Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Tallinn-Tartu-Pärnu: kõrge korteritehingute arv kummutab müüdi madalast tarbijate kindlustundest

16.10.2012 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne elamispindade turu analüüs leiab, et tänane elamispindade turg näitab ülimat aktiivsust. Kõrge korteritehingute arv ja stabiilne hinnatrend kummutavad müüdi madalast tarbijate kindlustundest, mis ei luba kinnisvaratehinguid teha.

Vastupidi – tehinguid tehakse sellise hooga, mida viimati nägime 2007.-2008. aastal.

Elamispindade turu liikumapaneva jõuna on toiminud nii madal eluasemelaenude intressimäär, kui suurenevad laenukäibed.

Samuti ei saa mööda vaadata faktist, et täna on elamispinda tõenäoliselt märksa soodsam osta kui näiteks aasta-kahe-kolme pärast.

Korteriomanditehingute arv

2012 III kvartal on näidanud vaatamata juba seljataha jäänud suvesoojusele tugevat tehingute arvu. Osalt on tehingute taga arendusprojektide , mida täna asjaõiguslepingutega vormistatakse ja mis seeläbi lõpuks statistikasse jõuavad.

Siiski ei ole suure tehingute arvu taga ainult uusarendused. Ka teisesel turul ehk vanemate elamispindadega tehakse palju tehinguid. 2012 III kvartalis tehti Eestis kokku 4283 korteritehingut.

Üle 4000 korteritehingu tehti viimati Eestis langeval 2008. aasta elamispindade turul.

Tallinna tehingute arvuks jäi 1899, mis on näiteks 2 korda rohkem, kui 2009 I kvartalis, mil valitses majanduslik peataolek. Pärnus tehti tehinguid tublilt 195 ja Tartus 433.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Aastataguse ajaga võrreldes suurenes Eesti korteritehingute arv 24%.

Parafraseerides üht tänast võimupoliitikut, siis võib öelda, et just sellise kinnisvaraturu tingimustes ma tahaksingi elada.

Loomulikult ei saa sedavõrd suur kasvunumber olla jätkusuutlik. Vaevalt igatseme tagasi buumiaastaid, mil kolme aasta jooksul sisuliselt käibis 25% elamispindade koguarvust.

Tallinna korteritehinguid tuli aastaga juurde 28% ja Tartus 27%. Väiksem ja seetõttu hüplikum Pärnu turg näitaks korteritehingute kasvu koguni 48%.

Eelnevad linnade numbrid kinnitavad kurba fakti, et elamispindade turg on üliaktiivne suurtes tõmbekeskustes. Tallinnast-Tartust-Pärnust väiksem olev kogu Eesti tehingute arvu kasv näitab aga, et muude piirkondade elamispindade turg kiratseb endiselt ega ole veel kriisist jagu saanud.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korterite tehinguhinnad on vaikselt, kuid kindlalt liikumas tõususuunas. Kindlasti on oma osa siis asjaolus, et tehingutes on veel arendusprojektide osakaal märkimisväärne.

Kurb on see, et uusi arendusprojekte on vähemaks jäänud. Seetõttu võime arvata, et senine tehingute keskmise hinna tõus ei ole jätkusuutlik. Kindlasti on kasvanud ka kinnisvara väärtus.

Vaatamata tehingute keskmise hinna edasistele käitumistele ei ole majanduskeskkonna osas status quo’d oodates kinnisvara väärtuse langus tõenäoline.

Eesti korteritehingute keskmine hind oli 2012 III kvartalis 771 €/m2. Sellest ligi poole võrra kõrgem oli Tallinna korteritehingute keskmine hind 1101 €/m2.

Tartus oli tehingute keskmine hind 958 ja Pärnus 788 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Veel aastatagune kahekohalise numbriga kirjutatud elamispindade tehingute keskmise hinna tõus on tänaseks ajaks langenud ühekohaliseks.

Positiivne on igal juhul see, et vähemalt suuremates tõmbekeskustes ei ole tehingute keskmine hind allapoole läinud.

Eesti korteritehingute keskmine hind on aastatagusest 7% kõrgemal. Tallinna ja Pärnu tehinguhinnad kasvasid aastaga võrdselt 3%. Tartus aga 17%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Eesti korterite tipphinnad oli 2007. a. II kvartalis. Lähenemine kunagistele tippudele on alates 2009 a. aastast olnud pidev, kuid kunagine tippmark on veel käeulatusest kaugel.

Eesti korteritehingute keskmine hind on tipust 36% allpool. Tallinna hinnad jäävad tipule kolmandiku alla.

