Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE analüüs: Üürikorterite kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud

13.04.2014 Tõnu Toompark

Viimasel ajal tõstatunud üürikorterite kättesaadavuse küsimus sunnib pilku pöörama üürituru statistiliste näitajate suunas. Mis teeb üürihind, kas üüripakkumisi tuleb juurde või jääb vähemaks, kas üüripindade kättesaadavus väheneb või hoopis paraneb?

Üürihinnad on kiiresti kerkinud

Portaali KV.EE üüripakkumiste keskmisele hinnale tuginedes saame väita, et üürihinnad kerkivad. Küll on pigem positiivse tegurina võimalik välja tuua, et üürihinnad kasvavad aeglasemini, kui korterite ostu-müügihinnad.

03/2014 olid portaali KV.EE andmetel Tallinna üüripakkumiste keskmised hinnad aastatagusest 10% kõrgemal. Tallinna korterite ostumüügihinnad kerkisid 2014 I kvartalis maa-ameti andmetel aga isegi 21%.

Üüripakkumine on näiliselt stabiilne

Üürikorterite kättesaadavuse hindamisel on oluline näitaja aktiivsete üüripakkumiste arv. Portaali KV.EE andmetel on üürikuulutuste arv juba kolm aastat olnud üsna stabiilselt valdavalt 1800-2100 vahel.

Sellest võiksime justkui järeldada, et üürikorterite kättesaadavus kolme aasta jooksul ei ole muutunud.

Kuulutuste arvu kokkulugemine on siin siiski petlik

Kogemuslikult võime väita, et üüriturg on viimase kolme-nelja aasta jooksul oluliselt laienenud ja seda nii üürileandjate kui üürnike poolt.

Turul on suurenenud üürnike arv, samuti ka investoritest üürileandjate ja seeläbi ka pakutavate üürikorterite arv. Kuid miks ei kajastu lisanduvad üürikorterid pakkumiste statistikas?

Üürikorterid ei jõua kuulutuste hulka põhjusel, et üürileandjad muutuvad järjest professionaalsemaks. Muuhulgas väljendub professionaalsete üürileandjate turuletulek selles, et üürilepingud muutuvad järjest pikemas.

Seetõttu ei jõuagi esialgu näiteks aastaks sõlmitud, aga seejärel jälle aastaks, ja seejärel jälle aastaks pikendatud üürileping portaali kuulutuste sekka.

Üürikorterite kättesaadavus paraneb

Üürikorterite kättesaadavust hinnates ei ole võimalik otseselt pöörduda ühegi statistikaväljaande poole. Seetõttu tasub uurida, kuidas on aastate jooksul suve lõpul ehk üürituru kõige aktiivsemal perioodil toimuvat kajastanud meedia.

Kui 2011. aastal asusid üürihinnad kiiresti kasvama, siis tabas üüriturgu paanika. 2011. aasta suvel oli pea võimatu üürikorterit leida. Kõik pakkumised, mis turule tulid leidsid üürnikud loetud sekunditega. Meedia kajastas üüriturul toimuvat usinamalt, kui rindereporterid Krimmi sündmuseid.

2012. aasta augustis-septembris oli meedia taas sunnitud kajastama õnnetute üürnike – valdavalt tudengite lugusid, kes mõistliku hinnaga eluaset ei suutnud leida. Tähelepanu väärib, et võrreldes aastatagusega oli meedial kirjutamiseainest juba kordades ja kordades vähem.

2013. aastal piirdus augustikuine üüritutu tippaja kajastamine meedias 3-5 artikliga. Ajakirjanikel ei olnud lihtsalt teemat, millest kirjutada.

Nii võime öelda, et kolme aastaga on muutus elamispindade kaootiline üüriturg üsna korrastatuks ja pakkumised muutusid järjest kättesaadavamaks ning seda üsnagi konstantse üüripakkumiste arvu juures.

Maksupoliitilised muudatused aitavad kaasa

Üürituru edasistele evolutsioonilistele (mitte revolutsioonilistele) positiivsetele arengutele võiks kaasa aidata maksupoliitilised korrektuurid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Omanike Keskliit ja Maksumaksjate Liit on juba aastaid tagasi juhtinud tähelepanu eraisikust üürileandjate ebaõiglasele maksustamisele. Nimelt peavad eraisikust üürileandjad tasuma tulumaksu kogu üüritulult ilma võimaluseta tuludest kulusid maha arvata.

Liitude ettepanek on olnud pakkuda elamispindade kättesaadavuse parandamise nimel eraisikust eluruumide üürileandjatele tulumaksuvabastust.

Aprillis 2014 toimunud konverentsil „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks“ andis Rahandusministeeriumi esindaja selge signaali, et üüritulu maksustamise osas on lähiajal positiivsed arengud aset leidmas.

See aitaks kindlasti eraisikutest üürileandjatel „põranda alt“ välja tulla, seeläbi suurendada legaalset üürieluasemete pakkumist ja aidata kaasa elamispindade kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamisele.

Prognoos üürituru lähitulevikule ei ole pilvitu

Ühest küljest on üürituru arengud olnud viimastel aastatel väga positiivsed. Üürileandjaid tuleb juurde, üürnike tuleb juurde, üürihinnad ei kerki liiga kiiresti. Teisalt on kinnisvaraturul tervikuna riske, mis lähitulevikku varjutavad.

