Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Mäepealse 18 uus kortermaja kutsub avamispeole

13.06.2014 Tõnu Toompark

Ehitusfirma YIT Ehitus ootab kõiki huvilisi sellel pühapäeval, 15. juunil kell 12.00-15.00 Tallinnas Mäepealse 18 asuva uue kortermaja avamisele. Koduotsijate rõõmuks on maja avamise puhul valitud korteritel avamishinnad.

Mäepealse 18 avamiseks on valminud lausa neli erinevat näidiskorterit, hoone ehitustehnilisi lahendusi tutvustab objektiinsener ja sisustusnõuandeid jagab sisekujundaja.

„Alustasime Mäepealse Nõmme parkmetsa vahetus läheduses asuva elukeskkonna rajamisega 2006. aastal, tänaseks on valmis ehitatud juba 8 maja. Oleme selle piirkonna kõige suurem arendaja ja meie eesmärk on luua Mäepealsele Mustamäe linnaosa moodne ja turvaline elukeskkond optimaalsete ruumiplaneeringutega korteritega. Tänu meie aktiivsele arendustegevusele on piirkond muutunud aina atraktiivsemaks,“ ütles YIT Ehituse juhatuse esimees Margus Põim.

Mäepealse 18 majas on 40 erinevas suuruses korterit, mis on meeldivalt ruumikad ja valgusküllased. Enamik kortereid on rõduga, esimesel korrusel terrassiga. Arhitektuuriliselt kuulub avatav maja ansamblisse YIT Ehituse varem ehitatud korterelamutega Mäepealse 10, 12, 14 ja 16. Majas on kaks trepikoda ja kaks lifti. Iga korteri juurde kuulub keldrikorrusel asuv panipaik. Sõidukeid saab parkida keldrikorrusel asuvas kinnises garaažis ja kinnistule rajatud väliparklas.

Mäepealse tänava elamukvartal asub Mustamäe ja Nõmme piiril. Piirkonda iseloomustab kõige paremini looduse ning aktiivse eluviisiga kooskõlas olev linnalähedus, kus samaaegselt on võimalik nautida sportlikku eluviisi ning männimetsa hõngu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tartu valmistub uue üldplaneeringu tegemiseks

13.06.2014 Tartu.ee

Volikogu kinnitas täna Tartu üldplaneeringu pool aastat kestnud ülevaatamise tulemused ning jõudis järeldusele, et linn vajab arenguprotsesside käigus esile kerkinud uute vajaduste ja probleemide lahendamiseks uut üldplaneeringut.

Vastavalt planeerimisseadusele peab kohalik omavalitsus üldplaneeringu pärast kohalikke valimisi üle vaatama. Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused ning muutmise vajadus.

Tartu üldplaneeringu ülevaatamise käigus selgus, et kuigi üldiselt on linna areng toimunud üheksa aastat tagasi kehtestatud planeeringu põhilahenduse kohaselt, on siiski palju täpsustamist vajavaid ja ka päris uusi teemasid ning seetõttu tuleb algatada uue üldplaneeringu koostamine.

Linna ruumilise arengu põhisuundades vajab üldplaneering täiendamist kesklinna eelisarengu rõhutamise, energiasäästlikkuse ja transpordi arengukava põhimõtete, sealhulgas kergliikluse kajastamise osas.

Oluline teema on samuti linna üldplaneeringu tõhusam sidumine maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega, et analüüsida valglinnastumise mõjusid ja teha ettepanekuid Tartu linnaregiooni suuruse, linliku asustuse elanike arvu ja asukoha piiritlemiseks.

Täpsustamist vajavad ka elanike kavandatav arv asumites, miljööväärtusega hoonestusalade piirid ning nende kaitse- ja kasutustingimused, energiamajanduses toimunud muudatused ja alternatiivsed kütteviisid, arhitektuurivõistluste korraldamise vajadus ja tingimused ning paljud muud teemad.

Muudatusi toob kaasa ka kavandatav uus planeerimisseadus, mis vähendab detailplaneeringute hulka ja suurendab oluliselt üldplaneeringu täpsusastet ning rolli ehitusõiguse andmisel.

Praegu kehtiva üldplaneeringu koostamine algatati 2002. aasta mais ning see kehtestati 2005. aasta oktoobris. Tartu linna uue üldplaneeringu algatamise eelnõu peaks volikokku jõudma käesoleva aasta sügisel ning planeering saab loodetavasti kehtestatud praeguse volikogu koosseisu volituste lõpuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

13.06.2014 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta esimesel kvartalil langes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes Tallinnas peamiselt kiirelt kasvanud korterihindade ning Vilniuses suurenenud eluasemelaenude intressimäära tõttu. Taskukohasus paranes Riias tänu palkade korterite hindadest kiiremale kasvule.

Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus taskukohasuse indeks kasvas 163,8ni, saavutades oma senise kõrgeima taseme. Tallinnas langes indeks 143,3ni ning Vilniuses 128,2ni. Need väärtused viitavad sellele, et Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 63,8%, Tallinnas 43,3% ja Vilniuses 28,2% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase muutuks taskukohaseks. Taskukohasuse erinevus Tallinna ja Vilniuse vahel tulenes palkade erinevustest – keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek oli Tallinnas ligi 48% suurem kui Vilniuses. Riias oli eluase taskukohasem kui Tallinnas madalamate korterihindade tõttu.

Eelneva kvartaliga võrreldes kasvasid korterihinnad Tallinnas veidi üle 6%, samas kui Riias ja Vilniuses hinnad sisuliselt ei muutunud. Aastases võrdluses kiirenes korterite hindade kasv Tallinnas ligi 21%ni, Riias kallinesid korterid 5,5% ja Vilniuses 5,6%. Kiire hinnatõusu taga Tallinnas olid peamiselt kasvanud palgad ning madalad intressimäärad. Intressimäärad langesid Eestis 1 ja Lätis 4 baaspunkti võrra ning kasvasid Leedus 9 baaspunkti võrra. Järgnevatel kvartalitel ootame Tallinnas uute korterite müügipakkumiste kasvu ning korterite hinnatõusu aeglustumist.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki selle aasta esimese kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saad lähemalt lugeda siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvara pakub aktsiatele alternatiivi

13.06.2014 Rainer Saad

Kinnisvara on hea ja stabiilne alternatiiv börsifirmade aktsiatele ka majanduslanguse ajal, kuid tähtis on teada, millist sektorit eelistada.