Kõige lähemal tipphindadele on Tartu, millest tänane hinnatase on kõigest 20% allpool. Siin tekkib küsimus, et ega Tartu hinnad ei ole liiga kiiresti liiga kõrgele läinud.

Muud majandus- ja kinnisvaraturu kontekst seda siiski ei luba, et Tartu hinnad võiksid olla kunagisele tipule sedavõrd lähedal, sest ka buumi tipphinnad olid Tartus üle mõistuse käivad.

Kõige tagasihoidlikum on siin Pärnu, kus korteritehingute keskmine hind jääb tipule 44% alla.

Kui eelnev puudutas hindade nominaalseid väärtuseid, siis lisaks peame arvestama hindade suhtelisi väärtuseid. Võrreldes 2007. a. jaanuariga on tarbijahinnaindeks tõusnud 30%.

Elamispindade hinnad on aga eeltoodud protsentide võrra sellest ajast allpool.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtlikult võib korteritehingute arvule tuginedes öelda, et jutud madalast tarbija kindlustundest on müüt.

Korteritehinguid tehakse üliaktiivselt ja need, kes ootavad tehingute arvu iga-aastast järjepidevat 20-protsendilist kasvu elavad unistustes, mis kunagi ei täitu.

Arvestades tänast tehingute arvu võib arvata, et see saab tänaselt kõrgelt tasemelt veel kasvada ainult ajutiselt. Sellele peab järgnema tehingute arvu langus tagasi nö mõistlikkuse tasemele.

Arvestama peame, et oleme siiski veel majanduskriisis ning eeldada siin uut kinnisvarabuumi, millele tehingute arvu jätkuv kasv viitaks, on asjatu.

Tehingute arvu kõrval vaadeldud tehingute keskmine hind käitub mõistlikult. Stabiilne tehinguhindade kasv on ostjate huvides, sest keegi ei sooviks osta vara, mille väärtus langeks.

Kindlasti on siin oma osa soodsatel eluasemelaenude intressimääradel, mis löövad rekord rekordi järel.

Õnneks on kuulda ka manitseivaid hääli, mis hoiatavad, et vaatamata ülimadalale euriborile on sellele lisatavad marginaalid siismi mitte kõige madalamad. Kui ühel päeval hakkab euribor tõusma, siis peavad tänased laenuvõtjad olema hoolsad, et laenud teenindatud saaksid ja kohtutäiturid laenuvõtjate koduuksest kauge kaarega mööda käiksid.

Kinnisvaramulli indeks tegi viie aasta suurima tõusu

16.10.2012 Tõnu Toompark

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 55,9 punkti tasemel. Augustis tõusis indeksi väärtus võrreldes eelmise kuuga 1,5% ning aastatagusega võrreldes 7,2%.

Tegu on suurima aastakasvuga indeksi arvutamise vältel viimase viie aasta jooksul. Tõusu taga on olnud peamiselt hoonestatud elamumaa, ärimaa ja tootmismaa ning väga stabiilne korteritehingute hinnakasv.

Alates kinnisvaraturu põhjast, mis saabus veidi üle kahe aasta tagasi ehk 2010. a juunis, ei ole indeks suutnud veel ületada 55,9 punkti piiri. Seda piiri on indeks alates sellest ajast katsunud veel kahel korral – käesoleva aasta veebruaris ja märtsis.

Kirjeldades kogu Eesti kinnisvaraturu arenguid, on indeksi väärtuse taastumine olnud üsna pika vinnaga, kuid 2012. aasta on olnud ikkagi positiivne – kõigepealt märkimisväärse tehinguaktiivsuse kasvu poolest, ja näib, et ka kinnisvara väärtus on võtnud suuna stabiilsemale kosumisele. Saab näha, kas järgnevatel kuudel õnnestub indeksil murda siiski lõpuks ka 55,9 punkti piir.

Tehingute koguarv, mis eelmistel kuudel tugevalt kasvas, septembris mullusega võrreldes vähenes. Samas ostu-müügitehinguid tehti 3% enam.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

EKFL valis esmakordselt noore kinnisvaratähe

15.10.2012 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) annab tänavu esmakordselt üle preemia „Säravaim kinnisvaratäht“, mis valiti kinnisvarateemaliste üliõpilastööde hulgast. Preemia antakse üle teisipäevasel kinnisvaraseminaril.

Iga-aastaseks traditsiooniks kujuneva preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Käesoleva aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi võitjaks on Tuuli Põldma Tallinna Tehnikaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel“. Töö juhendajateks olid Liis Ojamäe ja Katrin Paadam.

Konkursi laureaat esineb preemia üleandmisel ka oma lõputööd tutvustava ettekandega.

Preemia üleandmine toimub 16. oktoobril, mil EKFL korraldab koostöös BIGBANKIGA Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, mis läbi valdkonna arvamusliidrite annab ülevaate kinnisvaraturu hetkesisust ja teeb ettevaate arengutest kuni aastani 2020.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul on teemad, mida seminaril kaardistatakse, seotud nii võimalike võngetega eurotsooni rahaturgudel kui ka demograafilise arenguga Eestis ja kuidas need mõjutavad kinnisvaraturgu kesk-pikas perspektiivis.

Seminaril teeb ettekande Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa, kes annab ülevaate kinnisvaraturust, prognoosidest ja eeldustest 2013.aastaks. BIGBANK AS krediidivaldkonna juht Ingo Põder räägib panga ootustest kinnisvarahindajale ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, linna peaarhitekt Endrik Mänd räägib bürokraati ja ajakulu vähenemisest seoses uue Tallinna ehitusmääruse kehtima hakkamisega alates 1.novembrist 2012.a. AS YIT Ehituse arendusdirektor Argo Karuse annab ülevaate kinnisvaraturust (sh elukondlikust) investori pilgu läbi.

Seminar lõpeb Ain Kivisaare juhitava diskussioonipaneeliga teemadel „Mis saab edasi ehk Eesti kinnisvaraturg aastal 2020?“ ja „Kuidas kinnisvarainvesteering kaitseb euro kokkukukkumise eest?“, milles osalevad valdkonna arvamusliidrid Viljar Arakas, Hannes Kuhlbach, Kalev Roosiväli, Ero Viik, Aavo Kokk ja Tõnu Toompark.

Seminari moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Eesti kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Lisainfo

Tõnis Rüütel
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu
Tegevdirektor
+372 504 6517

Juriidilised koolitused edasijõudnutele

15.10.2012 Tõnu Toompark

Sel nädalal algava kinnisvara täiendkoolituse raames on võimalik teha ka juriidilise mooduli valik.

See tähendab, et kinnisvarahuvilisel on võimalus osaleda koolituse raames ainult juriidilise osa loengutel, mis toimuvad 19. ja 26. oktoobril.

Juriidilise osa loengud viib läbi staažikas jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Juriidilise osa loengud puudutavad järgmisi teemasid: tsiviilseadustiku üldosa, perekonnaseadus, pärimisseadus, rahvastikuregistri seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus, notari osa kinnisvaratehingutes, kinnisvara maksustamine ja veel palju muud.

Registreeru koolitusele kohe, sest juriidikateadmisteta jäävad kinnisvaratehingud tegemata!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Septembrikuu korteriturul: kas Narva eufooria vaibub?

15.10.2012 Kristjan Gross

Septembrikuu korteriturg oli Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üsna aktiivne, sest tehinguid tehti arvestataval hulgal – Tallinnas oli tehinguid stabiilselt, mujal väiksemate kõikumistega.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati septembris pealinnas 647 korteriomandi tehingut, mis on küll kolme tehingu võrra vähem kui augustis, kuid jätkab teist kuud järjest tulemust üle 600. Seega on tehinguid tehtud järjest rohkem. Siinjuures on huvitav, et rohkemate tehingute juures ei ole keskmine hind oluliselt muutunud. Käesoleva aastal on keskmine hind kõikunud vahemikus -2,5% kuni 5,7%, kuid üldjoontes olnud väga stabiilne. Eelmise aasta septembrikuuga võrreldes on tänavune keskmine hind isegi 1% võrra madalam. Stabiilsele hinnatasemele viitab keskmise hinna vahemik – 2012. aasta minimaalne hind oli 1036 €/m² ja maksimaalne 1120 €/m². Kui rohkemate tehingute juures on hinnad enam-vähem samad, viitab see sellele, et olemasoleva nõudluse juures suudab turg selle rahuldada, ning elanikkonna valmisolek, võimalused ja kindlustunne viivad tehinguteni.

Linnaosadest on keskmisele hinnale ja tehingute arvule suurim mõju kesklinnal, sest seal tehakse kallimate korteritega kõige rohkem tehinguid. Huvitav võrdlus tuleb välja, kui võrrelda linnaosa tehingute arvu osakaalu linnaosa elanike arvu osakaaluga.

