Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Soome pensionärid kolivad Eestisse elama

01.11.2013 Margit Sild

Jahtunud soome majandus on toonud eesti kinnisvaraturule lisaks sealsetele investoritele ka meie põhjanaabrite pensionärid, kes valmis vahetama oma kodumaad.

Eakamate inimeste jaoks on elukohavahetus suur ja kõhklusi tekitav elumuudatus. Paljud põhjamaade pensionile jäänud inimesed valivad uueks elukohaks soojad maad, kolitakse Taisse, Hispaaniasse või Türki. Konservatiivsemad soomlased aga on pööranud pilgud Eesti poole. Jääb ju Tallinn Helsingist vaid paaritunnise laevasõidu kaugusele ja kodumaad ning sõpru-sugulasi võimalik külastada kas või iga nädal. Enamasti ollakse Eesti oludega ka varasemalt väga hästi tuttav ning siia reisitud juba aastaid.

Selline elukohavahetus võetakse ette rahalistel põhjustel – Helsingi ja Tallinna korterite hinnavahe on mitmekordne ja nii jääb pensionäril pärast oma Soome kinnisvara müüki raha piisavalt nii Eestisse elukoha ostmiseks kui ka edasise elu mugavaks veetmiseks.

Enamasti soovitakse osta uuemas majas asuv 2- või 3-toaline korter Tallinna kesklinna või sadama lähedusse (paljude huvisfääris on nt Kalamaja), aga Eesti olude paremad tundjad on huvitatud ka Haapsalu, Pärnu või Tartu korteritest.

Loomulikult tekitab selline kardinaalne elumuutus ka küsimusi – kuidas on lood Eesti tervishoiusüsteemiga? Kas läheduses (või samas majas) elab teisi soomlasi, kellega sõbruneda? Kuidas on korraldatud majade haldamine, suuremad remonttööd (torustiku vahetus nt)? Kus õppida eesti keelt? Jne, jne.

On ka neid, kes on ettevaatlikumad ning alustuseks üürivad korteri, et kõigepealt kohaneda siinse eluga ja alles siis otsustavad, kas ostagi Eestisse kinnisvara ning jääda siia tõesti pikemaajaliselt.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvaraliidud arutlevad novembri alguses toimuval konverentsil kinnisvarasektori tuleviku üle

01.11.2013 Tõnu Toompark

Reedel, 8. novembril toimub Kumu auditooriumis rahvusvaheline konverents “Kinnisvara 2013”, kus turuosalised arutlevad kinnisvarasektoris ja majanduses toimuva üle ning kuulutatakse välja kinnisvara tipptegija „Kinnisvara Guru 2013“.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on tänavusel konverentsil huvitav ja sisutihe programm, kus räägitakse linnaruumi kujundamisest, maailmamajandusest, kaubandus- ja ärikinnisvara arengutest, ehitussektori väljakutsetest, pensionifondide strateegiast ning Euroopa kui ka Valgevene kinnisvaraturu võimalustest.

„Sel aastal astuvad üles 30 omaala väga tunnustatud eksperti rohkem kui viiest erinevast riigist Singapurist kuni Valgeveneni. Tänavuse konverentsi teema peegeldab olukorda kinnisvaraturul ning vajadust arutelu järele, missugune on reaalne kinnisvaraturu seis ning missugused on turuosaliste ootused,“ lisas Rüütel.

Konverentsi avab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, peaesinejateks on Colliers International Ida–Euroopa piirkonna juht Hadley Dean, A-100 Grupi nõukogu esimees ValgevenestAleksandr Tsenter ja Andres Sevtsuk, urbanist, professor ning koostöös MIT’ga asutatud City Form Lab Singapuri tehnoloogia ja disaini ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna direktor.

„Kaheteistkümnendat aastat järjest toimuv konverents on kinnisvaraturul igasügisene oodatud suursündmus, mille peamine eesmärk on ühendada kõiki sektoris tegutsevaid ettevõtteid, organisatsioone ning inimesi,” selgitas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimees Jüri Kröönström.

Kinnisvaraliidud kuulutavad tänavusel konverentsil 11. korda välja Kinnisvara Guru 2013, mille eesmärk on tunnustada inimesi või organisatsioone, kes on positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Eelmisel aastal pälvisid auväärse tiitli KOKO arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov.

Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus nende aastate jooksul on osalenud üle 3000 inimese.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks esitatud pakkumised olid liiga kallid

01.11.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) väljakuulutatud nelja ministeeriumi ühishoone ehitustööde kontsessiooni riigihankele laekus tähtajaks neli kontsessioonitaotlust, mis ületasid oluliselt eeldatavat maksumust.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul ületas pakkujate poolt küsitud üürihind eeldatavat maksumust. Odavaim pakkumus oli 17,85 eurot ruutmeetri kohta kuus, samas kui eeldatav maksumus oli 10,80 eurot ruutmeetri kohta kuus.

„Nüüd tuleb saadud tagasisidet põhjalikult analüüsida ning vaadata üle ka meie endi seni tehtud prognoosid ning leida lahendus, kuidas edasi minna ja arutada seda ministeeriumitega,“ lisas Saarniit.

Taustinformatsioon

Nelja ministeeriumi ühise hoonekompleksi rajamine on unikaalne projekt, kus ühte asukohta kolivad neli ministeeriumit. Ühine hoonekompleks võimaldaks kümne aasta jooksul kokku hoida miljoneid eurosid.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühine hoonekompleks koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule ehk Rahandusministeeriumi praeguse hoone asemele ja selle taga oleva staadioni vahele.

Riigi kinnisvarastrateegia võtmesõna on säästlikkus. Nelja ministeeriumi koondamine ühte kaasaegse töökeskkonnaga ning energiatõhusasse hoonekompleksi aitab riigil tulevikus hoida kokku hoonete ülalpidamiskulu. Luuakse töökeskkond, mis võimaldab tihedamat koostööd ministeeriumide vahel, tugiteenuste ühildamist ning seeläbi parema teenuse pakkumist elanikele.

Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu suur saal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume, mis leiavad kasutust ainult aeg-ajalt.

Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku 20 735 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Olemasolevad hooned vajaksid lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe tõstmiseks ning töökeskkonna parendamiseks.

Ministeeriumide kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada 14 420 ruutmeetri büroopinnaga. Samal ajal paraneb oluliselt töökeskkonna kvaliteet ning elanike teenindamine – linna tuiksoonel asuvale hoonele pääseb hästi ligi nii jalgsi kui ka ühistranspordiga.

Energiatarve väheneks uues hoones enam kui poole võrra aastas ja see on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Uute hoonete rajamisel on energiatõhususe miinimumnõue täna 160 kWh/m² aastas. Alates 2019. aastast peavad kõik rajatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergiahooned. Nelja ministeeriumi uue ühishoone kavandatud energiatarve on 100-120 kWh/m² aastas.

Esmakordselt Eestis nii ulatuslikult ja kompleksselt koos teiste kaasaegsete energiasäästumeetmetega kasutatav topeltfassaad tagab hoones parima sisekliima ja loomuliku valguse ning võimaldab kokkuhoidu kütte- ja jahutuskuludelt.

Hoonekompleksi on projekteerinud EA Reng AS.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Supilinna teemaplaneering jõuab avalikule väljapanekule

31.10.2013 Tõnu Toompark

10. oktoobril võttis Tartu linnavolikogu vastu ja suunas avalikule väljapanekule teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine”.

“Supilinna kui ühe omanäolisema linnaosa säilitamine ning edasine kujundamine on Tartu ruumilise planeerimise seisukohalt oluline väljakutse. Kõnealuse teemaplaneeringuga seatavad tingimused on edaspidi aluseks erinevatele Supilinnas toimuvatele arengutele ning mõjutavad otseselt nii kohalikke elanikke kui arendamishuvilisi maaomanikke.” ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm. “Loodan, et planeeringu avalikustamise tulemusena tekib aktiivne ja konstruktiivne arutelu, mis võimaldab erinevaid huvisid arvestava lahenduseni jõuda.”

Planeeringuala pindala on ligi 50 hektarit ja see paikneb Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne, Meloni, Kauna, Tähtvere ja Kroonuaia tänava vahelisel alal. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusliku hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide ja miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Muuhulgas tehakse planeeringus ettepanek nelja eelmisest sajandivahetusest pärineva puumaja võtmiseks riikliku kaitse alla: Herne 34, Herne 52, Kartuli 3 ja Meloni 26. Samuti soovitatakse võtta looduskaitse alla Tähtvere 11 kasvav tammepuu.

