekompleks, mis võimaldab luua õpilaste individuaalsetele vajadustele vastavad õppe- ja kasvatustingimused.

Riigihange „Kaagvere Erikooli ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151814. Pakkumiste esitamise aeg on 4. juuni 2014, kell 11.00.

kaagvere-kulla-rajatava-koolikompleksi-eskiis

AS Pro Kapital Grupp kontserni ettevõtte AS Tallinna Moekombinaat aktsiakapitali suurendamise otsus

25.04.2014

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis toimus 14. märtsil 2014.a kiitis heaks AS Tallinna Moekombinaat („tütarettevõtja”) aktsiate emissiooni.

Tütarettevõtja aktsionäride korraline koosolek toimus 24. aprillil 2014.a. ja koosolekul võeti muuhulgas vastu otsus tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta. Tütarettevõtja aktsionäride otsus vastab 14. märtsil 2014.a. AS Pro Kapital Grupp aktsionäride poolt antud heakskiidu tingimustele.

Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise põhitingimused on järgnevad:

  • Tütarettevõtja emiteerib 18 300 000 uut aktsiat („uued aktsiad”).
  • Uute aktsiate emiteerimine toimub mitme osana.
  • Tütarettevõtja olemasolevatel aktsionäridel ei ole eesõigust märkida uusi aktsiaid.
  • Iga uue aktsia eest tehtav rahaline sissemakse (märkimishind) on 1,53 eurot. Uue aktsia märkimise eeltingimusena peab märkija andma tütarettevõtjale tagamata aktsionärilaenu summas 0,492 eurot tema poolt märgitava uue aktsia kohta („aktsionärilaen“). Aktsionärilaen allutatakse tütarettevõtja kohustustele („eelisjärjekorras täidetavad kohustused“) iga krediidiasutuse ees, mis annab tütarettevõtjale laenu (sh antud laenude refinantseerimisena) seoses kinnisvaraarendusega, sealhulgas Tallinnas Peterburi tee 2 asuval kinnistul kaubanduskeskuse arendamisega. Aktsionärilaenu tagasimaksmata põhisummalt arvestatakse intressi määraga 12% aastas.
  • uute aktsiate märkimise õigus on äriühingul nimega SUMMER SOLSTICE Limited (äriühing, mis on asutatud ja tegutseb Araabia Ühendemiraatide õiguse alusel, registrikood IC20120139; edaspidi „investor“). Investor ei ole võtnud siduvat kohustust uusi aktsiaid märkida.

Kui tütarettevõtja emiteerib kõik uued aktsiad, moodustavad uued aktsiad ligikaudu 47,63% tütarettevõtja aktsiakapitalist ja AS Pro Kapital Eesti osaluseks jääb 50,27%.

AS Pro Kapital Grupp teavitab investoreid tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise tulemustest pärast iga emissiooni tulemuste selgumist.

Lisainfo:

AS Tallinna Moekombinaat on 05.03.2008 asutatud äriühing, mille põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi tee 2 paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine. 96% AS Tallinna Moekombinaat aktsiatest kuuluvad AS-le Pro Kapital Eesti, mis omakorda on 100% AS Pro Kapital Grupp tütarettevõte.

1 2 3 … 1,238 1,239 1,240 … 1,578 1,579 1,580