Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Konjunktuur: Eesti majanduse olukord esimeses kvartalis paranes

Eesti Konjunktuuriinstituudi esimese kvartali ülevaatest selgus, et ettevõtjate ja ekspertide hinnangul majanduse hetkeolukord võrreldes eelneva kvartaliga paranes.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on majanduse olukorra paranemise taga nii nõudluse kasv, millele on kaasa aidanud ekspordi taastumine kui ka ettevõtjate pingutused uute välisturgude leidmisel.

„Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet aitavad kasvatada ka valitsuse otsused riigi julgeoleku tagamiseks, et me oleksime kindlalt kaitstud. Lisaks ettevõtete kasumimaksu tühistamine ja tulumaksukoormuse langetamine eraisikutel. Oleme asunud jõulisemalt vähendama bürokraatiat ja halduskoormust, et ettevõtjatel jääks rohkem väärtuslikku aega oma äriga tegelemiseks. Jätkame tööd meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmisel, et majanduskasvule hoogu juurde anda ja seeläbi nii ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunnet parandada,“ kommenteeris Keldo.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp märkis, et majanduskliima näitaja on ekspertide hinnangul kolme aasta järel tõusnud taas rahuldavale tasemele, kuigi jooksvat majandusolukorda hinnatakse jätkuvalt halvaks. „Majanduse seisundit iseloomustavate näitajate järkjärguline paranemine toetab kõrgemaid ootusi tuleviku suhtes. Olukorda, kus majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid on kõik jätkuvalt alla pikaajalise keskmise, aitaksid parandada valitsuse reaalsed sammud ettevõtluskeskkonna ja tarbija olukorra parandamisel. Kindlasti vajab tähelepanu maksude ja hindade kiirest kasvust tulenev ostujõu langus, mis on raskendanud üha enamate perekondade rahanduslikku olukorda ja hoiab väga madalal ka meie tarbijakindlust. Tuleviku jaoks on aset leidnud majandusolukorra stabiliseerumine ja mõningane paranemine hea. Meie lähiaja arenguid mõjutavad kõige enam ebastabiilsus maailmamajanduses ja meie tarbijat koormavad peagi jõustuvate maksude tõusud ning kiire hindade tõus.“

Üldise kindlustunde kasvule viitab ekspertide hinnang, et ka poole aasta pärast on Eesti majanduse olukord parem. Majanduskliima indeks, mis on ekspertide poolt majanduse hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast antud hinnangute

geomeetriline keskmine jõudis esimest korda peale 2021. aasta lõppu plussi, mis viitab majanduse taastumisele. Samuti jõudis üle kahe aasta tippu majandususaldusindeks.

Enam kui pooled ekspertidest usuvad, et majanduse olukord on kuue kuu pärast parem. Eksperdid hindavad, et investeeringud ja eratarbimine on kuue kuu pärast sarnased tänasele olukorrale.

Samas ootavad eksperdid, et järgneva poolaasta jooksul väliskaubanduse maht suureneb – nii arvavad 61% ekspertidest. Väljavaade nii ekspordi kui ka impordi kasvu suhtes on positiivne.

Majandusekspertide hinnangul on investeeringute olukord mõnevõrra parem kui detsembris, rahuldavaks hindavad seda 56% ekspertidest. Paranesid hinnangud ka eratarbimisele, rahuldavaks hindasid seda 67% ekspertidest.

Suuremate kitsaskohtadena tuuakse ülevaates välja vähest innovaatilisust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, probleeme usaldusega valitsuse majanduspoliitika suhtes, aga ka ebapiisavat nõudlust ning väljakutseid oskustööjõu kättesaadavusega.

Ettevõtjate tööstustoodangu prognoosid järgmiseks kolmeks kuuks on positiivsed ning kindlustunne paraneb. Statistikaameti andmetel on tootmine sel aastal kasvanud ning ka eelseisvaks kolmeks kuuks prognoositakse tootmismahu kasvu jätkumist.

Ehituses on kindlustunde indikaator liikunud samuti tõusutrendil, olles nüüd veidi paremas seisus kui aasta varem. Lähemal kolmel kuul hakkab ehitustööde maht vähehaaval suurenema, kuna hooajaliselt on oodata ehitustegevuse kasvu.

Paranemist oodatakse ka jaekaubanduse näitajates, kus järgneva kolme kuu jooksul loodetakse müügi paranemist. Uuringust selgub, et pooled kauplused on seisukohal, et kaupade hinnad järgneva kolme kuu jooksul tõusevad, seejuures toidukauplustest näeb hinnatõusu märtsis ette 70%.

Tarbijate kindlustunne oli 2025. aasta märtsis samal tasemel kui aasta tagasi, viimase kuuga on negatiivsus vähenenud. Kuid siiski 63% peredest hindas 2025. aasta märtsis, et nende pere majanduslik olukord on läinud viimase 12 kuu jooksul halvemaks võrreldes sellega, mis see oli 12 kuud tagasi, 26% märkis sama olukorra püsimist, 10% peredest tõdes olukorra paranemist.

Nii aastases kui ka kuises võrdluses elanike hinnangud Eesti riigi majanduse olukorrale viimase 12 kuu jooksul veidi paranesid. Samuti on tarbijate ootused riigi majandusele järgneva 12 kuu pärast alates jaanuarist iga kuu paranenud. Tarbijate ootuste paranemises peegelduvad majanduskasv 2024. aasta viimases kvartalis, keskmise palga tõus, laenuintresside vähenemine ja töötuse määra stabiilsus.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Merko: Uus-Veerenni elukvartalis avatakse suve alguses Tallinna suurim välipadelikeskus

Merko ja Padelsquare sõlmisid koostöölepingu, et rajada Merko arendatavasse Uus-Veerenni elukvartalisse padeliväljakud. Nii kvartali elanikele kui ka laiemale üldsusele mõeldud välipadelikeskus on Tallinnas esimene, kus saab mängida paralleelselt neljal väljakul.