Intressimäärad on rekordmadalad ning hoiustamine on kaotanud mõtte. Inflatsioon sööb kontole kogunenud sääste ja rahale tuleb otsida koht, kus tootlust teenida. Üks lahendus võib olla kommertskinnisvaraturg, kus tootlus on elamukinnisvarast kõrgem.

Rendihinnad tõusevad vaikselt. Eesti kommertskinnisvaraturul läheb East Capital Balti juhi Madis Raidma sõnul praegu hästi. “Ei ole mingit tohutu kiiret rendi hinna tõusu olnud, mis ei tähenda sarnast ülekuumenemist, nagu 2007. aastal või ajal, mil kontori-, logistika- ja kaubandusepindade renditase oli kõrge. Sinnamaale pole rendihinnad veel jõudnud, kuid need on hakanud vaikselt üles minema,” rääkis ta.

220 000ruutmeetrine rendipinnaga kinnisvaraportfell toodab aastaga 19 miljonit eurot renditulu. “Hinna ja tootluse suhet vaadates võib parema tootluse saada 5–10 miljoni euro suuruselt objektilt,” ütles Raidma, kelle sõnul nemad oma portfelli alla 5 miljoni euro suuruseid objekte enamjaolt ei osta.

East Capital Balti investeeringute juhi Martin Otsa sõnul näitab tehingustatistika ärikinnisvaraturul, et tehinguid tehakse suurusjärgus 4–5 miljonit eurot. “Meiesugune institutsionaalne investor on liigas 10–60 miljonit eurot. Üksikud investorid on valdavalt ikkagi seal, kus on kõige tihedam konkurents,” ütles ta.

Kortermajad ei meelita. Elukondlikku kinnisvarasse pole East Capital sisenenud. “Praegu on tootlus ja toodete olemasolu elukondlikus kinnisvaras üpris õhuke,” ütles Raidma ning lisas, et praegu ei olegi turul investoritele suunatud toodet, kus oleks näiteks üks kortermaja 50 korteriga, millel on professionaalne investor, kes sellelt renditulu teenib. “Kui võtta üür versus turuhind, siis tootlused on alla viie protsendi. Kommertskinnisvara tootlus jääb ikkagi 7–9 protsendi vahele,” lausus Raidma.

Põhjus, miks selliseid jaeinvestoritele suunatud tooteid pole, on Otsa sõnul arendajates. “Arendajate huvi on pigem ehitada ja teenida arenduskasumit. Neil ei ole pikaajalist üüri teenimise huvi, eriti, kuna tootlus jääb 5% kanti. See on kindlasti üks põhjuseid, miks meil selliseid tooteid turul pole,” ütles ta.

Investoritel eelistus olemas. Kinnisvaraga on oma riskid, kuid pikemaajaliselt on see aktsiaturgudele Raidma sõnul väga selge alternatiiv. “Aktsiaturud on äärmiselt volatiilsed, liiguvad väga kiiresti üles ja väga kiiresti alla. Praegu eelistatakse omada mingit osa portfellist, mis oleks stabiilse tootlusega,” ütles Raidma.

Jaeinvestor East Capital Balti kinnisvarafondi veel ei pääse.

Mis on mis: East Capital Balti kinnisvarafond

Investeerib ärikinnisvarasse Balti riikides.

2005 tegi East Capital Arco Varaga ühisettevõtte, kus mõlemal oli võrdne osalus ja tehti esimene fond.

2008 ostis East Capital Baltic Real Estate Arco Varalt fondi välja, pärast seda on varahaldusettevõte 100% East Capital grupi omanduses.

Esimene fond: raha sissevool 2005–2007, nüüd kinnine.

Teine fond: avatud institutsionaalsetele investoritele, kes ostavad miljoni euro kaupa. Jaeinvestor East Capital Balti kinnisvarafondi veel ei pääse.

Portfellis kahe fondi peale kokku 16 objekti, neist 9 asub Eestis – näiteks Go Spa Saaremaal ning Tänassilma logistikapark ja Tammsaare ärikeskus Tallinnas.

Kommentaar

Aktsiate eelis on suurem likviidsus

Alo Vallikivi, LHV Maaklertegevuse juht

Enne kinnisvara või aktsiate ostmist tuleks kaaluda erinevaid asjaolusid. Näiteks kas teha tehing oma vaba raha või laenukapitaliga, kas investoril on aega oma investeeringuga tegeleda ning kuidas portfelli hajutada. Tasuks mõelda ka likviidsuse peale, aktsiaid on võimalik iga päev osta ja müüa, kinnisvara müümiseks võib kuluda kuid.

Kui valida kinnisvara ja väärtpaberite vahel, eelistaksin mina aktsiaid.

Ka väärtpaberitesse investeerides tuleb riskidega arvestada. Peamine risk on praegu keskpankade tegevus – seni on nad nii kinnisvara kui ka väärtpaberiturge oma tegevusega tublisti toetanud, kuid suur küsimus on selles, mis juhtub pärast sooduskeskkonna kadumist.

Nõudlust jagub igale poole

Risto Vähi, Uus Maa analüütik

Praegused üüritootlused on Tallinnas head – enamasti on võimalik viieprotsendiline aastane tootlus.

Kuigi müügihinnad on aastatega kasvanud, on kinnisvaraturul võimalik rohkem kaubelda ning rohkem on ka asumeid-linnaosi, kus hinnatase on soodsam. Samuti tasub vaadata Tallinnast välja, lisaks Tartule ka Lääne-Eesti puhkuselinnadesse, aga ka Viljandisse ja Rakverre. Kahes viimati mainitud linnas elavdatakse majandust ning püütakse luua uusi töökohti. See on juba tekitanud suurema üürikorterite nõudluse ning seal jagub kortereid, mida osta.

Muide, ka Tallinna lähedale tasub üürikorterit soetada. Käisin just Sakus ja lugesin poe teadetetahvlilt üürisoove. Huvi on täiesti olemas.