Üldjoontes on linnaosades protsentuaalselt sama palju tehinguid kui palju on seal elanikke. Näiteks Mustamäe, Lasnamäe, Kristiine, Haabersti osakaalud on praktiliselt samad. Nõmme ja Pirita linnaosas on tehingute osakaal väiksem – Nõmme elanikkond on pigem vanem ning sealseid elamispindasid ei taheta müüa, mistõttu tehingute osakaal on väike. Pirita linnaosas on hinnad kõrged, mistõttu ka seal eriti tehinguid ei tehta. Kesklinna piirkonnas on see-eest elanikkonna arvuga võrreldes oluliselt rohkem tehinguid – peaaegu 1/4 kõikidest pealinna korteriomandi tehingutest tehakse Kesklinna linnaosas. Tegemist on investeerimiseks atraktiivse piirkonnaga, kuhu ostetakse kortereid välja üürimise eesmärgil – ka nõudlus sealsete üüriobjektide vastu on suurim. Samalaadseks on muutumas Põhja-Tallinn, sest ka seal on tehingute osakaal elanikkonna arvuga võrreldes suurem.

Tartu korteriturul valitses septembris Tallinnaga võrreldes veidi teistsugune olukord, sest tehinguid on kolmandas kvartalis tehtud oluliselt rohkem kui aasta esimesel poolel, kuid ka keskmine hind on kasvanud. Eelmise aasta septembrikuuga võrreldes on sel aastal keskmine hind lausa 22% kõrgem. Peamine põhjus on uute korterite tehingutes, sest hiljuti on valminud mitu projekti kesklinna piirkonnas, kus septembrikuu maksimaalsed hinnad jäid vahemikku on 1600 – 2100 €/m².

Pärnus tehti septembrikuus rekordiliselt tehinguid – 70 tehingut kuus on väga hea tulemus, millesarnast pole aastaid olnud. Keskmine hind tegi eelmise kuuga võrreldes väikse languse (-3,1%), kuid 2011. aasta septembri keskmise hinnaga võrreldes oli hind 10% kõrgem. Reaalset kasvu pole, sest põhjuseks on madal 2011. aasta septembri baashind; kvartalite võrdluses on 2012. aasta III kvartali keskmine hind ainult 4% kõrgem. See, et eelmisel kuul oli 70 tehingut, annab märku, et tänavune aasta lõpp tuleb parem kui 2011, mil alates septembrist langesid nii tehingute arv kui keskmine hind.

Narva korteriturg oli septembris sarnane kevadele, sest tehingute maht ja keskmine hind olid samalaadsed aasta esimesele poolele. Suvel toimunud hüppeline tehingute arvu ja keskmise hinna kasv on nüüdseks maha jahtunud – kui juunis ulatus keskmine hind peaaegu 400 €/m², siis augustis oli see 357 €/m² ja septembris 346 €/m². Võimalik, et suvekuudel üüriturult ostuturule kandunud eufooria on vaibunud ning mõlemas sektoris toimub normaliseerumine.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakonverentsi kokkuvõte: kinnisvaramaaklerite tegevus Eestis vajab seaduslikke raame

14.10.2012 Tõnu Toompark

Septembri eelviimasel neljapäeval toimus Tallinnas Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja eestvedamisel koja 15. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline kinnisvarakonverents „Kinnisvaramaaklerite roll ja vastutus majanduses”.

Konverentsil tõdeti, et Eestis tegutseb ligikaudu kaks tuhat kinnisvaramaaklerit – kinnisvaraturg, kus tegutsetakse, moodustab ligi veerandi riigieelarvest. Seetõttu oli juba 1997. aastast tegutseva kutseühenduse korraldatud konverentsi keskne idee arutleda kasvava kinnisvaramaaklerite rolli ja vastutuse teemadel, et selle baasil kujundada lähiaastate tegevuskava, tagamaks valdkonna jätkusuutliku arengu.

Puudulik seadusandlus

Konverentsi diskussioonipaneelide puhul kõneldi Eesti kinnisvaramaaklerite tegevusest ning võrreldi seda lähinaabrite praktikaga. Arutelu tõi ilmekalt välja Eesti arenguruumi eelkõige tarbija huvide kaitsel ning kinnisvaramaaklerite vastutuse teemal.

Konverentsil osalenud Eesti ja Rootsi tarbijate kaitsmisega seotud spetsialistide töö kõrvutamisel ilmnes selgelt Eesti mahajäämus tarbijakaitse valdkonnas. Õigem oleks öelda, et kuni kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste eestikeelse standardi vastuvõtmiseni selle aasta novembris puudub Eesti kinnisvaramaaklerite tegevust mis tahes viisil või määral raamistav dokument.

