Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Nordecon: Construction contract (Cristella VT project management)

02.05.2025 Adaur.ee

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Cristella VT OÜ have signed a project management agreement for overseeing the design and construction work of Cristella’s technological warehouse in Võru. The estimated cost of the work under the management agreement is approximately 4 million euros, excluding VAT. The works will be completed in November 2025.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Maatükkide müügipakkumiste arv kasvas aastaga 10% ja keskmine hind 3%

01.05.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 03.2025 keskmiselt 3255 maa müügipakkumise kuulutust. Maade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 10%. Maade müügipakkumiste keskmine hind oli 33 €/m² ehk aasta varasemast 3% rohkem.

Maade müügipakkumiste suurim osa ehk 1204 pakkumist ehk 37% kogu Eesti pakkumiste arvust asuvad Harju maakonnas (sh Tallinnas). Harjumaa maamüügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli 62 €/m², mis on mullusest 2% vähem. Tallinna maade müügipakkumiste eest küsiti 03.2025 keskmiselt 252 €/m², mis teeb aastaseks hinnalanguseks 10%.

Portaalis KV.EE Eesti 15 maakonnast viies on aastatagusega võrreldes maade müügipakkumiste arv suurenenud ja viies maakonnas on pakkumiste keskmine hind tulnud allapoole. Pakkumiste arvu ja hinna muutumises otsest seost välja ei paista.

Enamasti on hinnamuutused suuremal määral piirkondades, kus maade müügipakkumiste hind on madalam. Sellisel puhul mõjutab iga ühe euro suurune liikumine muutuse protsendimäära oluliselt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	03.2024	03.2025	Muutus, %	03.2024	03.2025	Muutus, %
Eesti	2 961	3 255	10%	32	33	3%
Harjumaa	1 104	1 204	9%	63	62	-2%
Hiiumaa	57	56	-2%	4	6	53%
Ida-Virumaa	136	135	-1%	13	15	15%
Jõgevamaa	72	64	-11%	4	7	73%
Järvamaa	61	66	8%	6	6	9%
Läänemaa	128	168	31%	8	11	39%
Lääne-Virumaa	127	127	0%	9	12	29%
Põlvamaa	50	54	8%	5	4	-4%
Pärnumaa	368	451	23%	21	26	25%
Raplamaa	85	134	58%	11	17	66%
Saaremaa	210	227	8%	4	6	45%
Tartumaa	338	340	1%	35	31	-11%
Valgamaa	68	62	-9%	8	13	60%
Viljandimaa	65	50	-23%	9	8	-18%
Võrumaa	92	117	27%	6	5	-12%

Tallinn	138	150	9%	280	252	-10%
Narva	14	24	71%	24	25	3%
Rakvere	15	14	-7%	49	54	10%
Pärnu	173	254	47%	36	40	12%
Tartu	69	61	-12%	114	113	-1%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Jaemüügimahud kasvavad vaevaliselt

30.04.2025 Tõnu Mertsina

Jaekaubandusettevõtete müügimahu põhi jäi eelmise aasta juunisse ja selle aasta märtsiks oli müügimaht kasvanud ligi 4%. Kuigi märtsis suurenes jaemüügimaht aastases võrdluses 2% ja selle aasta esimeses kvartalis oli see 3% suurem, kui aasta tagasi, siis ilma sesoonsuse mõjuta pole sel aastal olulist kasvu toimunud. Nii oli jaemüügimaht märtsis pea samal tasemel nagu möödunud aasta lõpus.

Kõige enam pidurdas märtsis jaemüügi kasvu müügimahtude langus nõndanimetatud supermarketites, samas kui spetsialiseeritud kaupluste (arvutite, mänguasjade, spordikaupade, raamatute jms müük) ja mootorkütuse müügi tugevad kasvud toetasid kogu jaemüüki enim. Supermarketid on 36% kogu jaekaubandusest ja nende pikka aega kestnud müügimahtude langusel on oluline mõju. Suurima languse (27%) tegi märtsis küll toidukaupade müük, kuid selliste poodide osakaal ja mõju kogu jaekaubanduses on väike.

Jaemüügimahud püsivad pikaajalisest trendist allpool

Kui 2020. aasta koroonakriisist väljumine ja 2021. aastal teise pensionisamba rahade laekumine tõstsid jaemüügimahud pikaajalisest trendist mõneks ajaks oluliselt kõrgemale, siis peagi on see juba kaks aastat trendist allpool püsinud.

Konjunktuuriinstituudi andmetel hindas 63% peredest, et nende majanduslik olukord on viimase aastaga halvenenud ja vaid 10 protsendil on see paranenud. Mõistagi olid oma lähituleviku majandusliku seisu osas kõige pessimistlikumad madalama sissetulekuga majapidamised ning kõige positiivsemad kõrgema sissetulekuga majapidamised. Kindlustunnet vähendavad kiire hinnakasv ja hirm tööpuuduse tõusu suhtes. Majapidamiste hinnakasvu ootused tõusid eelmise aasta teisel poolel järsult.

Jaekaubandusettevõtted ootavad lähikuudel müügi paranemist

Palgakasvu aeglustumise, tulumaksutõusu ning inflatsiooni kiirenemise (sealhulgas maksude ja tasude kasvu) tulemusel keskmise palgasaaja netopalk reaalarvestuses sel aastal väheneb. Samuti väheneb koos maksu- ja inflatsioonimõjudega keskmine vanaduspension. Samas leevendab ligikaudu veerandi majapidamiste ostujõu langust intressimäärade alanemine, millel on positiivne mõju tarbimisele ja investeeringutele. Nii ootavad ka jaekaubandusettevõtted lähikuudel müügi paranemist.

Majapidamiste hoiuste maht on kasvanud

Eluasemelaenud ja kinnisvaratehingud kasvavad, samuti on majapidamiste hoiuste kasv tõusnud üle pikaajalise keskmise. Inimesed on 36% oma säästudest kandnud tähtajalisele hoiusele, mis on võrreldav ligi viiendiku eratarbimise mahuga.

See tähtajaliste hoiuste osakaal on tublisti üle pikaajalise keskmise, mis näitab, et võrdlemisi palju raha on jooksvateks kulutusteks ja investeeringuteks kõrvale pandud. Tõsi küll, hoiused on väga ebaühtlaselt jaotunud ja Eesti majapidamised saavad oma sissetulekutega väga erinevalt hakkama.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Everaus Kinnisvara teatas tugevatest majandustulemustest

30.04.2025 Adaur.ee

Kinnisvaraturu väljakutsetest hoolimata kasvatas Everaus Kinnisvara 2024. aastal nii käivet kui kasumit ning jätkab tugevalt ka 2025. aastal. Võrreldes aastataguse ajaga on 2025. aasta I kvartali müügitulemused ligi kaks korda suuremad ja ka alanud kvartali müügitempo näitab hoogsat kasvu. Head tulemused on andnud tõuke laiendada ettevõtte tegevusi ka Läti suunal.

2024. aasta oli Everaus Kinnisvarale märkimisväärse kasvu ja finantsilise tugevnemise aasta. Konsolideeritud auditeeritud 2024. aasta müügitulu oli 14,6 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 182%. Käibekasv tulenes peamiselt elamukinnisvara ühikute müügist. 2024. aastal valmisid elamuarendusprojektid Järvekülas ja Luigel, mille realiseerimine tõi kaasa olulise müügitulu kasvu.

Konsolideeritud auditeeritud 2024. aasta puhaskasum oli 2,9 miljonit eurot. Grupi varade maht oli 45,6 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 51%. Varade kasvu moodustas investeerimine arendusprojektidesse ja ärikinnisvara portfelli täiendamine Lennuradari teel asuvate laohoonetega. Omakapitali kasv näitab tugevat kasumlikkust ja jätkusuutlikku kapitalistruktuuri. Oluline paranemine toimus likviidsuses, kus lühiajaliste kohustiste kattekordaja kasvas 0,44-lt 1,37-le, mis viitab selgelt paremale lühiajaliste kohustiste katmise võimekusele.

„Vaatamata keerulisele aastale oli Everaus Kinnisvaral 2024. aasta lõpuks kahest valminud elamuarendusest, Kindlusepalse villad ja Luige Kodud esimene etapp, müüdud ligikaudu 80%. Head meelt valmistas ka suur nõudlus hoonestamata eramukruntide järele, mille müügitulemused olid 2024. aastal head. Lisaks valmis Rae vallas Peetris Everaus Ärimaja, mis täitus 100% üürnikega juba varajases ehitus- ja müügistaadiumis,“ kommenteeris Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik läinud aastale tagasivaadates. „Kuna ehitusturg oli 2024. aastal madalseisus, pakkus see head võimalust ettevalmistuste tegemiseks 2025. aastaks, mil on oodata turu elavnemist. Seetõttu valmistasime lõppenud aastal ette Kindluse Kodu esimese etapi ja Luige Kodud teise etapi ning Haabersti minilaokompleksi ehitustegevusega alustamist. Käesoleva aasta esimeses kvartalis sõlmisime kõigis nimetatud arendustes peatöövõtu ehituslepingud ning ehitustegevus on alanud või kohe algamas,“ lisas Muttik.

