Koos kinnisvaraturu elavnemise ja kiireneva ehitustempoga räägitakse aina rohkem ka inimeste nõudmistest elamispinnale. Kogenud arendajad muidugi teavad, mida ostjad uutelt korteritelt ootavad ja neid soove ka järgitakse. Aeg-ajalt on hea aga taas kord uurida ja küsida, millist elukeskkonda ja elamispinda inimesed soovivad, sest eelistused ja huvid on ajas muutuvad.
Tulenevalt tööst maaklerina, kuid ka isiklikust huvist, olen käesoleva aasta jooksul teinud antud teemal väikest uurimustööd. Olen küsitlenud erinevates tööalastes situatsioonides kohatud klientide käest nende praeguse hetke elamistingimuste, tulevikuvajaduste ja soovide kohta. Samuti seda, kuidas näevad inimesed tulevikus oma elamistingimusi ja elukeskkonda. Küsitletud olid pärit erinevatest Tallinna piirkondadest ja ka mujalt Eestist.
Järgnevalt teen väikese kokkuvõte intervjuude tulemustest ja järeldustest.
Lasnamäelased on elukohatruud
Enamik küsitletuist sooviksid elada Tallinna kesklinnas või sellele võimalikult lähedal. Seda loomulikult seetõttu, et kesklinnas on kõik mugavalt käe-jala juures ja vajadusel on lihtne liikuda ka muudesse linnaosadesse. Peredega inimesed elaksid hea meelega ka Nõmmel või Pirital, seda just linnaosade roheluse tõttu. Korteri asemel maja eelistavad inimesed tõid välja ka Tallinna-lähedasi valdu.
Neist, kes sooviksid kodu omada kesklinnas, ei taha enamik elada suure liiklusvooga tänavate ääres. Väikesed tupiktänavad ja sisekvartalid on kõige hinnatumad elukeskkonnad, sest ka kesklinnas elades tahetakse nautida vaikust ja rohelust. Kortermajad võiksid olla pigem väiksemad, ideaalis 10-15 korteriga ning madalad ja ainult ühe trepikojaga. Paljud sooviksid majale ka hooviala, kas siis parkimiseks või lõõgastumiseks. Võib öelda, et Eesti inimene tahab ka kesklinnas ja korteris elades tunda kerget eramajalikku idülli.
Kõige linnaosatruum elanikkond on Lasnamäel. Sealsed inimesed on ülimalt rahul oma elukeskkonna, transpordiühenduse ja piirkonnas pakutavate teenustega ning nad ei näeks ka tulevikus ennast elamas üheski teises linnaosas. Muide, Lasnamäe pole eelistatud vaid vene keelt kõnelevate inimeste seas, nagu tihti arvatakse. Ka paljud küsitletud eestlased on selle linnaosaga väga rahul, sest nad on seal üles kasvanud ning hakanud oma kodukanti hindama.
Rõdu ja eraldi köök on hinnas
Valdav enamus Eesti elamufondist on ehitatud Nõukogude-perioodil ja vastavalt selle ajastu standarditele. Stalini-aegsetes korterelamutes on ehitatud eraldatud köögid ja toad ning nende vahele ebapraktilised pikad koridorid. Hruštšovi-aegsed planeeringud nägid ette pisikesed köögid ja läbikäidavad toad. Eelmise ehitusbuumi ajal ehitati uutesse kortermajadesse jällegi kaasaegsetele elustandarditele vastavalt avatud planeeringuga lahendused, kus köögiks sai ainult sein elutoast. Millised on inimeste soovid aga nüüd?
Küsitletud inimesed jagunesid umbes pooleks selles osas, kes pooldasid avatud planeeringut ja kes eraldatud kööki. Avatud planeeringu pooldajate seas olid pigem nooremad inimesed ja paarid. Lastega pered sooviksid aga pigem eraldatust ja seega omaette kööki. Paljude perede sooviks oli, et suuremates korterites oleks mitu tualettruumi. Uutes majades juba pööratakse sellele tähelepanu, kuid vanades majades ei ole paraku enamasti korteritel isegi sellist ümberehitamise võimalust.
Praktiliselt kõik küsitletutest soovisid, et nende korteril oleks rõdu või terrass. Kui siiani on rõdudega kortereid olnud suuremal hulgal enamasti “mägedel” ning paljudes uusarendustes on piirdutud vaid nn prantsuse rõduga, siis tulevikus soovitakse uutel majadel rohkem rõdusid-terrasse näha. Moodsaid, suuri maast laeni aknaid inimesed aga palju ei soovi, kuid samas tahetakse, et korterid oleksid valgusküllased.
Siiski on paljud küsitletuist rahul oma korteri planeeringuga olenemata sellest, kas nad elavad uuemas või vanemas majas. Paljud on juba jõudnud ka oma tüüpkorteri planeeringut kaasajastada ning kohandada seda pere vajadustele.
Üldpinna osas on enamikel nõudmised vastavalt praktilisele vajadusele. Lihtsalt niisama suuremat korterit üldjuhul ei soovita, sest kommunaalkulude kõrge tase ei luba ülearuseid ruutmeetreid “pidada”.
Eestimaalast iseloomustab praktilisus
Nagu eelnevast näha, soovivad inimesed elukeskkonna paranemist, kuid kõiges lähtutakse praktilisest vajadusest. Kui varasematel aegadel tähendas vajadusest oluliselt suurem korter või maja teatavat staatust, siis nüüd sellele tähelepanu enam ei pöörata.
Kuigi inimesed on suhteliselt rahul ka oma praeguse elukeskkonna ja korteritega nii uutes kui ka vanemates majades, soovitakse tulevikus elada siiski vaikses asukohas, väiksemas rõdudega majas, kus planeeringu osas on arvestatud erineva suurusega perede igapäevaelu aspektidega.
Kolmapäeval 27/11/2013 toimub koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“, mida viib läbi Remax Central juhatuse liige Ruth Tõniste.
Eluasemelaenuturu aktiivsus hoogustus oktoobris veelgi. Uusi eluasemelaenulepinguid sõlmiti kuu jooksul üle 2000, mis on suurim arv alates 2008. aastast. Eluasemelaene võeti 71 miljoni euro väärtuses, mida oli aastatagusega võrreldes 28% rohkem. Laenutagasimaksete tõttu jäi eluasemelaenude jäägi aastakasv tagasihoidlikuks (0,5%). Ettevaates on oluline, et ei tekiks kinnisvarahindade kiire kasvu jätkumise ootust ja senine ettevaatlik hoiak eluasemelaenude andmisel jätkuks. Tööpuuduse vähenemine ja sissetulekute kasv on suurendanud samuti majapidamiste laenamist tarbimise eesmärgil. Kuigi majapidamiste muude laenude käive kasvas oktoobris 85 miljoni euroni, võeti neid siiski 5% vähem kui aasta tagasi.