Uus-Veerenni elukvartalis asuval Pille 21 kinnistul käib vilgas ehitustöö, et seal saaks juba mai keskpaigas padelit harrastada. Nelja panoraamväljakuga keskuse rajab Merko ning keskust hakkab opereerima Padelsquare.

Merko Kodude juht Indrek Tarto sõnas, et Merko on 20 aastat panustanud Eesti Terviseradade ühe asutajana erinevate liikumisharrastuste jaoks võimaluste loomisesse kõikjal üle Eesti. Samal sihil pööratakse ka Merko elukvartalites tähelepanu sellele, et eri vanuses ja liikumiseelistusega elanikel oleks oma kodukandis mitmekesised võimalused oma tervise eest hoolitsemiseks.

„Padeliväljakute rajamine Uus-Veerennisse on hea võimalus populariseerida liikumist kui hea tervise alustala ning laiendada Veerenni asumi seniseid sportimisvõimalusi. Meie kogemus Uus-Veerennis varem valminud aktiivsusaladega näitab, et kodulähedaste liikumisvõimaluste kättesaadavus loob suurepärase eelduse ühise kvaliteetaja veetmiseks. Kuna padel on lisaks füüsilist koormust pakkuvale tegevusele ka sotsiaalne mäng, ühendab see inimesi ning sobib hästi igasse kogukonda,“ lisas Tarto.

Padelsquare, kes opereerib padelikeskuseid ka Pärnus ja Laagris, hakkab hoolitsema uue keskuse igapäevase töö ja väljakute haldamise eest. Padelsquare’i üks eestvedaja Mats Tamme tõdes, et nii Pärnus kui Laagris on kohalik kogukond uue populaarse sportimisvõimaluse avasüli vastu võtnud.

„Oleme näinud oma mõlema seni avatud padelikeskuse puhul, et umbes pooled huvilised on need, kes on juba aktiivsed padeliharrastajad, ning teised need, kes tänu sellele, et nende kodukoha lähedale mängimise võimalus loodi, ala proovima tulevad ja enamasti ka selle juurde jäävad. Maist septembrini eelistavad paljud võimaluse korral padelit õues mängida ning neli väliväljakut võiks Veerenni kogukonna nõudlusele igati heaks lahenduseks olla,“ ütles Tamme.

Kuivõrd seni on Eesti ainus nelja väljakuga välikeskus Viljandis, tekib Uus-Veerenni padelikeskuse valmimisel ka Tallinnasse võimalus välitingimustes turniire pidada. Lisaks regulaarsele mänguajale korraldab Padelsquare ka üritusi, koolitusi ja turniire, mis julgustavad inimesi uut ala proovima ja annavad inimestele võimaluse aktiivselt ühiselt aega veeta.

Uus-Veerenni on Merko arendatav ja ehitatav elukvartal. Tänaseks on kvartalis valminud 38 hoonet ja neis elab ligi 500 peret. Järgmine eluhoone valmib Uus-Veerennis 2026. aasta suvel.

Ligi kolmekümne viie tegutsemisaastaga on Merko rajanud Eestis, Lätis ja Leedus ligikaudu 11 000 kvaliteetset kodu ning loonud parema elukeskkonna kümnetele tuhandetele inimestele. Kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldame korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni. Kinnisvara arendab ja kortereid müüb Merko Kodud, hooneid ja taristut ehitab Merko Ehitus Eesti. Kortermajade ehitusel kasutame vaid rohelist energiat. Merko suurimad ehituses olevad elukvartalid on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Noblessner Tallinnas, Erminurme Tartus ning Õielehe Jüri alevikus. Rohkem infot aadressil merko.ee/kodud.

Padelsquare OÜ (padelsquare.ee) on kiiresti kasvav spordiettevõte, mis keskendub padeli populariseerimisele Eestis. Ettevõtte eesmärk on luua kogukonda ühendavaid spordikeskuseid, mis edendavad liikumisharrastust ja pakuvad meeldejäävaid elamusi kõigile spordisõpradele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Invego: 5 miljonit maksvalt Telliskivi asumi moodsaimalt ärihoonelt langes sarikapärg

InvegoTellisikivi tänaval saavutas täiskõrguse Invego rajatav asumi moodsaim ärihoone, mis on juba pool aastat enne valmimist 80% ulatuses üürilepingutega täidetud. Kokku viis miljonit eurot maksva hoone ehitajaks on 1Partner Ehitus.

Invego juht Kristjan-Thor Vähi rõhutab, et täiesti uutest A-klassi äripindadest on viimase kümnendi jooksul ülikiiresti arenenud piirkonnas selgelt puudus. “Telliskivi on ajaloolise ja kaasaegse linnaruumi kohtumispunkt, kuid lisaks suurepärasele asukohale on asumil ka oma iseloom. Minu meelest on selle suurepäraselt ära tabanud ka uue ärihoone arhitektid,” kiidab Vähi ka arhitektuuribüroo Kauss panust.

Kristjan-Thor Vähi sõnul on valdav enamus pindadest leidnud ka juba üürnikud. Ankurüürnikuna avavad hoone esimesel korrusel uksed Telliskivi tänaval aastaid edukalt tegutsenud Reval Cafe ja sarnase omanikeringiga uhiuus restoran. “Meie meeskonnal on peakokk Orm Oja juhtimisel mõttes uus ja väga äge kontseptsioon, mis sobitub suurepäraselt just Telliskivi elava loomu ja tegusa olustikuga,” kirjeldab plaane mõlema toidukoha omanike hulka kuuluv Anri Treifeldt.