Väga kiire korterite ostu-müügituru hinnatõus paneb mõtlema sellele, kui kaua saab selline tõus jätkuda? Kas kiirele tõusule järgneb hinnastagnatsioon? Või isegi hinnakorrektsioon? Kui korterite hinnad peaksid liiga kiiresti tõusmise järel langema 5-10%, siis kuidas mõjutab see üürituru pakkumist ja üürihindu?

Ja kuidas mõjutab seda kõike Euroopa majanduse ning Eesti kaubanduspartnerite majanduse kehv seis, millele lisapingeid lisavad võimalikud idanaabrile rakendatavad majandussanktsioonid.

Kokkuvõtlikult võib siiski tõdeda, et üürituru arengud on olnud loomulikud, mis on taganud üsna mõistliku üürikorterite kättesaadavuse. Seni on turg reguleerinud üüripindade hindu ja pakkumist üsna hästi, mis näitab, et maksukorralduslikult on neid protsesse võimalik veelgi kiirendada.

Üüikorterite kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Korterelamute rekonstrueerimist abistava õppematerjali koostamisest

12.04.2014 Omanikud.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on saatnud SA KredEx-ile kirja, milles selgitab nimetatud õppematerjali koostamise vajadust, vältimaks renoveerimisel tehtavaid tüüpilisi vigu ja puudusi. Loe kirja teksti

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole on esitanud ühispöördumise Tallinna Energiaagentuur, Tartu Regioonienergiaagentuur ja Eesti Omanike Keskliit.

Pöördumises viidatakse vajadusele olemasoleva hoonefondi energiasäästu saavutamiseks korterelamute rekonstrueerimisel välja töötada enamlevinud korterelamutüüpide tüüpsõlmede lahendused.

Tallinna Energiaagentuur (TEA) soovis 2013.a. koostada koos TTÜ teadlastega rekonstrueerimist abistava õppematerjali seni praktikas asetleidnud kitsaskohtade lahendamiseks. Õppematerjali esimene osa oleks sisaldanud välispiirete lisasoojustamise tüüpsõlmede lahendusi tööjooniste tasemel ning teine osa esitaks kütte- ja ventilatsioonisüsteemide lahendused tervisliku ja nõuetele vastava sisekliima tagamiseks.

TEA esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) kaks korda taotluse projekti „Elamutes soojuse säästumeetmete rakendamise õppematerjal vähendamaks CO2 emissiooni atmosfääri” esimese osa rahastamiseks. Keskkonnateadlikkuse tõstmise meetme taotlusvoorus lükati taotlus mõlemal korral tagasi, viidates, et elamufondi uuringutega tegeleb SA KredEx, ning sihtasutuse kodulehel on võimalik tutvuda erinevate elamufondi energiakasutust puudutavate uuringutega. Siiski ei olnud esitatud taotluse eesmärgiks teostada uuring, vaid juba teostatud elamufondi kaardistamise uuringute alusel koostada üksikasjalikud lahendused ja tööjoonised tervikliku rekonstrueerimise läbiviimiseks, mis aitaksid ehitusprojekte koostavatel projekteerijatel, ehitajatel, omanikujärelevalve tegijatel ja ka rekonstrueerimistegevuse projektijuhtidel üheselt mõista tüüpsõlmede ehitustehnilisi lahendusi, mis sobiksid eesti ehitustavaga ja enamlevinud korterelamu tüüpidega.

Sellised tüüpsõlmede lahendusvariandid aitavad õppematerjalina suurendada asjatundlikkust elamu renoveerimisprojekti lähteülesande koostamisel, AUTOCAD programmis teostatuna saaks neid kasutada välispiirete ja ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel, ühtlasi tõstaks vastav abimaterjal võimekust hinnata esitatud projekti ja ehitustööde kvaliteeti, et tagada konkreetsed ehituslikud ja sobivad tehnilised lahendused külmasildade vältimisel energiatõhususe saavutamiseks.

EL struktuurivahendite 2014-2020 programmperioodil on plaanis riiklikult toetada vähemalt 102 miljoni euro ulatuses korterelamute terviklikku rekonstrueerimist energiatõhususe eesmärgi täitmiseks. Kõige olulisema küttekuludelt saavutava energiasäästu tagab ikkagi elamute soojustamine, kvaliteetse ja ajas vastupidava tulemuse annab pädev ehitustehniline lahendus, mis väldib külmasildade tekkimist või nende mõju piirdekonstruktsioonidele. Võib eeldada, et õppematerjali kättesaadavus tagab parema ja kvaliteetsema tulemuse korterelamute rekonstrueerimise ehitusprojektide koostamisel ja tööde läbiviimisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab pöördumises toodud õppematerjali koostamist vajalikuks, mistõttu palume SA KredExil kaaluda vastava hanke ettevalmistamist ja korraldamist. Hanke tingimuste ettevalmistamisel toetab ministeeriumi ehitus- ja elamuosakond SA KredExit hanke lähteülesande püstitamisel ja mahu täpsustamisel.