Elamispinna tasuvus on pisut vähenenud

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ

Üürihinnad on kerkinud aeglasemalt kui ostu-müügihinnad. Selle tulemusena on elamispinna üüriinvesteeringu tasuvus pisut vähenenud. Tallinna üürikorter toodab aastaga üüritulu keskeltläbi 5–6% korteri turuväärtusest. Seejuures peab üüriinvestor arvestama omanikukuludega, milleks on tavaliselt maamaks, kindlustus, remondifond, amortisatsiooni katmine. Nii taandub elamispinna väljaüürimise äri paljuski kinnisvara väärtuse tõusule.

Lähikvartalitel elamispindade hinna tõus pigem jätkub, sest palgad kerkivad ja laenu hind on soodne. Kuigi mõne üksiku Tallinna linnaosa tehingute arv väheneb marginaalselt, püsib enamikus tehingute arv kõrge.

Elamispindade turg on endiselt müüjaturg.

Rainer Saad
http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=2D756A93-8DDD-49CE-84FB-AF0CC534CD62&paperid=3DA7B16D-22EA-4323-848E-64411DE86E4B&selectedDate=2014-06-13

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Korterit paneelmajas saab jälle müüa vaid turuhinnaga

12.06.2014 Egon Juhanson

Korterite hinnatõus on Mustamäel peatumas. Eelkõige paistab see silma järelturukorterite pakkumishindade puhul, mille hulgas on aina rohkem näha esialgsest soodsamaid pakkumisi.

Selle põhjus on iseenesest selge – 2013. aastal toimunud kiire hinnatõus, mille markantseimaks näiteks oligi just Mustamäe. Nüüd on piir käes ja ostuhuvilised otsivad taskukohaseid alternatiive ning müüjad, kes soovivad kiiremini oma kinnisvarast vabaneda, on seda ka mõistnud.

Viimase kuul on varasemast enam olnud näha 10-15 protsendilisi hinnalangetusi, sest algselt soovitud hind ei toonud oodatud telefonikõnesid, Kui esialgu odavnesid pakkumishinnad suure üldpinna ja kõrgete kommunaalkorterite puhul, siis nüüd on sama trendi näha ka väiksemate korterite osas. Siiski, suuremad hinnakukkumised puudutavad pigem neljatoalisi ja 70 ning enama ruutmeetrise üldpinnaga järelturukortereid.

Kuna Tallinna korteriturg stabiliseerub ja rahuneb ning senine hinnatõus pole enam jätkuv, tasub müüjatel vältida ülehindamist, arvestada turuhinnaga ning olla valmis tingimiseks. Vaadates viimaseid tehinguid, see ka toimib. Inimestel on endiselt soov osta kinnisvara, kuid hind peab olema selline, mis nende finantsvõimekusele vastab.

Artikli allikas on
Uus Maa

Uus Maa turuülevaade 05-2014

12.06.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Kui aprillikuises ülevaates kirjutasime, et kinnisvaraturg kulgeb mööda tavapärast rada, siis mais toimus üsna järsk kannapööre ning tehingute arv langes. Selle põhjus on seni kasvanud kinnisvaraturu aeglustumine ning stabiilsemaks muutumine. Müüjateturg muutub taas ostjate-kesksemaks ning otsitakse soodsamat hinda.

Viimased uudised baasintressimäärade alandamisest, negatiivsest hoiuseintressist ning ka deflatsioonioht omavad ilmselt mõõdukat mõju ka kinnisvaraturule, sest soov raha paigutamiseks hea üüritootlusega korteritesse on kasvanud.

Siiski ei maksa eeldada, et see tekitaks uue hinnaralli, sest (väike)investorid otsivad ikka pigem parema hinnaga kortereid ning valmis ollakse panustama ka Tallinnast välja, nii lähivaldadesse, Tartusse, puhkusepiirkondadesse kui ka maakonnakeskustesse, kus kohalikul tasandil elavdatakse majandust, mille läbi kasvab muu seas ka nõudlus üürikorterite järele. Sellised linnad on näiteks Viljandi ja Rakvere.

Maa-ameti andmetel toimus maikuus üle Eesti 3865 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aprillist 11,4% ning möödunud aasta maikuust 0,5% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli mais aga 207,66 miljonit eurot ning see näitaja on kuust-kuusse näidanud kerget kasvutrendi.

Vastupidiselt vähenenud müüginumbritele sai hoogu juurde üüriturg. Selle põhjustajaks on ühelt poolt tudengid, kes juba broneerivad kooliaasta alguseks kortereid ning teisalt ka kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted, mis otsivad oma töötajatele uusi elamispindu. Elavaks on muutunud ka puhkusekorterite üürimine ning sellega paistab eelkõige silma Pärnu, kus hinnatase on hoogsalt kasvanud.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga langes mais ka Tallinna kinnisvaratehingute hulk. Maa-ameti andmetel toimus 842 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on viimase 12 kuu võrdluses eelviimane tulemus. Aprilliga võrreldes jahenes tehinguaktiivsus 15,7% ning aastaga 23%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 575 (aprillis 670), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1304 eurot. Võrreldes aprilliga langes antud näitaja 4,9%, kuid aastaga on hinnad kasvanud siiski 17,7% kõrgem.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1197 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -1,4% ja aastaga +15,8%.
Kadriorg: 1960 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -12,3% ja aastaga -5,5%.
Kalamaja: 1622 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -9,1% ja aastaga +33,9%*.
Kesklinn: 1821 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -1,6% ja aastaga +5,1%.
Kristiine: 1399 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -10,6% ja aastaga +15,5%.
Lasnamäe: 1183 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +1,4% ja aastaga +18,5%.
Mustamäe: 1247 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +0,4% ja aastaga +22,1%*.
Nõmme: 1338 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -2,9% ja aastaga +27,1%*.
Pirita: 1668 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +10,6% ja aastaga +23,3%*.
Põhja-Tallinn: 1284 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -0,8% ja aastaga +27,3%*.
Vanalinn: 1927 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -19,6% ja aastaga -36,8%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 34 (aprillis 28) ja hoonestamata elamumaid 18 (aprillis samuti 18).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg tegi mais läbi tugeva languse, jäädes aastavõrdluses üsna madalale tasemele. Maa-ameti andmeil toimus mais 148 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aprillist 17,8% ja möödunud aasta maist 30,2% vähem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi mais 107 (aprillis 119) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1160 eurot. Võrreldes aprilliga langes hinnatase 1,3%, kuid aastaga on see kerkinud siiski 21,1%.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg tõmbas hoogu maha. Mais müüdi 14 elamut-suvilat (aprillis 21) ja 2 hoonestamata elamumaatükki (aprillis 4).

Ida-Virumaa

Sarnaselt üldisele langusele vähenes kinnisvara ostu-müügitehingute hulk ka Ida-Virumaal. Maa-ameti andmetel toimus mais kogu maakonnas 389 tehingut, mida on maist 8,3% vähem, kuid möödunud aasta aprillist 21,2% enam.

Allikas: Maa-amet

Kuigi tehingute hulk langes ka maakonna tähtsamatel korteriturgudel, siis hinnatase näitas kasvu. Näiteks Narvas müüdi mais 57 (aprillis 73) korterit, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 482 eurot. Kuuga kerkis hinnatase 3,6% ja aastaga 17,3%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel toimus aga 58 korterimüüki (aprillis 73) ning toimunud tehingute põhjal kerkis nende ruutmeetri keskmine mediaanhind ühe kuuga 19,3% 105 eurole. Viimati ületas Kohtla-Järve korterite keskmine ruutmeetri mediaanhinnatase saja euro piiri 2012. aasta septembris. Aastaga kerkis hinnatase aga 9,4%.

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 21 korterit (aprillis 23) ning siin langes ruutmeetri keskmine mediaanhind kuuga 0,5% 219 eurole. Aastaga kerkis hinnatase aga 17,1%. Müüdi ka 7 eramut-suvilat (aprillis 6) ja 5 elamukrunti (aprillis 0).

Pärnu

Pärnus toimus maikuus maa-ameti andmetel 89 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes aprilliga langes tehingute hulk 3,3% ning aastaga 21,3%. Suur aastane muutus on osalt tingitud asjaolust, et 2013. aasta mai oli mullune rekordkuu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 65 (aprillis 62) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 833 eurot. Kuuga kerkis hinnatase 4,6% ja aastaga 17,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 10 (aprillis samuti 10) ja elamukrunte 2 (aprillis 5).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg kasvas kolmandat kuud järjest. Mais toimus maa-ameti andmetel kogu linnas 39 ostu-müügitehingut, mis on aprillist 11,4% ja mullusest maist 39,3% enam. Tõsi, tulenevalt väikesest kinnisvaraturust omab iga tehing suuremat kaalu, mille tõttu võivad muutusi kajastavad protsendid olla kohati päris muljetavaldavad.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 27 (aprillis 22), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks oli 342 eurot. Võrreldes aprilliga, mil müüdi tavapärasest enam kallima hinnaga kortereid, langes hinnatase 33,8%. 2013. aasta maiga võrreldes kukkus hinnatase aga 32,1% ning põhjus on siin sama.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 3 (aprillis 7) ja elamukrunte 1 (aprillis samuti 1).

Rakvere

Kui aprill oli Rakvere kinnisvaraturul keskmiseks tublisti aktiivsem, siis mais jõudis tehinguaktiivsus tavapärasele tasemele tagasi. Maa-ameti andmetel toimus 25 ostu-müügitehingut, mida on aprillist 15 võrra vähem. Aastaga langes tehingute arv 10,7%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 12 (aprillis 27) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 549 eurot. Kuuga kerkis hinnatase 21,6% ja aastaga 25,6%.

Eramuid müüdi 8 (aprillis 4).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaares toimus maikuus 17 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti andmetel kahe võrra rohkem kui aprillis. 2013. aasta mais sõlmiti aga 21 tehingut. Üldiselt on Kuressaare kinnisvaraturg olnud juba pikemat aega küllalt stabiilne.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 10 (aprillis samuti 10) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 607 eurot. Võrreldes aprilliga langes hinnatase 4,8% ja aastaga 22,1%.

Eramuid müüdi 3 (aprillis 0) ja hoonestamata elamumaid 2 (aprillis samuti 2).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Kui aprill oli Haapsalus erakordselt aktiivne, siis maikuu möödus taas „harju keskmiselt“. Maa-ameti andmetel toimus 18 kinnisvara ostu-müügitehingut. Aprillis oli vastav number 29 ja möödunud aasta mais 20.

Allikas: Maa-amet
Vaiksemaks muutus ka korteriturg – müüdi 9 objekti (aprillis 23), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 365 eurot. Võrreldes aprilliga langes hinnatase 6,4% samas kui aastaga tõusis see siiski 9%.

Müüdi 1 eramu (aprillis 0).

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Mullu kasvas palgatöötajate tulu kõigis maakondades

12.06.2014 Statistikaamet

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2013. aastal 900 eurot, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aastaga kasvas kuukeskmine brutotulu kõigis maakondades.

Eesti keskmistest kõrgemat brutotulu teeniti Harju ja Tartu maakonnas, kõige madalamat tulu Valga maakonnas (746 eurot). Viimastel aastatel on kõrgeima brutotuluga Harju maakonna näitaja püsinud Eesti keskmisest veidi üle 10% kõrgem ja madalaima brutotuluga Valga maakonna näitaja Eesti keskmisest umbes 15% madalam.

Linnade ja valdade võrdluses teenisid suurimat tulu Harju maakonna palgatöötajad. Kõige suuremat brutotulu teeniti Viimsi vallas (1293 eurot) ning kõige väiksemat Kallaste linnas ja Peipsiääre vallas (kummaski veidi üle 630 euro). Viimastel aastatel on vahe suurima ja väikseima brutotuluga omavalitsusüksuse vahel vähenenud, kui 2012. aastal oli see 55%, siis 2013. aastal 51%. Tallinnas oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 985 eurot.

Kokku oli 2013. aastal 509 323 brutotulu saajat, varasema aastaga võrreldes kasvas nende arv 4600 inimese võrra. Brutotulu saajate arvu kasv tuli peamiselt 63-aastaste ja vanemate tulusaajate hulga suurenemisest 6%. Tulusaajate arv kasvas enim Harju maakonnas, järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond. Tulusaajate arv kahanes Järva, Saare, Lääne ja Lääne-Viru maakonnas.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2013

Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 31.03.2014. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmine väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara AS aktsionäride erakorraline üldkoosolek

12.06.2014 Tõnu Toompark

Seoses Arco Vara AS-i aktsionäride:
· AS LÕHMUS HOLDINGS
· HM Investeeringud OÜ
· OÜ ALARMO KAPITAL
· Aktsiaselts LHV Varahaldus
· Osaühing Rimonne Baltic

taotlustega kutsuda kokku erakorraline aktsionäride üldkoosolek kooskõlas äriseadustiku § 292 lg-ga 2 toimub Arco Vara AS (registrikood 10261718; asukoht Jõe 2B Tallinn) aktsionäride erakorraline üldkoosolek 4. juulil 2014 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4, Sokos Hotel Viru saalis Bolero.

