Huvi maal asuvate odavate korterite vastu kosub

Maa-ameti kokku löödud kinnisvaratehingute numbrid näitavad, et Pärnumaal on esimeses kvartalis müüdud sadakond korterit mullusest enam, peaasjalikult puudutab tõus maakohti.

Pärnus on selle aasta jooksul notarite vahendusel müüdud 214 korterit, mida on peaaegu 40 mullusest enam. Kõige kallim korter maksis linnas 218 000 eurot. Müüdud korterite ruutmeetri minimaalne hind oli 97 ja kõrgeim 2942, kuid keskmine ligikaudu 700 eurot, mis on mullusega enam-vähem sama suurusjärk.

Nagu varasematelgi aastatel müüdi maakonnas enim kortereid Pärnu lähiümbruse alevites Paikusel ja Saugas ning Sindi linnas, peale selle maakonna madalaimate hindadega Tootsis.

Üllatas Koonga, kus nelja kuu jooksul läks kaubaks kümme korterit, samal ajal kui mullu müüdi seal terve aasta jooksul neli korterit. Kuid ei saa uskuda, et valla elanikkond nüüd jõudsalt kasvas, sest neist seitse Lõpe ja Oidrema külas asuvat korterit müüdi ühel päeval peaaegu ühesuguse hinna eest.

“Koonga ja mõni Tõstamaa valla tehing on ettevõtetevahelised tehingud,” rääkis Domus Kinnisvara maakler Vilja Holzberg. “Need varad kuulusid firmale ja toimus omanike vahetus, tehinguhinnad olid ligikaudsed ega vasta turuväärtusele. Samasuguseid tehinguid toimub aasta läbi teisteski valdades. Need ei ole turutehingud.”

Hinnatundlikud kliendid

Ometi on enamikus Pärnumaa valdades müüdud kortereid siiski pisut enam kui aasta tagasi. “Maakonnas püsib korteriturg väikeses kasvutrendis, mille tingib soodsam hind, võrreldes Pärnu ja selle lähedal asuvate suuremate asulatega,” selgitas Holzberg.

Pärnust kaugemale ostavad eluasemeid peaasjalikult hinnatundlikumad kliendid. “Ostjad tulevad näiteks Ida-Virumaalt ja Jõgevamaalt või on kohalikud, kes on jäänud rahaliselt kehva seisu ja on sunnitud odavamat korterit otsima,” selgitas DTZ Kinnisvaraeksperdi kutseline maakler Arne Pent.

Mujalt Eestist tulnud ei otsi Pärnumaal odavaid kortereid küll massiliselt, kuid selge märk on olemas. “Kui inimene tuleb paigast, kus kinnisvarahinnad ja palgad on madalad, siis ta lihtsalt on sunnitud odavama valikuga leppima,” selgitas Pent. “Pärnust kaugemale kolivad ka need, kes on linnas hätta jäänud ja saavad olemasoleva kinnisvara müüdud ning ostavad ülejääva raha eest odava korteri.”

Samas saavad maakonna ääreala küladesse korteriostu lubada siiski valdavalt kas mittetöötavad või vanemad inimesed, sest noor lastega pere sõltub paljuski töökoha, lasteasutuse ja korraliku transpordiühenduse olemasolust.

Kui vaadata Pärnust üle kümne kilomeetri kaugemale, on juba pikemat aega odavad korterid müügil Tootsis, kus turbatööstuse kadumise järel olid paljud tööealised sunnitud uue elatusallika otsingul mujale suunduma ja nii tuligi hulk kortereid soodsa hinnaga pakkumisele.

Eilegi oli kinnisvaraportaali City24 andmeil Tootsis pakkuda üle kümne korteri, mille eest müüjad loodavad saada 550 kuni 28 000 eurot.

Tootsist palju enam ei õnnestu Pendi jutu järgi müüjal saada ka Tihemetsa, Varbla, Vändra ja muude kaugemate asulate korterite eest. Paremat hinda saavad müüjad Sindis ja Audrus, sest seal on hea bussiühendus, kauplused ning kool ja lasteaiad.

Holzberg rääkis, et näiteks Audru alevikku soovivad soetada elamist pigem vanemad inimesed, sest seal on soodne hinnatase ja hea ühendus Pärnuga, samuti palju ahiküttega kortereid. Paikuse alevikku ja valda tahavad elukohta pigem nooremad pereinimesed, sest eelistavad keskkütte ja mugavustega kortereid.

Pent tõdes, et selliseid ostuhuvilisi, kes töötavad Pärnus, aga sooviksid võimalikult odavat korterit maakonda, on vähe ja siis vaadatakse pigem Sauga, Paikuse, Sindi ja Audru poole. “Vastavalt kaugusele ja ühissõidukiliiklusele väheneb hind ja nõudlus,” selgitas maakler.

Pärnusse tööl käimise tsoon on kahanenud paarikümnele kilomeetrile ja kaugemale jäävate piirkondade vastu on ostuhuvi tagasihoidlikum. “Maapiirkonnas on otsitud eelkõige looduskaunites ja privaatsetes asukohtades elamud, eelise annavad veekogu lähedus, metsamaa olemasolu ja hea juurdepääsutee,” lisas Holzberg.

