Northern Horizon Capital: Ärikinnisvara omanike fookuses on dividendide teenimine

10.04.2014

Baltikumi ärikinnisvaraturu investorid väärtustavad järjest enam jätkusuutlike dividendide teenimist kiire kasu saamise asemel, leiab Northern Horizon Capitali fondijuht Tarmo Karotam.

Karotame sõnul torkab viimastel aastatel silma nii era kui institutsionaalsete investorite küpsem käitumine Balti ärikinnisvarasse investeerimisel, kus lühiajalise sisenemise-väljumise asemel on fookusesse võetud jätkusuutliku dividendi teenimine.

„Ja dividendid on seejuures arvestatavad, ulatudes 7-10%ni aastas üle 90% täituvusega ja professionaalselt hallatud varade puhul. Võrreldes muude investeerimisalternatiividega on tulemus märkimist väärt,“ märgis ta.

Küpsemast ärikinnisvaraturust Balti riikides annab Karotame hinnangul tunnistust ka kapitalisatsioonimäärade langus Põhjamaade taseme lähedale tänu investeerimisriski üldisele vähenemisele. „Veel eelmisel kümnendi alguses olid määrad 12-14%, võrreldes praeguse 7,5-9% B+ ja A-klassi varade puhul. Samad näitajad Põhjamaades jäävad vahemikku 4,5-6,5%. Seega ei saa sel kümnendil investor loota enam suurele kapitalisatsioonimäärade langusele, kuna oleme investorite silmis „küpsetele“ riikidele, näiteks Rootsi ja Norra, juba piisavalt lähedal,“ selgitas Karotam.

Investeeringu väärtuse kasv saab seetõttu põhiliselt tulla kinnisvarahalduri sihikindla töö tulemusel, kus fookuses on üürivoo parandamine, üürnike koosluse tugevdamine ning laienduste läbiviimine seal kus võimalik, rääkis ta. „Teisalt võib euro kasutuselevõtt kõigis Balti riikides olla üks põhjuseid kapitali määrade langemiseks, kuna valuuta devalveerimise risk saab võrrandist elimineeritud,“ leidis Tarmo Karotam.

Ta leiab, et suund ärikinnisvarainvesteeringutelt dividendide teenimisele on mõistetav, sest sellised tulud on inflatsioonikaitsega. „Kaitse annab hoonete lepingujärgse üüri indekseerimine igal aastal inflatsioonimääraga. Hea asukohaga kinnisvaral on head eeldused nõudluse suurenedes tagada isegi inflatsioonist kiirem üüritulude kasv.

See muudab investori silmis nõutavamaks just parima asukoha ning kvaliteediga kinnisvaraobjektid pealinnades, kus kapitali kasvu potentsiaal on kõige suurem,“ nentis ta.

Ta lisas, et huvitavaks ja apetiitseks muudab Balti ärikinnisvara investeeringud asjaolu, et investor saab osta Põhjamaadest pärit rentnikega hooneid oluliselt odavamalt ning teenida seejuures kõrgemat tootlust kui investeerides otse ärikinnisvarasse Põhjamaades.

„See tähendab, et investori jaoks on ärikinnisvara puhul riski-tootluse suhe oluliselt parem just Balti riikides. Antud kontekstis on investoril kõik eeldused teenida kogutootlust aastas vahemikus 13-18%,“ oli ta optimistlik.

Northern Horizon Capital on kogenud investeeringute haldaja, kelle fookuses on ärikinnisvara investeerimisstrateegiad Põhja-Euroopas, eriti Läänemeremaades. Ettevõtte on sündinud BPT Varahalduse ja Evli Kinnisvarainvesteeringute ühinemise tulemusel 2011. aastal. Grupis töötab 100 töötajat. Northern Horizon Capital juhib kaheksat kinnisvarafondi ja haldab muid kinnisvarainvesteeringuid kogusummas üle 1 miljardi euro. Ettevõtte investoriteks on juhtivad finantsinstitutsioonid, äriinvestorid, sh pensionifondid, kindlustusseltsid, pangad, varahaldurid, korporatiivsed investorid jt.

LVM Kinnisvara: esimeses kvartalis kasvas Saaremaa kinnisvaraturg 40%

10.04.2014

Käesoleva aasta esimeses kvartalis sõlmiti Saaremaal 505 kinnisvaratehingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot.

Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 38,7 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 46,2 protsendi võrra. 2013. aasta esimese kvartali tehingute koguväärtus ulatus 7,3 miljoni euroni.

Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 1000 euro võrra. Kui 2013. aastal oli see 20 154 eurot, siis 2014. aastal aga juba 21 243 eurot.

Kahekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasv esimeses kvartalis üllatas, kuivõrd just see periood on olnud läbi aastate kõige tagasihoidlikum kinnisvaraturul.