Kolmekorruselise ärihoone ehitajaks on 1Partner Ehitus, mille meeskonnal on suur kogemus isikupärase ajalooga piirkondades ehitamisel ja renoveerimisel. 1Partner Kinnisvaragruppi kuuluv 1Partner Ehitus on rajanud ja renoveerinud teiste hulgas nii tipprestoranide NOA, Tuljak ja Mon Repos kui Shishi ja Põhjala Pruulikoja esinduslikud hooned ning saanud eraldi auhinnatud legendaarse Tallinna Lillepaviljoni renoveerimise eest.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villaga Silves Hills arendusega.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i 2025. aasta I kvartali finantstulemused ja aktsia puhasväärtus seisuga 31.03.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis tänavuse aasta I kvartali konsolideeritud üüritulu kokku 7,678 miljonit eurot, mis on 0,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi konsolideeritud EBITDA oli esimeses kvartalis 6,181 miljonit eurot (4,3% vähem kui eelmisel aastal samal ajal). Fond teenis I kvartalis korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku 2,758 miljonit eurot, mis on seoses madalamate intressikuludega 139 tuhat eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär langes märtsi lõpuks 4,37%-ni, mis on 0,527 protsendipunkti võrra madalam võrreldes aasta lõpuga. Võrreldavatel alustel arvutatud intressikulu on selle aasta esimeses kvartalis kokku 1,675 tuhat eurot, s.o 486 tuhat eurot (22%) vähem kui aasta varem.

Selle aasta märtsis teenis fond 2 556 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 10 tuhat eurot vähem kui veebruaris.

Fondi üürituludega seotud kulud kasvasid märtsis erakorraliselt 111 tuhande euro võrra. Kulude kasvu põhjustas peamiselt ühekordne nõuete provisjon pankrotistunud aktsiaselts Hortes vastu kogusummas 89 tuhat eurot. Nõuete provisjon tuleneb fondi konservatiivsetest arvestuspõhimõtetest ning ei ole seotud nõuete juriidilise käsitlemisega. Alates 1. aprillist on Laagri aianduskeskuse üürnikuks Hortes AS asemel Rikets Aianduskeskus OÜ.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli märtsis 1 990 tuhat eurot, s.o 159 tuhat eurot vähem kui veebruaris. Fondi kinnisvaraportfelli vakantsus oli märtsi lõpus 4,4%

Fondi konsolideeritud raha jääk vähenes märtsis seoses täiendavate kinnisvarainvesteeringutega 3 350 tuhande euro võrra, ulatudes märtsi lõpuks 19 038 tuhande euroni. Märtsis tegi fondi tütarettevõte uue kinnisvarainvesteeringu, soetades Hiiu hooldekodu kinnistu Tallinnas. Kinnistu soetusmaksumus koos kaasnenud kulutustega oli 4 016 tuhat eurot. Fondi pooleliolevasse arendusprojekti, Paemurru logistikakeskusesse, tehti märtsis investeeringuid kogusummas 619 tuhat eurot ning Valkla hooldekodu uue etapi ehitustööde eest tasuti 118 tuhat eurot. Paemurru logistikakeskus valmib ning hakkab fondile üüritulu tootma aprilli keskpaigas.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 31.03.2025 seisuga 20,7371 eurot ning EPRA NRV 21,5985 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas märtsis tavapäraselt 0,6%.

EREF_reports_monthly_03.2025

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2025 II kvartal” toimub 16.04.2025

Kinnisvarakoolis toimub 16.04.2025 koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2025 II kvartal“. Koolitusel annab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2025 II kvartal” toimub 16.04.2025 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Raid & Ko: Käibemaksutõus jätab korterite hinnad muutmata

Raid & KoJuulist tabab Eestit järgmine maksutõus, muuhulgas kerkib käibemaks. Elamispindade turu vaatest võiks maksutõus kergitada uute korterite hindu, sest uusarenduste hinnad sisaldavad käibemaksu. Karm konkurents hoiab siiski korterite hinnad kontrolli all. Hinnatõusust niipea juttu ei tule.

Uute korterite pakkumine on suur ja konkurents arendajate vahel on tihe. Iga potentsiaalse koduostja nimel võideldakse viimse veretilgani. Tehinguni jõudmise nimel pakutakse uute kodude ostjatele kõiksugu soodustusi – tasuta köögimööblit ja panipaika või parkimiskohta, äkki lisaks veel rahalist allahindlust. Või kogu kogu komplekti soodustusi korraga.

Selline konkurentsiolukord ütleb, et enamik uute korterite müüjatest peab maksutõusu mõru pillina alla neelama ja enda kuludesse võtma. Koduostjatelt kõrgemat hinda küsides läheb korterihuviline naaberprojekti kaema, sest valikuvõimalus on lai. Kliendi kaotamise ohuga ükski kinnisvaramüüja riskida ei taha.

Hinnatõusust elamispindade turul saame rääkida, kui uute korterite turult hakkavad hinnaalandused ja kauba peale pakutavad soodustused esmalt vähemaks jääma. Järelturukorterite puhul on oluline hinnatõusu vundamendikivi majanduse kindlam ja etteennustatavam suund. Kestvad lahingud Ukrainas, tuul ja torm börsidel ning tollisõda ütlevad, et määramatust on meil paraku palju. Kevadpäike on toonud sooja, kuid mitte prognoositavuse paranemist ja paremat kindlustunnet.

Elamispindade turg on pikalt kestnud ja ehk minevikku jäänud majanduslangusega väga hästi toime tulnud. Tehinguid tehakse ja isegi üsna aktiivselt. Korteritehingute hinnakõver püsib aasta ja isegi kauem enam-vähem samal horisontaalsel joonel.