Kallist maja raske müüa

Elumaju on tänavu Pärnumaal müüdud 92, mida on paarkümmend mullusest enam. Pärnus on ostetud 21 maja, Sindis 13, Audrus 10, Saugas 9, Paikuse ja Tahkuranna vallas 6, Saarde ja Tori vallas 3 ning mujal vähem.

Kalleim maja Pärnus maksis 240 000 eurot, aga keskmine hind jäi siin 70 000 euro juurde. Kõige enam õnnestus maju müüa Ülejõe linnaosas, kus müügitehingud jäid 20 000 ja 145 000 euro vahele.

Paikuse vallas on müüdud majade keskmine hind ligi 90 000 eurot, Saugas 50 000, Audrus, Sindis ja Tahkurannas kõigub see 30 000 euro ümber.

Holzberg rääkis, et huvi maal asuvate eramute ja talukohtade vastu on viimastel aastatel kasvanud, kuid sobivaid müügipakkumisi, kus kvaliteedi ja hinna suhe on paigas, leiab siiski harva. Seepärast valitsevad pakkumis- ja müügihindade vahel suured käärid ning müügiperiood kestab üldjuhul 6–12 kuud.

Samuti on märgata huvi kasvu suuremate kinnistutega talukohtade vastu, kus toimub põllumajanduslik tootmine. “Inimestel on tekkinud järjest rohkem soov oma elu rajada maale – looduslähedane ja maaelu on taas päevakorral,” märkis Holzberg.

Pärnumaal on maamajade ja talukohtade pakkumine suur, mistõttu on hinnad ja kvaliteet väga erinevad. Rahuldavas korras maamaja võib leida 20 000 – 30 000 euroga, halvas seisukorras ja lagunenud hoonetega kinnistute järele on nõudlus väike, olenemata isegi alla 10 000eurosest hinnast.

Enim tehakse tehinguid maamajadega hinnaklassis 25 000 – 45 000 eurot. Uue või heas korras maakodu hinnaklass jääb üldjuhul 40 000 – 65 000 euro piiridesse. “Keskustest kaugemal äärealal on nõudlus ja seetõttu ka hinnatase madalam,” lisas Holzberg.

Kui buumiajal osteti Eestis kinnisvara valdavalt eluasemelaenuga, siis nüüd tehakse pool tehingutest laenuta. Pärnus on Holzbergi andmeil 60–70 protsenti kuni 70 000 eurot maksvatest elamispindadest ostetud omafinantseeringuga.

Kui kümmekond aastat tagasi otsisid ja ostsid välismaalased agaralt Pärnu kinnisvara, siis buumi lõpul kerkisid hinnad siin neilegi absurdselt kõrgeks ja vahepealsetel aastatel kahanes ostuhuvi oluliselt ning pigem sooviti müüa, kuid nüüd on juba aastapäevad ostuhuvi taastumas.

“Enamik soomlastest, kes siia 10–15 aastat tagasi püsivalt elamiseks kinnisvara ostsid, on eakamad inimesed ja aja jooksul on neil tervis sedavõrd kehvaks läinud, et nad soovivad Soome tagasi minna,” rääkis Pent. “Need, kes elamise suvituskorteriks ostsid, on aru saamas, et kasutavad seda siiski vähe ja mõistlik on see maha müüa ning hotellis või üüripinnal peatuda.”

Kui soomlased tunnevad huvi pigem heas korras kinnisvara vastu, siis kohalikud otsivad soodsama hinnaga kortereid-maju, kus ise remonti teha.

Nii ongi raske müüa Pärnu lähiümbrusesse buumi ajal kerkinud uusi ja kalleid maju. “Kalleid maju on turul kindlasti rohkem, kui on nõudlus,” märkis Pent. “Enam on tahetud 60 000 – 80 000 eurot maksvaid linnas asuvaid maju, kus kannatab sees elada ja siis ise neid kõpitseda.”

Kõige rohkem otsitakse Pärnus aga kahe-kolmetoalisi heas seisukorras kortereid Mai piirkonnas, kesklinna ja ranna rajoonis. Samuti on nõutud elamud ja majaosad ranna rajoonis ja kesklinna piirkonnas.

Suve eel on päevakorras suvekodude ja suvilate teema. “Kolme-nelja aasta taguse ajaga võrreldes on hakatud taas ostma pisemaid suvilaid ja aiamaju, mida kasutatakse “potipõllunduseks”,” iseloomustas Pent. “Huvi on ka kallimate ja kapitaalsemate suvilate vastu ning nende puhul on eelistatud looduskaunid asukohad ja privaatsus.”

Aiandushuviliste pärnakate seas on nõutumad Tammiste ning Kirsi ja Raba tänava kandis asuvad endised suvilad. Kaugemalt tulijate hulgas on eelistatud mere lähedus.

Kui aga rääkida suvekodudeks otsitavatest korteritest, siis siin võib soovijad Holzbergi jutu järgi jagada kaheks: ühed otsivad kuni 35 000 eurot maksvaid heas korras kahe-kolmetoalisi ahiküttega ranna rajooni korterid, teised soovivad tänapäevase viimistluse ja mugavustega kesklinna kortereid, näiteks Aida 5 ja 7 ning Jalaka 10 majadesse.

Olgu veel märgitud, et haritavat maad on tänavu Pärnumaal müüdud 31 korral, peaasjalikult Halinga, Tõstamaa ja Koonga vallas, ning metsamaad müüdi 55 korral, kõige enam Vändra kandis.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

9 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine