Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eluasemekulu kasvas aastaga 0,4%

07.02.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes 2013. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta jaanuariga võrreldes 1,4% ja teenused 0,5% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 0,5% ja mittereguleeritavad hinnad 1,3%.

2013. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 3,2% kallinenud toit, mis andis kogutõusust ligi kaks kolmandikku. Sellest omakorda kolmandiku andsid aastaga 5,9% kallinenud piimatooted ja viiendiku 7,4% kallinenud köögivili. 70% toidu põhjustatud indeksitõusust tasandas jätkuv sideteenuste odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 4,6% ja 6,7%. Mootorikütus oli 2014. aasta jaanuaris 3,1% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 18% kallinenud kala ning 15% odavnenud kohv ja suhkur.

Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suuremad mõjutajad 1,8% kallinenud toit ning rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid. Suurem mõju indeksile oli ka alkohoolsete jookide 3,4%-lisel hinnatõusul, mille põhjustasid jõulukuu soodusmüükide lõppemine ja uute aktsiisimäärade rakendumine.

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla 1,1% veebruaris 2010, mil see oli -0,1%.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal.

2014. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2013. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2013. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2013.

Tabelis on esitatud nii 2013. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2014. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kulugruppide osakaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2014
Kaubagrupp	Kaubagrupi osakaal indeksis 2013, ‰	Kaubagrupi osakaal indeksis 2014, ‰	THI muutus, %
Kaubagrupp	Kaubagrupi osakaal indeksis 2013, ‰	Kaubagrupi osakaal indeksis 2014, ‰	detsember 2013 – jaanuar 2014, %	jaanuar 2013– jaanuar 2014, %
KOKKU	1000,0	1000,0	0,4	1,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	237,4	238,4	1,8	2,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	81,0	81,5	2,5	5,1
Riietus ja jalatsid	48,7	47,8	-5,5	1,3
Eluase	169,9	178,4	0,2	0,4
Majapidamine	51,3	49,7	0,1	0,8
Tervishoid	38,8	40,0	0,8	6,7
Transport	150,6	142,6	-0,8	-1,6
Side	48,8	46,5	-0,3	-10,2
Vaba aeg	76,2	77,8	0,0	3,4
Haridus ja lasteasutused	15,5	14,5	1,1	-14,7
Söömine väljaspool kodu, majutus	31,9	33,4	-0,1	5,6
Mitmesugused kaubad ja teenused	49,9	49,4	0,7	3,0

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Rikkaks üüriäris: üüriraha ülekandega või sularahas?

06.02.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale õrn pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele kahjustusi tekitamata.

Raha tasumine pangaülekandega on aga rohkem tänase päeva norm. See on ka märksa lihtsam ning odavam, sest ära jääb üürniku ja üürileandja kokkusaamine ning sellega seonduv korraldusprotsess.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle tuludeklaratsioonis deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib end üürileandjale väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Siis tuleb üürileandjal tasuda maksmatajäänud tulumaks, aga ka trahv maksupettuse eest.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kakumäe Jahisadam palkas visionääri

06.02.2014 Tõnu Toompark

Kakumäe poolsaarele esinduslikku väikelaevasadamat kavandav ettevõte palkas visionääriks Tiit Suuderi, kelle peamiseks ülesandeks on lähiaastail valmivale jahisadamale hing sisse puhuda.

„Tiit Suuder on üks Ülemiste Targa Äri linnaku loojaist ja käimajooksjaist,“ ütles OÜ Kakumäe Jahisadam juhatuse liige Sander Kaus, kes ise keskendub edaspidi ettevõtmise finantspoolele. „Lisaks on Tiit ka suur meresõber – ta on riiklikult tunnustatud vabatahtlik merepäästja, tal on väikelaevajuhi paberid, tal on kutselise kaluri paberid olemas, kuid mis peamine, tal on Kakumäe Jahisadama arenduseks olemas sobilik visioon ja inspiratsioon, seepärast julgen arvata, et Jahisadamale on kindel tulevik kindlustatud.“