2024. aasta lõpuga sai läbi kaks ja pool aastat kestnud majanduslangus. Kinnisvaraturg on liikunud juba mõnda aega külgsuunas, kuid 2024. aasta teises pooles hakkas tehinguaktiivsus kasvama ja ka alanud aasta alguse andmed viitavad heale turuaktiivsusele. Sellele arengule aitavad kaasa nii intressimäärade langus kui ka tarbijate teadlikkuse kasv, et kinnisvarahinnad ei lange. Kuna 2025. aastal on oodata intressimäärade jätkuvat langust, suurendab see veelgi huvi kinnisvarainvesteeringute vastu nii eraisikute koduostude kui ka institutsionaalsete investorite perspektiivis. “Turu aktiveerumist silmas pidades ja eeldades, et oleme majanduskasvu algusfaasis, jätkame 2025. aastal mitme uue projekti arendamisega. Oleme juba alustanud Luige Kodude teise etapi ja Haabersti minilaokompleksi ehitusega ning aasta edenedes alustame ka Kindluse Kodu esimese etapi ja Lennuradari teel asuvate laohoonete ehitamisega,“ selgitas Muttik. „Lisaks on töös mitme arenduse, sealhulgas Riias asuva mikrokorteritega kortermaja, projekteerimine.“

„Aasta on alanud positiivselt ja see annab alust arvata, et kinnisvaraturul on alanud uus kasvutsükkel. 2025. aastal ei ole oodata kiiret majanduse kasvu. Ka kinnisvaraturu edasine kasv jääb mõõdukaks ja turgu jääb endiselt iseloomustama väljakutsete rohkus tarbija ebakindlusest maksutõusudeni välja, kuid senised arengud lubavad olla käimasoleva aasta suhtes siiski optimistlik,“ sõnas Muttik.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas kinnisvaraarendaja, kes tähistab tänavu oma 10. tegevusaastat. Everaus Kinnisvara teekond arendajana algas 2015. aastal eramuarendusest, kuid tänaseks on arendaja portfellis nii kortermajade, ridaelamute, paarismajade kui büroohoonete, stock-office ja miniladude arendused. Ettevõte tegutseb Eestis, kuid on tänavu laienemas ka Lätti. Everaus Kinnisvara arendusportfellis on 600+ ühikut elamispinda ja 80 000 m2 äripinda. Ettevõte on ette valmistamas oma esimest avalikku võlakirjaemissiooni, mille kaudu soovitakse juba sel kevadel kaasata kapitali ehitusjärku jõudnud kinnisvaraarendusprojektide täiendavaks rahastamiseks.

Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste AS 2025. aasta I kvartali vahearuanne

30.04.2025 Adaur.ee

2025. AASTA 1. KVARTALI PÕHISÜNDMUSED

30. jaanuar 2025

Ülemiste City vastvalminud hariduskompleksis avas uksed Tallinna Rahvusvahelise Kooli uus hoone ja Ülemiste kogukonnamaja

Ülemiste City uues hariduskompleksis avati 29. jaanuaril kooli- ja kogukonnahoone, kus alustas tegevust Eesti suurim eraalgatuslik rahvusvaheline kool – Tallinna Rahvusvaheline Kool. Vastvalminud hoonekompleks kannab 20. sajandi tuntud pedagoogikateadlase Hilda Taba nime.

Tallinna Rahvusvahelise Kooli hooneosa ja Ülemiste kogukonnahoone esimese etapi ehitajaks oli NOBE. Hoone brutopind on ligikaudu 6000 m² ning ehitustööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 11,5 miljonit eurot.  Ülemiste hariduskvartali projekti arhitektuurilise lahenduse autorid olid 3+1 Arhitektid ning välisruumi kujundasid TajuRuum maastikuarhitektid. Projekti rahastas OP Corporate Bank. Kooli aitasid tänapäevaseks ehitada Tartu Ülikooli Liikuma Kutsuva Kooli teadlased.

25. märts 2025

Uus tervisemaja koos moodsa hooldekoduga – Ülemiste Cityst saab Baltikumi suurim terviselinnak

Ülemiste City terviselinnak laieneb veelgi – 2027. aasta esimesel poolaastal valmib linnaku kolmas tervisemaja, millega saab Ülemiste City terviseklastrist Baltikumi suurim erakapitalil põhinev terviselinnak. Uue maja ankurüürnikuks saab kaasaegse hooldekoduteenuse pakkuja Pihlakodu.

Mainor Ülemiste juhatuse liikme Sten Pärnitsa sõnul on terviselinnaku laiendamine arendajate selge fookus ja loomulik arengusuund, mille eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid terviseteenuseid ja toetada paremat elukvaliteeti.

Uue tervisemaja ankurüürnikuks saab Pihlakodu – üks Eesti juhtivaid hooldekodusid, kes avab hoones uue tipptasemel hooldekodu. Tegemist on Eesti mõistes ainulaadse skandinaavialikul mudelil põhineva hooldekoduga, kus eakaid ei eraldata, vaid lõimitakse kogukonda.

Lisaks üldhooldusteenust pakkuvale Pihlakodule saab hoones paiknema lai valik terviseteenuste pakkujaid, näiteks perearstid, viljatusravi, silmakliinik, füsioteraapia ja hambaravi.

Kolmanda tervisemaja rajamisse investeeritakse 18 miljonit eurot. Arhitektuuriliselt järgib uus 7700 m² hoone Tervisemaja 2 kontseptsiooni ja kavandi autoriks on sarnaselt eelnevale majale Apex Arhitektuuribüroo. Ehitushange kuulutatakse välja aprillis ning see kestab kuni juuli keskpaigani.

8. aprill 2025

Mainor Ülemiste uueks juhiks saab Sten Pärnits

AS Mainor Ülemiste nõukogu nimetas alates 1. maist 2025 ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Sten Pärnitsa, kes on Ülemiste City pikaajaline arendaja.

„Steni võimekus arendada mitmekesist 24/7 linnakut, juhtida nii innovatsiooni kui ka teenuste ja kogukonna arendusi, on kahtlemata tema tugevus,“ ütles AS Mainor Ülemiste ja AS Mainori nõukogu esimees Guido Pärnits. „Tema senine töö Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste müügi- ja kliendikogemuse tiimide ühendamisel, digisüsteemide rakendamisel ning kogukonnafondi arendamisel on olnud väga tugev näide sellest, kuidas ühendatakse visioon ja praktiline teostus.“

„Eesti suurima kinnisvaraettevõtte uue, suurt pilti mõistva tiimi ühise eesmärgi nimel tööle innustamine eeldab selget visiooni, ühtset sõnumit ning tugevaid kommunikatsioonioskusi nii ettevõtte sees kui ka väljaspool. Just nende omadustega paistab Sten silma ning on seetõttu väga sobiv valik sellele vastutusrikkale positsioonile,“ lisas Guido Pärnits.

Sten Pärnits alustas oma teekonda Ülemiste Citys juba 2008. aastal Ülo Pärnitsa sekretärina. Ta on töötanud nii AS Mainor Ülemiste nõukogus (2017–2023) kui ka AS Mainori nõukogus (2013 – tänaseni) ning olnud juhtivas rollis mitmete suuremahuliste projektide juures – sealhulgas kõigi Tervisemajade arenduses ning müügi- ja kliendihalduse valdkonna eest vastutajana alates 2023. aastast.

MAINOR ÜLEMISTE AS KONSOLIDEEITUD VÕTMENÄITAJAD

SEISUGA 31.03.2025

Üüritav pind 199 400 m²

Sh üüritav büroopind 169 100 m²

Täituvus 85%

Büroopinna täituvus 90%

Finantsülevaade

2025. aasta 1. kvartali puhaskasum on 3 134 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

1. kvartali netokäive on 10 812 tuhat eurot; netokäive kasvas 2024. aasta 1. kvartaliga võrreldes 1,8 korda.
1. kvartali ärikasum on 5 802 tuhat eurot; ärikasum kasvas 2024. aasta 1. kvartaliga võrreldes 1,9 korda.
Puhaskasum on 3 134 tuhat eurot.

Kulud

1. kvartali opereerimiskulud on 4 990 tuhat eurot, 2024. aasta 1. kvartalis olid need 3 968 tuhat eurot.
Laenude ja võlakirjade intressikulu ning muud finantskulud on kasvanud 2 788 tuhande euroni, 2024. aasta 1. kvartalis olid need 1 984 tuhat eurot.

Intressi kandvad kohustused

Intressi kandvad kohustused on 228 007 tuhat eurot. Ettevõtte suuremad laenuandjad perioodi lõpus olid SEB Pank AS, Swedbank AS, Luminor Bank AS, OP Corporate Bank Plc, LHV Pank AS ning COOP Pank AS.
Mainor Ülemiste AS-il on vahearuande perioodi lõpu seisuga konsolideeritud kasutamata laenuvõimalusi summas 17 404 tuhat eurot.

Seoses Technopolis Ülemiste AS-i (uus nimi TÜC Majad AS) aktsiate ostmise ja osaluse suurenemisega 49% pealt 100%-ni, konsolideerib Mainor Ülemiste AS alates 2024. aasta 2. kvartalist TÜC Majad AS-i finantstulemusi.

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud jaanuar–märts 2025. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Jaanuar–märts 2025. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

Ursel Velve
Juhatuse esimees
Tallinn, 30.04.2025

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

(Vastavalt IFRS-ile) Tuhandetes eurodes

	1. kv 2024	2. kv 2024	3. kv 2024	4. kv 2024	1. kv 2025
MÜÜGITULU	6 105	9 661	9 628	27 059	10 812
MÜÜDUD TEENUSTE JA KAUPADE KULU	-3 058	-3 174	-3 106	-15 203	-3 915
TEGEVUSKULUD	-910	-1 295	-1 039	-1 479	-1 075
KULUM	-30	-29	-29	-29	-19
TULU KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD INVESTEERINGUTEST	932	0	0	0	0
MUUD ÄRITULUD	33	2 420	48	7 640	9
MUUD ÄRIKULUD	-16	-8	-5	-8	-10
ÄRIKASUM	3 056	7 575	5 497	17 980	5 802
MUUD FINANTSTULUD	30 189	40	37	37	120
INTRESSIKULUD JA MUUD FINANTSKULUD	-1 984	-3 564	-3 628	-2 860	-2 788
TULUMAKS	0	0	0	-491	0
PUHASKASUM	31 261	4 051	1 906	14 666	3 134

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(Vastavalt IFRS-ile) Tuhandetes eurodes

	31.03.2024	30.06.2024	30.09.2024	31.12.2024	31.03.2025
MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA	144	126	151	158	183
KINNISVARAINVESTEERINGUD	434 532	440 452	447 001	447 835	449 626
MUUD	68	20	20	15	15
KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD FINANTSINVESTEERINGUD	0	0	0	0	0
NÕUDED JA ETTEMAKSED	3 311	8 929	3 729	3 149	2 739
LÜHIAJALINE FINANTSINVESTEERING	0	0	0	2 000	7 000
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID	11 307	9 520	9 468	19 109	11 135
VARAD KOKKU	449 362	459 047	460 369	472 266	470 698