Erakorralise üldkoosoleku päevakord:

1. Aktsiakapitali suurendamine

Aktsionärid teevad ettepaneku:

kiita heaks Arco Vara AS-i uute aktsiate emissioon alljärgnevatel tingimustel:

· Arco Vara AS („Äriühing“) emiteerib 3,5 miljonit uut aktsiat nominaalväärtusega 0,7 EUR suurendades aktsiakapitali 2 450 000 EUR võrra, st Äriühingu aktsiakapitali uueks suuruseks saab olema 5 769 194,9 EUR;

· Äriühingu poolt emiteeritavad aktsiad on lihtaktsiad;

· kõikidel olemasolevatel aktsionäridel on uute aktsiate märkimise eesõigus kooskõlas ÄS §-ga 345, kusjuures märkamise eesõigus kuulub aktsionäridele, kes on kantud aktsionäride nimekirja seisuga 7. august 2014. a kell 23.59. Märkimise eesõigust on võimalik teostada aktsiate märkimise perioodil, mis algab 8. augustil 2014. a kell 9.00 ja lõppeb 29. augustil 2014. a kell 17.00;

· uusi aktsiaid pakutakse olemasolevatele aktsionäridele, kutselistele investoritele ja Arco Vara grupi töötajatele kooskõlas avaliku pakkumise ja noteerimisprospektiga.

· uute aktsiate väljalaskmisel tagatakse aktsionäridele seadustest tulenev aktsiate märkimise eesõigus ning juhul, kui aktsionäri omandis olevate aktsiate arv ei anna õigust märkida täisarvu aktsiaid, ümardatakse aktsiate arv allapoole;

· Äriühingu poolt emiteeritavate aktsiate märkimisperiood algab 8. augustil 2014. a kell 9.00 ja lõppeb 29. augustil 2014. a kell 17.00;

· märgitud aktsiate eest tuleb tasuda rahalise sissemaksega märkimisavalduse esitamise hetkel;

· aktsiate nimiväärtus on 0,7 EUR eurot ning uued aktsiad lastakse välja hinnaga 1 EUR, st ülekursiga 0,3 EUR;

· emiteeritavad uued aktsiad annavad õiguse dividendidele alates aktsiakapitali suurendamise majandusaastast;

· juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitud aktsiad ületavad kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahtu, on Äriühingu juhatusel õigus kooskõlas äriseadustiku § 3461 lg-ga 2 tühistada liigmärgitud aktsiad. Aktsiate jaotamisel tagab juhatus Äriühingu olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest;

· juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitud aktsiaid alla kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahu, on Äriühingu juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu;

· uute aktsiate emiteerimisega soovib Äriühing parandada enda kapitaliseeritust. Aktsiaemissioonist saadavaid vahendeid kasutab Äriühing investeerimiseks elamispindade arendusprojektidesse.

2. Nõukogu tagasikutsumine

Aktsionärid teevad ettepaneku:

kutsuda tagasi Arco Vara AS-i nõukogu täiskoosseis, s.o nõukogu liikmed Hillar-Peeter Luitsalu, Rain Lõhmus, Arvo Nõges, Aivar Pilv, Allar Niinepuu, Toomas Tool, Stephan Balkin.

3. Nõukogu liikmete valimine

Aktsionärid teevad ettepaneku:

· valida Arco Vara AS-i nõukogu liikmeks Rain Lõhmus;
· valida Arco Vara AS-i nõukogu liikmeks Sven Karjahärm;
· valida Arco Vara AS-i nõukogu liikmeks Hillar-Peeter Luitsalu;
· valida Arco Vara AS-i nõukogu liikmeks Allar Niinepuu;
· valida Arco Vara AS-i nõukogu liikmeks Jaanus Hellat;
· valida Arco Vara AS-i nõukogu liikmeks Aivar Pilv.

Arco Vara AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS kodulehel aadressil või Arco Vara AS kontoris Tallinnas, Jõe 2B, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS aktsiakapitalist, võivad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 01.07.2014. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 27.06.2014 kell 23.59 seisuga.

Korralisest koosolekust osavõtjate registreerimine algab 04.07.2014 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 03.07.2014.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade koos täpse aja, koha ja päevakorraga avaldatakse ajalehes Postimees 12.06.2014.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordea Eesti majandusülevaade: Eesti majanduse aeglasem pööre kasvule

12.06.2014 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2 protsendi tasemele. Eesti majanduse pööret kasvule on aeglustanud majanduse kiire jahtumine aasta esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja tõusetunud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu uue programmiperioodi vahendite kasutuselevõtu ja investeeringute kasvu toel kiireneb SKT kasv Eestis 2015. aastal 3,2 protsendini. Kasvuriskid jäävad allapoole.

Euroala ja Eesti majanduspoliitika jaoks on käesoleval aastal võtmeteemaks majanduskasv. Kriisist tulenenud kõrge võlakoormuse vähendamiseks ja tööturu olukorra parandamiseks vajavad majandused kiiremat sissetulekute kasvu. Eesti oli 2013. aastal euroala kiireima nominaalkasvuga riik (Eesti +5,9% a/a; Soome +0,6 a/a; euroala +1% a/a ).