Tüüpsõlmede tööjooniste koostamine ja nende kasutamine tagab parema kvaliteedi elamute energiatõhususe saavutamisel. Hanke korraldamiseks soovitame kasutada sihtotstarbeliselt 2007ndal aastal avatud ja 2014. aastal suletud omandireformi käigus tagastatud majade renoveerimise toetuse vaba jääki. Nimetatud raha suunati korterelamufondi energiasäästu saavutamise toetusteks, kuid vähese huvi tõttu jäi meetme eelarveliste vahendite osas osa raha kasutamata. Leiame, et arvestades üldist korterelamute rekonstrueerimise riiklikku prioriteetsust on selle jäägi ulatuses peatselt avaneva rekonstrueerimistoetuse tõhusamaks kasutamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks kohane tellida hanke korras rekonstrueerimist hõlbustav õppematerjal.

Lugupidamisega
Juhan Parts
minister

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Priit Värk: maamaksu tõstmise kavale tuleb tõmmata pidurit

12.04.2014 Omanikud.ee

Koduomanikke ühendava liidu sõnul on nad vastu hiilivale maamaksutõusule, millele viitas möödunud nädalal keskkonnaminister. Nimelt teatas Pentus-Rosimannus, et lõpetatakse maale riigipoolse hinna määramine, kuid arendatakse uut e-portaali, et määrata maa maksustamisel turuväärtus.

Liidu peasekretäri Priit Värgi sõnul kaasajastatakse mehhaanikat, kuid sisuks jääb ikkagi maksu tõstmine ja see tähendab kodu- ja maaomanike rahakotile lööki. Eks eesmärgiks ole uue valitsuse eelarvepoliitilistele väljakutsetele leida rahaline kate selgitas Värk.

Täna arvutatakse maamaksu 2001. aasta maa maksustamise hindade järgi, kuid lähiaastatel soovib Keskkonnaministeerium minna üle maa jooksvale hindamisele. Kuna maa hind on alates 2001. aastast oluliselt kasvanud ja mitmekordistunud suuremates linnades tähendab see ka maamaksu tõusu.

Alates 2012 aastast kehtib kodualune maamaksuvabastus 1500 m2 ja 2 ha hõreasustusega aladel. Koduomanikest rohkem mõjutab maa hinnastamise muutus just ettevõtteid, kellele maamaksuvabastus ei kohandu ja kaudselt tuleb see kinni maksta tarbijal.

Maa hinnastamissüsteemi muutmine teeb ärevaks, sest kui ajalugu meelde tuletada, siis rahandusminister Jürgen Ligi oli 2011 aastal avalikult kodude maamaksuvabastamise vastu.

Värgi arvates on maamaksu näol tegu pigem ajaloolise igandiga, sest omandimaksud pärinevad ajast, kui inimese jõukust hinnati tema kinnisvara järgi. Maamaksu kehtestamisel tuleks arvestada Eesti eripäraga – võrdlemisi eduka omandireformi tulemusel said inimesed tagasi kodude seaduslikeks omanikeks, mitte ei peegelda see inimese sisstulekuid. Kas tõesti tuleb põlisasumis nagu näiteks Nõmmel mitmendat põlvkonda elavat inimest kõrgemalt maksustada kuna ta elab oma perekonnale kuuluvas igipõlises kodus?

Ennetamaks maamaksu hiilivat suurendamist kavatseb Omanike Keskliit koos teiste eriala liitudega koostada maamaksust hoidumise memorandumi.

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Maamaks võib paari aasta pärast järsult tõusta

12.04.2014 Omanikud.ee

Vahur Koorits kirjutab Delfi portaalis, et maamaks võib paari aasta pärast teha läbi järsu tõusu. Nimelt arvutatakse maamaksu praegu 2001. aasta hindade järgi, paari aasta pärast minnakse aga üle maa jooksvale hindamisele. Kuna maa hind on vahepeal oluliselt kasvanud, võib kasvada ka maamaks.

Maamaksu suuruseks on teatud protsent maa hinnast. Maamaksumäär on 0,1–2,5 protsenti maa hinnast, põllumaal ja karjamaal on maksumäär 0,1–2 protsenti maa hinnast aastas.

Maa hind, millest see protsent võetakse, saadakse korraliste hindamiste käigus, millest viimane toimus 2001. aastal. Seega maksustatakse maad praegu 2001. aasta maa hindade alusel.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul rohkem maa korralisi hindamisi ei tule. “Riiklikud maa hindamise kampaaniad on oma aja ära elanud. Maa väärtus ja hind ei sõltu mitte riigiametniku otsusest või ministeeriumi pitsatist paberil, vaid kujuneb igapäevaselt vabal turul tehtud tehingute tulemusel,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaministeerium on üsna jõudsalt edasi liikunud kaasaegse süsteemi välja töötamisega, mille tulemusena lõpetatakse maale riigipoolse hinna määramine ja antakse omavalitsuste kasutusse kogu olemasolev info, sealhulgas maaga tehtud tehingute infot koondav e-lahendus.

See võimaldab omavalitsustel kasutada tehtud tehingute kõige värskemaid andmeid ilma, et riik peaks kuidagi sekkuma ja vahepeal kampaania korras maale hinda määrama. Nagu ikka kõigi selliste IT-lahendustega, peab hilisemate probleemide vältimiseks testperiood olema põhjalik.