OMAKAPITAL
AKTSIAKAPITAL	25 156	25 156	25 156	25 156	25 126
OMA AKTSIAD	0	0	0	-1 326	0
ÜLEKURSS	22 377	22 377	22 377	22 377	22 377
RESERVKAPITAL	1 920	1 920	1 920	1 920	1 920
JAOTAMATA KASUM	166 664	170 714	172 621	185 043	186 881
OMAKAPITAL KOKKU	216 117	220 167	222 074	233 170	236 304

KOHUSTUSED
LAENUKOHUSTUSED	219 858	222 704	224 945	228 007	226 661
MUUD KOHUSTUSED	3 055	3 071	3 225	3 284	3 354
VÕLAD JA ETTEMAKSED	10 332	13 105	10 125	7 805	4 379
KOHUSTUSED KOKKU	233 245	238 880	238 295	239 096	234 394
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	449 362	459 047	460 369	472 266	470 698

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

	Aktsiakapital	Ülekurss	Reservkapital	Jaotamata kasum	KOKKU
SALDO 31.12.2023	18 200		1 920	141 617	161 737
AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE	6 956	22 377			29 333
OMAAKTSIATE OST/MÜÜK				-6 214	-6 214
ARUANDEPERIOODI KASUM				31 261	31 261
SALDO 31.03.2024	25 156	22 377	1 920	166 664	216 117
ARUANDEPERIOODI KASUM				4 050	4 050
SALDO 30.06.2024	25 156	22 377	1 920	170 714	220 167
ARUANDEPERIOODI KASUM				1 907	1 907
SALDO 30.09.2024	25 156	22 377	1 920	172 621	222 074
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID				-2 244	-2 244
OMAAKTSIATE OST/MÜÜK					-1 326
ARUANDEPERIOODI KASUM				14 666	14 666
SALDO 31.12.2024	25 156	22 377	1 920	185 043	233 170
OMAAKTSIATE TÜHISTAMINE	-30			-1 296
ARUANDEPERIOODI KASUM				3 134	3 134
SALDO 31.03.2025	25 126	22 377	1 920	186 881	236 304

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST		1.kv 2024	2.kv 2024	3.kv 2024	4.kv 2024	1.kv 2025
PUHASKASUM		31 261	4 051	1 906	14 666	3 134
KORRIGEERIMISED:
	PÕHIVARA KULUM	30	29	29	29	19
	KASUM KINNISVARAINVESTEERINGUTE MÜÜGIST	0	-2 325	0	-7 615	0
	KASUM/KAHJUM PÕHIVARA MÜÜGIST	0	0	-39	-2	-8
	TULU KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD FINANTSINVESTEERINGUD	-932	0	0	0	0
	FINANTSTULUD JA KULUD	-28 205	3 524	3 590	2 824	2 668
	ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD VARUDE MUUTUS	0	0	0	8 700	0
	ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD NÕUETE JA ETTEMAKSETE MUUTUS	221	-1 204	834	585	482
	ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSTE JA ETTEMAKSETE MUUTUS	1 413	1 605	-877	-353	-2 514
	SAADUD INTRESSID	3 485	40	37	38	45
	SAADUD DIVIDENDID	0	0	0	0	0
	MAKSTUD INTRESSID JA MUUD FINANTSKULUD	-2 400	-3 489	-3 728	-3 268	-3 408
	TULUMAKS DIVIDENDILT	0	0	0	491	0
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU		4 873	2 231	1 752	16 095	418

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST	1.kv 2024	2.kv 2024	3.kv 2024	4.kv 2024	1.kv 2025
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA SOETUS	-12	-11	-18	-47	-29
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA/KVI MÜÜK	0	0	4 407	0	15
KINNISVARAINVESTEERINGUTE SOETUSED JA PARENDUSED	-4 456	-6 853	-8 437	-3 406	-2 031
TÜTARETTEVÕTETE OST/SISSEMAKSE OMAKAPITALI	-25 466	0	0	0	0
ANTUD LAENUDE TAGASTAMINE	6 201	1	1	2	1
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-23 733	-6 863	-4 047	-3 451	-2 044

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST	1.kv 2024	2.kv 2024	3.kv 2024	4.kv 2024	1.kv 2025
MUUDE FINANTSINVESTEERINGUTE SOETUS/MÜÜK	0	0	0	-2 000	-5 000
AKTSIATE EMITEERIMINE	29 333	0	0	0	0
OMAAKTSIATE OST/MÜÜK	-6 214	0	0	-1 327	0
SAADUD LAENUD	4 254	5 960	19 147	5 266	148
SAADUD LAENUDE TAGASIMAKSED	-5 852	-3 115	-16 904	-2 207	-1 496
MAKSTUD DIVIDENDID	0	0	0	-2 244	0
MAKSTUD ETTEVÕTETE TULUMAKS DIVIDENDILT	0	0	0	-491	0
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	21 521	2 845	2 243	-3 003	-6 348
RAHAVOOD KOKKU	2 661	-1 787	-52	9 641	-7 974
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES	8 646	11 307	9 520	9 468	19 109
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS	2 661	-1 787	-52	9 641	-7 974
RAHA JA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS	11 307	9 520	9 468	19 109	11 135

1.kv 2025 Mainor Ulemiste AS vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

1Partner hakkab Eestis haldama Baltimaade suurima logistikakinnisvara arendaja SIRIN Development varasid

30.04.2025 Adaur.ee

1Partner Advisory hakkab haldama Tallinna külje all avatud SIRIN Park Tänassilma logistikaparki, mis on esimene samm Leedu suurarendaja SIRIN Development kavast investeerida järgmise viie aasta jooksul üle 120 miljoni euro kaasaegsete logistikaparkide arendamisse.

Logistikakinnisvara arendusele ja haldamisele keskenduv SIRIN Development on 15 tegevusaasta jooksul arendanud üle 600 000 ruutmeetri jätkusuutlikke logistikaparke ning ettevõtte haldusportfelli kuulub Balti riikides 470 000 ruutmeetrit üüripinda. “Meil on hea meel olla osa SIRINi laienemisest Eesti turule. Tänu pikaaegsele kogemusele saame pakkuda tugevat kohalikku tuge ja tagada, et logistikapark toimib tõhusalt,” kommenteerib 1Partner Advisory juhtivpartner Mihkel Pärtel.

Jaanuaris Saku vallas avatud 14 000 ruutmeetri suurune Sirin Park Tänassilma on SIRIN Developmenti kümnes logistikapark Balti riikides, ettevõtte koguinvesteering parki ulatus 12 miljoni euroni. Mihkel Pärtel selgitab, et tulevikukindlad uue põlvkonna logistikapargid peavad arvestama nii keskkonnamõjude, kulutõhususe kui ka üürnike äriliste eesmärkidega. “Tänassilma puhul on kõik need põhimõtted hästi läbi mõeldud – alates energiatõhususest kuni võimaluseni kohandada pindu vastavalt kasvavate ettevõtete vajadustele,” lisab Pärtel. Tema sõnul on pargid loodud tulevikuvajadusi silmas pidades, keskendudes sellele, mis muutub oluliseks näiteks viie aasta pärast. Selline lähenemine võimaldab üürnikel tunda end kindlalt mitte ainult täna sisse kolides, vaid ka aastateks logistikaparkide oma koduks kujundamisel.

SIRIN Park Tänassilma on A++ energiatõhususega ning kavandatud kulutõhusate tehnosüsteemidega. Kompleksis kasutatakse taastuvaid energiaallikaid ja veesäästlikke lahendusi ning pakutakse ka elektrisõidukite laadimisvõimalusi. Logistikapargi esimeseks üürnikuks on Padelsquare, kes rajab parki 1500 ruutmeetrile padeliväljakud.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Coop Pank: Coop Panga finantseerimisel valmib Tallinna Äripargis uus tehas

30.04.2025 Adaur.ee

Domus Kinnisvara tähistas sarikapeoga Laanemetsa tee 2 tootmishoone täiskõrguse saavutamist Tallinna Äripargis. Uue tehase võtab 2025. aasta suvel üürnikuna kasutusele Structo Group OÜ, kes loob nutikaid ruumieralduslahendusi kaasaegsetele töökeskkondadele. Investeeringut finantseerib Coop Pank.

Domuse grupis rahavoo investeeringuid juhtiva Domus FND tegevjuhi Kairit Kasepuu sõnul tähistab see hoone uut ajajärku piirkonnas, kus kunagi asus legendaarne Soodevahe pilpaküla.

„Varasem loominguline lähenemine, kus aiamaadeks mõeldud ala muutus iseehitajate paradiisiks, on lõpuks asendunud targa ja innovaatilise tööstusega, mis on loomulik osa üha laienevast linnakeskkonnast. Siin luuakse töökohti ja väärtust palju laiemalt,” sõnas Kasepuu.

Structo uus 3000 ruutmeetri suurune tehas valmib Domuse arendusmeeskonna ja Structo tootmisjuhtide tihedas koostöös ning jääb Domus FND hallatavasse rahavoo investeeringute portfelli. „See on loomulikult oluline samm Structo arengus ning mul on hea meel, et saame koostöös Domusega planeerida ettevõttele pikaajalist ja stabiilset kasvu,” ütles Structo Groupi tegevjuht Igor Klassen.

Tallinna Äripargis on võimalus pakkuda samalaadseid paindlikke ja kasutajakeskseid lahendusi ka teistele ettevõtetele. Võimalik on rajada kuni 13 000 ruutmeetri suuruseid tootmis-, lao- või äripindu. „Tegemist on suurepärase asukohaga just tööjõu kättesaadavuse ja logistilise mugavuse tõttu,” lisas Kasepuu.

Investeeringut finantseerib Coop Pank, mille äriklientide finantseerimise juht Lehar Kütt ütles, et kodumaisel Coop Pangal on hea meel anda sellele projektile omalt poolt hoogu juurde ja toetada Eesti tööstuse arengut. „Koostöös Domus FND-ga oleme ellu viinud mitmeid suure pühendumisega tehtud arendusprojekte ning oleme avatud ka edasistele võimalustele, sealhulgas Tallinna Äripargi laienemisplaanide toetamisele,” sõnas Kütt.