Avalik väljapanek toimub 4. novembrist 16. detsembrini 2013 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees, aadressil Raekoja plats 3.

Avalikud arutelud toimuvad 2. detsembril 2013 kell 15.00 ja 27. jaanuaril 2014 kell 15.00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis, aadressil Raekoja plats 3.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Homme suletakse staažikas Tallinna hotell

31.10.2013 Tõnu Toompark

Homme, 1. novembril lõpetab Tallinnas Kreutzwaldi tänaval tegevuse 1969. aastal valminud ning algselt Kungla hotelli nime kandnud 8-korruseline Reval Park Hotel & Casino, mis läheb lammutamisele ja mille asemele rajab OEG uue luksushotelli.

Koos hotelliga sulgeb homme uksed kompleksis ligi 20 aastat tegutsenud Eesti suurim Olympic Casino, mis kolib oma tegevuse 2-aastaseks ehitusperioodiks Radisson Blu Hotel Olümpiasse. Alates homme õhtust on Olümpia hotellis nii kohalike kui välismaiste kasiinokülastajate käsutuses 850-ruutmeetrine meelelahutusala, mis on senistest ruumidest kümnendiku võrra suurem. Uues kasiinos on 60 mänguautomaati ja 10 mängulauda, lisaks 6 lauaga turniiripokkeri ala ja 3 lauaga VIP-ruum. 24/7 avatud kasiinosse on rajatud lava live-esinejate jaoks ja töötab laia valikuga Olybeti spordibaar.

Senise Reval Park Hotel & Casino asemele rajab Olympic Entertainment Group uue luksushotelli, mille operaatoriks saab Hilton Worldwide. Uue, ligikaudu 36 miljonit eurot maksva hotelli- ja meelelahutuskompleksi ehituse peatöövõtjaks on Merko Ehitus Eesti. Novembri teises pooles alustatakse Kreutzwaldi tänaval vana hoone lammutustöödega. 2014. aasta veebruarist plaanitakse alustada uue hoone ehitamist, mis peaks lõplikult valmima 2015. aasta detsembris.

Arhitekt Meelis Pressi poolt projekteeritud 13-korruseline silmapaistev hotelli- ja meelelahutuskompleks hakkab koosnema 4-korruselisest madalast ja selle peal olevast 9-korruselisest kõrgest hoonemahust. Madalas osas hakkavad paiknevad hotelli vestibüül, Tallinna esinduskasiino, konverentsikeskus, SPA ja restoran. Kõrgemas osas saavad olema majutuskorrused. Hoone kolm ülemist korrust saavad olema executive korrused, kus asuvatel tubadel on prantsuse rõdud ning viimasele korrusele tuleb executive lounge. Parkimine viiakse hoone all asuvasse parklasse ning katusele rajatakse võimalusel helikopteri maandumisplats.

Olympic Entertainment Group on regiooni suurim kasiinomeelelahutuse pakkuja, andes tööd kokku enam kui 2 500 inimesele. OEG on Euroopa Kasiinoassotsiatsiooni (ECA) täisliige. Täna opereerib grupp kasiinosid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Valgevenes ja Itaalias. OEG aktsiatega saab kaubelda Tallinna Börsi ning Varssavi Börsi põhinimekirjades. Kõik Olympic Entertainment Groupi kasiinooperaatorid on vastutustundlikud ettevõtted, kes teavitavad oma kliente ka hasartmängudega seotud ohtudest.

Muinsuskaitseamet tunnustas Tartu ülikooli uue anatoomikumi restaureerimist

31.10.2013 Tõnu Toompark

Eile, 30. oktoobril jagas muinsuskaitseamet pidulikul auhinnagalal parimatele koostööpartneritele tunnustusi. Muinsuskaitseamet tunnustas Tartu ülikooli uue anatoomikumi restaureerimise ja teiste ajalooliste õppehoonete heaperemeheliku hooldamise eest.

„Tartu ülikool on viimase nelja-viie aasta jooksul renoveerinud mitmeid arhitektuuriväärtuslikke objekte,“ sõnas auhinda vastu võtmas käinud TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, lisades: „mul on hea meel, et Tartu ülikooli jõupingutusi märgatakse ja tunnustatakse.“ Tunnustuse saanud üle 130 aastane uus anatoomikum avati septembri alguses õppehoonena psühholoogidele ja eripedagoogidele.
Muinsuskaitseamet tunnustas ka OÜ-d Kavakava Narva raekoja kõrvale ehitatud Tartu ülikooli Narva kolledži projekteerimise eest ajaloolist keskkonda väärtustaval viisil. „Narva kolledži uus õppehoone on täiesti ainulaadne ehitus, kus moodne arhitektuur markeerib vana, juba kadunud hoonestust,“ täiendas Pagel.

Tartu ülikool oli muinsuskaitse tunnustusele nomineeritud kahes valdkonnas: aasta mälestise kategoorias seati üles vastrenoveeritud TÜ uus anatoomikum ning pärandit väärtustava uusehitisena toodi nominendina välja TÜ Narva kolledž.

Muinsus kaitseamet jagas tunnustusi 15 kategoorias. Välja kuulutati kunsti-, ajaloo-, arheoloogia ja ehitismälestised; parim uurija, projekteerija ja restauraator/konservaator mälestisel; aasta pärandit väärtustav uusehitis; aasta leid; aasta omanik, koostööpartner, pärandi populariseerija ning aasta aktivist. Lisaks anti üle ka muinsuskaitse elutöö auhind.

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvaraturundus toimub 20/11/2013

31.10.2013 Tõnu Toompark

20/11/2013 toimub koolitus “Kinnisvaraturundus”, mis keskendub kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsiooni kanalitele.

Anname põhjaliku ülevaate kommunikatsioonikanalitest ja arutame, millise kinnisvaraobjekti puhul milline kanal kõige efektiivsemalt töötada võiks, et õige sõnum õige sihtrühmani jõuaks.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaraarendajatele, kes teevad igapäevaselt valikud õigete reklaamikanalite vahel.

Samuti on koolitusele kutsutud eraisikud, kes soovivad teha õiged kommunikatsioonikanalite valikud oma kinnisvara realiseerimisel.

Koolituse lektor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub kolmapäeval 20.11.2013 kell 14:00-17:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus ka septembris

31.10.2013 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kolmandat kuud järjest on jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga näidanud stabiilset viieprotsendilist kasvu.

2013. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 378,9 miljonit eurot, seega jäi septembris kauplustesse ligi 295 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2012. aasta septembriga võrreldes 11%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus jaemüük kasvas aastaga kolmveerandi võrra (76%). Selle tegevusala kaupluste müügi kasv kaupade jaemüüki oluliselt ei mõjuta, sest antud tegevusala osatähtsus on väga väike – tänavu septembris oli see 1,8%. Keskmisest enam suurenes jaemüük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 18%), posti või interneti teel (kasv 16%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 13%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimased kaks kuud olnud küllaltki stabiilne. Sarnaselt augustile suurenes ka septembris nende kaupluste jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%.

Mootorikütuse jaemüük jäi 2012. aasta septembriga võrreldes samale tasemele.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2013. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 451,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 84%. 2012. aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 2%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 7%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend^a, jaanuar 2003 – september 2013 (2010 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Selveri kett täieneb novembris kolme uue kauplusega

31.10.2013 Tõnu Toompark

Novembris avab Selver kolm uut kauplust – Viljandis, Peetri alevikus ja Balti jaama reisikeskuses. Viljandi teine Selver avatakse 1. novembril koos ümberehitatud Centrumi keskusega. Pikalt planeeritud Tartu maantee äärde jääv Peetri Selver avatakse 14. novembril ning Balti jaama Selver 28. novembril. Kolmes kaupluses luuakse kokku 137 uut töökohta.

„Kolme uue kaupluse valmimine võib jätta mulje kiirest laienemislainest, mis tegelikult meie eesmärgiks ei ole,“ selgitas Selveri keti juht Andres Heinver. „Tänavuseks Selveri uute kaupluste skooriks jääb viis ning järgmisel aastal plaanime avada vaid ühe või kaks uut poodi,“ lisas ta. „Turg on juba küllastumas ning uusi kauplusi tasub avada vaid väga heades asukohtades.“

Viljandi südalinnas avatavas Centrumi Selveris on 1550 ruutmeetrit üldpinda, millest 1000 ruutmeetrit võtab enda alla müügisaal. Kauplus keskendub eelkõige laiale valikule toidukaubale ning igapäevases sortimendis on üle 8000 toote. Kaupluses saab tööd 30 inimest.