“Oleme konservatsiivse plaani kohaselt leidnud, et uue süsteemi valmisolek peab olema tagatud pooleteise aasta pärast. Selle ajaga peaks olema võimalik kõik elektroonilised andmebaasid omavahel ladusalt suhtlema panna,” selgitas Pentus-Rosimannus.
Ettevalmistuste tegemine maa reaalajas hindamise süsteemile üleminekuks on kirjas ka sel nädalal alla kirjutatud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioonilepingus.

Maa maksustamishinna tõus ei pea maksumaksjale ilmtingimata kaasa tooma suurt maksutõusu, sest omavalitsus võib maksutõusu piiramiseks vähendada maksumäära. Rahahädas omavalitsustele võib maade uuele hindamissüsteemile üleminek anda aga võimaluse maamaksu pealt kõvasti juurde teenida.

Näiteks Tallinnas on maamaksu määr 2,5 protsenti ehk maksimaalne seadusega lubatud tase. Maa maksustamishinna tõus võimaldaks Tallinnal soovi korral maamaksu pealt oluliselt raha juurde saada, kui nad jätavad maksumäära praeguse 2,5 protsendi peale. Maksumaksjale tähendab see mõistagi lisakulu.

Maamaksust on praegu vabastatud kodualune maa, mõned vabastused maamaksust on veel. Uuele maa hindamise süsteemile üleminek neid ei mõjuta.

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobilik korteri leiab maakleri abil?

12.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Ostetava üürikorteri otsimise suurem töö tuleb investoril paratamatult ise ära teha.

See tähendab, et investeerimiseks sobilik vara tuleb portaale läbi kammides leida ise. Maakleritele või teistele abimeestele liialt lootmajäämine praktikas enamasti edu ei taga.

Tavapäraselt ei ole kinnisvaraostjad valmis maaklerile maksma selle eest, et maakler talle sobilikud pakkumised välja otsiks ja seetõttu on maaklerid passiivsed.

Siiski ei ole mõtet maakleritele radikaalset “ei-d” öelda. Neile tasub sobilike üürikorterite kriteeriumid kirja panna ja neid näiteks meilitsi aeg-ajalt meelde tuletada.

Meili saatmine ei maksa investorile suurt midagi. Kui aga maakleril on juhuslikult sobilik pakkumine, siis seda kõrvale jätma ei peaks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: Koolitus Hindamise ABC toimub 06/05/2014

12.04.2014 Tõnu Toompark

Teisipäeval 06/05/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Hindamise ABC” Koolitust viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Martin Kõiv ja kutseline kinnisvarahindaja Martin Vahter.

Kinnisvarakoolitus käsitleb põhjalikult kinnisvara hindamise põhialuseid, muu hulgas ka hindamise metoodikat ja -protsessi.

Koolitus on suunatud kõikidele neile, kes puutuvad kokku kinnisvara hindamise teenuse tellimisega, eksperthinnangute tellimise ja/või kasutamisega. Koolitusele on oodatud kinnisvaraspetsialistid, -konsultandid, -arendajad, ametnikud…

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub teisipäeval 06/05/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarafond müüs maha suure koguse lao- ja tootmispinda

11.04.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarafond EEREIF müüs eelmisel nädalal Capital Mill OÜ-ga seotud investoritele Pharmadule tootmishoone Jüri tööstuspargis ning metalltoodete müüja BE Steel laohoone Maardus. Müüdud hooned moodustasid kokku ligi 11 000 ruutmeetrit lao- ja tootmispinda. Tehingu hinda ei avalikustata.

Müüdud hoonete pikaajalised rentnikud on Jüris Pharmadule, kes on Eestis turuliider moodulhoonete ja tehaste täislahenduste pakkujana farmaatsia ning biotehnoloogia ettevõtetele ning Maardus metalltoodete müügiga tegelev BE Group.

„Fondi varade müük on kulgenud edukalt. Koos veebruaris müüdud Telliskivi Loomelinnakuga on tänaseks müüdud ca 30% fondi varadest. Hetkel jätkuvad läbirääkimised valitud investoritega fondi ülejäänud varade müügi osas,“ kommenteeris tehingut Tõnu Pekk, EEREIFi fondijuht.

Kinnisvarafond EEREIF on 2008. aastal loodud kinnisvarafond, mis on investeerinud Ida-Euroopa ärikinnisvara objektidesse. 2013. aastal algas Fondi tähtaegne likvideerimine, mis lõpeb 2014. aasta novembris.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub esmaspäeval 14/04/2014

11.04.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 14/04/2014 kell 13:00-18:00 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Üürikoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult eluruumide väljaüürimisega seonduvat.

Käsitlemisele tuleb eluruumide üürivaldkonna majanduslik pool, mida käsitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Üürilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamisega seonduvat, samuti üürnniku ja üürileandja õiguste ja kogustustega seonduvat käsitleb jurist Evi Hindpere.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub esmaspäeval 14/04/2014 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind tõusis aastaga üle 50 protsendi

11.04.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 03/2014 Eestis müügiks 4451 maatükki. Aastaga vähenes maade müügipakkumiste arv 5% võrra. Maade müügipakkumistest üle poole ehk 2600 asuvad Harju maakonnas. Harjumaa maapakkumiste arv portaalis KV.EE vähenes aastaga 7%.