Korteriostjate ostutahe on vaikselt suurenemas. Kasvanud on odavamate Tallinna äärelinnakorterite ostuhuvi. Investeeringuks ostetavate korterite tehingute maht on madal, kuid oma niši on leidnud vanu kortereid ülesvuntsivad flippijad. Õige hinnaga korter jõuab tehingusse nädalate või isegi loetud päevadega.

Lähituleviku ootus on, et oleks hea, kui tehingute tase püsib. Hinnalanguse oht ei ole liiga tõenäoline, kuid maailmamajandus segaduste tõttu seda välistada ei saa. Kinnisvaraturu osalistel oleks vaja suuremat kindlust, et majandus on põhjast läbi käinud ja kasvule pöördunud.

Elamispindade hinnad püsivad pigem praeguse taseme lähedal, seda nii uuemate kui vanemate korterite turul. Hindade tõstmise ruumi konkurentsi tõttu ei ole. Tulevikku vaadates tasub olla optimistlik. Pikemas vaates ei ole koduostu plaan paha, sest oma koduna soetatud kinnisvara loob turvalisuse ja on hea kaitse inflatsiooni vastu. Valikuvõimalus tänase ostja jaoks on lai ja nii leiab igaüks endale sobiva uue kodu.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’s financial results for Q1 2025 and net asset value as of 31 March 2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS earned EUR 7.678 million in consolidated rental income during the first quarter, representing a 0.5% increase compared to the same period last year. The Fund’s consolidated EBITDA amounted to EUR 6.181 million, which is 4.3% less than in the same period a year ago. In the first quarter, the Fund generated EUR 2.758 million in adjusted cash flow (EBITDA minus interest expenses, loan principal repayments, and income tax expense), which is EUR 139 thousand more than in the same period last year, mainly due to lower interest expenses.

The weighted average interest rate on the loans of the Fund’s subsidiaries fell to 4.37% by the end of March, decreasing by 0.527 percentage points compared to the end of the previous year. On a comparable basis, the total interest expense for the first quarter of this year was EUR 1.675 million, which is EUR 486 thousand (22%) lower than a year earlier.

In March the Fund earned EUR 2,556 thousand in consolidated rental income, which is EUR 10 thousand less than in February. Rental income-related expenses increased exceptionally in March by EUR 111 thousand. This increase was mainly due to the one-off recognition of a provision for receivables in the amount of EUR 89 thousand related to the bankrupt company Aktsiaselts Hortes. The provision reflects the Fund’s conservative accounting principles and is not connected to the legal treatment of the claim. As of 1 April, Rikets Aianduskeskus OÜ has replaced AS Hortes as the tenant of the Laagri gardening center.

The Fund’s consolidated EBITDA for March amounted to EUR 1,990 thousand, which is EUR 159 thousand less than in February. At the end of March, the overall vacancy rate in the Fund’s real estate portfolio was 4.4%.

The Fund’s consolidated cash balance decreased due to additional property investments by EUR 3,350 thousand in March, reaching EUR 19,038 thousand by the end of the month. In March, a subsidiary of the Fund made a new property investment by acquiring the Hiiu care home property in Tallinn. The acquisition cost of the property, including related expenses, totaled EUR 4,016 thousand. Additionally, EUR 619 thousand was invested in the ongoing development project at Paemurru logistics center, and EUR 118 thousand was paid for construction work related to the next phase of the Valkla elderly home. Paemurru logistics center is planned to be finished and will start to generate rental income for the Fund from mid-April.

As of 31 March 2025, the Fund’s net asset value (NAV) per share was EUR 20.7371 and EPRA NRV was EUR 21.5985. The NAV per share increased by a typical 0.6% in March.

EREF_reports_monthly_03.2025

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Merko: ASi Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

ASi Merko Ehitus, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku neljapäeval, 15. mail 2025. aastal kell 10.00 Nordic Hotel Forum hotelli konverentsikeskuses (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 7. mail 2025. aastal arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 15. mail 2025. aastal kell 9.30.
Aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarv üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamise päeval on 17 700 000.

Jätkusuutlikkuse edendamise eesmärgil on otstarbekas hääletada otsuste eelnõusid elektrooniliselt enne üldkoosolekut ning vältida koosolekule ja tagasi sõitu.

Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb aktsionäridel täita hääletussedel – see on lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele nii Nasdaq Balti börsi Merko Ehitust puudutaval lehel (https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news) kui Merko Ehituse kodulehel (https://group.merko.ee/investorile). Täidetud hääletussedel tuleb digitaalselt allkirjastada ning saata juhatusele e-kirjaga aadressil group@merko.ee hiljemalt 14. maiks 2025. aastal kella 16:00-ks. Täpne elektroonilise hääletamise korraldamise kord on samuti lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele eelnimetatud kodulehtedel.

ASi Merko Ehitus enamusaktsionär AS Riverito on juhatusele andnud teada oma kavatsusest hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide poolt vastavalt koostatud otsuste eelnõudele.

Üldkoosoleku päevakord ja ASi Merko Ehitus nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta:

  1. 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2024. aasta majandusaasta aruanne.

  1. Kasumi jaotamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. kinnitada 2024. aasta majandusaasta puhaskasum 64 667 471 eurot;
  2. maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 33 630 000 eurot, mis on 1,90 eurot ühe aktsia kohta ehk 52 % puhaskasumist ja vastab pikaajalisele dividendipoliitikale maksta dividende 50-70% eelmise aasta puhaskasumist;

– õigus dividendidele on 30. mail 2025. aastal arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;

– eelnevast tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 28. mai 2025. aastal; alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2024. aasta majandusaasta eest;
– dividendid makstakse aktsionäridele välja 2. juunil 2025. aastal, kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;

  1. jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.
  1. Nõukogu liikme valimine

Nõukogu ettepanek on:

  1. kinnitada kuni 06.05.2026 nõukogu liikmete arvuks 3 (kolm);
  2. valida nõukogu liikmeks Kristina Siimar, ametiajaga kuni 16. mai 2028 (kaasa arvatud), s.o kolmeks aastaks.