Visionäär Tiit Suuder sõnas, et optimistlikuma prognoosi kohaselt valmib rahvusvahelisel tasemel meresõidukeskus juba 2016. aasta suveks. „Kahe aasta pärast on Kakumäel 288-kohaline jahisadam, multifunktsionaalne sadamahoone, milles leiavad koha nii konverentsikeskus, merevee-SPA, majutusasutus, merega seonduvad kauplused kui ka söögikohad,“ kirjeldas Suuder. „Kindlasti tuleb sadamasse kalaturg ja tulevad ka laste mänguväljakud – ehk et tegemist leidub siin kõigile, ka neile, kes merele ei kipu, tulge lihtsalt jalutama!“ Suuderi kinnitusel kerkib jahisadamasse ka moodne multifunktsionaalne elling, kus lisategevusena hakkavad toimuma teatrietendused, kinoseansid, kontserdid ja näitused.

„Ja seda kõike keskkonnasõbralikult,“ täpsustas Tiit Suuder. „Eksperdid on tänaseks päevaks keskkonnamõjude hindamise raames teinud kokku 27 uuringut, mille tulemused seavad nägemusele tulevasest jahisadamast kindlad raamid.“ Jahisadama arendusse kaasatakse Suuderi sõnul kindlasti ka rahvusvahelisel tasemel spetsialiste ja ettevõtteid.

Praeguse seisuga on Kakumäe Jahisadamasse kavandatud 288 kaikohta. „Veidi pikemas perspektiivis vaadatuna leiab Kakumäe Jahisadama lähikonda koha ka eksklusiivne elamurajoon,“ täpsustas Suuder. „Tulevasest jahisadamast hakkab kulgema ka ligi poole kilomeetri pikkune rannapromenaad kõrvalasuva Merirahu elamupiirkonnani.“ Kakumäe Jahisadama ja selle ümbruse väljaarendamisse on plaanis investeerida ca 65 miljonit eurot.

Kakumäe Jahisadama (www.kjs.ee) ja lähiümbruse detailplaneering lubab rajada 16,74 ha suurusele planeeringualale jahisadama, mitmeotstarbelise sadamahoone ja korterelamutega kohaliku keskuse, millest võimalikult suur osa jääb avalikku kasutusse. Detailplaneeringu koostas OÜ Ateljee Süd. Planeeritav maa-ala asub Kakumäe poolsaarel eksklusiivsete elamurajoonide vahel, endise kalasadama ja selle lähiala territooriumil.

KinnisvaraMagnaadid populariseerivad kinnisvaraalaseid teadmisi

06.02.2014 Tõnu Toompark

Käesoleval aastal asub MTÜ KinnisvaraMagnaadid populariseerima kinnisvaraalaseid teadmisi läbi 4 osalise koolitustesarja kolmes linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus. Iga koolitus on kohandatud kohaliku turu jaoks. MTÜ-le omaselt on koolitused taskukohaste hindadega.

Koolitustesaria avalöök on juba 20. veebruaril Tallinnas, kui toimub esimene koolitus „Investeerimine kinnisvarasse – Sinu IV pensionisammas“ Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses. Koolitus on suunatud eelkõige alles alustavatele investoritele ning tavalistele inimestele, kes soovivad kodu soetades targa otsuse teha, kui ka kogenud tegijatele kinnisvaraturul, kes soovivad saada uut inspiratsiooni.

Tallinna koolituse lektoriteks on oma ala spetsialistid: Ingvar Allekand (Domus Kinnisvara Arendusdirektor), Meelis Liivak (LHV Panga Korporatiivpanganduse kliendihaldur), Endrik Mänd (Tallinna linna peaarhitekt) ning Kalle Aron ja Jaak Roosaare (Southwestern Investments Properties OÜ-st).

