Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Uues vormis “Kinnisvara müügikoolitus” toimub 12/02/2014

28.01.2014 Tõnu Toompark

Olene “Kinnisvara müügikoolitusele” loonud uue näo. Selleks, et kõik vajalik ära rääkida pikendasime müügikoolituse 6 tunni pikkuseks.

Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk, kes räägib 4 tunni kestel müügipsühholoogiast. Juttu tuleb maakleri rollist, aktiivsest müügist, otsustamise strateegiatest ja paljust muust.

Koolituse teises osas räägib kutseline maakler ja Remax Central’i juhatuse liige Ruth Tõniste praktilisest kinnisvaramüügist ja võimalustest seda protsessi muuta efektiivsemaks.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub kolmapäeval 12/02/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: Korteritehingute käive kasvas aastaga 31%

28.01.2014 Tõnu Toompark

Korteritehingute arv Eestis jätkas maa-ameti andmetel ka 2013 IV kvartalis kasvu. Tehinguid tehti sel ajal 4719 korteriomandiga koguväärtusega 234 miljonit eurot.

Aastaga kasvas korteritehingute arv 17%, mis on märkimisväärne tõus. Kõrge korteritehingute arv viis kasvule ka korterite hinnad. Keskmine korteritehingu ruutmeetrihind oli 2013 IV kvartalis Eestis 885 €/m², aastane hinnatõus oli 14,5%.

Keskmisest ruutmeetrihinna tõusust kasvas pisut vähem keskmise korteritehingu väärtus. Keskmine Eesti korteritehingu väärtus oli 2013 IV kvartalis 49 600 eurot. Aastaga kerkis see näitaja 12% võrra.

Kasvava tehingute arvu ja kerkivate hindade tõel kasvas hoogsalt ka korteritehingute käive. Omaniku vahetanud korterite väärtus oli 2013 IV kvartalis kokku 234 miljonit eurot ehk aastatagusest 31% rohkem.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Virumaa Korteriühistute Foorumil arutleti uue seaduse üle ja räägiti renoveerimisest

27.01.2014 Tõnu Toompark

Virumaa korteriühistud kogunesid jaanuari lõpus foorumile “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?”, et vaadata mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle.

Foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni esimees, Riigikogu liige Marko Pomerants. “Arutelu õiguskomisjonis on staadiumis, kus hakatakse fraktsioonide ja asjassepuutuvate organisatsioonide muudatusettepanekuid hääletama,” rääkis Pomerants. Elavat arutelu tekitanud seaduseelnõust kõneldes toonitas Pomerants, et eeldatavasti peaks uus seadus plaanipäraselt ehk jaanuaris 2018 jõustuma. Ta tõi taaskord esile ka uue seaduse tegemise põhjendused: uus seadus hakkab asendama seni kehtinud kaht küllaltki vastuolulist seadust, kaovad ära korteriühisused ja nende asemele tekivad ühistud – kui seaduse jõustumise ajaks pole korterelamus ühistut loodud, loob selle riik.

Samuti hakkab uue seaduse kohaselt kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteiühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta. Viimase punkti osas esitasid sotsiaaldemokraadid soovi sätet muuta, kuna tihtipeale võib infot korteriühistu kohta kasutada ära pahatahtlikult – KÜ rahalise seisu kohta käiva info võimalikku pahatahtlikku kasutamist on rõhutanud ka korteriühistud oma muudatusettepanekutes. Pomerantsi sõnul ei leidnud see aga toetust, kuna tegemist on liiga subjektiivse küsimusega. “Pahatahtlikkust on raske hinnata,” möönis ta. Toetust ei saanud ka Keskerakonna ettepanek vahelülina üleriigilise vaidekomisjoni loomisest, vähendamaks kohtute senist ülekoormust korteriühistute vaiete lahendamisel.

Virumaa ühistujuhid rõhutasid foorumil jätkuvalt ka põhikirja olulisust – uus seadus põhikirja kohustust enam ei sätesta ning õiguskomisjon põhikirja vajalikkust ka ei toetanud. “Uus seadus on paindlikum ning las selle otsustab iga ühistu ise. Lähtutakse siiski sellest, et enamikel ühistutel on põhikiri nagunii olemas,” rääkis Pomerants. Uues seaduses on sätestatud ka korteriühistu pandiõigus, mis võimaldab korteriühistul võlgnikelt korteri müümise korral võla katteks raha saada.