„Centrumi Selver on mõeldud eelkõige kohalikele inimestele, aga hea asukoht kesklinnas ja Viljandi bussijaama vahetus läheduses toob kindlasti kauplusesse ka linna külastajaid,“ rääkis Andres Heinver.

Tallinn-Tartu maantee äärde kerkinud Peetri Selver saab olema üks suuremaid Selveri keti kauplusi – poes on üldpinda ligi 6000 ruutmeetrit, müügisaal võtab enda alla üle 3000 ruutmeetri. Hüpermarketisse on planeeritud nii lai valik toidu- kui tööstuskaupu, lettidelt leiab vähemalt 16 000 erinevat toodet. Kauplus annab tööd 70 inimesele. Lisaks Selverile leiab Peetri keskusest mitu toidukohta, apteegi, lillepoe, lemmikloomakaupluse, postkontori ja pakiautomaadid, öko- ja loodustoodete kaupluse ja mitmed erinevad teenusepakkujad.

„Seda Selverit on ilmselt kõige kauem oodatud, sest juhtub harva, et potentsiaalsed kliendid järjepidevalt kirjutavad ja uurivad, kas kauplus ikka tuleb ja millal valmib,“ kirjeldas Andres Heinver kohalike elanike huvi Peetri Selveri vastu. „Lisaks kohalikele on see kauplus heaks võimaluseks Tallinna poolt Tartu suunas liikujatele, sest uus pood jääb mugavalt maanteelt paremat kätt.“

Balti jaama Selver on tänavu avatavatest kauplustest kõige väiksem – üldpinda ligi 900 ruutmeetrit, millest müügisaal võtab endale pisut üle 600 ruutmeetri. Kauplusesse tuleb müügile igapäevaks tarvilik toidu- ja esmatarbekaup, sortimendis on üle 5000 toote. Kauplus loob 37 uut töökohta. Lisaks Selveri kauplusele tegutsevad reisijate terminalis ka restoran, reisibüroo, postkontor, internetipunt ning teised teenusepakkujad.

„Balti jaama Selver eristub meie teistest poodidest. Sinna ootame eelkõige rongi, bussi ja trolliga liikuvaid inimesi, sest tegu on Tallinna kesklinna ühe olulisema liiklussõlmega. Kindlasti tahame olla ka Kalamaja, Kassisaba ja vanalinna elanike kodupoeks,“ rääkis Andres Heinver. „Kauplus on küll väike, kuid igapäevase toidukauba saab kindlalt kätte.“

Nii Peetri kui Balti jaama Selveritesse tuleb ka SelveEkspressi iseteenindus.

Järgmisel aastal plaanib Selver avada teise kaupluse Narvas koos Astri keskuse laiendusega, ülejärgmise aasta plaanidesse kuulub Viimsi Selver.

Eesti kapitalil tegutsevasse Selveri jaeketti kuulub praegu 40 kauplust erinevates Eesti piirkondades. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni.

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter üürileandmiseks oma raha eest või võtta ostmiseks laenu?

31.10.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine vajalik olla. Väljaüüritav korter pakub pisut kõrgemat tootlust, kui tähtajaline hoius. Samuti on kapital enam-vähem inflatsiooni eest kaitstud.

Kui eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu.

Oluline on siin hoida silm peal rusikareeglil, et laenu intressimäär ei läheks kõrgemale vara tootlusest (ROA).

Vastasel korral muutub finantsvõimendus negatiivseks. See tähendab, et laenukapital ei aita tekitada tulu, vaid hoopis kulu.

Enamasti on mõistlik, kui võõrkapitali ehk laenu osakaal jääb maksimaalselt 50-60% piiresse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Maade turg näitab aktiveerumise märke

30.10.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembri kuus Eestis müügiks 4731 maatükki. Aastaga on maatükkide müügipakkumiste arv kerkinud tagasihoidliku 5% võrra. Seejuures on maade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud 9% võrra.

Harjumaal, kus asub 57% kogu Eesti maamüügi pakkumistest pakkumishinnad kerkisid aastaga 13% võrra. See märkimisväärne number jääb pisut alla korterite pakkumishindade ja tehinguhindade kasvule.

Maapakkumisi jäi vähemaks üksikutes maakondades. Näiteks Pärnumaal pakuti portaali KV.EE andmetel septembris müügiks 562 maatükki, mis on mullusest 12% vähem.