Koolituse käigus saadakse teada, milline oli aasta 2013 kinnisvaraturul ning milliseks tõotab kujuneda 2014. aasta. Panga esindaja räägib, kuidas on pangalaenude väljastamine viimastel aastatel muutunud ja kuidas saada pangalt finantseeringut. Tallinna linna peaarhitekt räägib, kuidas näeb Tallinna arengut Linnaplaneerimisamet ning millised on eelisarendatavad piirkonnad. Väikeinvestorid annavad nõu, kuidas alustada kinnisvarasse investeerimist ning räägivad oma kogemustest, millised takistused ja tagasilöögid võivad väikeinvestorit ees oodata ja kuidas neid minimeerida. Samuti saab teada, kuidas planeerida investeeringuid, et edukalt kinnisvaraturule siseneda.

KinnisvaraMagnaatide juhatuse esimees Sandra Viilu sõnade kohaselt on koolitustesarja eesmärgiks pakkuda inimestele taskukohase hinnaga teadmisi suuremate Eesti linnade kinnisvaraturgude kohta. „KinnisvaraMagnaatide eesmärk on eelkõige inimesi harida, eriti ajal, mil kinnisvaraturul toimuva kohta on niivõrd palju erinevat ja tihti vastukäivat infot.“ lisas Viilu.

Lisainfo ja registreerimine: http://kvmagnaadid.ee/uritus/investeerimine-kinnisvarasse-sinu-iv-pensionisammas-tallinnas

MTÜ KinnisvaraMagnaadid on ühing mille eesmärkideks on Eestis pakutava kinnisvaraalase õppe täiustamine ja kvaliteedi tõstmine ning täiendõppe korraldamine; kinnisvara puudutavatel võistlusel osalemine ning kinnisvara eriala üliõpilaste õppetöö toetamine stipendiumite kaudu. MTÜ aitab leida oma liikmetele parimad praktika- ja töökohad ja panustab erinevatesse kinnisvara puudutavate õigusaktide loomesse.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

DTZ: Uued turuülevaated

06.02.2014 Tõnu Toompark

Ilmunud on uued ingliskeelsed DTZ ülevaated 2013. aasta IV kvartali kohta.

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Colliers: 2014. aastal on kõige edukamad büroo- ja kaubanduspindade sektorid

06.02.2014 Tõnu Toompark

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on 2014. aastal kõige aktiivsemad büroo- ja kaubanduspindade sektorid. Seda nii rentnike kui ka investorite osas. Prognooside kohaselt jääb investeeringute kogumaht 160 miljoni euro tasemeni.

2013. aastal andsid büroopindade turul suurima panuse täituvusse finants- ja kindlustussektor (23%) ning info- (IT ja kõrgtehnoloogia ettevõtted) ja kommunikatsioonisektor (18%), millele järgnesid hulgi- ja jaekaubanduse sektor (12%) ning professionaalsete, teaduslike ja tehniliste teenuste avalik sektor (9%). Mitme büroohoone valmimine 2013. aasta teises pooles tõi turule lisaks ca 44 000 ruutmeetrit uut spekulatiivset ja eritellimusel ehitatud büroopinda, mis pärast 2009. aasta teist poolt on rekordiline pakkumine.

“2014. aastal peaks prognooside kohaselt turule lisanduma ligikaudu 24 800 ruutmeetrit uut spekulatiivset ja eritellimusel ehitatud büroopinda. Büroopindade turg võib 2014. aastal uuesti üürileandja turust üürilevõtja turuks muutuda, kuna eelseisva aasta jooksul lisandub turule taas märkimisväärses koguses uut spekulatiivset büroopinda. Vakantsuse määr võib 2014. aastal mõnevõrra suureneda, eeldatavasti eelkõige vanemates büroohoonetes. 2013. aasta trendi jätkuna eeldame ka 2014 pigem üürilevõtjate kolimist kulutõhususe suurendamiseks suurematelt pindadelt väiksematele,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

Colliersi hinnangul jääb rendimäärade tõus eelseisval aastal suhteliselt tagasihoidlikuks – 3-5%. Keskmised rendihinnad jäävad A-klassi pindadel 12-14 eurot ruutmeetri kohta kuus (maksimum 15-16 eurot) ning B-klassi pindadel 10-11 eurot ruutmeetri kohta (maksimum 12 eurot).