Ilmekas oli näide Rootsist, kus kinnisvaramaaklerina tööd alustaval isikul tuleb läbida õppeprogramm, mis vastab bakalaureuseõppe tasemele, registreerida enda tegevus kinnisvaramaaklerite registris, tasuda selle eest iga-aastast 180 euro suurust maksu ning dokumenteerida iga tema müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi. Seejuures lähtutakse nii kinnisvaramaaklerite seadusest kui ka Euroopa standardist, mis nüüd novembrist alates hakkabki eestikeelsena kättesaadav olema.

Kohustused puuduvad

Nii on võimalik Rootsi riigil omada ülevaadet kinnisvaramaaklerite tegevusest, tarbijalt tulnud kaebusele vastavalt reageerida või sooritada kontrolloste, kontrollimaks, kuidas inimesele kõige hinnalisema varaga tehinguid ette valmistatakse ja sooritatakse. Kirjeldatud süsteem on efektiivne, kuivõrd tõsiseid rikkumisi on aastas umbes 180 000 tehingu kohta vaid kolm kuni neli.

Seevastu Eestis võib kinnisvaramaaklerina alustada igaüks, sõltumata haridusest ja kogemusest. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi praktiliselt pole ning järelvalvet keegi ei tee.

Seega puudub kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste osas tarbijal oma õiguste kaitseks võimalus. Jah, võimalus on pöörduda otse kohtusse, kuid suurte riigilõivude ja suhteliselt tagasihoidlike nõuete tõttu (võrreldes vara väärtusega) sellest pigem loobutakse, makstakse nõutu osaliselt või talutakse olukorda.

Viimased viisteist aastat on Eesti kinnisvaramaaklerid tegutsenud vaid headele tavadele toetudes. Paraku on neid järgivaid maaklereid orienteeruvalt vaid kümnendik. Sisuliselt puuduvad enamikul kinnisvaramaakleritel tarbija ees kohustused.

Kontrolli registrit

Maaklerteenustega seotud alused on küll kirjas võlaõigusseaduse paragrahvis 658, kus defineeritakse maaklerilepingu mõiste, mille kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele ning käsundiandja kohustus maksta maaklerile selle eest tasu.

Ka viitab kohustustele sama seaduse paragrahv 620, millest tuleneb kinnisvaramaakleri hoolsuskohustus käsundi täitmisel ning kohustus toimida oma majandus- või lutsetegevuses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Probleemid algavad aga sellest, et Eestis puudub siiani selline dokument.

Selle aasta novembrist jõustuv dokument loob kinnisvaraturul uue olukorra, võimaldades kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile – see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist.

Kuivõrd tegemist on Euroopas ühtselt kehtiva reeglistikuga, hakkab see standard puudutama mitte ainult eesti kinnisvaramaaklerite koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid kinnisvaramaaklereid.

Loodetavasti leiab dokument kiiresti tee tarbija teadvusesse ning ühe kallima teenuse ehk kinnisvaramaakleri teenuse ostmisel hakatakse tegema teadlikke valikuid. Oma panuse sellesse annab kindlasti ka Eesti kinnisvaramaaklerite koda, kes tuli konverentsil välja kinnisvaramaaklerite registri pidamise ideega kojas ning mis annab tarbijale esimest korda võimaluse enne maakleriga lepingu sõlmimist kotrollida, kas ta üldse selles valdkonnas spetsialistina on regsitreeritud.

Põhjamaade praktika konverentsil

Kuigi eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, mis erineb Skandinaavias (sh Rootsis) toimivast õigussüsteemist, on eesti (sh kinnisvaraturg) tihedasti seotud Põhjamaade majandusruumiga.
Lähtuvalt ka tugevast seotusest Põhjamaade pankadega, tulid konverentsi esimeses pooles ettekandmisele ülevaated kinnisvaramaaklerite rollist Põhjamaades, mis peatusid frantsiisilepingute, eri sidusorganisatsioonide kööstöö ning kinnisvaratehingute pankadevälise rahastamise teemadel.
Samuti leidsid käsitlust teemad Soome, Rootsi, Taani ja Norra kinnisvaramaaklerite katusorganisatsioonide, kinnisvaraportaalide ning avaliku sektori vahelisest koostööst ning Eesti perspektiivist koostöökokkuleppega liituda.
Konverentsi esimese osa lõpetas peaettekanne, mis tegi ülevaate kinnisvaramaaklerite järelvalve printsiipidest Euroopas ja tarbijalaitse rollist selles.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvaraseminar “Mis saab edasi?”

13.10.2012 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja BIGBANK kutsuvad kõiki 16. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“.