Maade müügipakkumiste vaikne tõus ja hindade kerkimine suuremates tõmbekeskustes annab alust oodata, et korterituru tormiline areng hakkab vaikselt ka maade turule jõudma. Maaturu kiirema tõusu vastu räägib alanud sügis, mis ei ole maatehingute just mitte kõige aktiivsem periood.

Eeldades kinnisvaraturu seniste arengute jätkumist ja lootuses, et maailma majanduskriis meile tagasilööke ei tekita võime arvata, et 2014. aasta kevad saab olema aeg, mil majade ja maade turg näitab märgatavaid elavnemise märke.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	09/2012	09/2013	Muutus, %	09/2012	09/2013	Muutus, %
Eesti	4 505	4 731	5%	33,3	36,3	9%
Harjumaa	2 562	2 690	5%	44,0	49,9	13%
Hiiumaa	18		NA	1,0		NA
Ida-Virumaa	111	160	44%	23,9	23,5	-2%
Jõgevamaa	48	67	40%	18,0	17,2	-4%
Järvamaa		13	NA			NA
Läänemaa	152	188	24%	13,3	11,8	-11%
Lääne-Virumaa	80	122	53%	25,3	15,6	-38%
Põlvamaa	14		NA			NA
Pärnumaa	641	562	-12%	25,1	23,8	-5%
Raplamaa	98	77	-21%	12,2	12,9	6%
Saaremaa	102	101	-1%	12,0	15,5	29%
Tartumaa	562	622	11%	15,2	15,6	3%
Valgamaa	57	48	-16%	13,9	18,6	34%
Viljandimaa	23	42	83%	45,0	24,2	-46%
Võrumaa	37	39	5%			NA

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Viljandi maantee on suure potentsiaaliga äripiirkond

30.10.2013 Fred Linnukütt

Tallinnast väljuv Viljandi maantee on suurtest maanteedest ainus, kus tüüpiline linnaäärne äritegevus on endiselt tagasihoidlik. Suures osas hoonestamata teeäär on tegelikult aga suure potentsiaaliga ning aina enam on seda ka avastama hakatud.

Vaiksema äritegevuse põhjused ulatusvad juba kaugemasse aega. Nimelt pole maanteega piirnevatel aladel olnud rahvarohkeid elukvartaleid ega tööstust, lähedal on suured kalmistualad ja Ülemiste järve kaitsetsoon. Ka linnapiiri taga pole olnud suuremaid asulaid, kuhu inimesed pärast tööpäeva sõidaksid. Lisaks pole Viljandi maantee olnud ka suur transiidikoridor.

Maantee tähtsus tõuseb

Viljandi maantee potentsiaal äritegevuse kontekstis on hakanud kasvama ajast, mil linnapiiri taha, Kiili ja Saku valda, hakati rajama elamurajoone. On paradoksaalne, et tihedama hoonestusega piirkonda jõuab maanteed pidi sõites alles siis, kui ollakse juba linnast väljas. Samuti on vaikselt tihendatud hoonestust ka maantee linnasisesel lõigul.

Kuna suurenenud on ka transtiitliiklus, püütakse teeolusid igati parandada. Viimaste aastate suurim ehitus, Tallinna ringtee ja Viljandi maantee kahetasandiline ristmik Luigel, on muutnud liikluse sujuvamaks ning andnud linnatagustele uuselamurajoonidele ligipääsetavuse mõttes veelgi atraktiivsust juurde.

Lisaks kavandamisel olevatele uutele eramupiirkondadele maantee-äärsetes Tallinna lähivaldades on plaanimisel ka muid projekte, mis inimesi ligi tõmbavad ja mööda teed liikuma panevad. Näiteks on välja käidud idee kujundada kõik Männiku karjäärid puhkealadeks koos supelrandadega.

Areng on olnud lünklik, kuid kasvav

Kasvava tähtsuse valguses omab Viljandi maantee ka väga suurt ärilist potentsiaali. Trassi senine hoonestamine on olnud kaootiline ning ärihoonete ehitamise võimalus maantee äärde on juba Järvel, vahetult enne raudteeülesõitu Orava pargi ja raudtee vahel. Valdavalt on see piirkond tuntud oma Kalmistu tee vanade ladude poolest, millest enamik on tänaseks renoveeritud ning kogu ala on saanud tänaseks uue juurdepääsutee, mis lähedal asuvas elamupiirkonnas müra ja liiklustihedust oluliselt vähendanud.