Tööstus- ja laopindade turul lisandub prognooside kohaselt 2014. aastal turule ligikaudu 90 000 ruutmeetrit uut tööstus- ja laopinda. 2014. aastaks planeeritud uusehitiste maht ületab 2008. aasta taseme. Colliersi hinnangul jääb jaemüügile orienteeritud logistika järgmistel aastatel üheks kõige aktiivsemaks laopindasid otsivaks ja üürivaks sektoriks. Samas võib Eesti majanduskasvu vaevaline areng turgu 2014. aastal veidi jahutada. Tootmis- ja laopindade turul valitses 2013. aasta lõpus madal vakantsus (ca 6%), mis 2014. aastal eeldatavasti tõuseb ja seeläbi survestab ka üürihindasid pigem püsima stabiilsetena. Kaasaegse pinna üürihinnad jäävad 2014. aastal Colliersi hinnangul tasemele 4,2 – 4,8 eurot ruutmeetri kohta kuus.

Pärast väga head ja rekordilist esimest poolaastat oli Eesti investeerimisturg 2013. aasta teisel poolaastal vähem edukas. Investeeringute kogumaht moodustas 2013. aastal ca 210 miljonit eurot, jõudes sellega peaaegu eelmise aasta tasemeni. Peamine erinevus 2012. aastaga võrreldes oli suurem tehingute arv (eriti tööstus- ja büroopindade segmentides) ning sellest tulenevalt madalam tehinguhind (2,7 miljonit eurot 2013.a. vs 3,6 miljoni eurot 2012.a.).

„Investeerimisturg on ka 2014. aastal aktiivne, kuna investoritel on vaba kapitali ja soov investeerida. Investeeringute kogumaht jääb 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes hinnanguliselt pigem väiksemaks, julgen arvata, et tehingute maht jõuab 2014. aastal vähemalt 160 miljoni euro tasemeni,“ lisas Tinno.

Colliersi uurimuse kohaselt on investorid hästi kapitaliseeritud ja nad otsivad pidevalt kvaliteetseid hea rahavooga objekte. Mõnede investorite seas on märgata valmisolekut võtta suuremaid riske, kuna investeerimisjärgu kinnisvara on vähe. Sektorite osas eelistavad nii välismaised kui ka kohalikud investorid endiselt büroo- ja kaubanduspindade sektoreid. Parim võimalik tootlus jääb 2014. aastal pigem stabiilseks, võimalik muutus on kuni 25 BPS (baaspunkti).

Tartu otsib bussijaama ümbruse planeerimisel parimaid linnaruumilisi lahendusi

06.02.2014 Tartu.ee

Linnavalitsus kuulas eilsel istungil informatsiooni Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuursest ideevõistlusest ning otsustas, et Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise käigus leitakse avaliku ruumi kujunduse täpne lahendus projekteerimise etapis, arvestades võimalusel ka auhinnatud võistlustöödes pakutud lahendusi.

“Mitmes ideekonkursile laekunud töös pakuti välja L-kujulise avaliku väljaku rajamist hotell Dorpati ümber ning bussijaama ette jalakäijate hajumisruumi lisamist, samuti üle Turusilla tulevatele kergliiklejatele takistusteta kulgemistee loomist kesklinna suunas mööda Soola tänavat.

Need ideed kajastuvad ka tänases planeeringulahenduses. Lisaks leidis linnavalitsus, et võimalusel kaasatakse esiletõstetud tööde autorid ka edasisse projekteerimisprotsessi, et leida alale parim võimalik linnaruumiline lahendus,” võttis linnavalitsuse arutelu kokku abilinnapea Jarno Laur.

Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt korraldas Emajõe Ärikeskus eelmisel aastal avaliku arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks oli leida bussijaamale ja selle esisele alale selgelt tajutav linnaruumiline tervik.Ideekonkursile laekus 9 võistlustööd, žürii luges võistluse kordaläinuks, kuna esitatud tööd olid kõrgetasemelised ja valik mitmekesine.

Ühte selget favoriiti ja kõiki osapooli rahuldavat lahendust polnud, mistõttu 1. preemiat välja ei antud. Teist kohta jäid jagama võistlustööd “Suhtlev ruum” (OÜ Kauss Arhitektuur) ja “Linnamootor” (Maria Freiman, Juhan Kangilaski), kolmanda koha sai “Sadama värav” (Stuudio Tallinn -Villem Tomiste).

Kinnisvarakool: Elamispindade turuülevaate esitlus toimub 26/02/2014

06.02.2014 Tõnu Toompark

26/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, mille käigus esitleb kinniavaraanalüütik Tõnu Toompark elamispindade turuülevaadet. Tegemist on Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega.

Seminar on suunatud kõikidele, kes puutuvad kokku elamispindade turuga. Analüüsime elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkti. Eraldi heidame pilgu uusarenduste ja üüriturule.

Vaatleme üsnagi detailselt turgu mõjutavaid tegureid ja analüüsime, millises suunas on need näitajad liikumas.

Elamispindade turuülevaate ajaline perspetiiv vaatab ettepoole pool-poolteist aastat.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub kolmapäeval 12/02/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

RMK peamajas avatakse konkursi „Aasta Puitehitis“ võidutööde näitus

05.02.2014 Tõnu Toompark

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12:00 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi „Aasta Puitehitis“ esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid võimalusi, jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Lumi katustel: ohtliku koha tähistamine ühistut vastutusest ei vabasta

05.02.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.

“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikkuaga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autol tekitatud kahju.”

Cityconi käive kasvas 240 miljoni euroni

05.02.2014 Tõnu Toompark

Põhjamaade juhtiv kaubanduskinnisvara arendaja, Tallinnas Rocca al Mare, Kristiine ja Magistrali kaubanduskeskusi haldava Cityconi käive kasvas möödunud aastal 3,9%, kokku ligi 239,2 miljoni euroni. Baltimaade ja uute äride üksuse aastakäive kasvas 6,4%, ulatudes 34,9 miljoni euroni.

Kontserni renditulud kasvasid eelmisel aastal 4,2%, kokku 162 miljoni euroni. Cityconi renditulud Balti riikides ja Taanis kasvasid 6,4% ning ulatusid 25,6 miljoni euroni.

Cityconi juhatuse esimehe Marcel Kokkeeli sõnul on Cityconil, põhinedes 37 tugevale kaubanduskeskusele linna piirkondades, hea positsioon tulude kasvuks ka 2014. aastal.

“Cityconi portfoolio tugevnes 2013. aastal tänu Stockholmi kaubanduskeskuse Kista Galleria soetamisele. Samuti jätkasime olemasolevate keskuste arendamist ja laiendamist. Meie kaubanduskeskused on stabiilselt välja renditud keskmiselt 95,7% ulatuses ning ettevõtte tähtsus rahvusvaheliste jaekettide jaoks kasvab,” ütles Marcel Kokkeel.

Möödunud aastal tõi Citycon esimesena Eesti turule H&M kaubamärgi, mille kauplused avati Rocca al Mare ja Kristiine keskustes, ning avas Rocca al Mare keskuses Briti ühe suurima kaubamaja Debenhamsi.

Citycon OYJ on jaekaubanduspindade haldamisele ja arendamisele spetsialiseerunud ettevõte, mis omab tugevat turupositsiooni Soomes, Rootsis ja Baltimaades. Citycon omab ja opereerib kokku 37 kaubanduskeskust ning 35 muud jaekaubanduskinnisvara Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus.  