Pomerantsi sõnul arutas õiguskomisjon ka ettepanekut, mille kohaselt võiks KÜ juhatus vabastada korteriomaniku põhjendatud taotluse korral osaliselt või täielikult majanduskulude kandmisest – taoline võimalus võiks komisjoni hinnangul olemas olla. Pikenema peaks ka KÜ juhatuse kehtetuks tunnistamise tähtaeg. Hea uudisena märkis Pomerants plaanitavat muudatust raamatupidamisseaduses, mille kohaselt pole tulevikus väikestel, kassapõhise raamatupidamisega ühistutel enam vajadust esitada raamatupidamisaruannet. “Korteriühistute küsimused on ka poliitikutele väga olulised,” rõhutas Pomerants.

Muude teemadena olid foorumil vaatluse all koostöö korteriühistute ja kohaliku omavalitsuse vahel: Rakvere korteriühistutega rääkis abilinnapea Rainer Miltop. Energiaekspert Aare Vabamägi selgitas, kuidas kujuneb tulevikus Rakvere soojuse hind ning ülevaate sellest, kuidas kasutasid korteriühistud KredExi toetusmeetmeid viimastel aastatel ning esmast informatsiooni, millal võivad avaneda ühistutele uued renoveerimistoetused andis KredExi spetsialist Lauri Suu. Spetsialisti sõnul peaks eeldatavalt kuni aastani 2020 kehtima varasem toetusskeem, hetkel on aga üleminekuaeg ja tulevik on segane.

Kõneks olid ka raamatupidamisküsimused: muudatusi, mida toob ühistutele tänavu 1.veebruarist 2014 jõustuv rahvusvaheline SEPA arveldussüsteem, selgitasid foorumil Swedbanki korteriühistute valdkonna tippspetsialist Janis Pugri ning raamatupidaja Karen Kangur.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul võib foorumit pidada igati kordaläinuks. Eriti oluliseks pidas ta ühistute esimeeste ja õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi vahetut arutelu. Usun ,et see annab seadusandjate tunnetuse probleemidest millega ühistujuhid jgapäevaselt kokku puutuvad , sõnas Jaadla.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kehtestatud planeeringute arv on kasvamas

27.01.2014 Tallinn.ee

Möödunud aasta jooksul kehtestati Tallinnas 85 detailplaneeringut, mida on pisut rohkem kui paaril varasemal aastal.

Aasta jooksul algatati 120, võeti vastu 71 ja kehtestati 85 detailplaneeringut, üksteist planeeringut tunnistati osaliselt või täielikult kehtetuks. 2012 aastaga võrreldes suurenes oluliselt algatatud detailplaneeringute arv – 2012. aastal algatati vaid 81 detailplaneeringut. Kindlasti on selle üheks põhjuseks 2012. aasta lõpus kehtima hakanud uus Tallinna ehitusmäärus, mis on algatamise protsessi lühendanud. Ka kehtestatud planeeringuid oli möödunud aastal 12 võrra enam.

Mullu kehtestatud detailplaneeringutest üks tähelepanuväärsemaid on Tööstuse 48 ja lähiala detailplaneering Põhja-Tallinnas, mis praegu seal tegutseva laevaremonditehase asemele võimaldab luua kaasaegse ja mitmekesise linliku keskkonna ja avab tallinlastele siiani suures osas suletud Noblessneri kvartali.

Lisaks kehtestati 2013 detailplaneering Linnamäe 3, kuhu hakatakse ehitama uut Lasnamäe tervisekeskust.

Huvipakkuvad on kindlasti ka Magasini 35 detailplaneering, mille alusel rajatakse likvideeritava Tallinna Vangla territooriumile elu- ja ärihooned, ning Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise ala ehk nn Kalevi kvartali detailplaneering, millega kavandatakse piirkonda uusi elamuid ja büroohooneid, luues eelduse kunagise tööstuspiirkonna muutumisele avatud linnakeskkonnaks.

2011. aastal algatati 106, võeti vastu 64 ja kehtestati 67 detailplaneeringut, 2010 olid vastavad näitajad 75, 97 ja 99.

Detailplaneeringu algatamise taotluste arv on samuti tõusnud – kui 2011. aastal esitati 97 ja 2012. aastal 131 taotlust, siis eelmisel aastal oli taotlusi juba 165.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 38,2%

27.01.2014 Tõnu Toompark

Eelmisel aastal väljastasid pangad 1691 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 90,6 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 21,1%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 38,2%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht aasta keskmisena 11,8% (2012. aastal 10,5%).