Hoone arhitekt on tunnustatud Ralf Tamm, peamiste inseneriosade koostajaks on O3 Technology ja Piko Projekt. Ehitustööde peatöövõtja on Tesron Ehitus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinn: Tallinn võttis vastu USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu

30.04.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu Suur-Ameerika tn 3 // Väike-Ameerika tn 4 kinnistu detailplaneeringu, mille koostamise eesmärk on määrata planeeritud kinnistule ehitusõigus Ameerika Ühendriikide saatkonnakompleksi ehitamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas, et Tallinna linnale on Ameerika Ühendriikide saatkonna planeeringu vastuvõtmine oluline otsus. „Saatkonnahoonega rajamisega kokku lepitud ajakavas edasi liikumine on linna jaoks väga oluline Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhete hoidmisel ja edendamisel kaasaegse maailma keerulises julgeoleku kontekstis.”

Ameerika Ühendriikidele kuuluv 1,75 hektari suurune maa-ala asub Uue Maailma asumis endise Lastestaadioni krundil ministeeriumite ühishoone kõrval. Saatkonnakompleks koosneb ühest kuni 9-korruselisest ning kuni kuuest 2-korruselisest hoonest.

Planeeringu koostamise eesmärk on tagada hoonete ja rajatiste sobivus ümbritsevasse linnakeskkonda, luua turvanõuetele vastav ja kohalikke olusid arvestav väliruumi lahendus ning mõjutada vähimal võimalikul määral naaberkinnistute elanike elukorraldust.

Keskne peahoone on planeeritud krundi keskossa, piirnevatest tänavatest ja olemasolevatest hoonetest võimalikult kaugele, et tagada head insolatsioonitingimused nii naaberelamutes. Madalamad kõrvalhooned paiknevad krundi äärealadel. Erinevalt saatkonnahoone praegusest asukohast Kentmanni tänaval, võimaldab planeeritud lahendus rakendada turvanõudeid oma krundi piires. Seejuures puudub vajadus piirata alaliselt liiklust ümbritsevatel tänavatel.

Detailplaneeringu kohaselt peab saatkonna peahoone arhitektuur sobituma väljakujunenud linnakeskkonda ning vältima monotoonsust – eelistatud on arhitektuuriliselt liigendatud lahendus. Samuti tuleb erialaspetsialiste kaasates tagada kõrgetasemeline väliruum.

Saatkonnakompleksi asukoha valikul on arvesse võetud mitmeid kriteeriume, sealhulgas linna keskuse lähedus, hea ligipääsetavus erinevate transpordiliikidega, koostöö seisukohast oluliste asutuste lähedus, kinnistu sobiv suurus ja võimalus turvanõuete täitmiseks oma kinnistu piires.

Tallinna linn ja Ameerika Ühendriigid on detailplaneeringu menetluse käigus kokku leppinud, et Ameerika Ühendriigid võtavad kohustuse 1,2 miljoni euro väärtuses valmis ehitada avalikult kasutatavad rajatised Väike-Ameerika tänavaga piirneval alal. Linn rajab sinna avalikud juurdepääsuteed, üldkasutatava haljastuse ja vajadusel ka rekonstrueerib olemasoleva kõnnitee koos sademevee ärajuhtimise ja nõuetekohase tänavavalgustusega.

Vajadus lahenduse järele tekkis, kui Uue Maailma asumi elanikud tõstatasid mure senise roheala kadumise kohta Suur-Ameerika tn 3 // Väike-Ameerika tn 4 kinnistul seoses Ameerika Ühendriikide suursaatkonna hoone ehitusega nende tänavate vahelisele alale. Kohalikud kurtsid rohe- ja puhkealade vähesuse üle piirkonnas, mistõttu Ameerika Ühendriigid otsustasid toetada saatkonna ümbruse arengut rahastades Väike-Ameerika tänava linnaruumi kaasaajastamist.

Detailplaneeringu koostas AB Artes Terrae OÜ, planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046080. Tallinna linnaplaneerimise amet ja Kesklinna valitsus korraldavad detailplaneeringu avalikustamise. Lähiajal korraldab linnaplaneerimise amet ka täiendava avaliku arutelu, n-ö eelarutelu formaadis, mille korraldamise eesmärk on teavitada vastuvõetud detailplaneeringu lahendusest ja senistest detailplaneeringu koostamise raames sõlmitud kokkulepetest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: majandus tõusis esimeses kvartalis 1,2%

30.04.2025 Statistikaamet

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et 2025. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduse seisundi paranemine. „Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga suurenes SKP 1,2% ja võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,1%,“ selgitas Müürsepp.

SKP 2025. aasta esimese kvartali andmed avaldab statistikaamet 30. mail.

SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga.

Liven: Liven AS – 2025. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

30.04.2025 Adaur.ee

Möödunud aasta teises pooles alanud turu elavnemine madalseisust jätkus ka 2025. aasta I kvartalis. Kvartali jooksul sõlmisime kokku 25 võlaõiguslepingut (VÕL; 2024 I kvartal: 16), millest suurima panuse andis müük ehituses olevate Iseära II etapis (nii ridamajakodude kui korterite osas) ning Regati arendusprojektis. Valmiskodudest andsid suurima panuse müügid Uus-Meremaa ja Luuslangi projektides.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid, säilis sarnasel tasemel võrreldes eelneva kvartaliga. Viimase perioodi jooksul keskmiselt ligi 1,9% tasemel, märtsi jooksul isegi üle 2,5%. Pikaajaliseks keskmiseks tasemeks võib pidada 1,5-2,0%.

Perioodi jooksul sõlmitud võlaõiguslepinguid, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasema ettemüügi hinnanguline rahaline maht 35,6 miljon eurot, millest kõik projektides, mille ehitus valmib 2025. aasta viimase kolme kvartali jooksul. Kvartali jooksul sõlmisime uusi lepinguid 7,0 miljoni euro müügitulu mahus ning ettemüük moodustus kvartali jooksul tehtud uutest müükidest 5,1 miljon eurot. Koos varasema ettemüügiga läheme 2025. aasta järgnevatele kvartalitele vastu 104 võlaõigusliku lepinguga 2025. aasta jooksul valmivates ehitustes ja müügitulu mahuga 40,7 miljon eurot.

2025. aasta I kvartalis uusi ehituste valmimisi ei olnud ning kvartali jooksul andsime klientidele asjaõiguslepingu alusel üle kokku vaid 5 uut kodu ja 1 äripinna varem valminud arendustes (2024 IV kvartal: 24; 2024 I kvartal: 12). Nendest ühe kodu ja ühe äripinna Uus-Meremaa II etapis, 2 Luuslangi projekti I etapis, 1 Iseära projekti II etapis ja 1 kodu Magdaleena arenduses. Samas järjekorras mõjutasid projektid ka I kvartali müügitulu kujunemist, milleks kujunes 1 931 tuhat eurot (2024 IV kvartal: 8 164 tuhat eurot; 2024 I kvartal: 3 498 tuhat eurot) ning kvartali puhaskahjumiks 705 tuhat eurot (2024 IV kvartal: +78 tuhat eurot; 2024 I kvartal: -150 tuhat eurot). Esimese kvartali kahjum tulenes eelkõige madalast müügitulu mahust ning müüdud kodude keskmisest madalamast kasumlikkusest.

Raha ja raha ekvivalentide saldo suurenes kvartali jooksul 4 011 tuhande euro võrra 9 916 tuhande euroni ning varade maht kasvas kvartali jooksul 10 512 tuhande euro võrra tõustes perioodi lõpuks 88 810 tuhande euroni. Peamiselt tulenesid suurenemised kvartali lõpus toimunud rohevõlakirjade emissioonist, varade maht ka ehituses olevate Regati ja Iseära projektide varude mahu suurenemisest.

Laenukohustiste maht suurenes kvartali jooksul kokku 10 427 tuhande euro võrra 57 684 tuhande euroni. Projektide ehituse rahastamiseks väljastati meile kvartali jooksul uusi pangalaene kokku 6 808 tuhande euro ulatuses ning avaliku rohevõlakirjade pakkumise käigus kaasasime täiendavat võõrkapitali 6 200 tuhande euro mahus. Ehituslaenude saldo suurenes Regati projektis 3 535 tuhande euro ja Iseära projektis 1 713 tuhande euro ulatuses. Ehituslaenude saldo suureneb ka järgmisel kvartalil käesoleva kvartaliga sarnases suurusjärgus, eelkõige seoses Regati projekti ehituse finantseerimisega, kuid ehituse valmimise ja kodude üleandmise järel väheneb aasta lõpuks väga olulisel määral.

Kvartali lõpus lunastasime Juhkentali 48 projekti rahastamiseks varasemalt kaasatud võlakirjad 2 000 tuhande euro mahus ning pikendasime Peakorteri projekti arenduse rahastamiseks kaasatud võlakirjade lunastamise tähtaega (varademalt 31.12.2025). Lühiajaliste laenukohustiste vähenemist mõjutasid ka Uus-Meremaa projekti investorlaenu ja Luuslangi projekti pangalaenu lõppmaksed.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)	31.03.2025	31.12.2024	31.03.2024
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	9 916	5 905	3 002
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	56	1 270	99
Ettemaksed	635	385	517
Varud	75 349	67 902	62 789
Käibevarad kokku	85 956	75 462	66 407
Põhivarad
Ettemaksed	44	44	0
Kinnisvarainvesteering	1 350	1 350	0
Põhivara	406	423	429
Immateriaalne põhivara	395	401	340
Vara kasutusõigus	659	618	375
Põhivarad kokku	2 854	2 836	1 144
VARAD KOKKU	88 810	78 298	67 551
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised	2 039	6 405	4 933
Võlad tarnijatele ja muud võlad	11 789	11 234	7 097
Eraldised	50	99	2 384
Lühiajalised kohustised kokku	13 878	17 739	14 414
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised	55 645	40 851	34 411
Võlad tarnijatele ja muud võlad	1 610	1 398	673
Eraldised	89	72	29
Pikaajalised kohustised kokku	57 344	42 322	35 113
Kohustised kokku	71 222	60 061	49 527

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	1 200	1 200	1 184
Ülekurss	9 575	9 562	9 354
Optsioonireserv	331	317	390
Omaaktsiad	-8	-9	0
Kohustuslik reservkapital	118	118	115
Eelmiste perioodide jaotamata kasum /-kahjum	7 077	6 491	7 131
Aruandeaasta kasum /-kahjum	-705	558	-150
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	17 588	18 237	18 024
Omakapital kokku	17 588	18 237	18 024
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU	88 810	78 298	67 551

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes)	2025 3 kuud (jaanuar-märts)	2024 3 kuud (jaanuar-märts)
Müügitulu	1 931	3 498
Müüdud kaupade ja teenuste kulu	-1 698	-2 981
Brutokasum	233	517

Turustuskulud	-454	-275
Üldhalduskulud	-461	-298
Muud äritulud	22	0
Muud ärikulud	-27	-4
Ärikasum	-687	-60

Finantstulu	14	15
Finantskulu	-33	-105
Finantstulud ja –kulud kokku	-19	-90
Kasum enne tulumaksu	-705	-150
Tulumaksukulu	0	0
Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum	-705	-150
Emaettevõtte omanike osa	-705	-150

Aruandeperioodi koondkasum /-kahjum	-705	-150
Emaettevõtte omanike osa	-705	-150

Tavakasum /-kahjum aktsia kohta	-0.059	-0.013
Lahustatud kasum /-kahjum aktsia kohta	-0.058	-0.012

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang tõusis kvartali lõpuks 9,5 punktini 10-st (2024 IV kvartal: 9,2; 2024 I kvartal: 7,5).