Edasi on tükk tühja maad, kuni jõuame Valdeku tänava otsani, kus asuvad mitmed tuntud ettevõtted. Selles piirkonnas on arendamisel ladude ja tootmishoonete ala suurusjärgus ca 40 000 m2 hoonestusalust pinda.

Sõites veel natuke edasi, jõuame Tallinna linna piiril asuvasse Raudalusse, mis oma olemuselt on pigem küll Kiili vallas asuva Kangru aleviku osa kui Tallinna asum. 2012. aasta sügisel avati seal Konsum, mis asub mugaval mahapöördel kohe maantee ääres. Samas kõrval asuvad täna veel tühjad kinnistud, kuhu on projekteeritud Raudalu Keskuse kaubandus- ja teeninduspinnad, mis valmivad 2014. aasta sügiseks. Antud keskus toob piirkonda seni seal puudunud igapäevaseid põhiteenuseid, aga ka rehvivahetuse, kodumasinate remondi, aianduspoe, jalgrataste müügi ja hoolduse, matka- ja vabaajakaubad ning isegi laste mängutoa.

Lisaks kohalikele elanikele on rajatav keskus vajalik ka igapäevaselt Viljandi maanteel sõitvate inimeste jaoks, tehes neil elu lihtsamaks ning kiiremaks, sest paljud vajalikud teenused tuuakse koduteele kätte.

Edasi, kuni ringteeni, on samuti planeeritud erinevaid kaubanduspindu, kuid nende ehituse alustamise tähtaeg on veel teadmata. Samasse ehitab Neste aga oma jaama.

Äriline potentsiaal on suur

Eelnevat kokku võttes saame tõdeda, et plaane on palju, kuid ehitatud veel vähe. Maanteel on senimaani väga vähe teenindus- ja kaubanduspindu, puuduvad klassikalised aiandus- ja kodutarvetekauplused. Lisaks on potentsiaali logistikaettevõtluseks.

Nõudlus äripindade järele aga kasvab, sest maantee tähtsus muudkui suureneb nii kasvava elanikkonna kui ka külaliste-läbisõitajte arvelt.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Raid & Ko: Kalamaja on uus Kadriorg

30.10.2013 Andree Raid

Kalamaja on Tallinna piirkond, mis on ajapikku järjest populaarsust juurde võitnud. Tänaste arengute valguses võime öelda, et Kalamaja asumist on saamas „uus Kadriorg“ ehk Kalamaja on muutunud eelistatud ja isegi elitaarseks elupiirkonnaks.

Kalamaja väärtust kergitavad paljud uusarendused. Kunagine viltuvajunud üürimajade agul on tundmatuseni muutunud. Üksteise järel kerkib Kalamajja uusi maju, samuti renoveeritakse usinalt vanu hooneid. Nii säilib Kalamaja unikaalne miljöö, mis on üks Kalamaja keskkonna väärtuse loojatest.

Kalamaja asub kesklinna külje all ja kinnisvaraturu mõttes konkureerib selgelt eelkõige kesklinnaga, mitte Põhja-Tallinnaga, kus asum administratiivselt asub. Samas on tegemist rohelusse uppuva piirkonnaga, kus on suhteliselt väikesed avarate hoovidega majad. Nii sobib Kalamaja laiale sihtrühmale – suurematele ja väiksematele peredele või samahästi ka üksikutele inimestele.

Nii endiste, kui uute Kalamaja elanike initsiatiivi najal on tekkinud asumiseltsid, mis on küll kinnisvaraarendajatele pinnuks silmas, kuid loovad siiski piirkonna positiivse, turvalise ja kutsuva atmosfääri isegi neile inimestele, kes asumiseltside tegemistest osa võtta ei viitsi.

Järjest selgemat piirkonna identiteeti kujundavad Kalamajja kolinud kultuuriinimesed. Head aurat aitavad toetada Lennusadam ja Kultuurikilomeeter, omaette väärtus on lähedal asuval merel. Oma panuse Kalamaja keskkonna, kui terviku arengusse, annavad piirkonda järjest juurde tekkivad kohvikud, baarid ja muud vaba aja veetmise kohad.