Harjumaa kõrval vähenes maade müügipakkumiste arv veel ainult Lääne ja Pärnu maakondades. Kõikides teistes maakondades müügipakkumiste arv kasvas.

Enamuses maakondades maade müügipakkumiste keskmine hind vähenes. Turu suurimas piirkonnas ehk Harjum

aal aga kasvas portaali KV.EE andmetel maade müügipakkumiste keskmine hind 52% ehk tasemele 65 €/m².

Maade müügipakkumiste keskmise hinna selline tõus ei tähenda veel, et tehinguhinnad oleksid samas tempos tõusmas. Küll on korterituru kõrge tehingute arv jõudmas majade ja maade turule ning sellest suureneb surve maade hindade kerkimiseks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	03/2013	03/2014	Muutus, %	03/2013	03/2014	Muutus, %
Eesti	4 710	4 451	-5%	32,9	45,8	39%
Harjumaa	2 787	2 596	-7%	42,6	64,7	52%
Ida-Virumaa	109	132	21%	30,0	29,3	-2%
Jõgevamaa	65	74	14%	16,7	15,6	-7%
Läänemaa	185	122	-34%	9,5	11,0	16%
Lääne-Virumaa	115	115	0%	16,4	15,1	-8%
Pärnumaa	548	466	-15%	23,7	26,7	13%
Raplamaa	76	79	4%	11,5	11,7	2%
Saaremaa	89	106	19%	16,1	17,5	9%
Tartumaa	610	630	3%	16,9	16,1	-5%
Valgamaa	46	57	24%	16,0	14,5	-9%
Viljandimaa	28	37	32%	39,0	23,6	-39%

Northern Horizon Capital: Ärikinnisvara omanike fookuses on dividendide teenimine

10.04.2014 Tõnu Toompark

Baltikumi ärikinnisvaraturu investorid väärtustavad järjest enam jätkusuutlike dividendide teenimist kiire kasu saamise asemel, leiab Northern Horizon Capitali fondijuht Tarmo Karotam.

Karotame sõnul torkab viimastel aastatel silma nii era kui institutsionaalsete investorite küpsem käitumine Balti ärikinnisvarasse investeerimisel, kus lühiajalise sisenemise-väljumise asemel on fookusesse võetud jätkusuutliku dividendi teenimine.

„Ja dividendid on seejuures arvestatavad, ulatudes 7-10%ni aastas üle 90% täituvusega ja professionaalselt hallatud varade puhul. Võrreldes muude investeerimisalternatiividega on tulemus märkimist väärt,“ märgis ta.

Küpsemast ärikinnisvaraturust Balti riikides annab Karotame hinnangul tunnistust ka kapitalisatsioonimäärade langus Põhjamaade taseme lähedale tänu investeerimisriski üldisele vähenemisele. „Veel eelmisel kümnendi alguses olid määrad 12-14%, võrreldes praeguse 7,5-9% B+ ja A-klassi varade puhul. Samad näitajad Põhjamaades jäävad vahemikku 4,5-6,5%. Seega ei saa sel kümnendil investor loota enam suurele kapitalisatsioonimäärade langusele, kuna oleme investorite silmis „küpsetele“ riikidele, näiteks Rootsi ja Norra, juba piisavalt lähedal,“ selgitas Karotam.

Investeeringu väärtuse kasv saab seetõttu põhiliselt tulla kinnisvarahalduri sihikindla töö tulemusel, kus fookuses on üürivoo parandamine, üürnike koosluse tugevdamine ning laienduste läbiviimine seal kus võimalik, rääkis ta. „Teisalt võib euro kasutuselevõtt kõigis Balti riikides olla üks põhjuseid kapitali määrade langemiseks, kuna valuuta devalveerimise risk saab võrrandist elimineeritud,“ leidis Tarmo Karotam.

Ta leiab, et suund ärikinnisvarainvesteeringutelt dividendide teenimisele on mõistetav, sest sellised tulud on inflatsioonikaitsega. „Kaitse annab hoonete lepingujärgse üüri indekseerimine igal aastal inflatsioonimääraga. Hea asukohaga kinnisvaral on head eeldused nõudluse suurenedes tagada isegi inflatsioonist kiirem üüritulude kasv.

See muudab investori silmis nõutavamaks just parima asukoha ning kvaliteediga kinnisvaraobjektid pealinnades, kus kapitali kasvu potentsiaal on kõige suurem,“ nentis ta.

Ta lisas, et huvitavaks ja apetiitseks muudab Balti ärikinnisvara investeeringud asjaolu, et investor saab osta Põhjamaadest pärit rentnikega hooneid oluliselt odavamalt ning teenida seejuures kõrgemat tootlust kui investeerides otse ärikinnisvarasse Põhjamaades.

„See tähendab, et investori jaoks on ärikinnisvara puhul riski-tootluse suhe oluliselt parem just Balti riikides. Antud kontekstis on investoril kõik eeldused teenida kogutootlust aastas vahemikus 13-18%,“ oli ta optimistlik.

Northern Horizon Capital on kogenud investeeringute haldaja, kelle fookuses on ärikinnisvara investeerimisstrateegiad Põhja-Euroopas, eriti Läänemeremaades. Ettevõtte on sündinud BPT Varahalduse ja Evli Kinnisvarainvesteeringute ühinemise tulemusel 2011. aastal. Grupis töötab 100 töötajat. Northern Horizon Capital juhib kaheksat kinnisvarafondi ja haldab muid kinnisvarainvesteeringuid kogusummas üle 1 miljardi euro. Ettevõtte investoriteks on juhtivad finantsinstitutsioonid, äriinvestorid, sh pensionifondid, kindlustusseltsid, pangad, varahaldurid, korporatiivsed investorid jt.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

LVM Kinnisvara: esimeses kvartalis kasvas Saaremaa kinnisvaraturg 40%

10.04.2014 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta esimeses kvartalis sõlmiti Saaremaal 505 kinnisvaratehingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot.

Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 38,7 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 46,2 protsendi võrra. 2013. aasta esimese kvartali tehingute koguväärtus ulatus 7,3 miljoni euroni.

Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 1000 euro võrra. Kui 2013. aastal oli see 20 154 eurot, siis 2014. aastal aga juba 21 243 eurot.

Kahekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasv esimeses kvartalis üllatas, kuivõrd just see periood on olnud läbi aastate kõige tagasihoidlikum kinnisvaraturul.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Korteriühistud kogunevad täna Tallinna innovatsioonikonverentsile

10.04.2014 EKÜL

Täna, 10. aprillil korraldab Eesti Korteriühistute Liit korteriühistute innovatsioonikonverentsi. Korteriühistud kogunevad innovatsioonikonverentsile teist korda, üritus toimub 10. aprillil kell 10-16 hotellis Euroopa, ajakirjanikud on oodatud!

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul hinnatakse Eesti korteriühistute innovatiivsust.

“Viimasel ajal on meile suurt tähelepanu pööranud just Ida-Euroopa riigid, kel meiega sarnane ajalugu. Eesti ühistute kogemust kortermajade renoveerimisel tullakse vaatama isegi väga kaugelt: alles paari päeva eest võõrustasime Aserbaidžaani delegatsiooni, kes tuli ideid koguma – neil loodi alles mullu esimene korteriühistu,” rääkis Mardi.

CECODHAS Housing Europe’i, Euroopa elamuorganisatsioone koondava ning esindava katusorganisatsiooni juht Kurt Eliasson kiitis samuti Eesti ühistuid: “Ainuüksi see, et üle 65% eestimaalastest elab kortermajas, enamikes on moodustatud ühistud, on märkimisväärne! Eesti Korteriühistute Liit on meie kõige aktiivsem liige Ida-Euroopas.”

Innovatsioonikonverentsil keskendutakse sedapuhku uudsetele renoveerimisvõimalustele. “Kortermajade renoveerimine on ka Eesti energiamajanduse arengukava üks keskne osa, ” märkis Mardi.

Innovatsioonikonverentsil teeb TTÜ teadur Kalle Kuusk ettekande innovatsioonist renoveerimises, ühistute juhid tutvustavad uudseid lahendusi korteriühistu küttesüsteemi juhtimisel ja uluarvestusel, samuti päikeseenergia kasutamise võimalusi. Innovatsioonikonverentsi kava näeb EKÜL kodulehelt: http://www.ekyl.ee/index.php?id=30994

Uus Maa turuülevaade 03-2014

10.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Märts oli keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kuid samas tekitas jätkuv hinnatõus aina enam küsimusi selle jätkusuutlikkuse teemal. Kevadkuud on olnud traditsiooniliselt aktiivsed, mil võetakse vastu ostuotsuseid ja viiakse ellu ka varem kavandatut.

Selle kõrval on aga tunda ostuaktiivsuse vähenemist mitmel pool seni populaarsetes linnades-asumites, mille põhjuseks on kiirelt kasvanud hinnatase. Samuti ei maksa alahinnata olukorda majanduses, mille kasvuprognoose on taas kärbitud.

Maa-ameti andmeil toimus üle Eesti 3699 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 9,8% enam. Võrreldes 2013. aasta märtsiga kasvas tehingute hulk 24,4%. Tehingute rahaline kogumaht oli märtsis aga 190,28 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Märts oli Tallinna kinnisvaraturul viimaste aastate aktiivseim kuu. Maa-ameti andmeil toimus 1112 kinnisvara ostu-müügitehingut, kusjuures tuhande tehingu piiri on pärast masu-aega 2009. aastal ületanud vaid viis kuud. Võrreldes veebruariga kerkis tehingute hulk 28% ja aastaga 31,6%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 698 (veebruaris 578) ning ka see on üks viimaste aastate kõrgemaid tulemusi. Müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind tegi taas uue rekordi, kasvades kuuga 5,8% 1388 eurole. Aastaga on hinnatase kerkinud 28,6%. Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1228 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -0,9% ja aastaga +19,9%*.
Kadriorg: 1959 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +5,4% ja aastaga +18,3%.
Kalamaja: 1612 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -4,1% ja aastaga +9,8%.
Kesklinn: 1830 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +2,6% ja aastaga +12,1%.
Kristiine: 1534 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +11,9% ja aastaga +34,6%*.
Lasnamäe: 1189 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +7,1% ja aastaga +25,4%*.
Mustamäe: 1273 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +4,5% ja aastaga +28,5%*.
Nõmme: 1351 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -9,2% ja aastaga +26,3%*.
Pirita: 1477 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga -9,3% ja aastaga +8,2.
Põhja-Tallinn: 1403 €/m2. Muutus võrreldes veebruariga +10,7% ja aastaga +37,1%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Pidevalt sündivad uued rekordid tõstatavad küsimuse, kaua selline hinnatõus veel kestab. Nagu juba varem oleme kirjutanud, pole selline kasv pikemas perspektiivis enam jätkusuutlik, sest hinnakäärid kinnisvara maksumuse ja reaalpalga vahel kasvavad. Millal täpselt saabub tipp, näeme tagantjärele.

Aasta teiseks pooleks ennustame stabiilsemat arengut, sest inimesed otsivad soodsamaid ostuvõimalusi (remonti vajavad korterid, eluasemed seni ebapopulaarsemates piirkondades) ning kui sellised tehingud saavad statistikas suurema mõjuvõimu, hakkab hinnatõus ka pidurduma. Kuigi mõnede korteritüüpide puhul on kindlasti oodata ka hinnalangust, pole üleüldist drastilist kukkumist siiski oodata, sest teatav nõudlus kallima hinnaklassi kinnisvara ja uusarenduste vastu säilib.

Ka eramuturg oli tavapärasest aktiivsem. Elamuid ja suvilaid müüdi 40 (veebruaris 28) ja hoonestamata elamukrunte 16 (veebruaris 6).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturul toimus märtsis langus. Seda võrreldes nii veebruari kui ka möödunud aasta märtsiga. Maa-ameti andmeil toimus 155 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 9,9% ja mullusest märtsist 4,9% vähem.

Allikas: Maa-amet

Müüdud korterite hulk kasvas aga 121-ni (veebruaris 110). Tehingute põhjal arvutatud ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 0,8% 1111 eurole. Aastane hinnakasv oli aga 22%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg mõnevõrra langes – müüdi 10 maja (veebruaris 17) ja 5 elamukrunti (veebruaris 9).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg jätkas märtsis tavapärasel kursil ning kevade lähenedes tehingute hulk iseloomulikult tõusis. Maa-ameti andmetel leidis aset 337 ostu-müügitehingut, mis on veebruariga võrreldes 6% ja möödunud aasta märtsiga võrrelduna 23,4% enam.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg liikus maakonna linnade lõikes harjumuspäraselt eri suundades. Narvas kerkis müüdud korterite hulk 69-le (veebruaris 46) samas kui ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 9,4% 445 eurole.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi märtsis 68 korterit (veebruaris 63) ja nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 73 eurot (veebruaris 98 eurot).

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi aga 18 korterit (veebruaris 14) ja tehingute põhjal arvutatud keskmiseks pinnaühiku mediaanhinnaks kujunes 159 €/m2 (veebruaris 190 €/m2). Eramuid müüdi sarnaselt veebruariga 5.

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg oli märtsis taas keskmisest oluliselt aktiivsem, olles sellisel tasemel viimati möödunud aasta oktoobris. Maa-ameti andmeil sõlmiti 93 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist 25,7% ja mullusest märtsist suisa 52,5% enam. Suurte protsentide täpsustuseks tuleb siiski lisada, et väikestel kinnisvaraturgudel on sellised kõikumised pigem statistiline eripära kui selge trend.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 75 (veebruaris täpsustatud andmetel 53) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 872 eurot. Võrreldes veebruariga kerkis hinnatase 19,3% ja aastaga 25,6%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid-suvilaid müüdi 12 (veebruaris 7), hoonestamata elamukrunte aga kaubaks ei läinud.

Viljandi

Märtsis toimus Viljandis maa-ameti andmeil 30 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on tavapärasest keskmisest kõrgem tulemus. Veebruaris oli antud number 20 ja mullu märtsis 24.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 21 (veebruaris 15) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 382 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 23,2% ja aastaga 31,3%. Viimase numbri täpsustuseks olgu öeldud, et mulluse veebruari hinnatase oli tavapärasest kallimate tehingute tõttu ka oluliselt kõrgem.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 6 (veebruaris 1) ja endiselt pole toimunud tehinguid elamumaadega.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg tõmbas märtsis hoogu maha. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt sõlmiti 27 ostu-müügilepingut. Veebruaris oli vastav number 33 ja möödunud aasta märtsis 29.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (veebruaris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 439 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 5,3% ja aastaga 10%.

Müüdi ka 5 eramut (veebruaris 7).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Märtsis toimus Kuressaares 18 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist nelja võrra ja möödunud aasta märtsis kolme võrra enam. Aasta lõikes on tegu üsna keskmise tulemusega.