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Pro Kapital: Ehituslepingu sõlmimine ja Vilniuses ehitustöödega alustamine

05.02.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte PK Invest UAB sõlmis 05.12.2013 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 4 126 867 Litti (1 195 223 EUR) ilma käibemaksuta.

Ehitusleping sätestab, et UAB Merko Statyba alustab ehitustöödega pärast PK Invest UAB’lt ehitusega alustamise teate saamist. PK Invest UAB’l oli õigus ehitusleping ilma põhjuseta lõpetada.

Seoses uue hoone eelmüügi märkimisväärse edukusega on PK Invest UAB teavitanud 05.02.2014 UAB’d Merko Statyba ehitusega alustamisest.

Uus hoone hakkab asuma Leedus Vilniuses, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 16 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 1 160 m2. Seisuga 04.02.2014 on 19 pinnast 14 pinna osas sõlmitud ostu-müügi eelleping. Enne ehitusega alustamist on 74% kõigist pindadest leidnud ostja.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Vittorio Michelozzi kommentaar: „Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme väga rahul uue hoone eelmüügi tasemega. Eelmüükide arv näitab, et Pro Kapitali poolt Vilniuses arendatava toote osas on olemas tugev nõudlus. Valisime ehitustööde teostamiseks usaldusväärse partneri Merko statyba UAB ja oleme veendunud uue projekti edus“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksis täiendavalt veel kasutamata arendusmahtu. Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Lisainfo:

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinna lähistel. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinna läheduses ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laiendemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine. Saltiniu Namai projekti esimene faas on lõpule viidud: rajati neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet ja 11 eramaja. Pro Kapital on esimeses faasis arendanud 143 korterit, 11 eramaja ja 21 äripinda müüdava pinnaga kokku 15 278 m2. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

PK Invest UAB on 12.10.1998 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. PK Invest UAB on Leedus Vilniuses asuva Saltiniu Namai elamukompleksi kruntide arendaja.

UAB Merko Statyba on Leedu ehitusettevõte, mis keskendub üldehitusele ning elamuarendusele ja -ehitusele. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni, mis hõlmab lisaks Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2012. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 915 inimesele ning ettevõtte 2012. aasta müügitulu oli 249,1 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tartu linn kavandab uusi spordihalle

05.02.2014 Tartu.ee

Linnavalitsus saatis volikogule Kaunase pst 68b ja Annemõisa tn 1a kruntide ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu, mille kohaselt kavandatakse Annelinna kahte spordihalli.

„Tartus ei ole praegu suuri sisehalle, kus näiteks jalgpalluritel oleks talvel harjutamiseks paremad tingimused, kuid nõudlus selliste treeningupaikade järgi on väga suur. Esimese etapina alustamegi planeeringu koostamise ja samal krundil asuva amortiseerunud kunstmuruväljaku renoveerimise projekteerimisega, et siis rahaliste vahendite selgudes jõuda lähiaastail ka kerghallide püstitamiseni,“ kommenteeris abilinnapea Tiia Teppan.

Planeeringuala suurusega 9,3 ha asub Annelinna linnaosas ning linna üldplaneeringu kohaselt on see puhke- ja virgestusrajatiste, haridus- ja teadushoonete maa ning muu ühiskondlike hoonete maa.

Eelmisel istungil määras linnavalitsus ka Kaunase pst 68b kinnistul asuva kunstmuruväljaku ja lähiümbruse rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette kunstmuruväljaku ja läheduses asuvate mänguväljakute rekonstrueerimise, tribüüni ja piirdeaia rajamise, kõnniteede rekonstrueerimise jm tööd. Tänavu on linnal kavas alustada projekteerimistöödega ning 2015. a alustada kunstmuruväljaku renoveerimist.

Supilinna teemaplaneeringut arutatakse taas märtsikuus

05.02.2014 Tartu.ee

Linnavalitsuse istungil arutati Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatakse avalik arutelu märtsi algul.