Olulisemad sündmused arendusprojektides

Jaanuaris andis Liven AS seoses planeeringu menetluse faasis oleva Kadaka tee 88 arendusprojekti ja Liven Kodu 10 OÜ poolt Tallinna linnaga sõlmitud kokkuleppega Tallinna Meelespea lasteaia ehitustöödega seotud kulude kandmiseks Tallinna Linnavaraameti kasuks kuni 29. jaanuarini 2032 kehtiva garantii 1 249 tuhande euro ulatuses.

Kvartali jooksul toimusid viimased investorlaenu maksed Uus-Meremaa projektis ning kvartali lõpus oli arendusprojektis jäänud müüa veel viimane kodu. Nii samuti on kvartali lõpuga jäänud müüa veel vaid viimane kodu ka Magdaleena arendusprojektis.

Märtsis sõlmisid Liven Kodu 22 OÜ ja Coop Pank AS Olemuse arendusprojekti varasema rahastuse osaliseks refinantseerimiseiks 1 560 tuhande euro mahus pikaajalise laenulepingu ning Liven AS andis laenusumma mahus garantii Coop Pank AS-ile. Märtsis algas ka Olemuse arendusprojektis esimeste kodude eelmüük.

Rohevõlakirjade teise seeria avalik pakkumine

2025. aasta märtsis toimus Liven AS varasema võlakirjaprogrammi raames II seeria rohevõlakirjade avalik pakkumine, mille käigus pakkus Liven kuni 4 000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, lunastustähtpäevaga 19. märts 2029 ja kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,0% aastas. Pakkumises osalenud 871 investorit märkisid kokku 8 301 võlakirja, mis tähendas 2,1-kordset ülemärkimist. Ülemärkimise tõttu otsustas Liveni juhatus suurendada pakkumise mahtu kuni 6 200 võlakirjani ehk 6 200 tuhande euroni.

Aruandepäeva järgsed sündmused

Aprillis sõlmis Liven AS koostöölepingu Oma Grupp OÜ-ga Põhja-Tallinnas, aadressil Erika 6a ja 6b asuva kinnistu arendusprojekti elluviimiseks. Ligikaudu 4 900 m2 müüdava pinna ja 68 koduga elukvartalisse on PIN Arhitektid OÜ projekteerinud kaks kuuekorruselist eluhoonet ning üheksakorruselise hoone kombinatsioonis rekonstrueeritavast veetornist ja selle peale rajatavast uuest hooneosast. Esimeste kodude müügi algus on planeeritud 2025. aasta suvel, ehituse algus sama aasta lõppu ning projekti ehitusetööde lõpp on kavandatud 2027. aastasse. Projekti viib ellu Liven AS-i ja Oma Grupp OÜ poolt loodav ühisettevõte ning ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS.

Aprillis otsustas Tallinna Linnavolikogu vastu võtta Erika tn 12 asuva Peakorteri arendusprojekti detailplaneeringu.

Aprillis alustasime Tallinna kesklinnas Uue Maailma asumis asuva Virmalise arendusprojekti kodude eelmüügiga. Virmalise projektis valmib 28 kodu, mille ehitustööde algus on planeeritud 2025. aasta kolmandas kvartalis ning lõpp 2026 aastal.

Liven AS-i juhatus kutsus kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 14. mail 2025 algusega kell 10.00 Liveni salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5. Liveni juhatus on teinud ettepaneku maksta aktsionäridele dividendipoliitika järgselt dividende 180 tuhat eurot ning nimetada ka 2025–2026 aastate audiitorkontrolli läbiviijaks audiitorühing KPMG Baltics OÜ. Aktsionäride korralise üldkoosolekuga seotud info ja dokumendid on kättesaadaval Liveni üldkoosoleku veebilehel https://liven.ee/investor/uldkoosolek.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil

Ka 2025. aasta I kvartalis jätkus läbi kogu eelneva aasta nähtud 6-kuu Euribori (Euribor) langustrend. Kvartali lõpuks oli lõpuks Euribori määr langenud 2,39%-ni (31.12.2024: 2,63%).

Kuna inflatsioon euroalal on pikaajalise Euroopa Keskpanga pikaajalise eesmärgi lähedal ning et toetada Euroopa Liidu majanduskasvu Ameerika Ühendriikide poolt seatud tollitariifide negatiive mõju vähendamiseks jätkas Euroopa Keskpanga nõukogu oma rahapoliitika lõdvendamist langetades baasintressimäärasid 2025. aasta esimese nelja kuuga kolmel korral (kokku 75 baaspunkti). Majandusanalüütikute hinnangul võib prognoosida intressimäärade langetamise jätkumist 2025. aasta jooksul ning seetõttu ka Euribori jätkuvat langemist.

Eestis oli 2025. aasta I kvartalis aastane tarbijahindade kasvutempo Euroalast kiirem ning hinnad kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,4% (2024 IV kvartal: 3,9%). Eesti Panga prognooside kohaselt ulatub inflatsioon 2025. aastal maksutõusude ja jätkuva palgakasvu toel 6,6%-ni.

Statistikaameti viimaste andmete kohaselt ületas I kvartali keskmise hinnangulise brutopalga aastane kasv, 8,0-8,5%, hindade kasvu. Tarbijate kindlustunne püsis siiski jätkuvalt ja juba pikalt väga madal. Tarbijad peavad püsikaupade soetamist soodsamaks pigem järgmise 12 kuu jooksul kui praegu, mistõttu on üldine meelsus jätkuvalt olla ootel ja lükata ostuotsuseid edasi. Konjunktuuriinstituudi viimaste andmete põhjal on tarbijate kindlustunde indikaator I kvartalis endiselt sarnasel tasemel lõppenud aasta tulemustega (2025. aasta I kvartali keskmine: -37; 2024. aasta keskmine: -33; 2023. aasta keskmine: -30).

Esimesele kvartalile kohaselt on Maa-ameti ostu-müügistatistika andmetel korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas kahanenud, -15,8% võrreldes eelmise kvartaliga (2025. I kvartal: 2 127 tehingut; 2024. IV kvartal: 2 464 tehingut). Eelnevast hoolimata oli turul siiski märke koduostjate aktiveerumisest, sest võrreldes aasta taguse tulemusega näitas 2025. aasta I kvartali tulemus ligi 18,3%-list aktiivsuse kasvu on ning oli võrreldav 2024. aasta III kvartali tulemusega. Siiski on tehingute aktiivsus suurenenud ennekõike järelturul ning uusarenduste müügid on jätkuvalt püsinud pigem tagasihoidlikud.

Võrreldes 2024. aasta IV kvartaliga kasvasid uusarenduste pakkumishinnad 2025. aasta I kvartalis mõõdukalt, 2,6% võrra. Turult kogutud andmete põhjal langes tehtud tehingute arv eelneva kvartaliga võrreldes 26% võrra (2025 I kvartal: 414 tehingut; 2024. IV kvartal: 559 tehingut), jäädes sarnasele tasemele 2024. aasta I kvartali müügitulemustega (368 tehingut).

Läbi kogu I kvartali oli müümata valmiskorterite varu kerges langustrendis, kuid püsis siiski jätkuval suhteliselt kõrgena ulatudes kvartali lõpuks hinnanguliselt ligi 1 040 korterini (2024. IV kvartal: 1 10; 2024. I kvartal: 1 020). Ehk koduotsijate valikuvõimalused ning turukonkurents püsivad jätkuvalt kõrged.

Tuleviku väljavaade

Sarnaselt 2025. aasta I kvartalile ootame ka aasta järgnevatel kuudel majanduskeskkonna ja uue elukondliku kinnisvara nõudluse jätkuvat taastumist kuid turg ja nõudlus jäävad paljuski sõltuma väliskeskkonna tegurite, eelkõige intressimäärade, geopoliitika, maksukeskkonna ja tarbijate kindlustunde arengutest. Intressimäärade ja reaalpalga osas on üldine ootus paranemise jätkumisele 2025. aastal ning seeläbi kinnisvara kättesaadavuse suurenemisele. Kuid 2025. aasta algusest kerkinud tulumaksumäär, lisandunud maksud, 2025. juulist kerkiv käibemaksumäär ning suhteliselt kõrge inflatsioon aeglustavad kättesaadavuse paranemise tempot. Nõudluse suurenemisel oleme valmis kiirelt ka uut pakkumist turule tooma.

Jätkuvalt ootame pikaleveninud planeeringute menetluste lõpule jõudmist 2025. aasta jooksul nii Kadaka tee 88, Juhkentali 48 kui ka Erika 12 kinnistute osas.