2013. aasta lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 30,4 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas möödunud aasta jooksul 851 noort peret 6,4 mln euro ulatuses ning 834 noort spetsialisti 6,2 mln euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli 2013. aastal 53 603 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (39,8%), Harjumaal (15,9%) ja Tartus (9,5%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Hiiumaal (0,06%), Põlvamaal ja Valgamaal (mõlemad 0,4%).

Eluasemelaenu käendust kasutati möödunud aastal põhiliselt korteri (82%) ning elamu ostuks (16%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 15 596 noort peret, 9162 noort spetsialisti, 4 veterani ning 70 tagastatud majas elavat üürnikku ehk kokku enam kui 24 832 leibkonda.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Mida tõi aasta 2013 Eesti kinnisvaraturule?

27.01.2014 Merili Palu

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, jõudis aasta lõpuks 65,2 punkti tasemele. Indeksi väärtuse kasv, mis oli aasta jooksul keskmiselt 8%, kiirenes eriti aasta lõpus ning indeksi väärtus detsembris oli juba 14% kõrgem mullusest. 2013. aasta tervikuna oli tippaasta nii hinnataseme kasvult kui ostu-müügitehingute arvu poolest pärast 2007. aastat.

Võrreldes eelmise aastaga kasvasid pea kõikide indeksi komponentide pinnaühiku tehinguhinnad. Võib öelda, et kinnisvaramulli indeksi tõusu veab endiselt korterite komponent, kuid vähehaaval on kasvanud ka hoonestatud elamumaa ja näiteks maatulundusmaa tehinguhinnad. Samuti on kasvanud nii korterite, majade, äripindade kui maade pakkumishinnad.

Kui 2012. aastat võis pidada stabiilse, kuid siiski märkimisväärse kasvu aastaks, siis 2013. aastal hinnakasv kiirenes oluliselt. Kinnisvara hinnatase kasvas keskmiselt 8%, ületades mitmekordselt inflatsiooni (THI 2,8%). Hinnataseme tõus oli eriti tuntav korteriturul (ja eriti Tallinnas). Jätkus ka jõuline ostu-müügitehingute arvu kasv (keskmiselt 15%), samal ajal müügipakkumiste arv on jäänud enam-vähem samaks või pigem isegi kahanenud.

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustavad arvud 2013. aastal võiks kokku võtta järgmiselt:

Kinnisvara hinnakasv keskmiselt 8% (2012. aastal 5%)
Korteriomandite hinnakasv 11% (2012. aastal 10%)
Korteriomandite hinnakasv Tallinnas 14% (2012. aastal 8%)
Tehingute arvu kasv 12%, millest ostu-müügitehingute arvu kasv 15% (2012. aastal 12%)
Ostu-müügitehingute koguväärtuse kasv 17% (2012. aastal 15%)
Tehingute arvu kasv oli ühtlane, veidi kiirem I ja IV kvartalis
Hinnakasv kiirenes järjest iga kvartaliga – hinnakasv oli suurim IV kvartalis
Nii tehingute arv kui hinnatase saavutasid tipu IV kvartalis.

Võrreldes kinnisvaraturu põhjaga on kinnisvaramulli indeksi väärtus kasvanud ca 31%. 2007. aasta veebruari hinnatipu tasemele jõudmiseks, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel, peaks indeksi väärtus kasvama veel 53%. Ostu-müügitehingute arv, mis on võrreldes 2009. aastaga kasvanud 57%, peaks 2006. aasta tasemele jõudmiseks, mil sõlmiti enim tehinguid, kasvama veel 48%.

Tehinguaktiivsuse kasvu jätkumine näitab, et nõudlus on endiselt tugev ning kui laenuintressid ei hakka ostujõudu piirama, siis on oodata jätkuvat tehinguhindade ja –mahtude kasvu ka 2014. aastal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Ajaloorubriik: Linna müürimisest

27.01.2014 Jaak Juske

Kui Tallinnas on linnamüür suurelt osalt alles, siis 1708. aastal hävitatud Tartu keskaegsetest linnakindlustustest on teada üpris vähe. Vanim säilinud linnaplaan on pärit alles 1636. aastast. Muide, samast ajast on Rootsis Stockholmi armeemuuseumis säilinud ka unikaalne makett Tartu vanalinnast.

Seega toetuvad meie teadmised linna vanemast ajaloost suures osas arheoloogiale. Nii on Tartu keskaegset ilmet puudutavates küsimuses tihti ajaloolaste seas erinevaid seisukohti.

Linnamüüri kogupikkus oli kaks kilomeetrit. Võimsa maakividest ja tellistest vähemalt üheksa meetri kõrguse ringmüüri paksus ulatus aga kuni kahe meetrini.

Linnamüüri tornide ja väravate arvu kohta on allikates erinevaid andmeid, valdavalt pakutakse tornide arvuks 27, neist kuni üheksa olid väravaga. Karjavärava kõrval olid suuremad veel Vene värav, Jakobi värav, Toomevärav ja Riia värav. Koos Toomega oli keskaegse Tartu pindalaks üle 27 hektari.

Enne kivist linnamüüri rajamist oli Tartu üpritsetud arvatavasti pihttaraga. Jõepoolse soisema külje kindlustamine võeti ette viimasena. Emajõe ja linnamüüri vahel kaitsesid keskajal linna mitu jõeäärset tiiki, neist suurim nn Pikk tiik.

Pikemalt saab Tartu linnamüüri kunagistest tornidest ja väravatest lugeda minu raamatust Lood unustatud Tartust. 20. juulil teen Tartu hansapäevade raames mööda linnamüüri kunagist kulgemist huvilistele ekskursiooni.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Seminar-töötuba pakub mõtteainet kortermajade ümbruse kavandamisest

25.01.2014 Tõnu Toompark

30. jaanuaril kell 18 toimub Tartu Loodusmajas (Lille 10, I korrus) seminar-töötuba kortermajade ümbruse kavandamisest. Üritus keskendub peaasjalikult Karlova tüüpilisele aiaruumile, kaotamata sidet kortermajade ümbruse kavandamisega laiemalt.

Seminar-töötoa eesmärk on pakkuda mõtteainet ja koolitust kortermaja eluga seotud laiemale publikule.

Ühe ürituse korraldaja, maastikuarhitekt Edgar Kaare sõnul võiks kortermajade vaheline linnaaed pakkuda erinevatele kasutajagruppidele mitmekülgseid õues viibimise ja õueruumi kasutamise võimalusi. „Nutika kavandamise abil on võimalik koduaiast luua aja muutustega pidevalt kohandatav elukeskkond, mida ei määratle vaid parkimisvajadus ja lilleilu.“

Üritus algab kell 18 maastikuarhitekt Edgar Kaare ettekandega „Kortermaja ümbruse kavandamine Karlovas Tähe 89 krundi näitel“, kell 19 järgneb töötuba Karlovas Tähe 26 krundi näitel ning kell 20 on ringkäik uues loodusmajas

Märksõnad, mis on kõne all: kavandamine – üheksa korda mõõda, üks kord ehita; erinevad aiaruumid ja funktsioonid – linnaaia mitmekesisus; parkimine – kas tänaval, krundil, kas üldse?; linnaaiandus ja linnatoit; arhitektuursed väikevormid – kas monofunktsionaalne liumägi või paindlikud erilahendused?; piirdeaiad – kas suletud ruum on alati vajalik?; sademevee probleemid – kuidas probleemid väärtusteks pöörata?; vertikaalplaneerimine – õiged maapinna kõrgused ja kalded ; dendroloogiline hinnang – raiete määramine ja kooskõlastamine; uusistutused – otstarbekus, esteetilisus ja kasvutingimused; rajamise etapilisus ja järjekord; koosk õlastamine erinevate osapooltega ja ehitusluba.

Osalemine on tasuta, palume registreeruda aadressil http://www.eformular.com/tajuruum/kavandamine.html

Seminar-töötuba veab maastikuarhitekt Edgar Kaare. Korraldavad TajuRuum, Karlova Selts, Tartu Keskkonnahariduse Keskus.

Eluasemelaenuportfell suurenes aastaga 50 miljoni euro võrra

24.01.2014 Ekaterina Taklaja

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas 2013. aastal 1,3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes aastaga 185 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.