Korralduslikud küsimused
Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

  • Füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina isikutunnistus (ID-kaart) või pass, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri.
  • Juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus (ID-kaart); juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja isikutunnistus (ID-kaart) või pass. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141, Tallinnas (tööpäevadel alates kell 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 14. maiks 2025. aastal kella 16.00-ks, kasutades selleks blankette, mis on lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele nii Nasdaq Balti börsi (https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news’) kui Merko Ehituse kodulehel (https://group.merko.ee/investorile). Elektrooniliselt saab üldkoosolekul hääletada enne üldkoosoleku toimumist vastavalt juhatuse poolt kinnitatud elektroonilise hääletamise korraldamise korrale. Posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2024. aasta majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda Nasdaq Balti börsi kodulehel Merko Ehitust puudutaval lehel https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news ja kontserni kodulehel https://group.merko.ee/investorile.

ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2024. aasta majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruannete, kasumi jaotamise ettepaneku, nõukogu aruandega tegevuse kohta 2024. aasta majandusaastal ning juhatuse poolt kinnitatud elektroonilise hääletamise korraldamise korraga on võimalik alates 14. aprillist 2025. aastal tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehel aadressil https://group.merko.ee/investorile. Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus kodulehel (https://group.merko.ee/investorile).

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle, või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 12. maini 2025. aastal, esitades selle kirjalikult aadressil AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 30. aprillini 2025. aastal, aadressil AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

2025 Elektroonilise haaletamise kord

2025 Haaletussedel

2024 Merko Ehitus aastaaruanne

2025 Volikiri

2025 Volituse tagasivotmise teade

Merko Ehitus_2025 05 15 uldkoosoleku otsuste eelnoud

Merko Ehitus noukogu_otsused uldkoosolekuks ja 2024 aruanne

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa: Üleüldine tarbija kindlustunne on mõjutanud ka ärikinnisvara turgu

Üleüldine tarbija kindlustunne – nähtamatu jõud ärikinnisvara turul

Ärikinnisvara turgu vaadates kiputakse keskenduma intressimääradele, majanduskasvule või tööpuudusele. Oluliselt vähem räägitakse aga ühest pehmest, ent väga mõjukast tegurist – tarbija kindlustundest. Ometigi määrab just see, kui julged on ettevõtted investeerima, laienema ja uusi äripindu üürima või ostma.

Kindel tarbija = kindel üürnik

Ei ole uudis kui lõpptarbija tunneb end majanduses kindlalt, ostetakse rohkem kaupu ja teenuseid. Selle tulemusel suureneb ettevõtete käive ning vajadus uute pindade järele – olgu see siis suurem kaubanduspind, lisaladu ja/või uus esindusbüroo. Näen seda igapäevaselt: jaekaubanduse üürnike aktiivsus liigub otseselt käsikäes tarbijate meeleoludega. Kui tarbija hoiab kukrut kinni, lükatakse ka uute pindade võtmine edasi.

Tarbija pelg = otsustamatus ärikinnisvaras

Kui tarbijate kindlustunne langeb, tõmbuvad konservatiivseks ka ettevõtjad. Üüripakkumistele laekub vähem päringuid, müügitehingud venivad või tühistatakse. Büroopinnaga seotud otsused lükatakse edasi, laopindade vajaduste kasvu prognoositakse ettevaatlikumalt ja väikeinvestorid jäävad ootele. Maakleritöös näed seda kohe – tempo raugeb ja klientide huvi muutub valivamaks, ka rahaliselt.

Arendajad jälgivad meeleolusid teravalt

Arendajad ei vaata ainult ehitushinda ja prognoositavat tootlust, vaid jälgivad väga tähelepanelikult tarbija üldist hoiakut. Kui tarbija ei tarbi, siis ei laiene ka üürnikud. Kui üürnikud ei laiene, jäävad pinnad tühjaks. Kui pinnad jäävad tühjaks, siis jääb projekt riiulisse. Nii lihtne see tsükkel tegelikult ongi.

Oma töös jälgin meeleolusid tihti rohkem kui majandusnäitajaid

Tarbija kindlustunne on küll numbriliselt mõõdetav, aga minu jaoks väljendub see ka klientide küsimustes, kõnede sageduses ja otsustuskiiruses. Kui kliendid helistavad rohkem, esitavad konkreetseid küsimusi ja liiguvad tempokalt edasi, on turg elus. Kui valitseb passiivsus, siis on selge: midagi on muutunud ka tarbijate ootustes ja tunnetuses.

Mida toob lähitulevik?

Tarbija kindlustunde madalseis ei jää püsima. Ajalooliselt on see alati tsükliline – pärast langust tuleb taastumine. Küsimus on ainult ajastuses. 2025. aasta esimeses pooles võib turg jääda veel ettevaatlikuks, kuid kui üldine inflatsioonisurve väheneb ja intressimäärad stabiliseeruvad, julgevad ettevõtted taas investeerida ja laieneda. Tsiteerides Viljar Arakat “Midagi ei juhtu taas üleöö, kuid oleme teiega, head lugejad, trendimurdumise hetkel.”