Eesti hinnakasv jääb aeglaseks, toetades SKT reaalkasvu. Oodatud kiire tarbijahindade kasvu pidurdumine Eestis realiseerus. 2014. aasta viimases kvartalis algab hinnakasvu mõõdukas kiirenemine ning aasta kokkuvõttes jääb tarbijahindade kasv Eestis euroala keskmise tasemele. Nordea prognoosib 1,0 protsendist hinnakasvu käesoleval aastal ning selle mõõdukat kiirenemist 2,6 protsendini 2015. aastal.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on hinnakasvu pidurdumine toimunud suures osas energiahindade aeglustumise arvelt: „Globaalmajanduse nõrkus koos tugeva euro vahetuskursiga on hoidnud Euroopas ja Eestis vaos impordi- ja toormehindasid. Laiapõhjalist hinnakasvu aeglustumist peegeldavad Eesti jätkuvalt langevad ekspordi- aga ka tööstustoodangu tootjahinnad. Ehitus- ja kinnisvarahindade kasv aeglustub. Ettevaatavalt on tugevamates majandustes näha juba märke uuest hinnakasvu pöördest (sh USA tootjahindades). Ettevõtjatel õnnestub osa hinnakasvust tarbijatele üle kanda. Kahanenud tööpuudusele lisanduv palgakasv toetab hinnakasvu uut tsüklit.“

Eesti majanduse kiire jahtumise I kvartalis põhjustas mitme teguri kokkulangemine. „Peamiseks aasta esimese kvartali jahtumise põhjusteks olid kaubanduspartnerite madal impordinõudlus, transpordi- ja logistika sektori lisandväärtuse suur langus (sh laondust ja veondust abistavate tegevusalade kahanemine kaubavedude vallas), soe talv, elektri impordi kasv ning kiire hinnakasv kinnisvarasektoris,“ ütles Palm. „Kaubanduspartnerite madal impordi- ja energianõudlus seletab paljuski Eesti ekspordi tagasihoidlikke mahte.“

„Eesti avatud majanduse kasvuks on vaja euroala ja Põhjamaade jõulisemat kasvupööret, mida veaksid eratarbimise kõrval nii eksport kui ka investeeringud,“ leidis Palm. „Eesti kaubanduspartneritest on kasvu väljavaade parem Saksamaal, Rootsil ja Suurbritannial. Viimaseid mõjutab euroala jätkuv taastumine ja USA majanduse vähemalt 3%-ne oodatav SKT kasv aasta teises pooles. Majanduskasvu tõstmiseks ja arvestades Vene-Ukraina arenguid on Eestil otstarbekas eksporditurge veelgi mitmekesistada ja laiendada tegevust jõulisemalt kasvavatel turgudel.“

Paranenud majanduskindlustunne lubab oodata Eesti eksporditurgude järk-järgulist elavnemist 2015.aastal.

Tugev tööturg ja sissetulekute kasv jääb eratarbimist toetama. Kuigi majanduse jahtumise tõttu on oodata palgakasvu mõõdukat aeglustumist, toob hinnakasvu langus Nordea hinnangul käesoleval aastal kaasa ca 5%-st reaalpalkade kasvu.

„Eratarbimise aeglustumine jääb hinnakasvu aeglustumise tõttu mõõdukaks. Kuid tugevast eratarbimisest jääb kiiremaks majanduskasvuks väheks,“ leiab Palm. „Tööturgu pingestab tööealise elanikkonna vähenemine, mida mõjutab ennekõike migratsiooni negatiivne saldo. Tööhõive samal tasemel hoidmiseks peab tööhõive määr kasvama. Hõivatute arvu languse pehmendamiseks võiks olulist rolli täiendõpe kõrval mängida vanemaealiste motiveerimine osalemaks kauem tööturul. Miks mitte toetada väärtuslikku generatsioonidevahelist kogemuste jagamist ja motiveerida madalate säästude juures inimesi ka vanaduspõlves kõrgemat sissetulekut teenima.“

Eesti kasutamata potentsiaal kiire kasvuga e-majanduses. Eesti puhul on e-kaubanduse kasv jäänud aeglasemaks kui mitmes Euroopa riigis, mis viitab kasutamata võimalustele avardada valikut ja aidata seeläbi kaasa suuremale hinnakonkurentsile. Tõnu Palmi sõnul on Eestil hea stardipositsioon e-majanduse arendamiseks, arvestades IKT sektori tugevat potentsiaali: „Töö sellel suunal toimub avaliku ja erasektori koostöös, samas suuremad läbimurded eeldavad mahu hüppelist kasvu, mis on võimalik vaid välispartnerite kaasamisel. E-residentsus on üks samm õiges suunas. Sellele võiks lisanduda ekspordile suunatud e-tervishoiuteenus, mis oleks piisavalt motiveeriv, et edendada Eestis tervishoiuturismi. Euroopa kogeb rahvastiku vananemist ja personaliseeritud tervishoiu teenused saavad olema kiire hinnakasvuga.“

Nordeconi finants- ja investorsuhete juhtimine alates 01.07.2014

12.06.2014 Tõnu Toompark

Alates 01.07.2014 muutuvad Nordeconi finants- ja investorsuhete valdkondade juhtivtöötajad.

Nordecon AS-i ja kontserni finantsjuhtimise eest hakkab vastutama seni kontserni pearaamatupidaja ülesandeid täitnud Maret Tambek (lühivormis CV lisatud börsiteatele). Maret Tambek on töötanud Nordeconi kontsernis alates 2007. aastast. Maret Tambek ei oma Nordecon AS-i aktsiad.

Nordecon AS-i investorsuhete juhtimise eest hakkab vastutama Andri Hõbemägi. Andri Hõbemägi on varasemalt juhtinud vastavat valdkonda Nordecon AS-is (toona AS Eesti Ehitus) perioodil mai 2006 – juuli 2007 enne siirdumist Nordecon AS-i enamusaktsionäri AS Nordic Contractors’i peaanalüütikuks. Alates maist 2008 on Andri Hõbemägi Nordecon AS-i nõukogu liige. Nordeconi kontsernis töötab Andri Hõbemägi alates 2002. aastast. Andri Hõbemägi omab 50 000 Nordecon AS-i aktsiat.

Alates aprillist 2008 Nordeconi kontserni finants- ja investorsuhteid (kontserni finantsjuht alates oktoober 2009) juhtiv Raimo Talviste lahkub nimetatud ametikohalt alates 30.06.2014 omal soovil ning ei jätka tööd mõnel muul ametikohal Nordeconi kontsernis.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Ülemistele hakatakse ühisterminali kavandama

11.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi.

Reisiterminali on planeeritud Rail Baltic raudtee lõppjaam ja Tallinna linna ühisterminal. Teises etapis nähakse ette võimalus maaliinide bussijaama ehitamiseks.

„Loodetavasti laekub konkursile ohtralt arvestatavaid ja teostatavaid ideekavandeid ning saame neist parima reisiterminali edasise projekteerimise aluseks võtta,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Lahenduse puhul on üheks eelduseks seatud parima funktsionaalsuse ja säästliku hoolduse saavutamine.

Ühisterminali asukohaks on planeeritud Peterburi tee ja Raudtee vaheline ala Ülemiste raudteejaama juures.

Ideekonkursi eesmärk on saada parim arhitektuurne ja asendiplaaniline lahendus reisiterminali hoonele koos ümbritseva avaliku ruumi (linnapargi) ja tervikliku liikluslahendusega ning mahuline ettepanek vahetult külgnevale alale täiendavalt planeeritavatele hoonetele.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursiga soovitakse leida ühisterminali hoone ja ümbritseva avaliku ruumi projekteerija. Võidutöö lahendused võetakse aluseks edasiste detailplaneeringute (nii Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kui Peterburi tee 2 kinnistu detailplaneeringu) koostamisel.

Ideekonkursi korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Võistlustingimuste väljatöötamisel selgus vajadus saada arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus esialgselt kavandatust laiemale alale, kaasates kogu maa-ala Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee vahel, et tagada terminali leitavus ja juurdepääsetavus ning terminali toetav kvaliteetne linnaruum.

Linnavalitsus eraldas reservfondist ideekonkursi korraldamiseks täiendavalt 10 000 eurot. Ideekonkursi korraldamise eelarveks on kavandatud 40 000 eurot.

Majanduskasv hakkab selle aasta jooksul kiirenema

11.06.2014 Tõnu Toompark

Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemine 2014. aasta alguses pole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet seni veel märkimisväärselt halvasti mõjutanud. Tööturul on jätkunud jõuline palgatõus ning see on taganud maksutulude hea laekumise. Viimase aasta jooksul valdavalt tootmiskulude ja toodangu hinna kasvust veetud majanduse nominaalse mahu suurenemine pole sellises ulatuses enam võimalik. Eesti majandusarengu, riigi rahanduse hea seisu ning majapidamiste heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu kiirenemine.

Majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, jäädes esimese kvartali nõrkuse tõttu aasta kokkuvõttes 0,7% juurde ning kahel järgneval aastal kasvab majandus 3,5-4%. SKP vähenemist esimeses kvartalis põhjustasid üksikud tegevusalad, neist enim veondus ja laondus, energeetika ning ehitus. Kuna energiasektori toodang kahanes sooja talve ning imporditud energia osakaalu suurenemise tõttu, taandub selle tegevusala negatiivne panus juba teises kvartalis. Veonduse ja laonduse negatiivne panus majanduskasvu väheneb võrdlusbaasi muutumise tõttu samuti teises kvartalis, sest selle tegevusala lisandväärtuse langus sai alguse eelmisel aastal samal ajal. Nõudlus eksporditurgudel, mis on ettevõtete hinnangul tootmist seni enim piiranud, hakkab järk-järgult paranema. Kuna tootmisvõimsus on majanduses veel alarakendatud, on ettevõtetel võimalik suurenevaid tellimusi ka täita.

Majanduskasv euroalal tervikuna on taastunud oodatud tempos, kuid mitmel peamisel Eesti eksporditurul on kasv kiirenenud loodetust tagasihoidlikumalt. Üksikute turgude ootamatu areng seab ettevõtete jaoks olulisele kohale paindlikkuse nii toodete ja turgude mitmekesistamise kui ka olemasolevate turgude asendamise suhtes. Selle aasta alguses väliskeskkonda nõrgestanud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel kahandas ajutiselt ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet, kuid reaalne mõju majandusele on seni olnud väike. Olukorra pingestumise ja sanktsioonide kehtestamise korral võivad siiski ekspordivõimalused osutuda prognoositust kesisemaks nii vahetu kaubandusliku mõju tõttu Venemaa ja Ukrainaga kui ka teiste kaubanduspartnerite kaudu. Sel juhul lükkuks edasi ka Eesti majanduskasvu taastumine. Negatiivse stsenaariumi realiseerumise korral on Eesti majanduse vastupanuvõime parem kui eelmise kriisi ajal, sest majanduse laenukoormus on madalam ning võlgnevus välismaailma ees väiksem.

Kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem ning sellest tulenev surve palkadele eelseisvatel aastatel ei leevene. Palgakasv siiski aeglustub, sest ettevõtete võimalused endises tempos palgakulusid suurendada on piiratumad. Palgakasvu kohanemisvajadusest annab märku konkurentsivõimet kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, ettevõtete vähenenud kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel, mis piirab järjest enam palgakulude edasist ülekandmist hindadesse. Eelolevatel aastatel peab avalik sektor hoiduma palgakasvu vedamisest, sest see raskendaks palgakulude kasvu kohanemist erasektoris. Kui erasektoris palgakasv aeglustub, siis peab selleks olema valmis ka avalik sektor.

Prognoosi järgi langeb tööpuudus aeglaselt, sest töötute kvalifikatsioon ei vasta sageli ettevõtete nõutule. Struktuurse tööpuuduse probleemi lahendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist, mida toetaks ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika. Kahaneva ja vananeva rahvastiku tõttu on tarvis astuda veelgi jõudsamaid samme tööjõus osalemise suurendamiseks. Kuna valitsuse tegevuse mõju avaldub pikema aja jooksul, tuleb ettevõtetel paratamatult tööjõupuuduse leevendamiseks ka ise töötajate oskuste arendamisse panustada. Palgasurvetega toimetulek eeldab ettevõtetelt investeerimist eelkõige tootmise efektiivsemaks muutmisse. Eeldused investeeringute kasvu kiirenemiseks on soodsad, sest laenuintressid püsivad madalal tasemel ja pangalaenud on kergesti kättesaadavad.

Majapidamiste tarbimis- ja investeerimisotsuseid hakkab mõjutama sissetulekute kasvu aeglustumine ning reaalse ostujõu tõusu pidurdab järgmistel aastatel ka tarbijahindade inflatsiooni kiirenemine. 2014. aasta esimese poole väga aeglane inflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema partnerriikide majandusolukorra paranemise tõttu, mis tõstab Eestisse imporditavate toodete hindu. Kodumaine hinnakasv püsib samuti mõõdukas, sealjuures tuleneb osa hinnakasvust aktsiiside tõstmisest. Inflatsioon kiireneb 2014. aasta 0,8%lt 2015. aastal 2,4%ni ning 2016. aastal 2,7%ni, edestades sellega euroala keskmist hinnakasvu. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on majanduse ja sissetulekute kiirem kasv.

Valitsemissektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuskoalitsiooni lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu, eelarve defitsiit hakkab tänu majandustsükli positiivsele mõjule vähenema 2016. aastal. Uue eelarvestrateegia järgi on riigi rahanduse eelseisvate aastate eesmärgid varasemast lõdvemad – nominaalse ülejäägi saavutamine on edasi lükatud ning majandustsükli mõjudest puhastatud struktuurset eelarve ülejääki on korrigeeritud madalamaks. Eesti Panga hinnangul pole struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt prognoosiperioodi jooksul siiski saavutatav, kuna maksutulude jõuline kasv on vastuolus näiliselt nõrga majanduskasvuga. Kuigi valitsemissektori rahanduse seis püsib prognoosi järgi üldjoontes tugev, peaks eelarve-eesmärgid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemine ei tooks kaasa ootamatuid muudatusi maksupoliitikas. Eesti eelarvestrateegia peaks lähtuma sellest, et maksukeskkond oleks nii ettevõtete kui ka majapidamiste jaoks stabiilne ja usaldusväärne.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Investeeringud pöörasid tõusule

11.06.2014 Aivar Tomson

Pikalt vindunud Euroopa ärikinnisvara investeeringute turg näitab taastumise märke. Kõigepealt toibusid Suurbritannia ja Saksamaa, kuid mõneti suuremat aktiivsust näitavad viimasel ajal ka Euroopa mõistes perifeeriaks loetavad Iirimaa, Itaalia ja Hispaania.

Piiriülesed investeerigud väljastpoolt Euroopat on ometigi visad kasvama, viimasel ajal näitavad positiivseid märke eelkõige Prantsusmaa ning Ida- ja Kesk-Euroopa.
DTZ Researchi prognoosi järgi oodatakse Euroopas tervikuna sel aastal 5protsendilist kinnisvarainvesteeringute kasvu.

Eesti kasvuga kaasa ei liigu. Eestit ja Balti riike silmas pidades tuleb kahjuks siiski tõdeda, et see aasta jääb möödunud aasta tulemustele pigem alla. Selleks annavad põhjust nii selle aasta esimesed viis kuud kui ka vaade aasta teise poolde. Suuremate tehingute ettevalmistamise aeg on tavaliselt kaunis pikk ning kindlasti tuleb selles osas ka üllatusi, aga teadaolev info annab kahjuks siiski põhjust selleks, et prognoosida tagasihoidlikku turumahtu.

Selle aasta esimene kvartal oli mahunäitajatelt parim 2008. aastast alates.

Huvi tunnevad kaugemad investorid. Väljastpoolt Euroopat tulnud investeeringute maht on endiselt suur, ulatudes selle aasta esimeses kvartalis 43 protsendini. Suurim on vastav näitaja Prantsusmaal, kus see küündis 47 protsendini. Seevastu Saksamaal oli tegemist 27protsendilise ja Suurbritannias 30protsendilise osaga kõigist investeeringutest.

Väljastpoolt Euroopat tulnud investeeringud moodustasid selle aasta esimeses kvartalis 43% investeerimismahust. Põhilisteks ostjateks olid suured rahvusvahelised ja Põhja- Ameerika fondid, Aasiast pärit investeeringute hulk oli väga piiratud.

Suurbritannia on siiski jätkuvalt suurim investeerimisturg Euroopas. Märkimisväärne oli ka sealne aastane kasv, mis küündis käesoleva aasta esimeses kvartalis 38 protsendini.

Kahest ülejäänud suuremast turust oli Saksamaal kasv lausa 43% ja Prantsusmaal “vaid” 8%.

Põhiliseks kinnisvaraks, millesse investeeritakse, on jätkuvalt kontor, mille osa jääb õige napilt alla 50%. Kaubandus omakorda on juba alla 25%.

Lähema aja väljavaateid võib pidada siiski positiivseteks. Kui põhilistele turgudele (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa) on omased kõrged hinnad, siis on oodata pigem nende osa suhteliselt langust.

Kasvupotentsiaal omakorda on seotud pigem Euroopa muude piirkondadega. Selline stsenaarium põhineb siiski positiivsel majanduskasvu väljavaatel. Silmas pidades Eesti ja ka teiste Balti riikide võimalikku arengut, on see suuresti seotud just majanduse taustsüsteemiga. Kui Eesti puhul peaks tegemist olema jätkuva majanduslangusega, siis avaldab see otsesest mõju kogu kinnisvarasektorile.

Autor: Aivar Tomson, MRICS, Lic. Sc. (Tech.)
juhatuse liige, kutseline hindaja

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Presidendi residentsi projekteerimishange kuulutati välja

10.06.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Presidendi residentsi projekteerimistööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 30. juunini. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2015. aasta sügisel.

RKASi eesmärgiks on Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. 2016. aasta sügiseks antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.

Riigihange „Presidendi residentsi projekteerimistööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 153198. Pakkumiste esitamise aeg on 30. juuni kell 11.00.

Tondile kavandatakse spordikeskust

10.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Tondi kasarmute alale tenniseväljakutega spordikeskuse rajada võimaldava detailplaneeringu.

Marsi tn 2a, 6, 8, Sõjakooli tn 3, 10 kinnistute detailplaneeringu eesmärk on muuta 5,09 ha suurusel planeeritaval maa-alal olevate kinnistute piire ning määrata ehitusõigus olemasolevate spordihoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning tenniseväljakute ja pargiala rajamiseks.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Tondi Tennisekeskus. Planeeritav ala asub Kristiine linnaosas A. H. Tammsaare ja Tondi tänava ning Marsi tänava vahelises kvartalis. Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne, hõlmates äri-, tootmis-, elamu- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krunte, hoonete korruselisus on varieeruv ning kindel arhitektuurne stiil puudub.

Detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning kavandatu on kooskõlas koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu ja linna üldiste arengusuundadega.

Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud K Projekt AS. Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.