Eelmise aasta lõpul toimus teemaplaneeringu „Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine” avalik väljapanek. Selle jooksul laekus ettepanekuid eraisikutelt, Supilinna Seltsilt ja Maailma Arhitektuuri Sõprade Seltsilt. Ettepanekud käsitlesid peamiselt Supilinna hoonestuse tihendamise võimalusi, aga ka miljööväärtusi.

“Teemaplaneeringu avalikul väljapanekul ei laekunud olulisi vastuväiteid linnaosa elanikelt, olid vaid mõned üksikud täiendava hoonestamise soovid. Tänavu jaanuaris toimunud arutelul rõhutati vajadust täiendavalt põhjendada teemaplaneeringus aluseks võetud krundistruktuuri säilitamise ning hoonete miljöölise väärtuse määramise aluseid,” ütles linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks toimub avalik arutelu 11. märtsil kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis Raekoja plats 3, III korrus.

Tartu ühe omanäolisema linnaosa Supilinna moodustab peamiselt 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel väljakujunenud tänavatevõrk ja hoonestus, mis on pärast II maailmasõda täiendatud enamjaolt individuaalelamute ning Eesti taasiseseisvumise aastatel ka uute korterelamutega. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusega hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinna üürikomisjon sai kümneaastaseks

05.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna üürikomisjon tähistas 1. veebruaril asutamisest kümne aasta möödumist.

Tallinna Üürikomisjon alustas tööd 1. veebruaril 2004. Kümne aasta jooksul on esitatud üürikomisjonile kokku 1717 avaldust. Üürikomisjoni pädevuses on eluruumi üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamine. ÜürikomisjoEn võtab üürivaidluse menetlusse üürniku või üürileandja kirjaliku avalduse alusel.

Üürikomisjoni tegevuse peamisteks õiguslikeks alusteks on Üürivaidluse lahendamise seadus ja Tallinna Üürikomisjoni põhimäärus, lisaks teised riigi ja Tallinna õigusaktid. Kõik Tallinna üürikomisjoni liikmed on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala magistriõppe.

„Kümme aastat tagasi toonases elamumajandusametis tööd alustanud Tallinna üürikomisjon lahendab üürnike ja omanike üürivaidlusi ning üürikomisjoni otsused on osapooltele täimiseks kohustuslikud,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Üürivaidluste lahendamiseks võib kodanik pöörduda kas üürikomisjoni või kohtusse. Ent erinevalt kohtust ei pea inimene üürikomisjoni pöördudes maksma riigilõivu, ka menetletakse tema kaebust tasuta ning oluliselt kiiremini.“

Kui alguses oli üürnike ja üürileandjate pöördumiste arv peaaegu võrdne, siis viimase viie aasta jooksul on ilmnenud pöördujate osas üürileandjate ülekaal – sellest võib järeldada, et üürileandjate usaldus üürikomisjoni vastu on järjest kasvanud. Üürileandjad pöörduvad komisjoni enamasti seetõttu, et nad soovivad pärast üürilepingu lõppemist oma eluruumi enda kasutusse tagasi saada ja üürnikelt võla väljamõistmist. Peamine põhjus, millega üürikomisjoni poole pöördutakse, on üürivõla küsimus.

„Üürikomisjoni kui kohaliku omavalitsuse juures asuva üürivaidlusi lahendava sõltumatu organi loomise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised linnad, kuid kahjuks ei ole komisjoni loomiseni mujal jõutud,“ nentis Võrk. „Olgugi, et üürisuhte poolte õiguste kaitseks ja üürileandjate tegevuse reguleerimiseks on sellise komisjoni töö igati õigustanud. Üürikomisjon on ju loodud selleks, et üürimured aeglaselt jahvatavatest kohtuveskitest kiiremini ja pöörduja jaoks odavalt laheneks.“

Möödunud aastal laekus üürikomisjonile 124 avaldust, nendest üürnikelt 22 ja üürileandjatelt 102 (s.h Tallinna linnalt kui üürileandjalt 65).