Soovitused üürnikele:

  • Kasutage vaikset aega ära läbirääkimisteks. Praegu on turul rohkem paindlikkust – nii hinnas kui tingimustes. Omanikud on valmis kuulama. Pikema tähtajaga üürilepingute puhul saab küsida rendivabu perioode või investeeringuid üüripinna kohandamiseks.
  • Vaadake üle enda pindade efektiivsus. Kui tarbimine on ajutiselt langenud, tasub hinnata, kas kõik pinnad on maksimaalselt kasutuses või saab midagi konsolideerida või allüürile anda.
  • Kaaluge lühiajalisemaid üürilepinguid. Ebaselges turuolukorras on tihti mõistlik sõlmida paindlikumaid lepinguid, mis võimaldavad kiiremini reageerida nõudluse muutustele.

Soovitused investoritele:

  • Hea aeg positsiooni võtmiseks. Kui tarbija kindlustunne on madal ja tehinguaktiivsus tagasihoidlik, on võimalik soetada varasid soodsamalt. Just nüüd on aeg kaardistada motiveeritud müüjad ja pidada läbirääkimisi.
  • Fookus stabiilsetel üürnikel. Vali varad, kus üürnik on tugeva bilansiga ettevõte, kelle teenus või kaup ei sõltu hooajalistest meeleoludest (nt logistika, terviseteenused, riigiga seotud üürnikud).
  • Ole kannatlik. Järgmises tsüklis on võitjad need, kes tegutsevad praegu. Aeglane periood ei tähenda, et võimalusi pole – need on lihtsalt sügavamal peidus ja vajavad rohkem tööd.

Kuigi tarbija kindlustunne ei hüppa üleöö tagasi, on õhus tunda muutust: telefonid helisevad tihemini, huvilised küsivad täpsemalt, otsused sünnivad kiiremini. Just sellised meeleolud annavad märku, et jää on hakanud liikuma. Nüüd on aeg olla ärkvel ja valmis – sest need, kes täna tegutsevad, ei jää homme vaatama teiste selgasid, vaid on ise ees, suunamas uut kasvu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinn: Putukaväilal jätkuvad ehitustööd, park valmib suve lõpus

TallinnPutukaväila ehk Tallinna 14-kilomeetrise pargivõrgustiku ehitus jätkub. Kevadsuvel rajab ehitaja mängu- ja spordiväljakud, kummikatendid ja haljastuse ning asfalteerib teed.

“Piklikud pargid, mis ühendavad eri linnaosi, on 21. sajandi lähenemine linnade paremaks muutmisel,” lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. “Lineaarpargid endistes raudteekoridorides nagu Putukaväil Tallinnas, New Yorgi The High Line või Rotterdami Hofbogenpark on rajatud teadmisega, et inimesed on tervemad, kui linn loob võimalused aastaringselt puhtas õhus soovi korral omal jõul liikuda,” lisas abilinnapea.

Putukaväila rajamine on osa tervet linna katvast 14 kilomeetri pikkusest parkide võrgustikust. Arengustrateegias “Tallinn 2035” on toodud eesmärk, et kümne aasta pärast saavad inimesed soovi korral liikuda ühest linnaosast teise mööda parke.

Kogupikkuses kulgeb Putukaväil Telliskivi loomelinnakust läbi Kopli kaubajaama, Põhja-Tallinna ja Merimetsa piki Kristiine, Mustamäe, Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelist piiri kuni Hiiu asumini. 14-kilomeetrine ja kuut linnaosa ühendav rohekoridor Putukaväil on üks 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna tähtsaimaid projekte.

Eelmisel aastal valmisid maa-alused torustikud, teede aluskonstruktsioonid, väikevormide vundamendid ning paigaldati valgustus. Pargialal paiknes väga vana gaasitrass, mis vahetati välja enne pargi ehitust, et ennetada võimalikke avariitöid.

“Putukaväila juhtmõtteks on hoida looduslikku elurikkust pakkudes samaaegselt põnevaid tegevusi nii lastele kui täiskasvanutele. Nüüd, kus ettevalmistavad tööd on tehtud, jätkamegi Putukaväilale uute sportimis- ja puhkevõimaluste loomist, et luua linlastele mõnus vaba aja veetmise koht,” lausus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Elari Udam.

Putukaväilale on ette nähtud avalikud tualetid ning joogiveekraanid, mille jaoks rajati uus veetorustik. Paigaldatud valgustus suurendab kindlasti ka alal liikujate turvatunnet. Putukaväila liikumiskoridori läbib rattatee ning rahulikuks kulgemiseks mõeldud kõnnitee.

Ristiku-Sõle lõigule ehitatakse välijõusaal ning petanki väljak, paigaldatakse lauatennise lauad, kiiged ning piknikulauad. Kolde-Sõle lõigule ehitab linn mitmed väiksemad mängualad ja ühe suure mänguväljaku. Samuti paigaldatakse ka sinna lauatennise laudu, korrastatakse koerteväljakud ning ehitatakse rannavolle- ja korvpalliväljakud, mis on varustatud ka jalgpalliväravatega. Kolde-Sõle lõigule jääb ka juba valminud ning kohalike poolt hinnatud Pelgu kogukonnaaed.

Läbivalt lisatakse kogu alale juurde istumiskohti, mis pakuvad võimalust pidada pikniku või istuda päikese eest varjus. Kogu ala ulatuses lisatakse juurde hulgaliselt uut haljastust, sealhulgas looduslikku. Näiteks külvatakse angervaksa, nurmenuku ning põdrakanepi kooslusi. Võimalikult suures mahus säilitatakse olemasolevaid haljasalasid, et säiliks alale iseloomulikud kooslused.

Töid teeb Tallinna Teede Aktsiaselts ning rahastab Tallinna linn. Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib objekt saabuva suve lõpuks.

Putukaväil on liigirikas niiduilmeline looduskeskkond, linnaosade vaheline rohekoridor  ja liikumisruum inimestele, mis läbib kuut linnaosa. Putukaväila nimetus viitab siin juba praegu toimivale liikumiskoridorile, mida tolmeldajad (liblikad, kimalased ja erakmesilased) ja teisedki loomarühmad kasutavad, et suunduda ühelt rohealalt teisele.