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Korteriühistud kogunevad täna Tallinna innovatsioonikonverentsile

10.04.2014

Täna, 10. aprillil korraldab Eesti Korteriühistute Liit korteriühistute innovatsioonikonverentsi. Korteriühistud kogunevad innovatsioonikonverentsile teist korda, üritus toimub 10. aprillil kell 10-16 hotellis Euroopa, ajakirjanikud on oodatud!

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul hinnatakse Eesti korteriühistute innovatiivsust.

“Viimasel ajal on meile suurt tähelepanu pööranud just Ida-Euroopa riigid, kel meiega sarnane ajalugu. Eesti ühistute kogemust kortermajade renoveerimisel tullakse vaatama isegi väga kaugelt: alles paari päeva eest võõrustasime Aserbaidžaani delegatsiooni, kes tuli ideid koguma – neil loodi alles mullu esimene korteriühistu,” rääkis Mardi.

CECODHAS Housing Europe’i, Euroopa elamuorganisatsioone koondava ning esindava katusorganisatsiooni juht Kurt Eliasson kiitis samuti Eesti ühistuid: “Ainuüksi see, et üle 65% eestimaalastest elab kortermajas, enamikes on moodustatud ühistud, on märkimisväärne! Eesti Korteriühistute Liit on meie kõige aktiivsem liige Ida-Euroopas.”

Innovatsioonikonverentsil keskendutakse sedapuhku uudsetele renoveerimisvõimalustele. “Kortermajade renoveerimine on ka Eesti energiamajanduse arengukava üks keskne osa, ” märkis Mardi.

Innovatsioonikonverentsil teeb TTÜ teadur Kalle Kuusk ettekande innovatsioonist renoveerimises, ühistute juhid tutvustavad uudseid lahendusi korteriühistu küttesüsteemi juhtimisel ja uluarvestusel, samuti päikeseenergia kasutamise võimalusi. Innovatsioonikonverentsi kava näeb EKÜL kodulehelt: http://www.ekyl.ee/index.php?id=30994

Uus Maa turuülevaade 03-2014

10.04.2014

Eesti

Märts oli keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kuid samas tekitas jätkuv hinnatõus aina enam küsimusi selle jätkusuutlikkuse teemal. Kevadkuud on olnud traditsiooniliselt aktiivsed, mil võetakse vastu ostuotsuseid ja viiakse ellu ka varem kavandatut.

Selle kõrval on aga tunda ostuaktiivsuse vähenemist mitmel pool seni populaarsetes linnades-asumites, mille põhjuseks on kiirelt kasvanud hinnatase. Samuti ei maksa alahinnata olukorda majanduses, mille kasvuprognoose on taas kärbitud.

Maa-ameti andmeil toimus üle Eesti 3699 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 9,8% enam. Võrreldes 2013. aasta märtsiga kasvas tehingute hulk 24,4%. Tehingute rahaline kogumaht oli märtsis aga 190,28 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Märts oli Tallinna kinnisvaraturul viimaste aastate aktiivseim kuu. Maa-ameti andmeil toimus 1112 kinnisvara ostu-müügitehingut, kusjuures tuhande tehingu piiri on pärast masu-aega 2009. aastal ületanud vaid viis kuud. Võrreldes veebruariga kerkis tehingute hulk 28% ja aastaga 31,6%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 698 (veebruaris 578) ning ka see on üks viimaste aastate kõrgemaid tulemusi. Müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind tegi taas uue rekordi, kasvades kuuga 5,8% 1388 eurole. Aastaga on hinnatase kerkinud 28,6%. Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1228 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,9% ja aastaga +19,9%*.
  • Kadriorg: 1959 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +5,4% ja aastaga +18,3%.
  • Kalamaja: 1612 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -4,1% ja aastaga +9,8%.
  • Kesklinn: 1830 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +2,6% ja aastaga +12,1%.
  • Kristiine: 1534 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +11,9% ja aastaga +34,6%*.
  • Lasnamäe: 1189 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +7,1% ja aastaga +25,4%*.
  • Mustamäe: 1273 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +4,5% ja aastaga +28,5%*.
  • Nõmme: 1351 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -9,2% ja aastaga +26,3%*.
  • Pirita: 1477 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -9,3% ja aastaga +8,2.
  • Põhja-Tallinn: 1403 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +10,7% ja aastaga +37,1%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Pidevalt sündivad uued rekordid tõstatavad küsimuse, kaua selline hinnatõus veel kestab. Nagu juba varem oleme kirjutanud, pole selline kasv pikemas perspektiivis enam jätkusuutlik, sest hinnakäärid kinnisvara maksumuse ja reaalpalga vahel kasvavad. Millal täpselt saabub tipp, näeme tagantjärele.

Aasta teiseks pooleks ennustame stabiilsemat arengut, sest inimesed otsivad soodsamaid ostuvõimalusi (remonti vajavad korterid, eluasemed seni ebapopulaarsemates piirkondades) ning kui sellised tehingud saavad statistikas suurema mõjuvõimu, hakkab hinnatõus ka pidurduma. Kuigi mõnede korteritüüpide puhul on kindlasti oodata ka hinnalangust, pole üleüldist drastilist kukkumist siiski oodata, sest teatav nõudlus kallima hinnaklassi kinnisvara ja uusarenduste vastu säilib.

Ka eramuturg oli tavapärasest aktiivsem. Elamuid ja suvilaid müüdi 40 (veebruaris 28) ja hoonestamata elamukrunte 16 (veebruaris 6).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturul toimus märtsis langus. Seda võrreldes nii veebruari kui ka möödunud aasta märtsiga. Maa-ameti andmeil toimus 155 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 9,9% ja mullusest märtsist 4,9% vähem.

Allikas: Maa-amet

Müüdud korterite hulk kasvas aga 121-ni (veebruaris 110). Tehingute põhjal arvutatud ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 0,8% 1111 eurole. Aastane hinnakasv oli aga 22%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg mõnevõrra langes – müüdi 10 maja (veebruaris 17) ja 5 elamukrunti (veebruaris 9).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg jätkas märtsis tavapärasel kursil ning kevade lähenedes tehingute hulk iseloomulikult tõusis. Maa-ameti andmetel leidis aset 337 ostu-müügitehingut, mis on veebruariga võrreldes 6% ja möödunud aasta märtsiga võrrelduna 23,4% enam.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg liikus maakonna linnade lõikes harjumuspäraselt eri suundades. Narvas kerkis müüdud korterite hulk 69-le (veebruaris 46) samas kui ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 9,4% 445 eurole.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi märtsis 68 korterit (veebruaris 63) ja nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 73 eurot (veebruaris 98 eurot).

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi aga 18 korterit (veebruaris 14) ja tehingute põhjal arvutatud keskmiseks pinnaühiku mediaanhinnaks kujunes 159 €/m2 (veebruaris 190 €/m2). Eramuid müüdi sarnaselt veebruariga 5.

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg oli märtsis taas keskmisest oluliselt aktiivsem, olles sellisel tasemel viimati möödunud aasta oktoobris. Maa-ameti andmeil sõlmiti 93 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 25,7% ja mullusest märtsist suisa 52,5% enam. Suurte protsentide täpsustuseks tuleb siiski lisada, et väikestel kinnisvaraturgudel on sellised kõikumised pigem statistiline eripära kui selge trend.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 75 (veebruaris täpsustatud andmetel 53) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 872 eurot. Võrreldes veebruariga kerkis hinnatase 19,3% ja aastaga 25,6%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid-suvilaid müüdi 12 (veebruaris 7), hoonestamata elamukrunte aga kaubaks ei läinud.

Viljandi

Märtsis toimus Viljandis maa-ameti andmeil 30 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on tavapärasest keskmisest kõrgem tulemus. Veebruaris oli antud number 20 ja mullu märtsis 24.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 21 (veebruaris 15) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 382 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 23,2% ja aastaga 31,3%. Viimase numbri täpsustuseks olgu öeldud, et mulluse veebruari hinnatase oli tavapärasest kallimate tehingute tõttu ka oluliselt kõrgem.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 6 (veebruaris 1) ja endiselt pole toimunud tehinguid elamumaadega.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg tõmbas märtsis hoogu maha. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt sõlmiti 27 ostu-müügilepingut. Veebruaris oli vastav number 33 ja möödunud aasta märtsis 29.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (veebruaris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 439 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 5,3% ja aastaga 10%.

Müüdi ka 5 eramut (veebruaris 7).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Märtsis toimus Kuressaares 18 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist nelja võrra ja möödunud aasta märtsis kolme võrra enam. Aasta lõikes on tegu üsna keskmise tulemusega.

Allikas: Maa-amet

Sarnaselt veebruariga müüdi ka märtsis 11 korterit. Kui veebruaris müüdi suurem hulk keskmisest odavamaid kortereid, siis märtsis läks kaubaks rohkem tavapärasest kallimaid elamispindu. Selle tõttu kerkis müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind ühe kuuga 32,7% 731 eurole. Aastaga kerkis hinnatase aga 8%.

Eramuturg oli ka märtsis veel talviselt vaikne – müüdi vaid 1 elamu.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg jõudis märtsis vahepealsest vaiksemast perioodist taas tavapärasele tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 17 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist nelja tehingu võrra rohkem. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on turg aga täpselt samal tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (veebruaris 9), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 440 eurot. Võrreldes veebruariga kerkis hinnatase 14,3% ja aastaga 12,5%.