Allikas: Maa-amet

Sarnaselt veebruariga müüdi ka märtsis 11 korterit. Kui veebruaris müüdi suurem hulk keskmisest odavamaid kortereid, siis märtsis läks kaubaks rohkem tavapärasest kallimaid elamispindu. Selle tõttu kerkis müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind ühe kuuga 32,7% 731 eurole. Aastaga kerkis hinnatase aga 8%.

Eramuturg oli ka märtsis veel talviselt vaikne – müüdi vaid 1 elamu.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg jõudis märtsis vahepealsest vaiksemast perioodist taas tavapärasele tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 17 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on veebruarist nelja tehingu võrra rohkem. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on turg aga täpselt samal tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (veebruaris 9), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 440 eurot. Võrreldes veebruariga kerkis hinnatase 14,3% ja aastaga 12,5%.

Müüdi ka 1 eramu (veebruaris 2). Elamukrunte pole augustist saadik enam müüdud.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Täna pandi nurgakivi Ülemiste keskuse uuele osale

10.04.2014 Tõnu Toompark

Täna pandi pidulikult Ülemiste keskuse 2. ehitusjärgule nurgakivi. Peale 2. järgu valmimist 2014. aasta oktoobris saab seal olema 92 000 m² üldpinda, 59 000 m² renditavat pinda, 210 kauplust, 1350 parkimiskohta autodele, 450-kohaline 3-korruseline parkimishoone, 800m² suurune laste mänguala. Ülemiste keskuse uue järgu investeeringu kogumaksumuseks kujuneb ca 40 miljonit eurot.

“Ülemiste keskus on oktoobris valmiva 2. järguga saamas Tallinna ja Eesti olulisima transpordisõlme läheduses paiknevaks suurimaks kaubanduskeskuseks,” ütles Ülemiste keskuse tegevdirektor Guido Pärnits. “Kogu Ülemiste piirkond on lähematel aastakümnetel üks kiiremini arenevaid Tallinna piirkondi, n-ö uus tõmbekeskus. Seepärast on hea tõdeda, et juba pikka aega planeeritud Ülemiste keskuse laiendus on tänaseks täies hoos ja plaanipäraselt valmib käesoleva aasta oktoobris,” lisas Pärnits.

„Nurgakivi paigaldamise päeval võib tõdeda, et osapoolte meeskonnad, kes selles projektis kaasa löövad, on teinud tõhusat tööd, mis sügisel lubab poekülastajal uuenenud ja ilusas keskuses oma igapäeva oste teha,” ütles Fund Ehituse juhatuse liige Eiki Rump. “Ehitajana aga tunneme head meelt, et meile on saanud osaks selline usaldus suures projektis ning soovime näidata, et see on õigustatud,“ lisas Rump.

Ülemiste keskuse 2. etapi on kavandanud Norra arhitekt Einar Aakeroy (AMB Arkitekter AS). Eestist osales projekteerimistöödes EA Reng. 2. ehitusjärk hõlmab endas 25 000 m² uut osa koos uue peasissepääsuga ja 450-kohalise 3-korruselise parkimismaja rajamist. Lisaks rajatakse lastele 800m² suurune mänguala. Samuti saab kogu senine, olemasolev keskus uue, kaasaegse ilme. Jätkuvad enamus praegusi rendilepinguid, kuid lisaks on rendilepingud sõlmitud ka uute rentnikega: Camp David, Desigual, H&M, Lido, Mohito, Next, Rademar, Reserved, Sinsay, Terranova, The Pier, Tommy Hilfiger, United Colours of Benetton jt. Praeguseks on rendilepinguga kaetud 95% uue ehitusjärgu pindadest.

Ülemiste keskus (avatud 2004. a.) on perekeskus, mis pakub oma kaupu ja teenuseid enam kui 150 erinevale kauplusele ja teeninduskohale. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Eestis kuuluvad Linstow’le lisaks Ülemiste keskusele Radisson Blu Hotell Olümpia ja Park Inn Central Tallinn. Linstow kuulub Norra börsil noteeritud investeerimisfirmale Awilhelmsen AS.

Tartu jagab restaureerimistoetusteks 32 000 eurot

09.04.2014 Tartu.ee

Linnavalitsus jagab tänavu miljööväärtuslike majade elanikele restaureerimistoetusteks 32 000 eurot.

Sel aastal saavad linnalt toetust 25 taotlejat, neist elavad 12 Karlovas, kuus Toometagusel, kolm Tähtveres, kaks Supilinnas, üks Tammelinnas ja üks Jaama-Puiestee piirkonnas.

Restaureerimistoetust antakse Tartus miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud majade arhitektuursete originaaldetailide (aknaraamid, välisuksed, luugid, varikatused, verandad, rõdud, trepid, fassaadikujunduse elemendid, katusetornid, erkerid, piirdeaiad jms), katuse- ja fassaadikatete restaureerimiseks ja taastamiseks ning hooldusremonditöödeks.
Toetuse suuruse määramisel eelistatakse detaili restaureerimistöid uute detailide valmistamisele, seejuures lähtutakse taotluse lisana esitatud odavamast hinnapakkumisest.

Tartu linn on jaganud restaureerimistoetusi alates 2001. aastast ning selle aja jooksul on toetusteks välja makstud ühtekokku 420 237 eurot ja korrastatud 274 maja.