Seminari „Mis saab edasi?“ avab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel, päeva modereerivad EKFL’i juhatuse esimees Peep Sooman ja tegevdirektor Tõnis Rüütel ning esinevad Mart Saa, Ingo Põder, Endrik Mänd, Argo Karuse ja Tuuli Põldma.

Ain Kivisaare juhtimisel toimub diskussioonpaneel teemadel „Mis saab edasi ehk Eesti kinnisvaraturg aastal 2020?“ ja „Kuidas kinnisvarainvesteering kaitseb euro kokkukukkumise eest?“, milles avaldavad mõtteid asjatundjad Viljar Arakas, Hannes Kuhlbach, Kalev Roosiväli, Ero Viik ja Tõnu Toompark.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 12. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 641 1516.

Seminari kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja BIGBANK

Ebareaalsed ootused pärsivad investeeringute turgu

12.10.2012 Aivo Hallist

Viimasel ajal kinnisvaraturukommentaarides ilmuvad liigpositiivsed ootused idapoolsete välisinvestorite osas on osutamas karuteenet. Ostuhuvilisi investored Venemaalt on küll rahapaigutuseks sobilikke võimalusi otsimas mitmeid, kuid üleliigne optimism on kohalike kinnisvaramüüjate ootused liialt kõrgele kruvinud, leiab 1Partner Kinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

Hallisti sõnul on paljukommenteeritud Vene päritolu investorid otsimas heale kaubale üüritootlust 8-10%. Neile aga pakutakse selle hinnaga kaupa, mille tootlus peaks invstori arvates olema 15%.

„8-protsendiline tootlus on reaalne heas asukohas olevate investeerimisobjekide puhul, kus on pikaajaliste üürilepingutega stabiilsed üürnikud. Kui aga tegemist on madala krediidireitinguga üürnike, halvas asukohas oleva remontivajava hoone ning lühiajaliste üürilepingutega, siis tuleb rääkida juba märksa kõrgematest riskidest ja kõrgematest tootlustest,“ selgitas Hallist investorite mõttemaailma.

Välisinvestoritelt oodatakse tihti kohalikust keskmisest turutasemest kõrgemat tehinguhinda. See pärsib investeerimisobjektide müüki, mida võimendab kohalik nõrk müügioskus. Sageli on müügimaterjalid vägagi kehvalt ettevalmistatud. Samuti on investoreid häirivad läbirääkimiste käigus muutuvad müüjate nõudmised.

Kui Eestis mõistliku hinnaga kinnisvarakaupa teha ei saa, lahkuvad segadusse aetud investorid Läänemere kaldalt Šveitsi ja Londonisse, mis on venelaste alternatiivsed eelistatud investeerimispirkonnad.

„Kinnisvaramüüjad peaksid kahe jalaga maapeal seisma,“ soovitab Hallist. „Venemaal on rikkust palju, kuid seda ei kulutata hoolimatult. Turutingimuste lähedaste hinnaootustega investeerimisobjektid leiavad huvilised loetud nädalate ja kuudega.“

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Pressiteade: Uus koolitus kinnisvaramaakleritele

11.10.2012 Tõnu Toompark

Järgmisel nädalal 18/10 alustab Kinnisvarakool maaklerite täiendkoolitusega, mis keskendub maaklerite professionaalsuse tõstmisele. Muuhulgas puudutab koolitus seni Eestis veel avaldamata uus kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste standardit.

„Kinnisvara täindkoolitus rõhub kõikidele olulistele nüanssidele, mis maakleritöös on hädavajalikud,“ kinnitas koolituse üks lektoritest Tõnu Toompark. „Võtame põhjalikult läbi nii majandusvaldkonna üldisemalt, kinnisvaraturu, kindlustamise, ehituse ja planeeringud. Ligi pool koolitusest on suunatud juriidiliste teemade käsitlemisele, millest vastu maaklerid ehk kõige enam vajadust tunnevad.“

Neljapäevane põhjalik koolitus aitab kaasa sellele, et maakleritel oleks võimalik oluliselt täiendada maaklerteenuse kvaliteeti ja seeläbi esindada paremini teenuse tellijate huve.

Muuhulgas sobib algav kinnisvara täiendkoolitus ettevalmistumiseks novembris tulevaks maaklerite kutseeksamiks.

Koolitust viivad läbi pikaajalise praktilise kogemusega lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Igor Fedotov, Urmas Tehver ja Marko Sula. Nii on lektorite summaarne erialane staaž üle poole sajandi pikkune.