Müüdi ka 1 eramu (veebruaris 2). Elamukrunte pole augustist saadik enam müüdud.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Täna pandi nurgakivi Ülemiste keskuse uuele osale

10.04.2014

Täna pandi pidulikult Ülemiste keskuse 2. ehitusjärgule nurgakivi. Peale 2. järgu valmimist 2014. aasta oktoobris saab seal olema 92 000 m² üldpinda, 59 000 m² renditavat pinda, 210 kauplust, 1350 parkimiskohta autodele, 450-kohaline 3-korruseline parkimishoone, 800m² suurune laste mänguala. Ülemiste keskuse uue järgu investeeringu kogumaksumuseks kujuneb ca 40 miljonit eurot.

“Ülemiste keskus on oktoobris valmiva 2. järguga saamas Tallinna ja Eesti olulisima transpordisõlme läheduses paiknevaks suurimaks kaubanduskeskuseks,” ütles Ülemiste keskuse tegevdirektor Guido Pärnits. “Kogu Ülemiste piirkond on lähematel aastakümnetel üks kiiremini arenevaid Tallinna piirkondi, n-ö uus tõmbekeskus. Seepärast on hea tõdeda, et juba pikka aega planeeritud Ülemiste keskuse laiendus on tänaseks täies hoos ja plaanipäraselt valmib käesoleva aasta oktoobris,” lisas Pärnits.

„Nurgakivi paigaldamise päeval võib tõdeda, et osapoolte meeskonnad, kes selles projektis kaasa löövad, on teinud tõhusat tööd, mis sügisel lubab poekülastajal uuenenud ja ilusas keskuses oma igapäeva oste teha,” ütles Fund Ehituse juhatuse liige Eiki Rump. “Ehitajana aga tunneme head meelt, et meile on saanud osaks selline usaldus suures projektis ning soovime näidata, et see on õigustatud,“ lisas Rump.

Ülemiste keskuse 2. etapi on kavandanud Norra arhitekt Einar Aakeroy (AMB Arkitekter AS). Eestist osales projekteerimistöödes EA Reng. 2. ehitusjärk hõlmab endas 25 000 m² uut osa koos uue peasissepääsuga ja 450-kohalise 3-korruselise parkimismaja rajamist. Lisaks rajatakse lastele 800m² suurune mänguala. Samuti saab kogu senine, olemasolev keskus uue, kaasaegse ilme. Jätkuvad enamus praegusi rendilepinguid, kuid lisaks on rendilepingud sõlmitud ka uute rentnikega: Camp David, Desigual, H&M, Lido, Mohito, Next, Rademar, Reserved, Sinsay, Terranova, The Pier, Tommy Hilfiger, United Colours of Benetton jt. Praeguseks on rendilepinguga kaetud 95% uue ehitusjärgu pindadest.

Ülemiste keskus (avatud 2004. a.) on perekeskus, mis pakub oma kaupu ja teenuseid enam kui 150 erinevale kauplusele ja teeninduskohale. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Eestis kuuluvad Linstow’le lisaks Ülemiste keskusele Radisson Blu Hotell Olümpia ja Park Inn Central Tallinn. Linstow kuulub Norra börsil noteeritud investeerimisfirmale Awilhelmsen AS.

Tartu jagab restaureerimistoetusteks 32 000 eurot

09.04.2014

Linnavalitsus jagab tänavu miljööväärtuslike majade elanikele restaureerimistoetusteks 32 000 eurot. 

Sel aastal saavad linnalt toetust 25 taotlejat, neist elavad 12 Karlovas, kuus Toometagusel, kolm Tähtveres, kaks Supilinnas, üks Tammelinnas ja üks Jaama-Puiestee piirkonnas.

Restaureerimistoetust antakse Tartus miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud majade arhitektuursete originaaldetailide (aknaraamid, välisuksed, luugid, varikatused, verandad, rõdud, trepid, fassaadikujunduse elemendid, katusetornid, erkerid, piirdeaiad jms), katuse- ja fassaadikatete restaureerimiseks ja taastamiseks ning hooldusremonditöödeks.
Toetuse suuruse määramisel eelistatakse detaili restaureerimistöid uute detailide valmistamisele, seejuures lähtutakse taotluse lisana esitatud odavamast hinnapakkumisest.

Tartu linn on jaganud restaureerimistoetusi alates 2001. aastast ning selle aja jooksul on toetusteks välja makstud  ühtekokku 420 237 eurot ja korrastatud 274 maja.

Ülemiste innovaatiline konverentsikeskus tõstab Eesti tähtsust maailmas

09.04.2014

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks võib Ülemistesse kerkida kõikidele tänapäevastele nõuetele vastav ja innovaatilisi lahendusi pakkuv rahvusvaheline konverentsi- ja messikeskus FLEXI 360 TALLINN.

Eile peeti Ülemiste Citys arvamusliidrite ja ettevõtjate eestvedamisel maha pressiarutelu, mis keskendus kolmele tänases rahvusvahelises situatsioonis olulisele küsimusele: Kuidas tõsta Tallinna ja Eesti geopoliitilist olulisust maailmas? Kuidas meelitada Eestisse märksa rohkem ärituriste ja nende kaudu tarku välisinvesteeringuid ning töökohti? Kuidas teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks teoks oluline majandusarengu projekt – kaasaegne ja paindlik konverentsi- ja messikeskus FLEXI360 Tallinn.