Tulenevalt asjaolust, et käesoleva aasta I kvartali jooksul ühegi uue eluhoone ehitus ei lõppenud ning saime uutele koduomanikel üle anda vaid varasemalt valminud kodusid, ja ka madala kasumlikkusega projektides, olid kvartali finantstulemused ootuspärased. 2025. aastal on meil jätkuvalt võimalik üle anda kokku kuni 194 elu- ja äripinda maksimaalselt kuni 75 miljoni euro suuruse müügitulu mahus.

Viimase 9 kuu müügitempode jätkudes ootame jätkuvalt 2025. aastal müügitulu suurusjärgus 55 miljon eurot ning püsib eeldus 20%-lise omakapitali puhasrentaabluse saavutamiseks. Aasta II kvartali jooksul plaanime üle anda kodusid valmivates Iseära projekti kortermajades ning teisel poolaastal anname üle kodusid Iseära projekti ridamajades ning Regati projektis. Ehk enamuse müügitulust ja kasumist teenime aasta teises pooles. Käesoleva aasta jooksul valmivates projektides on meil I kvartali lõpuks sõlmitud võlaõigusleping 104 pinna osas ja 41 miljoni euro müügitulu mahus (31.12.2024: 86 ja 36 miljon eurot).

Seoses ehituste valmimise ja kodude üleandmistega prognoosime aasta lõpuks laenukohustiste saldo vähenemist käesoleva aasta algusest madalamale tasemele.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning müügimahtude kasvule eelnevatel perioodidel toimuv turunduskulude kasv. Lisaks käimasolevatele ehitustele pingutame uute projektide ja etappide eelmüügi ja ehituse algustega, mis mõjutavad 2026. aasta tulemusi. Sealhulgas ka aprillis lisandunud Erika tn 6a ja 6b projektiga.

Liveni arendusportfellis on piisavalt mahtu järgnevaks 4–5 aastaks, kuid arendusportfelli suurendamiseks otsime aktiivselt uusi kinnistuid ning peame läbirääkimisi nende omandamiseks või arendamiseks koostöös maaomanikega.

Liven-2025-Q1-vahearuanne

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

30.04.2025 Adaur.ee

2025. aasta I kvartalis investeeris EfTEN Real Estate Fund AS märkimisväärse osa eelnevas kvartalis kaasatud kapitalist. Fond tegi uusi kinnisvarainvesteeringuid peamiselt hooldekodude segmendis. Veebruaris sõlmis EfTEN Real Estate Fund AS-i 100% tütarettevõtja EfTEN Hiiu OÜ võlaõigusliku lepingu Hiiu 42 kinnistu omandamiseks Tallinnas, eesmärgiga rajada koostöös Südamekodud AS-iga üldhooldekodu. Kinnistu soetusmaksumus oli 4 miljonit eurot, millele lisandub kuni 2,5 miljonit eurot hoone ümberehitusse. Investeeringu oodatav tootlus on 8% aastas. Märtsi lõpus sõlmiti asjaõigusleping ja viidi tehing lõpuni. EfTEN Hiiu OÜ sõlmis tehingu raames pikaajalise (10+10 aastat) üürilepingu Hiiu Südamekodu OÜ-ga. Osaliselt jätkab kinnistu kasutamist Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Hoone ehitatakse osaliselt ümber „Nõmme Südamekodu“ üldhooldekoduks, mis hakkab tulevikus mahutama kuni 170 klienti.

2025. aasta jaanuaris alustas fondi tütarettevõtja EfTEN Ermi OÜ Tartu Südamekodu II etapi ehitust, mille valmimisel lisandub olemasolevale hooldekodule 60 voodikohta ning päikesepark. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Ehitustööde valmimine on planeeritud juuliks 2025 ning investeeringu oodatav tootlus on 8,1% aastas.

Kõigi ülalkirjeldatud investeeringute realiseerumisel omab EfTEN Real Estate Fund AS nelja hooldekodu, milles on kokku pea 800 voodikohta.

31.03.2025 lõpetas fondi tütarettevõtja EfTEN Seljaku OÜ üürilepingu aktsiaseltsiga Hortes (pankrotis) Laagri Hortese kinnistute osas. Kinnistute osas on sõlmitud uus üürileping Rikets Aianduskeskus OÜ-ga, kes jätkab kinnistutel tegevust alates 1. aprillist 2025.

2025. aasta aprillis valmis fondi tütarettevõttele EfTEN Paemurru OÜ kuuluv ICONFIT logistikahoone. Üüritulu hakkas fond kinnistult teenima alates 15. aprillist.

Majandustulemuste ülevaade

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2025. aasta I kvartali müügitulu oli 7,858 miljonit eurot (2024 I kvartal: 7,961 miljonit eurot) ja fondi konsolideeritud 2025. aasta I kvartali neto üüritulu (NOI) oli kokku 7,211 miljonit eurot (2024 I kvartal: 7,343 miljonit eurot). Konsolideeritud neto üüritulu marginaal oli 92% (2024: 92%), seega moodustasid kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (s.h maamaks, kindlustus, hooldus- ja parenduskulud) ning turustuskulud 8% (2024: 8%) müügitulust.

Fondi konsolideeritud puhaskasum oli 2025. aasta I kvartalis 4,167 miljonit eurot (2024 I kvartal: 3,808 miljonit eurot). Puhaskasumi suurenemises oli oluline osa EURIBOR’i langusest tulenenud intressikulu vähenemisel – võrreldes 2024. aasta I kvartaliga vähenes fondi intressikulu 432 tuhat eurot ehk 19% võrra.

Kinnisvaraportfell

Seisuga 31.03.2025 on kontsernil 37 (31.12.2024: 36) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval on 380,160 miljonit eurot (31.12.2024: 373,815 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 376,906 miljonit eurot (31.12.2024: 370,561 miljonit eurot). Lisaks fondi tütarettevõtetele kuuluvatele kinnisvarainvesteeringutele kuulub kontserni 50%-osalusega ühisettevõttele hotell Palace Tallinnas, mille õiglane väärtus 31.03.2025 seisuga oli 8,632 miljonit eurot (31.12.2024: 8,630 miljonit eurot).

Kontsern tegi 2025. aasta I kvartalis investeeringuid nii uutesse kinnistutesse kui ka olemasolevasse portfelli kokku 6,345 miljoni euro ulatusest.

Kontserni tütarettevõte EfTEN Hiiu OÜ soetas 2025. aasta märtsis kinnistu Tallinnas, Hiiu tn 42, makstes kinnistu eest 4 miljonit eurot. Kehtiva üürilepingu alusel jätkab kinnistu osalist kasutamist sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Ülejäänud osas sõlmiti pikaajaline üürileping Südamekodud AS-i tütarettevõtte Hiiu Südamekodu OÜ-ga.

2025. aasta I kvartalis jätkusid Valkla hooldekodu C-korpuse ehitusööd, kokku oli tööde maht I kvartalis 343 tuhat eurot. Alustati Tartus Ermi hooldekodu II etapi töödega, tööde maht oli I kvartalis kokku 192 tuhat eurot. Jätkusid Paemurru logistikakeskuse ehitustööd, kokku investeeriti I kvartalis 1 515 tuhat eurot.

2025. aasta I kvartalis teenis kontsern kokku 7,673 miljonit eurot üüritulu, jäädes samale tasemele 2024. aastaga.

Kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute vakantsus portfelli kohta oli 31.03.2025 seisuga 4,4% (31.12.2024: 2,6%). Suurim oli vakantsus büroohoonete segmendis (17,7%), kus vakantsete üüripindade täitmine on võtnud varasemast rohkem aega.

Finantseerimine

2025. aasta I kvartalis pikendas fondi tütarettevõte EfTEN Riga Airport SIA pangaga sõlmitud laenulepingu. Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni kuue tütarettevõtte laenulepingud, mille jääk 31.03.2025 seisuga oli kokku 20 380 tuhat eurot. Lõppevate laenulepingute LTV on 29% – 48% ning kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär oli 31.03.2025 seisuga 4,37% (31.12.2024: 4,89%) ning LTV (Loan to Value) 40% (31.12.2024: 40%). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Fondi laenude intresside kattekordaja (ICR) seisuga 31.03.2025 oli 3,4 (31.03.2024: 2,9).

Aktsiainfo

EfTEN Real Estate Fund AS-i registreeritud aktsiakapitali suurus seisuga 31.03.2025 on 114 403 tuhat eurot (31.12.2024: sama). Aktsiakapital koosnes 11 440 340 aktsiast (31.12.2024: sama) nimiväärtusega 10 eurot (31.12.2024: sama).

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus seisuga 31.03.2024 oli 20,74 eurot (31.12.2024: 20,37 eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus kasvas 2025. aasta esimese kolme kuuga 1,8%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

	I kvartal
	2025	2024
€ tuhandetes
Müügitulu	7 858	7 961
Müüdud teenuste kulu	-506	-418
Brutokasum	7 352	7 543

Turustuskulud	-141	-200
Üldhalduskulud	-1 006	-939
Muud äritulud ja -kulud	-37	42
Ärikasum	6 168	6 446

Kahjum ühisettevõtetest	-58	-50
Intressitulud	83	101
Muud finantstulud ja -kulud	-1 803	-2 235
Kasum enne tulumaksu	4 390	4 262

Tulumaksukulu	-223	-454
Aruandeperioodi puhaskasum	4167	3808
Aruandeperioodi koondkasum kokku	4 167	3 808
Kasum aktsia kohta
– tava	0,36	0,35
– lahustatud	0,36	0,35

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

	31.03.2025	31.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	19 038	18 415
Lühiajalised hoiused	0	2 092
Nõuded ja viitlaekumised	1 645	2 055
Ettemakstud kulud	128	138
Käibevara kokku	20 811	22 700

Pikaajalised nõuded	140	154
Ühisettevõtete osad	1 902	1 960
Kinnisvarainvesteeringud	380 160	373 815
Materiaalne põhivara	121	134
Põhivara kokku	382 323	376 063
VARAD KOKKU	403 134	398 763

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Laenukohustised	25 858	30 300
Võlad ja ettemaksed	3 056	3 245
Lühiajalised kohustised kokku	28 914	33 545

Laenukohustised	123 813	119 120
Muud pikaajalised võlad	1 923	1 928
Edasilükkunud tulumaksukohustus	11 244	11 097
Pikaajalised kohustised kokku	136 980	132 145
KOHUSTISED KOKKU	165 894	165 690

Aktsiakapital	114 403	114 403
Ülekurss	90 306	90 306
Kohustuslik reservkapital	2 799	2 799
Jaotamata kasum	29 732	25 565
OMAKAPITAL KOKKU	237 240	233 073
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU	403 134	398 763

EREF_3kuud_vahearuanne_2025_est

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinn: Tallinna linn kutsub huvilisi Pelguranna trammitee avalikule arutelule

30.04.2025 Tallinn.ee

Pelguranna trammitee projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu toimub 6. mail kell 17.30 Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumis, kus eksperdid tutvustavad eelnõule laekunud tagasisidet, edasisi plaane ning vastavad osalejate küsimustele.

Trammitee eelnõule edastasid arvamuse 393 isikut – enim tunti huvi trammiliini vajalikkuse ja trassivaliku, müra ja vibratsiooni, samuti tagasipöörde lahenduste vastu. Avalikule arutelule on oodatud kõik huvilised.

„Suhtume elanike tõstatatud tähelepanekutesse ja ootustesse väga tõsiselt. Sisuka arutelu toetamiseks annavad eksperdid arutelul ülevaate projektist, vastavad elanike küsimustele ning räägivad uuenduslikest müra ja vibratsiooni maandamismeetmetest, mille abil saab Tallinn tagada, et uus trammiliin sobiks olemasolevasse elukeskkonda,“ lausus Tallinna linnapea Jevgeni Ossinosvski.

Arenevas Põhja-Tallinna linnaosas on oluline ja vajalik arendada muust liiklusest eraldiseisvat ühistransporti, et leevendada lisanduvate elanikega kaasnevaid liikuvusprobleeme tulevikus. Loodav trammiliin tagab hea juurdepääsu kohalike lasteaedade, koolide, linnaosavalitsuse, Stroomi kaubanduskeskuse ja ranna juurde. Lisaks kaasajastab linn koos trammitee ehitusega ka Puhangu tänavat muutes selle atraktiivseks ja roheliseks linnaruumiks.

Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel tegi Norstat 2025. aasta märtsis ja aprillis Põhja-Tallinna täisealiste elanike seas küsitluse, et saada ülevaade linnaosa liikumisvõimaluste ja Pelguranna trammitee vajalikkusega seotud teemadest. Küsitluses osales 300 vastajat.

Küsitluse põhjal on 60% Põhja-Tallinna täisealisest elanikkonnast teadlik, kuhu ja kuidas Pelguranna uut trammiteed planeeritakse, 33% on uuest trammiteest kuulnud, kuid pole sellega täpsemalt kursis ning 8% pole sellest üldse midagi kuulnud.

„Kõige olulisem on vast see, et uuringust selgus, et 57% kohalikest elanikest peab uut trammiteed Pelguranna suunal Põhja-Tallinna transpordiühenduste parandamiseks täiesti või pigem vajalikuks, neljandiku elanike jaoks on see täiesti ebavajalik ja kümnendikule pigem ebavajalik. Sagedasemale ühistranspordiga liikumisele aitaksid põhjatallinlaste arvates enim kaasa paremad ühendused, tihedam ja paremini ajastatud ühistranspordi graafik ning mugavam, puhtam ja turvalisem ühistransport,“ tutvustas raporti tulemusi Riin Pärnamets Eesti Uuringukeskusest.

Pelguranna trammitee projekteerimistingimuste eelnõuga, korduma kippuvate küsimuste, Norstati tehtud kohalike elanike uuringu ja muu vajalikuga saab tutvuda Pelguranna trammi veebilehel https://www.tallinn.ee/et/pelgurannatramm.

Hepsor: Hepsor AS 2025 I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

30.04.2025 Adaur.ee

Hepsori 2025. aasta I kvartali konsolideeritud müügitulu oli 8,2 miljonit eurot (I kvartal 2024: 2,3 miljonit eurot).

Kontserni esimese kvartali puhaskahjum oli 0,1 miljonit eurot (I kvartal 2024: 1,0 miljonit eurot), sealhulgas emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum oli 0,2 miljonit eurot (I kvartal 2024: 0,9 miljonit eurot).

Kooskõlastatult Hepsori nõukoguga on juhatus teinud ettepaneku maksta aktsionäridele 2025. aastal eelnevate perioodide kasumist välja dividendidena 1 miljon eurot, mis on 0,26 eurot aktsia kohta. Arvestades aktsia hinda seisuga 31.03.2025 teeb see dividenditootluseks 6,9%.

Ehituses ja müügis olevad arendusprojektid

2025. aasta esimeses kvartalis jätkasime arendusporfellis olevate projektide ehituse ja müügiga. Klientide huvi Hepsori arenduste vastu on püsinud stabiilsena. Lätis sai aasta alguses valmis Annenhof Majas arendusprojekt, aadressil Jūrmalas gatve 74, kus klientide huvi uute korterite ostuks on olnud kõrge. Märtsi lõpuks oli Annenhof Majas arendusprojektis müüdud 60 % kõikidest korteritest.

2025. aasta esimeses kvartalis andsime klientidele üle 42 kodu (I kvartal 2024: 12 kodu), millest 26 kodu Tallinnas ja 16 kodu Riias.

Aruande kvartalis jätkus ehitus ja müük Manufaktuuri 5 asuva endise Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku peahoone esimeses etapis, kuhu on kavas rajada 150 uut kodu.

2024. aastal alustasime Riias aadressil Ulbrokas 34, StokOfiss 34 ehitust. StokOfiss 34 on 8740 m² üüripinnaga mitmefunktsiooniline ärihoone. Kui 2024. aastal olime sõlminud üürilepingud 6%-le kogu üüritavast pinnast, siis seisuga 31.03.2025 on üürilepingutega kaetud ligi pool ehk 47% kogu üüritavast pinnast. Ehituse planeeritav lõpp on 2025. aasta kolmandas kvartalis.

Sidusettevõttena kajastatud Hepsor P113 OÜ-le kuuluvas P113 Tervismajas jätkus üürilepingute sõlmimine ning seisuga 31.03.2025 on kogu väljaüüritavast pinnast 82% kaetud üürilepingutega.

Tulevikuvaade

Aprillis 2025 sõlmis Hepsor Finance OÜ osanike lepingu, mille alusel müüdi 50%-suurune osalus Hepsor SOF OÜ-s usaldusfondile EfTEN Special Opportunities Fund. Osanike lepingust tulenevalt omandab Hepsor SOF OÜ Hepsori konterni ettevõtetelt 5 kinnistut Lasnamäel kogumaksumusega 9,0 miljonit eurot. Hepsori aktsionärid teenivad nimetatud tehingutest kokku ligikaudu 3,7 miljonit eurot kasumit, millest 1,9 miljonit realiseerub 2025. aasta järgmiste kvartalite tulemustes. Vabanev kapital suunatakse Hepsori kontserni teistesse arendusprojektidesse tänastel koduturgudel. Hepsori ja EfTENi koostööprojekt Lasnamäel hõlmab kokku ligikaudu 300 korteri ning väiksemas mahus äripindade rajamist. Arendus viiakse ellu kolmes etapis, igas etapis on ligikaudu 100 uut kodu. Esimese etapi ehitusega planeeritakse alustada 2026. aastal.

2025. aastal on kavas alustada nelja uue elamuarendusprojekti ehitusega. Tallinnas Manufaktuuri kvartalis alustame järgmise arendusprojektiga aadressil Manufaktuuri 12, kuhu on kavas rajada 49 uut kodu. Tegemist on Hepsori neljanda arendusega selles piirkonnas. Ehitusega plaanime alustada 2025. aasta teises pooles.

Lätis, Riias, plaanime alustada kokku 227 uue kodu ehitusega:

Aadressil Eiženijas iela 18 on kavas alustada kahe kortermaja ehitusega, kuhu rajatakse kokku 54 uut kodu;
Zala Jugla arendusprojektis aadressil Braila iela 23, Jugla alustame I etapi ehitusega, mille raames rajatakse 70 uut kodu;
Aadressil Dzelzavas 74c planeerime 103 korteriga kortermaja ehitust.

Aruandeaastal soovime alustada Veidema kvartali I etapi ehitustöid, aadressil Ganibu Dambis 17a, kus on plaanis kontorlao ehk stock-office-tüüpi arendusprojekt.

Täispika 2025 I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuandega saab tutvuda Hepsori kodulehel:

https://hepsor.ee/investorile/aktsia/aruandedjaesitlused/

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	31.03.2025	31.12.2024	31.03.2024

Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	3 262	6 249	7 674
Nõuded ja ettemaksed	1 589	761	1 351
Lühiajalised laenunõuded	200	200	311
Varud	60 355	64 141	83 086
Käibevarad kokku	65 406	71 351	92 422
Põhivarad
Materiaalne põhivara	324	288	230
Immateriaalne põhivara	2	2	3
Kinnisvarainvesteering	7 980	7 980	0
Finantsinvesteeringud	7 244	6 424	2 001
Pikaajalised laenunõuded	2 584	2 428	1 947
Muud pikaajalised nõuded	384	340	235
Põhivarad kokku	18 518	17 462	4 416
Varad kokku	83 924	88 813	96 838
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised	17 942	23 336	35 546
Lühiajalised rendikohustised	39	52	116
Ettemaksed klientidelt	562	724	2 916
Võlad tarnijatele ja muud võlad	6 184	6 542	6 150
Lühiajalised kohustised kokku	24 727	30 654	44 728
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised	32 668	31 352	28 596
Pikaajalised rendikohustised	162	162	29
Muud pikaajalised kohustised	4 765	4 635	2 289
Pikaajalised kohustised kokku	37 595	36 149	30 914
Kohustised kokku	62 322	66 803	75 642
Omakapital
Aktsiakapital	3 855	3 855	3 855
Ülekurss	8 917	8 917	8 917
Reservkapital	385	385	385
Jaotamata kasum	8 445	8 853	8 039
Omakapital kokku	21 602	22 010	21 196
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	20 531	20 912	20 114
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku	1 071	1 098	1 082
Kohustised ja omakapital kokku	83 924	88 813	96 838

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	I kvartal 2025	I kvartal 2024

Müügitulu	8 206	2 271
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-)	-7 189	-2 234
Brutokasum	1 017	37
Turustuskulud (-)	-279	-185
Üldhalduskulud (-)	-412	-443
Muud äritulud	23	45
Muud ärikulud (-)	-17	-18
Ärikasum/-kahjum	-332	-564
Finantstulud	49	37
Finantskulud (-)	-478	-438
Kasum enne tulumaksu	-97	-965
Aruandeperioodi puhaskasum	-97	-965
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis	-220	-879
Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis	123	-86

Koondkasum/- kahjum
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus	-150	0
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel	-161	0
Aruandeperioodi muu koondkasum kokku	-311	0
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis	-161	0
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis	-150	0

Aruandeperioodi koondkasum kokku	-408	-965
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis	-381	-879
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis	-27	-86

Kasum aktsia kohta
Tava (eurot aktsia kohta)	-0,06	-0,23
Lahustatud (eurot aktsia kohta)	-0,06	-0,23

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tartu: Sadamakvartali planeeringuga kavandatakse avaturu piirkonda kaasaegset ja ligipääsetavat linnaruumi

30.04.2025 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus algatas Sadamakvartali detailplaneeringu, et Soola tänava ja Emajõe vahelisest piirkonnast kujuneks kaasaegne ja mitmekesine linnakeskkond. Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigused äri- ja eluhoonete rajamiseks ning kujundada avalikud alad, mis toetavad piirkonna ettevõtlust ja parandavad ligipääsetavust.