Kinnisvarakooli missioon on suunatud professionaalsuse tõstmisele Eesti kinnisvaraturul. Kinnisvarakool pakub hetkel kümmet erinevat kinnisvara- ja majanduskoolitust. Kevadeks see number juba suureneb.

Täiendav info

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

YIT Ehitus ja DTZ Kinnisvaraekspert pressiteade

11.10.2012 Tõnu Toompark

YIT Ehitus ja DTZ Kinnisvaraekspert müüsid septembri lõpus viimase korteri Papiniidu 62, Pärnu uusarenduses. YIT Ehituse poolt arendatud 38 korteriga kortermaja näol on tegemist Pärnus esimese „kriisijärgse“ arendusprojektiga, mis on tänaseks täielikult müüdud. 2011. aastal valminud kortermajal on lisaks korteritele veel panipaigad, parkla, haljasala ja mänguväljak. Ühe- kuni kolmetoaliste rõdudega või terrassidega korterite müügihinnad jäid vahemikku 1000 kuni 1500 eurot suletud netopinna ruutmeetri kohta. Korterite ostjateks olid peamiselt kohalikud või mujalt Eestist pärit pered.

DTZ Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Peterson sõnul on Pärnu turul, mis hindade ja tehinguaktiivsuse kasvult ei ole jätkuvalt veel võrreldav Tallinna ja ka Tartu kinnisvaraturuga olemas nõudlus päris uute korterite järgi logistiliselt heas või hinnatud asukohas. Pärnus pakutakse jätkuvalt müügiks ca 100 „uusvanades“ arendustes paiknevat korterit hinnaga 700 – 1500 €/m². Nende korterite moraalne ja füüsilise kulum sõltuvalt nende ehitamise ja müügisoleku ajast on ostjatele piisav argument eelistamaks päris uusi kortereid hinnaklassis 1400 – 1600 €/m². Selliste uute korterite absorbeerumisvõime Pärnu kinnisvaraturul on Petersoni hinnangul tuleval aastal vähemalt 30 ühikut, mille turule toomise eelduseks on kõrgete ehitushindade taustal vastava võimekusega arendajate valmisolek töötada kohalikul turul pakutavate marginaalidega.

Üüriäri KKK: Kas anda korterit üürile eraisikuna või ettevõttena?

11.10.2012 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid.

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja tarbimisse.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Uus Maa Kinnisvarabüroo septembrikuu turuülevaade

11.10.2012 Tõnu Toompark

Septembrikuu jooksul kerkis korterite keskmine ruutmeetrihind Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Kuressaares ja Viljandis ning langes Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Haapsalus.

Tallinnas saavutas korterituru tehingutemaht 2012. aasta teise tulemuse, kui kokku müüdi 650 korterit, mis on augustist 1,2% vähem.

Maade- ja majadeturg säilitas augustiga sarnase taseme – müüdi 35 eramut ja suvilat ning 15 elamukrunti.

Äripindade sektoris algas sügishooaeg, mil viiakse lõpuni kevadel plaanitud kolimised või sõlmitakse lepingud uueks aastaks. Kuigi nii uute pindade otsmine kui ka tehingute sõlmimine on mullusest oluliselt aktiivsem ja see on tugevdanud ka survet hindade tõusuks, pole aga hinnatõus kõikjale kandunud.

Pikemalt saad lugeda siit.

Kinnisvarakooli koolituste kava: palju uusi koolitusi

10.10.2012 Tõnu Toompark

Järgmise koolitusena viib Kinnisvarakool OÜ läbi kinnisvara täiendkoolituse, mis toimub 18-26/10/2012. Täiendkoolitusele järgneb veel ÜHEKSA kinnisvarakoolitust, mis kõik aitavad maakleritel ja kinnivaravaldkonnaga kokkupuutujatel paremaks spetsialistiks saada.

Loodetavasti anname veel sel või järgmisel kuul teada kolmest uuest koolitusest, millega alustame juba sel talvel.

18.10.-26.10.2012 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 329 €*

Kinnisvara täiendkoolitus annab laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest. Oluline rõhk on viimasel – juriidikal. Kinnisvara täiendkoolitus sobib hästi ka kinnisvaramaakleri kutseeksami ettevalmistuseks.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov. Loe edasi…

19.11.-28.11.2012 Kinnisvara ABC – 16 tundi, 199€*

Kinnisvara ABC annab hea sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi, muuhulgas ka juriidikat.

Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula/Maila Moor, Andree Raid. Loe edasi…

29.11.2012 Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel. Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.

Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

03.12.2012 Kinnisvara müügikoolitus – 5 tundi, 59 €*

Kinnisvara müügikoolitus aitab koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk, Maria Kopso, Tõnu Toompark. Loe edasi…

04.12.2012 Äriplaani koostamine – 8 tundi, 119 €* – UUS!!!

Koolitus „Äriplaani koostamine“ annab praktilised nõuanded äriplaani koostamiseks, mis tulevad otse elust. Samuti aitab koolitus leida toetusvahendeid äriplaanide elluviimiseks.

Koolituse „Äriplaani koostamine“ lektor: Raido Raudnagel. Loe edasi…

05.12.2012 Üürikoolitus – 6 tundi, 88 €*

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske.

Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

06.12.2012 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse lektorid: Urmas Tehver ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

13.12.2012 Hindamise ABC – 8 tundi, 119 €*

Hindamise ABC koolitus annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Loe edasi…

10.12.2012 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline kinnisvara fotokoolitus annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolituse lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

14.03.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – 4 tundi, 69 €* – TÄITSA UUS!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ annab praktilise elamispindade turuülevaate ja nõuanded, kuidas kinnisvaramaakler, spetsialist, -arendaja või kinnisvaraettevõtte juht võiks ise turgu prognoosida.

Koolituse/seminari „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ lektor on Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad ilma käibemaksuta!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Harjumaa korterite pakkumised on aastatagusest 6% kõrgema hinnaga

10.10.2012 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel on korterite pakkumishinnad Harjumaal aastaga kasvanud 6%. Hinnatõusu kõige olulisem mõjutaja on Tallinna pakkumishindade kasv. Tallinna kortereid pakuti 2012. septembris müügiks keskmise hinnaga 1343 €/m², mis on aastatagusest 7% kõrgemal.

Tallinnas asub ka 81% kogu Harjumaa korteripakkumistest. Ei ole üllatus, et seeläbi on tegemist Harjumaa kõige suurema ja olulisema ning ka kallima piirkonnaga.

Korterite pakkumishinnad langesid aastaga kõige enam ehk 18% Vasalemma vallas. Seal pakutakse kortereid müügiks keskmise hinnaga125 €/m².

Korterite kogumakkumiste hulk ei ole aastaga praktiliselt muutunud. Aasta tagasi septembris oli portaalis KV.EE Harjumaa korteripakkumisi 10 706. Käesoleva aasta septembris pakuti Harjus müügiks 10 829 korterit, mis on eelmisest aastast 1% enam.

Seejuures Tallinna korterite pakkumine vähenes 1% võrra. Tallinnas pakuti septembris müügiks 8754 korterit.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Korterite pakkumishind ja selle muutus Harju maakonnas, €/m²
	09/2011	09/2012	Muutus, %	09/2011	09/2012	Muutus, %
Harjumaa	10 706	10 829	1%	1 174	1 241	6%
Harku vald	87	75	-14%	975	976	0%
Jõelähtme vald	66	45	-32%	741	804	9%
Keila	97	107	10%	719	715	-1%
Keila vald	100	108	8%	426	406	-5%
Kose vald	20	40	100%	512	544	6%
Loksa	37	38	3%	287	279	-3%
Maardu	344	403	17%	588	598	2%
Nissi vald	62	46	-26%	280	319	14%
Raasiku vald	34	51	50%	597	563	-6%
Rae vald	274	227	-17%	1 095	1 131	3%
Saku vald	33	33	0%	800	788	-2%
Saue	78	62	-21%	909	952	5%
Saue vald	98	130	33%	1 030	1 094	6%
Tallinn	8 803	8 754	-1%	1 259	1 343	7%
Vasalemma vald	53	54	2%	153	125	-18%
Viimsi vald	319	459	44%	1 267	1 264	0%

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuleb juurde, kuid defitsiit korteriturul kestab

09.10.2012 Tõnu Toompark

2012 II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 734 eluruumi kogupindalaga 92 600 m2. Aastatagusest näitajast on mõlemad arvud protsent-paar suuremad.

Ehitusloa väljastamine aga ei tähenda veel ehitustegevuse reaalset käivitumist. Seetõttu valitseb väljastatud ehituslubade ja valminud eluruumide arvu vahel vaid nõrk seos.

Üksjagu ehituslubasid võetakse täna välja, kuid kas kallite ehitushindade või kehvade finantseerimisvõimaluste tõttu jäävad projektid ootele ega aita täita turul valitsevat uute korterite defitsiiti.

Vähenev pakkumine ja ettevaatlikud kinnisvaraarendusplaanid tähendavad uute korterite ostjatele tõenäoliselt mõningast hinnatõusu.