Projekt FLEXI360 Tallinn eestvedaja Ott Pärna sõnul on järgmised neli aastat Eestil unikaalne võimalus sellise majanduslikult optimaalse, kuid funktsionaalselt ülipaindliku ja professionaalselt opereeritud konverentsikeskuse loomiseks. “Konkureerimine rahvusvahelisel konverentsiturul ei ole lihtne, kuid Eestil on praegu kasutada erakordne võimalus. Maailm tunneb Eestit kui edukat info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskust ning oleks igati loomulik, kui siin paikneks ka kõige innovaatilisem konverentsikeskus. Lähiaastate suursündmused annavad võimaluse õige tegutsemise korral keskus rahvusvahelise tähelepanu keskmesse tõsta,” selgitas Ott Pärna projekti väljavaateid.

Majandusmees ja endine riigiminister Raivo Vare rõhutas, et tänane geopoliitiline olukord näitab meile ilmekalt kui olulised on sidemed ja suhted maailmas. “Eesti ei ole Euroopa naba – oleme ääremaa, piiririik ja lisaks veel ka väike. Meil polegi muid variante, kui olla nähtav ja oluline – nii meediaruumis kui ka väga erinevate valdkondade partnerite teadvuses, mis on pärit väljastpoolt meediat ja tihti palju personaalsem ja sügavam. Väike Davos on oma Maailma Majandusfoorumiga üle maailma nähtav. Meil võiks selliseid sündmusi olla kümneid, kuid vajame nende elluviimiseks piisavalt suurt, paindlikku ja tehnoloogiliselt maailmatasemel keskust,” sõnas Vare.

Eesti Konverentsibüroo juht Feliks Mägus, sõnas, et “Riia ja Vilnius tegelevad väga jõuliselt uute keskuste arendamisega – seepärast tuleb Tallinnasse konkurentsivõimelise keskuse rajamisega kiirelt tegutseda, et mitte maha jääda.”

Sõna võtnud finantsekspert ja ettevõtja Heldur Meerits rõhutas, sellised suured ettevõtmised teostuvad ühistöös ja väikeriik annab siin võimalusi ning samal ajal tekitab ka probleeme. “Me peame eraettevõtluse ja nö riigikapitalismi vastandumiselt üle saama ja asuma taas ühiselt eesmärke püstitama ning koostöös unistusi ellu viima. Ainult nii saame olla riigina edukad”, sõnas Meerits.

Nii tehnoloogiaettevõtjast Skype eksjuht Tiit Paananen kui ka lennundusekspert ja haridusjuht Erki Urva tõstsid esile keskuse panust rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiasidemete arendamisel. Erki Urva sõnul on “teaduse ja teadussuhetega kaasnev mõju ühiskonnale ja riigi tuntusele suurem, kui me võime ettegi kujutada.” Paananeni sõnul tekib ka mõtetest gravitatsioon. “Kõik tehnoloogiafirmad tulevad aastas vähemalt korra kokku, et meeskonnaliikmetele motivatsiooni süstida. Skype tegi kõik oma konverentsid ja sündmused Eestis, siis jõuti 1000 inimese piirini ja tuli kolida üritused mujale Euroopasse, näiteks Tšehhi pealinna Prahasse,” sõnas tuntud tehnoloogiamees.

Estraveli juht Anne Samlik lisas lõpetuseks, et konverentsiturist on riigile unistuste klient – ta on nõudlik ja tavaturistist teadlikum. “Nad kulutavad tavaturistides enam raha, teevad külastatud riigile oma koduriigis turundust ja ideaalis tulevad koos perega tagasi puhkama,” sõnas turismiekspert.

Välisinvesteeringute Eestisse toomise uuring “Estonia – The Business Paradise” rõhutab, et Eesti vajab majanduse käimatõmbamiseks, keerukamaks ja rahvusvahelisemaks muutumiseks kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid – arenduskeskusi ja peakortereid. Kokkuvõtvalt tasuvaid ja põnevaid töökohti. Selleks, et need Eestisse tekkida saaksid, peame saama liikvele ärituristid. Kui tavaturistide poolest on Tallinn pealinnade võrdluses Helsinki ja Stockholmi vahepeal, siis ärituristide olemasolult jääme poole võrra alla. Meil on aastas puudu ca 250 000 ärituristi ja 800 000 nende poolt tehtud ööbimist ja oma konverentsikeskusega loodetaksegi neid juurde saada.