Ettevõtete laenuportfelli aastakasv aeglustus aasta lõpuks 2%le. Ettevõtted võtsid detsembris pikaajalisi laene ja liisinguid novembriga sarnases mahus. Uute lühiajaliste laenude maht oli samal ajal viimase viie aasta suurim. Lühiajaliste laenude ja liisingute hoogsam kasv aasta lõpus on küllaltki tavapärane ning laenamist suurendasid ka sel korral eelkõige kaubanduses ja tööstussektoris tegutsevad ettevõtted.

Eluasemelaenuportfell suurenes aastaga 50 miljoni euro võrra ehk 0,9%. Uute eluasemelaenude aastakasv kiirenes neljandas kvartalis 25%ni. Uute laenulepingute arv kasvas samal ajal vähem (14%), mis võib viidata sellele, et laenuga finantseeriti varasemast kallimat kinnisvara.

Laenuintressimäärad püsisid kogu aasta jooksul madalal. Detsembris väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,5% ja 3,1%. Sarnasel tasemel on laenuintressimäärad madala EURIBORi ja küllaltki stabiilsete intressimarginaalide mõjul püsinud juba rohkem kui aasta.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid 2013. aastal 5,1%. Aasta lõpu seisuga oli hoiuseid kokku 9,1 miljardi euro vääruses, millest majapidamistel 5 ja ettevõtetel 4,1 miljardit eurot. Majapidamised suurendasid aastaga pangahoiuseid 297 miljoni ja ettevõtted 143 miljoni euro võrra.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes möödunud aastal 3,2%lt 1,9%le.Pikaajalise makseviivitusega laenude maht detsembris ei muutunud. Samal ajal vähenes jätkuvalt nende laenude maht, mida restruktureeriti laenumakseprobleemide tõttu eelmistel aastatel. Tänu laenukvaliteedi paranemisele vähendas enamik panku jätkuvalt laenukahjumite katteks tehtud eraldisi.

Pangandussektor teenis neljandas kvartalis ligi 5% rohkem puhast intressitulu kui aasta varem. Eelmise aasta keskel hakkas madalate baasintressimäärade negatiivne mõju pankade kasumlikkusele vähenema. Ühelt poolt suutsid pangad tänu laenuportfelli kasvule ja varasematel aastatel antud laenudega võrreldes kõrgemale intressimarginaalile rohkem intressitulu teenida, teiselt poolt vähenes tänu nõudmiseni hoiuste kasvule ka pankade kaasatud ressursi kulu. 2013. aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad kokku 444 miljonit eurot puhaskasumit, millest 28% moodustasid tütarettevõtetelt saadud dividendid ja 9% laenuallahindluste kasumisse pööramine. Ilma nende tuludeta oleks pangandussektori aastane puhaskasum olnud 7,5% väiksem kui 2012. aastal.

Jana Kask
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja

27. jaanuaril toimub Supilinna planeeringu avalik arutelu

24.01.2014 Tartu.ee

Esmaspäeval, 27. jaanuaril kell 15 toimub teine avalik arutelu Supilinna teemaplaneeringu asjus.

Avalik arutelu leiab aset linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis aadressil Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Planeeringuala pindalaga ligi 50 hektarit paikneb Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne, Meloni, Kauna, Tähtvere ja Kroonuaia tänava vahelisel alal.

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusliku hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide ja miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Tartu linnavolikogu võttis teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine” vastu 28. novembril. Alates 4. novembrist kuni 16. detsembrini oli see avalikul väljapanekul, esimene avalik arutelu toimus 2. detsembril.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE Indeks jätkab kindlalt sirgjoonelises tõusujoones

23.01.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade liikumisi kajastav KV.EE Indeks jätkab tõusujoones. Indeks on 21/01/2014 seisuga tõusnud 66,6 punktinid. See on 9,2% aastatagusest kõrgemalt. Suur osa sellest ehk 7,1% on elamispindade pakkumishinnad kerkinud viimase poole aasta jooksul.

Korterite pakkumishindade märkimisväärne tõus jääb siiski oluliselt alla korterite tehinguhindade kiirele kerkimisele. Eesti korteritehingute keskmine hind kerkis maa-ameti andmetel 2013 IV kvartalis aastatagusega võrreldes 14,5%, Tallinnas oli vastavaks hinnatõusuks sootuks 18,2%.

Elamispindade hinnatõusu nii portaalis KV.EE olevate pakkumiste kui reaalsete tehingute poole peal veavadki eekõige just korterid. Majade tehinguhinna tõus on täna veel tagasihoidlik. Küll lubab kasvav tehingute arv, et hinnakasv on lähikvartalite jooksul ka majade sektorisse jõudmas.

Eks loogilist rada pidi järgneb sellele mingi aja jooksul elamumaade turu olulisem aktiveerumine ja tehinguhindade kasv. Maade müüjate soovid on tehinguhindade kerkimisest igal juhul eespool sammumas ehk portaali KV.EE maade pakkumiste hinnad on juba üksjagu ülespoole liikunud.

Geograafiliselt puudutab selge hinnatõus eelkõige Tallinna-Tartu kortereid ja potentsiaalselt esmajoones Tallinna-Harjumaa ühepereelamuid. Elamispindade turg on aga tehingute arvu poolest Eesti suurimatest tõmbekeskustest vaikselt väljapoole laienemas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Müügipakkumiste arv ja selle muutus			Müügipakkumiste hind ja selle muutus
Maakond	12/2012	12/2013	Muutus, %	12/2012	12/2013	Muutus, %
Korterid	14 489	13 706	-5%	1 022	1 127	10%
Majad	4 873	4 832	-1%	778	839	8%
Maad	4 145	4 343	5%	33	41	22%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Arvo Pärdi Keskuse hoone rahvusvahelisele arhitektuurikonkursile saabus üle maailma 71 osalemistaotlust

23.01.2014 Tõnu Toompark

Eile, 22.jaanuril kell 16.00 lõppes osalemistaotluste esitamine Arvo Pärdi Keskuse hoone rahvusvahelisele arhitektuurikonkursile. Eesti Arhitektide Liitu saabus tähtajaks kokku 71 ümbrikut üle kogu maailma. Kõige rohkearvulisemalt oli osalemissoove Eestist – 24. Kokku on võistlusel esindatud 24 riigi arhitektid.

SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas eelmise aasta 25. novembril välja rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi Arvo Pärdi Keskuse (APK) hoone loomiseks Tallinna lähistele Laulasmaale. Konkursi eesmärk on leida parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille keskmes on Arvo Pärdi arhiiv.

Keskuse hoone hakkab paiknema Laulasmaal, Lohusalu poolsaarel. Tulevases hoones saavad olema tagatud arhiivi säilikute nõuetekohased hoiutingimused. Uus maja annab võimaluse laiendada APK tegevust: teha koostööd uurijatega, viia läbi haridusprogramme, korraldada konverentse, näituseid, muusika- ja filmiõhtuid ning seeläbi olla rohkem avatud külastajatele.

Esimese etapi hindamistulemuste alusel tekkinud pingerea järgi valib žürii ideekonkursi teise etappi osalema kuni 20 osalejat. Kaheetapilise ideekonkursi preemiafondi suurus on 30 000 EUR ning lõplik tulemuste avalikustamine toimub 20. juunil 2014.

Ideekonkursi korraldaja on SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse koduleht on http://www.arhliit.ee/apc

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Rikkaks üüriäris: Kas soetada väljaüürimiseks korter kesklinna või äärelinna?

23.01.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Valides üürikorteri ostmiseks kesklinna ja äärelinna pakkumiste vahel tuleb kaaluda järgmisi kriteeriumeid. Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on need korterid kättesaadavad väiksemale hulgale inimestele ehk nende nõudlus on väiksem.

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik üldjuhul lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma taskust kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad sageli sama hinna puhul pigem kesklinna suunas liikuda.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterit oluliselt hõlpsam müüa.

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest turuosaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik. Samuti on probleemide ilmnemisel välismaalastega suhtlemine keerulisem – eriti, kui need Eestist lahkuma peaksid.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Trammitaristu rekonstrueerimise hankeleping kirjutati alla

23.01.2014 Tõnu Toompark

Täna kirjutasid Tallinna Linnatranspordi AS-i ning 4.trammiliini taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise riigihanke võitja, konsortsiumi AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ja Ratatek OY esindajad alla hankelepingu, mille alusel saab töödega kevadel alustada.

Tallinna Linnatranspordi AS-i poolt allkirjastas lepingu juhatuse esimees Enno Tamm ning konsortsiumi poolt Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben.

„Iga etapi lõpp on järgmise algus. Nüüd saame alustada reaalse tööga, mis eeldatavalt algab 1.aprillil. Tahaksin siinkohal kiita lepingupartnereid konstruktiivse koostöö eest,“ ütles Tamm pärast lepingu allkirjastamist.