Kõik need tegurid on muutnud Kalajama hoopis teiseks piirkonnaks, kui see oli veel kümme-kakskümmend aastat tagasi. Kunagine Balti jaama taga asuv töölisasum on muutunud populaarseks piirkonnaks, kus uute ja renoveeritud korterite hinnatasemed algavad valdavalt 1900-2000 €/m².

Korteritehinguid tehakse Kalamajas kuus keskeltläbi 20. Uute ja vanade korterite keskmine hind on nüüdseks jõudnud juba tasemele 1500 €/m². Keskmine korteritehing jääb aga vahemiku 110 000 kuni 130 000 eurot.

Arvestades uute väiksemate ja suuremate korteriprojektide lisandumist ja vanade elamute renoveerimise jätku võime öelda, et Kalamajast on saamas üks kõige paremas tehnilises seisukorras olevaid asumeid Tallinnas.

Kui hea kvaliteediga korteritega käib kesklinna kõrval asuvas Kalamajas kaasas ka positiivne õhustik ja see muudab piirkonna üheks eelistatumaks elupiirkonnaks, mis tõukab sellelt positsioonilt siiani valitsenud Kadrioru asumi.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Uus koolitus Kinnisvarakoolis: Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused

30.10.2013 Tõnu Toompark

19/11/2013 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused“.

Tegemist on koolituse-seminariga, mis tungib kinnisvara müügiprotsessi saladuseloori taha.

Juttu tuleb tarbijapsühholoogiast ja tema ostuvajadustest. Lisaks kinnisvaramaaklerist ja sellega seonduvast just psühholoogia aspektidest. Muuhulgas käsitleme huvitavat teemat nagu maakleri “erootiline kapital”.

Koolitust “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused” viib läbi tunnustatud psühholoog ja õppejõud Voldemar Kolga.

Koolitus “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused” toimub teisipäeval 19.11.2013 kell 10:00-17:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Lasnamäele kavandatakse tervise- ja spordikeskust

29.10.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Lasnamäele tervise-, kaubandus- ja spordikeskuse.

Lasnamäe linnaosas Mustakivi asumis paiknevale Linnamäe tee 3 kinnistule on plaanis rajada kuni 6-korruseline ärihoone – tervise-, kaubandus- ja spordikeskus. Planeeritava maa-ala suurus on 2,15 ha.

Tallinna linna omandis oleva ärimaa sihtotstarbega hoonestamata Linnamäe tee 3 kinnistu pindala on 15 399 m2. Tallinna Linnavalitsuse 21. novembri 2012 korralduse kohaselt seatakse Linnamäe tee 3 kinnistule pärast detailplaneeringu kehtestamist hoonestusõigus CC Arendus OÜ kasuks.

Planeeringuala piiridesse jäävad veel osaliselt Tallinna linna omandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega Linnamäe tee 5a kinnistu ning Mustakivi tee ja Linnamäe tee tänava maa-alad.

Planeeringuala kontaktvööndi puhul on tegemist traditsioonilise korterelamute piirkonnaga, kus paikneb ka ühiskondlikke hooneid, kaubandus- ja teenindusettevõtteid ning üldkasutatavaid alasid. Kontaktvööndi maa-alale jääb mitmeid suuremaid rohealasid, parke ja mänguväljakuid. Planeeringuala paikneb logistiliselt väga soodsas asukohas ning on ühistranspordiga hästi varustatud.

Hoone kuni 6-korruseline osa on mõeldud tervisekeskuse jaoks, madalam kuni 2-korruseline osa kaubandus- ja spordikeskuse tarbeks. Hoonekompleksi kõrgem maht on kavandatud piki Linnamäe teed sobitudes olemasolevate korterelamute asetusega. Madalam hooneosa on planeeritud piki Mustakivi teed, et jätta avatuks vaated Linnamäe tee 1 kinnistul paiknevast korterelamust. Hoonealuse pinna suuruseks on kavandatud kuni 5397 m2 ja hoone kõrguseks maapinnast kuni 23 m. Planeeritava maa-ala servadesse on kavas istutada kõrghaljastust.

Detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles CC Arendus OÜ, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 27. veebruari 2013 korraldusega ning võeti vastu 19. juuni 2013 korraldusega, 16. juulist kuni 30. juulini oli 2013 detailplaneering avalikul väljapanekul.

Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni valmisehitamine tagatakse vastavalt 3. oktoobril 2013 sõlmitud lepingule.