Plaani kohaselt looks konverentsi- ja messikeskus juurde 400 töökohta, 20-30 000 lisanduvat rahvusvahelist ärituristi ja klienti turismiatraktsioonidele, 90 000 – 135 000 täiendavat ööbimist hotellides ja selle kaudu ka 15 miljonit eurot täiendavat tulu majandusse aastas. Rahvusvaheline praktika näitab, et konverentsikeskuse käive suurendab käivet majanduses suhtes 1/10.

Luues ärituristidele Eestisse tulemise põhjuseid, milleks rahvusvaheline konverentsikeskus kahtlemata on, suurendame ühtlasi ka Tallinnasse lendamise argumente. Viimane omakorda turgutab lennuühendusi – aitab sihtkohtade arvu ja lennutihedust suurendada nii kõigil tänastel kui ka tulevastel Tallinna lendavatel lennufirmadel.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2014

09.04.2014

Peale aasta alguse kahte vaiksemat kuud võib märtsi tehinguandmed esialgu kokku võtta kahe sõnaga: “pidu jätkub”.

Märtsis tehti Tallinna korteriomanditega 698 tehingut, mis on 20,8% enam kui veebruaris (578).

Korteriomandite m2 keskmine müügihind tõusis 1469 EUR/m2-ni, muutus võrreldes veebruariga +5,5% ja aastases võrdluses +20,5%. Viimati oli m2 kesmine müügihind samal tasemel 2008 aasta mais – 1466 EUR/m2.

Tehingute loetelu jälgides on näha, et üsna suur osakaal on uutel majadel, mis on valminud ja kus toimub asjaõiguslepingute vormistamine varem sõlmitud võlaõiguslike müügilepingute alusel.

Lisaks on enamikes uutes kortermajades panipaigad ja garaažikohad vormistatud eraldi korteriomanditena, mistõttu palju tehinguid, kus ostetakse koos korter, panipaik ja autokoht on tehingute loetelus kirjas kolme tehinguna. Seega reaalne turuaktiivsus sellisel määral, kui tehingute arvu kasvust järeldada võiks, tõusnud ei ole.

Aktiivsemaks on muutunud nii hoonestatud kui hoonestamata elamumaade turg. Harjumaal tehti 2014.a. esimeses kvartalis võrrelduna mitme viimase aasta esimese kvartaliga, oluliselt rohkem nii hoonestatud kui hoonestamata elamumaade tehinguid. Tallinnas jäid need tehingute arvud samale tasemele eelmise aastaga.

Kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin.

Artikli allikas on
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Riigi Kinnisvara ASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2013. majandusaasta aruande

09.04.2014

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis nõukogu esimees Arto Aas esile neljale riigigümnaasiumile tänapäevaste koolihoonete rajamist, mille tarvis investeeriti koolidesse kokku ligi 18 miljonit eurot. „Sellega on antud märkimisväärne panus Lääne-, Viljandi, Tartu- ja Jõgevamaa gümnaasiumivõrgustiku korrastamisse,“ ütles Aas. „Samuti alustati Eesti kultuuriloo hoidmise seisukohalt vajaliku Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitustöödega,“ lisas Aas.

RKASi konsolideerimisgrupi 2013. majandusaasta müügitulu oli 44,1 miljoni euroni. Ärikasum oli 2013. aastal 6,1 miljonit eurot ja puhaskasum 2,6 miljonit eurot. Üle-eelmisel aastal Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist saadud erakorralist tulu arvestamata kasvas ettevõtte möödunud aasta müügitulu 9 protsenti ja ärikasum 48 protsenti.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 23,8 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 18 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 51 hoonet üle riigi. Kolme viimase aastaga on renoveerinud heitmekvoodi projekti raames energiasäästlikuks kokku 543 hoonet kogumaksumusega 165,7 miljonit eurot.

2013. aastal valmisid uusehitistena Viljandi Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi hooned ning rekonstrueeriti täielikult Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi hooned. Lisaks valmisid era-ja avaliku sektori koostöös Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti uued büroohooned, RKAS oli nende hoonete valmimise korraldaja ja projektijuht.

2013. aastal müüdi 99 riigile mittevajalikku kinnistut 4,1 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid. Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal kinnistu Tallinnas Kalmistu tee 11 hinnaga 715 000 eurot, Murru vangla kinnistud Rummu alevikus hinnaga 239 000 eurot ja kinnistu Pärnus Aia 4 hinnaga 220 000 eurot.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Urvaste Koolile kunsti hankimiseks kuulutati välja ideekonkurss

09.04.2014

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja ideekonkursi kunstiteose soetamiseks Võrumaal asuvale Urvaste Koolile. Konkursiga soovitakse leida avalikku ruumi rikastav kunstiteos, mis lähtub kooli väärtustest ja motost „Võimalus igale lapsele“.

Värskelt renoveeritava koolihoone fuajeesse otsitakse ideelahendust, mis on esteetiliselt vastuvõetav nii maja igapäevastele kasutajatele kui külalistele ning on üheaegselt nii mõistetav kui atraktiivne. Teos peab arvestama õpilaste uudishimulikku loomust ning sisaldama soovitatavalt arendavat või mängulist elementi.