Täpsemat infot leiab Putukaväila veebilehelt https://www.putukavail.ee/.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond lunastas ennetähtaegselt osa võlakirju

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fond teavitas 20. märtsil 2025 avaldatud börsiteate vahendusel plaanist lunastada 10. aprillil 2025 osa võlakirjadest, mis emiteeriti 8. mail 2023 (ISIN-kood EE3300003235).

Käesolevaga annab Baltic Horizon Fond teada, et lunastas täna, 10. aprillil 2025 võlakirju ennetähtaegselt 3 000 001,20 euro ulatuses. Enne lunastamist oli võlakirjade nominaalsumma kokku 21 999 999 eurot ja pärast lunastamist on 18 999 997,8 eurot. Võlakirjade osalise lunastamisega kaasnes nimiväärtuse muutus, uus nimiväärtus on 45 238,09 eurot ühe võlakirja kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tartu: Tartu pani endise polikliinikuhoone uuesti müüki

Tartu linn pani sel nädalal taas müüki Gildi tn 8 aadressil asuva endise polikliiniku. Hoone müüakse enampakkumise korras osta.ee keskkonnas alghinnaga pisut üle 3 miljoni euro.

Hoone müügiga alustati juba eelmisel aastal, kuid enampakkumine peatati novembris 2024 seoses naabri vaidega piiride ulatuse üle.

Tartu abilinnapea Meelis Leidti sõnul on hoone ostu vastu juba huvi tuntud. „See hoone asub strateegiliselt väga heas asukohas ja nagu näitab kasutusanalüüs, on majal suur potentsiaal. Loodame, et järgmine omanik annab hoonele väärika sisu ja toob sellega vanalinna värsket energiat.“

Enampakkumine algas 7. aprillil ja lõpeb 6. mail kell 14, enampakkumise alghind on 3 045 000 eurot ja tagatisraha 15 000 eurot.

23. aprillil 2025 kell 14–15 on võimalik Gildi 8 krundil asuvate hoonetega tutvuda. Samal päeval, 23. aprillil kell 15 on huvilised oodatud Tartu raekoja istungite ruumi (III korrus), kus vastatakse müügiobjekti puudutavatele küsimustele.

Gildi tn 8 kinnistu suurus on 1054 m², sellel paikneb peahoone suletud netopinnaga 2239,5 m² ning abihoone suletud netopinnaga 134,9 m². Sisehoovis asuv abihoone on lubatud ümber ehitada ja suurendada selle mahtu, samuti on võimalik kasutusele võtta peahoone pööning.

Tartu linna tellimusel koostati hoonele strateegiline analüüs, mille järgi on hoonel neli võimalikku kasutusfunktsiooni: kortermaja, büroohoone, hotell/üürikorterid või segafunktsioon. Kasutusanalüüsi eesmärk on näitlikustada, millistel eri viisidel hooneid kasutada võiks ja kui palju pinda on umbkaudu võimalik tänase olukorraga võrreldes juurde saada.

2023. aasta lõpus proovis linn avaliku enampakkumise abil hoonele üürnikku leida, kuid üürimise vastu puudus huvi, kuna hoone vajab suuri investeeringuid, mida üürnikud ei ole valmis tegema. Seetõttu otsustas linn hoone müüki panna, milleks Tartu linnavolikogu 10. oktoobril 2024 ka loa andis.

Gildi tn 8 hoone on ehitatud aastatel 1838–1839. Hoones on tegutsenud kalevivabrik, tütarlastekool, Eesti Rahva Muuseum ning paljud organisatsioonid ja seltsid. Pärast II maailmasõda ehitati siseruumid ümber linna polikliiniku tarbeks, kes tegutses hoones 2021. aastani. Pärast seda on hoone seisnud kasutuseta.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Uus Maa: Tallinna ümbruses hakkavad vabad krundid otsa saama

Eesti suurima kinnisvarabüroo juhatuse liikme Igor Habali sõnul kasvas kinnisvaratehingute arv eramajadega mullu enam kui 10%. Tallinna lähiümbruse populaarsemate piirkondade Viimsi, Kakumäe ja Peetri vabad krundid on suuresti otsa saanud ning inimesed on sunnitud järjest kaugemale kolima.

Igor Habali kinnitusel viimane majanduslangus kruntide hinda alla ei toonud, pigem vastupidi. „Krundid ja eramud on korteritest vähem likviidsed ning majanduskriis tabab neid sektoreid tavaliselt valusamalt. Kui 2007. aasta kriisiga võis krundi väärtus julgelt poole võrra kukkuda, siis seekord seda ei toimunud. Korterite hind on kaks viimast aastat samal tasemel püsinud, aga kruntidel hoopis tõusnud. Hea asukohaga elamukrundid on täis ehitatud või muutunud oluliselt defitsiitsemaks. Seetõttu on Tallinna lähiümbruse kruntide ja majade turg praegu päris heas seisus,“ ütles Habal.

„Maja ehitamiseks otsitakse krunti Tallinnast kõige rohkem 15-20 kilomeetri kaugusele piirkondadesse, kus on tiheasustus ning valmis lasteaiad-koolid-trennid. Oluline on ka kiire ühendus Tallinnaga, sest inimesed ju tegelikult käivad ikkagi pealinnas tööl,“ ütles Habal.

„Populaarseimate piirkondade nagu Kakumäe, Peetri ja Viimsi paremad kohad on täis ehitatud ning saada on vaid üksikud krundid. Viimsis mõjutavad ehitamist lisaks ka arenduspiirangud. Merevaatega Haabneeme või Miiduranna krundi eest võidakse küsida miljon eurot, sest konkurents puudub. Ka odavamad räämas krundid on hakanud otsa saama ning Viimsis, Meriväljal või Mähel on uusehituseks sisuliselt ainus võimalus vana suvila või maja ostmine,“ rääkis Habal.