Planeeringu algatamise taotluse esitas OÜ Giga Investeeringud sooviga arendada ja uuendada Tartu avaturu ümbrust. Avaturg jääb oma ajaloolisse asukohta, kuid sellest saab ligipääsetavam ja atraktiivsem keskkond, kus paranevad kauplemisvõimalused nii külastajatele kui müüjatele.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et Sadamakvartali promenaadi ja avaturu uuendamine toob Tartu südamesse uue elu ja kvaliteetsema linnaruumi. „Avaturu kaasajastamine ja paremad ligipääsuvõimalused aitavad kaasa ettevõtluse kasvule ning loovad tartlastele ja külalistele senisest meeldivama keskkonna. Sadamakvartali promenaadi, avaturu ja Turusilla pikenduse väljaehitamine on osa terviklikust tööst, mis muudab olulise jõeäärse piirkonna avatumaks, turvalisemaks ja mitmekesisemaks,” ütles Klaas.

Ala hoonestatakse arhitektuurselt liigendatud äri- ja kortermajadega ning kavandatakse ka uue teatrihoone rajamise võimalus. Abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on tegu omamoodi Tartu linna väravaga, seetõttu on ootused arhitektuurile ja hoonetevahelisele avalikule ruumile kõrged. Sadamakvartali teeb eriliseks ka see, et see on igast küljest ümbritsetud Emajõest.

„Soola tänav pikendatakse Emajõeni ja Turusilla kõrvale luuakse linnaväljak, sellega ristuv uus Puu tänav loob jalakäijatele uue liikumistee lisaks tulevasele jõeäärsele promenaadile. Nii toob see juurde palju olemis- ja kulgemisruumi otse linna tuiksoonel,” lausus Kiivet.

Planeering näeb ette, et korterelamute esimesele korrusele rajatakse teenindus-, kaubandus-, toitlustus-, spordi- või kultuuriruumid, ülemised korrused on mõeldud eluruumideks. Piirkonda luuakse eripalgelised rohealad, mis ääristavad kergliiklusteid ja väljakuid. Samuti hinnatakse võimalusi piirkonnas kasvavate väärtuslike puude säilitamiseks. Parkimine lahendatakse valdavalt maa all.

5,2 hektari suurune planeeringuala hõlmab Emajõe kallast ja põhineb 2018. aastal toimunud planeeringuvõistluse võidutööl ning 2024. aastal täiendatud eskiisil. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisse kaasatakse ka võidutöö autorid (Kauss Arhitektuur ja Kolm Koma Arhitektid).

Eskiis

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Pro Kapital: AS Pro Kapital Grupp auditeeritud majandusaasta aruanne 2024

30.04.2025 Adaur.ee

AS Pro Kapital Grupp auditeeritud majandusaasta aruanne 2024

AS-i Pro Kapital Grupp nõukogu on kinnitanud ettevõtte 2024. aasta auditeeritud aastaaruande.

2024. aastal oli AS Pro Kapital Grupp (edaspidi “Grupp”) käive 18,2 miljonit eurot, mis vähenes 4,8 miljoni eurot võrreldes eelneva perioodiga. Tulu kinnisvara müügist vähenes, kuna enamik meie valminud kinnisvaraprojektide korteritest oli 2023. aasta lõpuks müüdud ning 2024. aastal keskenduti peamiselt uute arendusprojektide ehitustegevusele. Tallinnas jätkati Kalaranna Kvartali viimase etapi ehitust ning detsembris 2024 alustati esimeste valminud korterite üleandmisega. Samuti käivitati uued projektid Uus-Kindrali Tallinnas ja Šaltinių Namai Attico Vilniuses, mille valmimised on planeeritud 2025. aasta lõpuks. Riias müüdi edukalt kõik viimased saadaval olnud korterid.

Grupi 2024. aasta brutokasum oli 5,4 miljonit eurot võrrelduna 7,0 miljoni euroga 2023. aastal. Majandusaasta lõppes 3,9 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga.

Eelneva perioodi veaparandus

IFRS 9 kohaselt tuleb finantskohustuse tingimuste muutmisel hinnata, kas muudatus on piisavalt oluline, et algne finantskohustus bilansist välja arvata ning kajastada bilansis uus finantskohustus. Kui muudatus ei ole oluline, tuleb olemasoleva kohustuse bilansilist väärtust korrigeerida, lähtudes muudetud rahavoogude nüüdisväärtusest ning kajastada muudatuse mõju kasumiaruandes.

2024. aasta jaanuaris muudeti kontserni poolt emiteeritud tagatud võlakirjade tingimusi, sealhulgas tõsteti intressimäär 8%-lt 11%-le. Kuna muudatus ei kvalifitseerunud IFRS 9 kohaselt oluliseks ja seda käsitleti olemasoleva lepingu pikendusena, oleks finantsmõju tulnud kajastada 2024. aasta alguses. Selle tulemusel korrigeeriti finantskohustuse bilansilist väärtust ning edaspidi arvutatakse intressikulu muudetud rahavoogude alusel. Osa intressikulu vähenemisest kajastus juba aruandeperioodil ning vastavalt muudetud rahavoogude ajakavale jätkub vähenemine ka järgmistel aastatel. Muudatuse kogumõju Grupi 2024 kasumiaruandele ja bilansis kajastatud finantskohustusele oli 1 071 tuhat eurot.

Erinevused 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta auditeeritud finantstulemuste ja 28. veebruaril 2025 avaldatud 2024. aasta vahearuande finantstulemuste vahel:

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes	2024 auditeeritud aastaaruanne	2024 12 kuud vahearuanne
Finantskulud	-4 276	-3 205
Kahjum enne maksustamist	-4 030	-2 959
Aruandeperioodi kahjum	-3 875	-2 804
Kahjumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa	-3 675	-2 604
Mittekontrolliv osalus	-200	-200

Aruandeperioodi koondkahjum kokku	-3 990	-2 919
Kahjumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa	-3 790	-2 719
Mittekontrolliv osalus	-200	-200
Kahjum aktsia kohta €	-0,06	-0.05

Auditeerimise käigus korrigeeriti finantskulusid. Muudatuse tulemusel kajastati kasumiaruandes finantskohustuse modifitseerimise kahjum summas 1 413 tuhat eurot. Kohustuse korrigeerimise tõttu vähenes 2024. aastal varasemalt arvestatud intressikulu 342 tuhande euro võrra. Korrigeerimiste netomõju kasumiaruande finantskuludele oli kokku 1 071 tuhat eurot (lisa 29).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne:

tuhandetes eurodes	31.12.2024 auditeeritud aastaaruanne	31.12.2024 12 kuud vahearuanne
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused	21 893	15 427
Võlad tarnijatele ja muud võlad	5 600	6 685
Lühiajalised kohustused kokku	37 968	32 587
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused	27 350	31 660
Pikaajalised kohustused kokku	29 569	33 879
KOHUSTUSED KOKKU	67 537	66 466
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	30 523	31 594
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku	50 633	51 704
OMAKAPITAL KOKKU	51 221	52 292

Auditeerimise käigus korrigeeriti bilansis lühi- ja pikaajaliste kohustuste ning omakapitali kajastust ja klassifitseerimist. Lühiajaliste kohustuste kasv summas 5 381 tuhat eurot tulenes võlakirjade modifitseerimise kulust (intressimäära muutus) ja sellest tingitud finantskohustuse bilansilise väärtuse suurenemisest, samuti täiendavast lepingulisest kohustusest lunastada tagatud võlakirju summas 5 miljonit eurot hiljemalt 31. detsembriks 2025, mille tõttu klassifitseeriti vastavad kohustused ümber lühiajalisteks (lisa 16). Lisaks klassifitseeriti ümber tagatud ja tagamata võlakirjadega seotud arvestuslikud intressikohustused summas 1 085 tuhat eurot, mille tulemusena suurenesid lühiajalised laenukohustused ning vähenesid lühiajalised võlad (lisad 15 ja 17).
Pikaajalised laenukohustused vähenesid netosummas 4 310 tuhande euro võrra, kajastades nii täiendava lunastamiskohustuse ümberklassifitseerimist kui ka võlakirjade modifitseerimisest tingitud finantskohustuse bilansilise väärtuse suurenemist (lisa 18).
Korrigeerimiste tulemusel vähenesid jaotamata kasum ja omakapital 1 071 tuhande euro võrra. Korrigeerimiste kumulatiivne mõju bilansimahule oli 0 eurot.

AS Pro Kapital Grupp konsolideeritud aastaaruanne 2024 ESEF formaadis koos sõltumatu audiitori aruandega on lisatud antud teatele ja tehakse kättesaadavaks ettevõtte kodulehel.

PKG Aastaaruanne 2024