Kunstiteose tellimise konkursil hinnatakse anonüümseid ideekavandeid. Tagamaks konkursi tulemusel tellitava teose kõrget kunstilist taset, on seadusega ette nähtud, et vähemalt kaks kolmandikku ideekavandeid hindava žürii liikmetest peavad kuuluma kujutava või rakenduskunsti vallas tegutsevasse loomeliitu.

Pärast ideekonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 15 300 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kunstiteos peab olema teostatud ning paigaldatud selleks ettenähtud asukohta koolis hiljemalt 15. juuliks 2014.

Ideekonkursside kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris aadressil: https://riigihanked.riik.ee/register, hanke viitenumber on 151198. Osalemistaotluste ja kavandite esitamise aeg 25. aprill 2014 kell 11:00.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb hankida kui ehitustöid teostatakse vähemalt 750 000 euro ulatuses. Kunstiteoste hanke ülempiir on 65 000 eurot.

Swedbank: Eesti majandus kasvab sellel aastal 1,8%

09.04.2014

Meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlus sellel ja järgmisel aastal küll paraneb, kuid jääb oluliselt väiksemaks, kui veel paar kuud tagasi ootasime. Ühest küljest tugevneb euroala majandus järk-järgult ning see annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõunul aeglustab samal ajal Venemaa nõrgenemine meie lähiregiooni majanduste kasvu. „Soome majandus peaks sel aastal küll veidi kosuma, kuid sisemajanduse nõudluse kiiret paranemist oodata ei ole. Impordinõudlus paraneb tugevamalt vaid Rootsis, mis ei ole aga piisav Eesti ekspordikasvu kiireks taastumiseks. Lisaks pidurdavad nõrgem välisnõudlus ning Venemaa konfliktist tingitud suurem ebakindlus Eesti ettevõtete investeeringuid. Seetõttu korrigeerisime oma jaanuarikuist majanduskasvu prognoosi väiksemaks. Eesti majandus kasvab sel aastal 1,8% ning järgmisel aastal 3%,“ selgitas ta.

„Eelmise aasta keskpaigast kiiresti aeglustunud inflatsioon püsib lähikuudel madal, kuid hakkab peamiselt toiduainete hindade tugevama kasvu ning aasta lõpupoole kütusehindade languse taandumise mõjul kiirenema. Sel aastal aeglustub inflatsioon 1,3%-ni, kuid kiireneb järgmisel aastal 2,5%-ni,“ märkis Mertsina.

Tema sõnul väheneb tööpuudus aegamööda ning ettevõtetel on jätkuvalt raskusi personali leidmisega. „See avaldab survet palkade tõstmiseks. Eelmisel aastal järsult kiirenenud palga nominaalkasv küll aeglustub, kuid palga reaalkasv püsib alaneva inflatsiooni toel sel aastal tugeva 5% lähedal. Järgmisel aastal palga reaalkasv aeglustub.“

Lisaks pidurdub rahvastiku vähenemisest ja elanike vanuselisest struktuurist tingituna tööhõive kasv, kodumajapidamiste kasutatava tulu kasv aeglustub ning see hakkab eratarbimist veidi kärpima. „Kuna koos aeglustuva tööhõive kasvuga majanduse reaalkasv kiireneb, tööjõu tootlikkus paraneb, mis toetab omakorda ettevõtete kasumite suurenemist,“ lisas Mertsina.

Täismahus Swedbanki uuendatud majandusprognoos on kättesaadav siit: http://www.swedbank-research.com/english/swedbank_economic_outlook/2014/q1/index.csp

Merko: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2013 ja kasumi jaotamise ettepanek

08.04.2014

ASi Merko Ehitus nõukogu kiitis 7. aprillil 2014 toimunud koosolekul heaks juhatuse poolt koostatud ASi Merko Ehitus 2013. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga.

Nõukogu otsustas juhatuse poolt ettevalmistatud aruanded ja kasumi jaotamise ettepaneku saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

2013. aasta finantstulemused ei ole võrreldes 13. veebruaril 2014 avaldatud esialgsete tulemustega muutunud. ASi Merko Ehitus 2013. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 262,7 miljonit eurot ning puhaskasum 10,4 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja kokku 7,3 miljonit eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 102,1 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus auditeeritud 2013. aasta majandusaasta aruanne on kättesaadav NASDAQ OMX Tallinn ja ASi Merko Ehitus koduleheküljel ).

Nõmme reformierakondlased ei toeta Kivimäe sauna muutmist korterelamuks

08.04.2014

Reformierakonna Nõmme piirkonna juhatuse liikme ning Nõmme Halduskogu aseesimehe Eero Merilinnu sõnul ei toeta nad homsel halduskogu istungil arutlusele tuleva Kivimäe sauna muutmist korterelamuks, sest asju tuleb ajada ausalt.

“Alles hiljuti müüs linn Kivimäe sauna kinnistu, mille puhul on tegemist ärimaaga,” selgitas Merilind.”Viimasel ajal on aga Nõmmel muutunud tavaks, et soetatakse mingi kinnisvara ning siis hakatakse muutma maakasutuse sihtotstarvet.”

Merilinnu sõnul ei vasta antud juhul ka eskiis projekteerimistingimustele ning lisaks eirab Nõmme ehitusmäärust. “Ka maakasutuse otstarve ei luba sinna ehitada korterelamut. Kortereid on majja planeeritud rohkem, kui lubatud ning parkimiskohti vähem, kui ette nähtud,” selgitas ta.

Merilinnu arvates on murettekitav Nõmme viimase aja trend, milles evib soov planeeringute kehtestamisel keskenduda Nõmme täisehitamisele, mitte olemasoleva looduslähedase elukeskkonna hoidmisel.

“Me ei pea seda õigeks, et mängureegleid minnakse poole pealt muutma. Tegelikult oleks ausam, kui kinnisvara müüki pannes oleks maakasutus juba õigesti määratletud ning ostu-müügi tehingu järgselt ei hakataks selliseid korruptsiooni hõngulisi tehinguid tegema,” lisas Merilind ja tõi välja, et ka Nõmme Seltside koostöökoda on Kivimäe sauna korterelamuks muutmise vastu.

Haabersti liiklussõlme naabrusse kavandatakse kõrghoonet

08.04.2014

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Paldiski mnt 110 kinnistule kuni 22 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ehitada võimaldava detailplaneeringu koostamise algatamise.

Planeeritava maa-ala suurus on 0,3 ha. Detailplaneeringuga soovitakse muuta kinnistu sihtotstarve 70% elamumaaks ja 30% ärimaaks. Planeeringuala asub Haabersti linnaosas Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ristmiku läheduses. Elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 110 kinnistu kuulub Armanitex OÜ-le, kinnistul asuvad üksikelamu ja kaks abihoonet.

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas Armanitex OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on Armanitex OÜ koostanud lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali. Lahendusskeem vastab Haabersti linnaosa üldplaneeringule. Planeeringuala asub teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt Haabersti kõrghoonete piirkonnas 2. kvartalis. Teemaplaneeringu kohaselt on piirkonda soovitatav rajada multifunktsionaalne kõrghoone, mille brutopinnast enamiku moodustavad mitteeluruumid (äri- või teeninduspinnad). Teemaplaneering sisaldab nõuet mitte kavandada monofunktsionaalseid kvartaleid.

Ühtlasi algatab linnavalitsus detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna detailplaneeringuga kavandatakse tegevust, mille elluviimisel võib kaasneda eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Kõrghooned on olulise keskkonnamõjuga objektid linnakeskkonnas, seetõttu on iga kõrghoonepiirkonna detailplaneeringu staadiumis vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine kõrghoonete mõju ulatuse täpsemaks määratlemiseks. Kõrghoone või kõrghoonete grupi kavandamisel mingisse piirkonda tuleb arvestada nende mõju avalikule välisruumile ja inimesele ning looduskeskkonnale ja liiklusele.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu järgi jääb Paldiski mnt 110 kinnistu detailplaneeringu ala säilitatava või loodava rohevõrgustikuga arengualale. Planeeringu elluviimine võib avaldada olulist mõju lindudele kokkupõrgete tõttu rajatava kõrghoonega. Kõrghoonete rajamisel tuleb arvestada suurenevate liiklusvoogudega piirkonda ja hinnata, millisel määral kavandatav kõrghoone suurendab konkreetse piirkonna liikluskoormust ja mõjutab piirkonnast välja jäävate tänavate läbilaskvust. Eriti oluline on hinnata liiklusest põhjustatud keskkonnamõju. Liikluse kasvuga kaasnevad kõrged müratasemed ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja, Tallinna Keskkonnaamet korraldab koostöös linnaosa valitsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande ning detailplaneeringu lahenduse tutvustamiseks avalikud väljapanekud ja arutelud.

Koplisse kavandatakse elamukvartalit

08.04.2014

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, millega soovitakse luua võimalus rajada Kopli liinide naabrusse, endise aiandi aladele väikeste korterelamute ja eramute kvartal.

Neeme tn 30 kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 4,02 ha suuruse maa-ala. Planeeringualale soovitakse rajada kaks kuni kahe maapealse korrusega ja neli kuni kolme maapealse korrusega korterelamut, kümme kahepereelamut, kaheksa väikeelamut ja abihooned.

Detailplaneeringus taotletakse Tallinna üldplaneeringu kohase ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarbe muutmist planeeringuala ulatuses väikeelamute alaks.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi Oceanic Invest OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Ruum ja Maastik OÜ.

1 2 3 … 1,244 1,245 1,246 … 1,578 1,579 1,580