„On ülimalt positiivne, et Euroopa kaasrahastatav projekt tuleb ehitamisele ja annab tööd ka kohalikele ehitusfirmadele. Projekti pingeline tähtaeg ja kitsastes kesklinnja tingimustes ehitamine on väljakutse nii Merkole kui kogu konsortsiumile,“ ütles Roben.

KMG Inseneriehituse juhatuse liikme Indrek Pappeli sõnul oli antud hange juba pakkumisstaadiumist alates rahvusvahelist koostööd nõudev ja insener-tehniliselt keeruline.

Projekti käigus rekonstrueeritakse 4.trammiliinil umbes kuus kilomeetrit rööbasteed ning asendatakse puitliiprid betoonalusega ja olemasolevad rööpad keevitatud rööbastega. Betoonalusele viiakse lõigud marsruudil Vabaduse väljak-Vineeri tänav (Pärnu maantee viaduktil on betoonalus juba olemas) ning Hagudi tänavast Tondi lõpp-peatuseni ja tagasi Hagudi tänavani. Samuti uuendatakse Majaka tänaval asuv betoonalusele viidud trammitee, mis vanusest tulenevalt vajab uusi rööpaid. Teede betoonalusele viimise vajadus tuleneb uute, senisest suurema teljekoormusega CAFi trammide hankimisest.

Samuti rekonstrueeritakse trammiteed Pärnu maantee depoo territooriumil ja Vana-Lõuna tänava ringil. Tööde käigus ehitatakse ümber ka depoo ning rekonstrueeritakse ja varustatakse moodsa ja keskkonnasõbraliku sisseseadega kuus veoalajaama. Peterburi tee 2 kinnistule ehitatakse umbes 700 meetrit täiesti uut trammiteed koos tagasipöörderingiga. Kogu 3. ja 4.trammiliini ulatuses vahetatkse välja kontaktliinid.

Seoses sellega, et projekti eesmärk on trammide liikumiskiiruse ja kasutajate arvu suurendamine, on kavas muuta seniseid liiklusskeeme, mis eeldab muuseas osade ooteplatvormide ümbertõstmist või täiendavate platvormide ehitamist. Samuti on plaanis tööle panna fooridel põhinev trammide prioriteedisüsteem. Kõik renoveerimisprojektis ette nähtud tööd tehakse 2014. ja 2015.aasta jooksul.

AS Merko Ehitsus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ja elamuehitustöid. Ettevõte kuulub Tallinna börsil noteeritud Merko Ehitus kontserni.

KMG Inseneriehituse AS (www.kmg.ee) on 2007.aastal loodud taristute rajamisele spetsialiseerunud ettevõte. Peamised tegevusvaldkonnad on sadamate ehitus, vee- ja heitveejaamade, biogaasijaamade, rööbasteede ja nende taristute ning muude insenertehniliste ehitiste rajamine.

Ratatek OY (www.ratatek.fi) on 2008.aastal rajatud Soome ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on elektritranspordi kontaktvõrkude ning veoalajaamade projekteerimine ja ehitus. Firma annab tööd rohkem kui 30 inimesele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

City24.ee avas mobiilse kinnisvaraportaali

23.01.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaal City24.ee mobiiliveeb on tänasest kasutatav nutitelefonides ja tahvelarvutites aadressil m.city24.ee.

Kinnisvarahuvilised, kes otsivad portaalist infot mobiiliseadmega, suunatakse nüüd lehele, mis nutitelefonide ja tahvelarvutite eripärasid arvestades võimaldab mugavat ja kiiret kinnisvaraotsingut, pakkumiste sirvimist ning objektidele lisatud fotode vaatamist.

Tänasest on m.city24.ee kaudu võimalik olla ülioperatiivselt kursis nii üüripakkumiste kui ka korterite, majade ning maatükkide müügiinfoga praktiliselt kõikjal. Põhjaliku ja multifunktsionaalse lahendusega pakub City24.ee mobiiliveeb kinnisvarast huvitatud nutiseadmete omanikele kindlasti palju kasutamisrõõmu.

City24 on Baltikumi juhtiv kinnisvaraportaal, mis vahendab kinnisvara nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Eestis vahendab City 24.ee ligi 30 000 kinnisvarapakkumist 140 000 unikaalsele külastjale nädalas.