„Kui populaarsemad ja logistiliselt paremad kohad on täis, siis liigub arendamine pealinnast eemale – mida kaugemal, seda rohkem on ruumi ja saab sama raha eest ka suurema krundi lubada,“ ütles Habal.

„Soodsam ja rohkem valikut on kohtades, kuhu pole viimaste kümnenditega veel suurt mahtu peale ehitatud. Peetri, Uuesalu ja Järveküla asemel vaadatakse krunti näiteks Raekülla, Vaskjalasse, Lagedile või Kiili valda. Suures plaanis on lähiaastate kindlad kasvajad ka Jõelähtme ja Kuusalu vald, kus ka omavalitsused on arendajate ja ehitajate suhtes koostööaltimad,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

KV.EE: Maakonnakeskustes on maju müügis aastatagusest 17% rohkem, kuid hinnad püsivad

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 03.2025 müügiks 4757 maja üle Eesti. Majade müügipakkumistest 1368 asusid maakonnakeskustes. Eesti keskmine majade eest küsitav hind oli 1726 €/m².

Aastatagusega võrreldes suurenes majade müügipakkumine 17%. Majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE kasvas aastaga kõikides maakonnakeskustes peale Kuressaare linna.

Märgatav pakkumise kasv ei ole hindu alla surunud. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 2% suurem, kui aasta varasemalt. Hindade osas oli erinevates keskustes tõuse ja languseid. Allapoole tulid hinnad eelkõige piirkondades, kus on vähe pakkumisi ehk kus iga üksik pakkumine on keskmist hinnanäitu enam mõjutamas.

Maakonnakeskustest kõige enam müügipakkumisi oli Tallinnas. Tallinnale järgnesid Pärnu ja Tartu. Neis kolmes linnas oli 03.2025 kinnisvaraportaalis KV.EE vastavalt 630, 233 ja 182 maja müügipakkumist. Tallinna kui suurima majade müügipakkumiste piirkonna keskmine hind 2283 €/m² oli marginaalse 6 euro võrra ehk 0,2% aastatagusest allpool.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
03.2024 03.2025 Muutus, % 03.2024 03.2025 Muutus, %
Tallinn 579 630 9% 2 289 2 283 0%
Narva 27 40 48% 655 545 -17%
Jõgeva linn 11 #N/A 1 000 #N/A
Paide 19 27 42% 752 700 -7%
Haapsalu 57 61 7% 1 455 1 461 0%
Rakvere 41 44 7% 1 309 1 218 -7%
Pärnu 232 233 0% 1 555 1 677 8%
Rapla linn 19 22 16% 1 528 1 678 10%
Kuressaare linn 22 20 -9% 1 529 1 705 12%
Tartu 151 182 21% 1 588 1 732 9%
Valga linn 20 26 30% 447 418 -7%
Viljandi 39 50 28% 1 007 1 112 11%
Võru 20 22 10% 922 667 -28%
Eesti 4 081 4 757 17% 1 699 1 726 2%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Välisturistide arv jõudis 2019. aasta tasemele

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2025. aasta veebruaris majutusettevõtetes 230 000 turisti, mida on 2% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 2% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta veebruaris Eesti majutusettevõtteid 110 000 välis- ja 120 000 siseturisti. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 3% ning jõudis 2019. aasta veebruarikuu tasemele. Vahetult kriisile eelnenud 2020. aasta veebruaris peatus majutusettevõtetes siiski 10 000 välisturisti (8%) rohkem kui käesoleva aasta veebruaris,“ täpsustas Laurmaa.

Siseturiste oli veebruaris mullu sama ajaga võrreldes 2% rohkem. Laurmaa tõi välja, et võrreldes kriisieelse 2020. aasta veebruariga oli siseturiste majutusettevõtetes 8000 võrra (7%) rohkem.

Soomest reisis Eestisse ligi 48 000 turisti ehk nad moodustasid 43% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 18 000 (17%), Suurbritannia turiste ligi 4500 (4%), Leedu turiste üle 4100 (4%), Saksamaa turiste ligi 3800 (3%) ja Rootsi turiste 2900 (3%). Majutusettevõtetes peatunud naaberriigi Soome turiste oli aastases võrdluses 3% vähem ja Läti turiste 6% rohkem. Suurbritannia, Saksamaa ja Rootsi turiste reisis Eestisse rohkem kui aasta varem veebruaris.

78% majutatud välisturistidest olid veebruaris Eestis puhkusereisil ning 17% tööreisil. Välisturistidest 78% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu- (11%) ja Tartumaa (6%). Ida-Viru-, Lääne-, Lääne-Viru-, Saare-, Valga- ja Võrumaal peatus igaühes 1% välisturistidest.

Majutuskohtades ööbinud siseturistidest olid 72% puhkuse- ja 18% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (31%), järgnesid Pärnumaa (15%), Ida-Virumaa (11%), Tartumaa (10%) ja Valgamaa (8%).

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku ligi 407 000 ööks, neist 208 000 olid välisturistide ja 199 000 siseturistide ööbimised.

Veebruaris said külastajad peatuda 903 majutuskohas. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 48 000 voodikohta, täidetud oli 40% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 45 eurot inimese kohta, mis oli 4% kallim kui 2024. aasta veebruaris ning 32% kallim kui 2020. aasta samas kuus. Harjumaal maksis ööpäev 47 eurot inimese kohta, Ida-Virumaal ja Valgamaal 44, Tartumaal 43 ning Pärnumaal 40 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark