Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tartusse hakatakse kavandama uut jäähalli

11.10.2013 Tõnu Toompark

Täna kell 12 allkirjastavad Tartu linnavalitsus ja OÜ Lõuna Jää ühise tegevuskava, mille kohaselt peaks 2016. aastaks Tartus valmima uus jäähall.

“Senine koostöö on meil linna ainukest siseliuvälja haldava OÜga Lõuna Jää olnud edukas. Tasuta uisutunde on saanud seal võtta kõik Tartu koolid ja lasteaiad ning linna spordiklubid saavad treenida soodushindadega. Olemasolevad võimalused on kitsaks jäänud ja uue liuvälja rajamine on juba mõnda aega olnud päevakorral. Jäähall on aga kallis objekt, mida oleks mõistlik huvitatud osapooltel koos kavandada,” kommenteeris linnapea Urmas Kruuse.

“Kuna Lõunakeskuses asub Lõuna-Eestis ainus aastaringselt töötav liuväli, siis oleme juba pikemat aega seisnud probleemi ees, kuidas kõik huvilised ära mahutada. Ajad tuleb leida treeninguteks, võistlusteks, koolitundideks, aga ka linlastele uisutamiseks. Uue jäähalli rajamine on vajalik ettevõtmine ja linna toetus annab lootust, et projektist saab asja,” sõnas OÜ Lõunakeskuse ja OÜ Lõuna Jää juhatuse liige Jaan Lott.

Täna allkirjastatud tegevuskava näeb ette konkreetseid tegevusi uue siseliuvälja rajamiseks Lõunakeskuse lähistele. Eeltööd algavad tuleva aasta esimeses pooles. Jäähalli projekteerimine peaks lõppema 2015. aasta kevadel ja hall valmima 2016. aasta sügisel. Muu hulgas nähakse koostöölepingus ette linnapoolse toetusmudeli väljatöötamine ning Tartu koolide, lasteaedade ja spordiklubidega pikaajaliste kasutamislepingute sõlmimine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Sweco Projekt ühendas endaga kaks projekteerimisala ettevõtet

11.10.2013 Tõnu Toompark

Rahvusvahelisse konsultatsiooniettevõtete gruppi Sweco AB kuuluv Sweco Projekt AS ühendas endaga Eesti projekteerimisala ettevõtted Inseneribüroo KPME OÜ ja KPME A&K Disain OÜ.

Ühendatud ettevõtete põhitegevus on arhitektuuri ja tarindite projekteerimine koos projektijuhtimisega. Ühendamine laiendab Sweco pakutavate teenuste valikut ja tugevdab ettevõtte positsiooni Eestis. Sweco Projekt AS tegeleb projekteerimise ja konsultatsiooniga ehituse, hoonete, infrastruktuuri, planeeringute, tehnoloogia, energia ning vee ja keskkonna vallas.

Henri Toom, Sweco Projekt ASi juhatuse liige, tegevjuht: „Ühendamise tulemusena hakkame klientidele pakkuma laiemat ja märksa täiuslikumat valikut teenuseid. 2013. – 2014. aasta jooksul hindame ja planeerime turu olukorra paranemist teatud sektorites ja usume pikaajalisse konsultatsiooniteenuse nõudlusse arhitektuuri, tarindite, tehnoloogia, infrastruktuuri, vee ja keskkonna valdkonnas.“

Kalle Rannula, Sweco Projekti arhitektuuri üksuse juht: „Ühinemine Swecoga on meie tulevikuperspektiivi avardanud ja muutnud meid oluliselt konkurentsivõimelisemaks. Seni olid meie tugevad küljed arhitektuur, tarindid ja projektijuhtimine. Nüüd lisanduvad Sweco pikaajalised rahvusvahelised kogemused. Oleme suunanud enda pingutused ekspordile.“

Sweco on rahvusvaheline konsultatsiooniettevõtete grupp, mis tegeleb ehitusliku projekteerimise, keskkonnatehnoloogia ja arhitektuuriga. Grupp annab tööd ligi 9000 inimesele 11 riigis ja prognoositav 2013. aasta müügitulu on 8,8 miljardit Rootsi krooni (üle 1 miljardi euro). Ettevõttel on käsil rohkem kui 30 tuhat eri projekti 80 maailma riigis. Sweco aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil NASDAQ OMX.

Inseneribüroo KPME OÜ asutati 1998. aastal ja KPME A&K Disain OÜ 2007.aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Saarioinen müüs tootmishoone

11.10.2013 Tõnu Toompark

Suur Soome päritolu toiduainekontsern Saarioinen müüs oma Männikul asuva 2800-ruutmeetrise tootmishoone maha.

Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Juha Ajakaineni sõnul on lepingu täpne maht konfidentsiaalne, kuid jääb 600 000 ja miljoni vahele ning toidutsehh ehitatakse ümber metallitööstuseks. “Praegu on nõudlus tootmispindade järgi suurem kui pakkumine. Pangad annavad kohalikele firmadele hästi laenu ja intress on madal. Vanemate pindade hinnad muutunud pole, küll aga on uued kerkinud kümme protsenti,” ütles Ajakainen ja lisas, et tootmishoone ehitamiseks ja ostmiseks on hea aeg kuna ehitushind on mõistlik ja maa odav.

Peamiselt Soome klientidele pühendunud maakleri sõnul ostavad tööstuspindasid ka investorid, et siis ruumidele pikaajaline rendileping peale sõlmida. “Investor ootab lao- ja tootmishoone tootluseks keskmiselt üheksat protsenti. Büroode ja kaubanduskeskuste riskitase on väiksem ja seega jääb tootlus 7-8 protsendi vahemikku,” ütles Ajakainen.

Tallinna läheduses algavad tootmispindade müügihinnad 200-st eurost ruutmeeter ning ulatuvad 500 euroni uue hoone eest. Kaasaegsete tootmispindade üür on Tallinna ümbruses 4-5 eurot ruutmeeter, renoveeritud vanematel ruumidel kolm eurot ning päris nõukaaegsetel 1-2 eurot ruutmeetri kohta kuus.

Saarioineni endine tootmishoone asub Männiku teel ja kuulub kunagise Männiku Autobaasi kompleksi. Kahekordse hoone krunt on 6000 ja üldpind on 2800 ruutmeetrit. Hoone sisaldab lisaks tootmispinnale ka büroo- ja olmeruume.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa turuülevaade 09-2013

11.10.2013 Tõnu Toompark

Eesti

Kui august oli Eesti kinnisvaraturul rahulikum, siis septembris kerkis tehingute arv taas ning hetkeseisuga sündis ka käesoleva aasta rekord. Elamispindadeturul oli piirkonniti nii tõuse kui languseid ning jätkuvalt on väga aktiivne maatulundusmaade, haritava ja metsamaa sektor.

Maa-ameti andmetel toimus septembris 3911 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 187,96 miljonit eurot. Augustikuuga võrreldes kerkis tehingute hulk 13,5% ja rahaline kogumaht 12,3%. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis tehingute hulk aga 24,6%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg oli septembris aasta keskmisest mõnevõrra aktiivsem, toimus 969 ostu-müügitehingut, mis on augustist 7,4% enam. Aastataguse septembriga võrreldes kerkis tehingute hulk aga 4,6%. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli septembris 92,6 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Ka müüdud korterite hulk kerkis, mille üheks põhjuseks on muu hulgas tavapärasest suuremas mahus toimunud uute broneeritud korterite üheaegne notariaalsete müügilepingute sõlmimine. Selle tulemusel kerkis mõnes linnaosas ja asumis müügitehingute hulk või korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tavapärasest oluliselt kõrgemale (näiteks Kristiine linnaosas pea 27%).

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1043 €/m2. Muutus võrreldes augustiga -12% ja aastaga +8,2%.
Kadriorg: 2176 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +12,7% ja aastaga +13,2%.
Kalamaja: 1424 €/m2. Muutus võrreldes augustiga -9,7% ja aastaga -3,4%.
Kesklinn: 1609 €/m2. Muutus võrreldes augustiga -7,6% ja aastaga +4,8%.
Kristiine: 1451 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +26,9% ja aastaga +41,3%.
Lasnamäe: 1038 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +2,6% ja aastaga +21%.
Mustamäe: 1138 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +7,4% ja aastaga +19,2%.
Nõmme: 1266 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +12,9% ja aastaga +30,9%.
Pirita: 1429 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +3,5% ja aastaga +5,4%.
Põhja-Tallinn: 1080 €/m2. Muutus võrreldes augustiga -2,6% ja aastaga +12,1%.
Vanalinn: 2759 €/m2. Muutus võrreldes augustiga -13,7%.

Allikas: Maa-amet

Kui äärelinna nn teise ringi korteriturul on märgata mõningast rahunemist, siis järjest rohkem tuntakse huvi Tallinna lähiümbruses rajatavate uute kortermajade vastu. Statistika näitab kasvavat tehingute hulka ja broneeringuid. Selle põhjuseks on muude tegurite kõrval ka vanemate, kuid renoveeritud suuremate Tallinna äärelinnakorterite ja uute linnapiiritaguste korterite üha sarnasem hinnatase ning pered, kes on valmis kolima ka Tallinnast veidi eemale, otsustavad tihti just viimase kasuks.

Üürituru tipphooaeg sai septembriga läbi ning tehingute sõlmimise aktiivsus muutus taas tavapäraseks. Samas on erilisemate korterite puhul näha väga suurt nõudlust – pole harvad juhtumid, kus kahe esimese pakkumispäeva jooksul tuleb kuni 30 huvilist ning omanikul tuleb tõsiselt üürikandidaatide vahel valima asuda. Samuti on aina populaarsemad ahiküttega väikekorterid miljööaladel.

Eramu- ja suvilaturg oli septembris taas aktiivsem, müüdi 39 objekti, mis on aasta lõikes kõrge tulemus. Hoonestamata elamumaid müüdi 22 (augustis vaid 4), mis on aasta teine tulemus.

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli septembris aasta aktiivseim. Maa-ameti andmeil toimus 218 ostu-müügitehingut, mis on augustist 1,9% enam. Aastavõrdluses kerkis tehingute hulk aga 19,1%..

Allikas: Maa-amet

Korteriturg aga langes. Toimunud tehingutes andsid tooni nii valminud uusarendustes müüdud korterid kui ka muu, keskmisest kallim kinnisvara, mistõttu kasvas ruutmeetri keskmine mediaanhind.

Septembris müüdi Tartu linnas 149 korteriomandit (augustis 175). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1053 eurot, mis on augustist 7,7% enam. Aastaga kerkis keskmine hinnatase aga 16,6%.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli septembris aasta aktiivseim. Müüdi 23 eramut ja suvilat ning 6 hoonestamata elamumaakrunti.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg oli septembris sügiseselt aktiivne, kuigi tehingute hulk võrreldes augustiga veidi langes. Maa-ameti andmetel toimus 343 ostu-müügitehingut (augustis 367). Ka maakonna suuremates linnades olid tehingute hulkade liikumised pigem väikesed.

Allikas: Maa-amet

Korterite müükide hulk ja hinnatase oli Ida-Virumaa linnades muutlik. Narvas müüdi septembris 52 korterit (augustis 43), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 1,6% 412 eurole. Jõhvis müüdi 18 korterit (augustis 28) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 15,3% 201 eurole.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel vahetas omanikku 80 korterit (augustis 67) ning korterite hind kerkis kuuga suisa 32,9% 86 eurole. Siinkohal tuleb lisada, et antud linnas on sellised tõusud ja langused väga tavapärased, sõltudes sellest, mis hinnaklassi kortereid ühes kuus rohkem müüakse.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Septembris toimus Pärnus maa-ameti andmeil 100 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on augustist nelja võrra enam. Aasta lõikes on tegu keskmisest oluliselt parema tulemusega.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 59 (augustis 64), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 681 eurot. Võrreldes augustiga langes hinnatase 16,1%, kuid aastavõrdluses jäi see sisuliselt samaks.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli üle mitme kuu taas oluliselt aktiivsem. Müüdi 11 eramut ja suvilat ning 1 elamumaakrunt.

Viljandi

Septembrikuus oli Viljandi kinnisvaraturg taas vaiksem, meenutades tehingute arvult pigem aasta alguse unisemat perioodi. Maa-ameti andmetel toimus 22 ostu-müügitehingut (augustis 32 ja 2012. aasta septembris 26).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 12 (augustis 22), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 426 eurot. Kuuga langes hinnatase 9,1% ja aastaga 3,6%..

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 5, mis on Viljandi kinnisvaraturul keskmine tase..

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli septembris aasta aktiivseim, mil maa-ameti statistika kohaselt toimus 30 ostu-müügitehingut. Augustis toimus neid 24 ning möödunud aasta septembris samuti 30.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 21 (augustis 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 451 eurot. Võrreldes augustiga kerkis hinnatase 27,4%, sest tol kuul oli see erandlikult madal. Ka mullu septembris oli hinnatase tavapärasest madalam, seetõttu on aastaseks tõusuprotsendiks lausa 56,6.

Maade- ja majadeturg oli aasta keskmisel tasemel – müüdi 4 eramut ja üks elamumaakrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Maa-ameti andmetel toimus Kuressaares septembrikuu jooksul 21 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis aasta lõikes tähendab aktiivset kuud. Augustis oli tehingute hulk 14 ja möödunud aasta septembris 20..

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (augustis 10), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 653 eurot. Kui augustiga võrreldes kerkis keskmine hinnatase 4,1%, siis aastaga langes see 8,5%.

Eramuturg jäi kahe majamüügiga aga tavapärasele tasemele.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg möödus septembris üsna tavapärases tempos. Maa-ameti andmetel toimus 19 ostu-müügitehingut, mis on linna kinnisvaraturu vaatevinklist keskmisest veidi kõrgem tulemus. Augustis toimus tehinguid 24 ja 2012. aasta septembris 21..

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 12 (augustis 17) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 26,9% 348 eurole. Kuna väikesele kinnisvaraturule on suured tõusud ja langused väga omased, siis ei saa ka praegusel juhul rääkida suuremast trendist. Aastaga langes keskmine hinnatase siiski 1,4%.

Allikas: Maa-amet

Eramuturul oli aga rekordiline liikumine. Tavapärase ühe-kahe asemel müüdi Haapsalu linnas septembris 5 elumaja.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tartu Tasku keskuse planeeringu arutelu katkestati

11.10.2013 Tõnu Toompark

Volikogu otsustas tänasel istungil katkestada Tasku keskuse laiendamisplaane ning bussijaama ümberehitamist käsitleva Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneeringu arutelu.

Katkestamisotsuse tegi volikogu pärast seda, kui Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt esitati istungi käigus eelnõule mitmeid sisulisi ettepanekuid.

Katkestamise poolt hääletas 18, vastu oli 11 volikogu liiget.

Lõpuni menetlemata jäänud eelnõud langevad volikogu koosseisu volituste lõppedes volikogu menetlusest välja.

Merko juhitud konsortsium annab Ülemiste liiklussõlme tellijale üle enne lepingutähtaega

11.10.2013 Tõnu Toompark

Homme annab Merko juhitud konsortsium tellijale üle Eesti ühe keerukaima terviklikult lahendatud infraprojekti, Ülemiste liiklussõlme, mis valmis enne lepingutähtaega. Liiklussõlm hõlmab endas 680-meetrist sõiduteetunnelit, kolme kergliiklustunnelit ja 150-meetrist viadukti. Mastaapsele ehitusprotsessile lisas keerukust Ülemiste järve naabrusest tingitud kõrge pinnavesi ning töötamine katkematus liiklusvoolus, toimiva rongiliikluse ja töötavate kommunikatsioonide alas. Liiklussõlmes on 8,7 km teid ja 7 km kergliiklusteid, kokku on asfalteeritud 155 000 ruutmeetrit. Kõige sügavamas kohas teostati ehitustöid 16 meetrit allpool Ülemiste järve pinda.

Ülemiste liiklussõlme ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg. Juhtivpartner Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti sõnul on Ülemiste liiklussõlm terviklik objekt, mis on ehitatud toimiva olemasoleva infrastruktuuri keskele ning mille nähtav osa on nii-öelda jäämäe tipp ning enamik keerulisi töid peidus maa sees.

Liiklussõlme ettevalmistustööde eraldi hangete raames rajas Merko Ehitus Eesti aastatel 2010-2011 sajuveekollektori pikkusega ligi 2,5 kilomeetrit, mis paikneb kohati kuni 16 meetri sügavusel. Antud trassid juhivad Järvevana teelt, Tehnika tänavalt ja Filtri teelt kogunevad sademeveed Zelluloosi keskuse alt Lasnamäe tänava kaudu Kadrioru pargi avatud betoonkanalitesse. Lisaks rajas Merko Infra samal perioodil hanke raames 110 kV õhuliini maakaabelliiniks, mis oli eelduseks Tartu maantee viadukti ja kergliiklusteede rajamiseks.

Ehituslikult oli Ülemiste liiklussõlme keerukaim osa 680-meetrine sõiduteetunnel, millest 320 meetrit on maa-alust suletud osa. Tunneli ehitus nõudis pidevat töötamist kõrge pinnavee taseme tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda. Liiklussõlme teiseks olulisimaks osaks on 150-meetri pikkune viadukt, mis suunab liiklusvoolu Peterburi teelt üle Tartu maantee Järvevana teele ning mille kumbki sõidusuund kulgeb omaette sillakehal. Sild on rajatud muutuva kõrgusega karpristlõikega raudbetoontaladele, mis on pingestatud järeltõmmatud pingearmatuuriga.

Mõlema sõidusuuna sõiduteetunnelid on 8 meetrit laiad ja 4,6 meetrit kõrged ning ühendavad Järvevana teed Peterburi teega, kulgedes raudtee alt läbi. Kumbki sõidusuund on oma kehandis ehk rajatud on kaks tunneli raudbetoonkehandit, mis on ühendatud evakuatsiooniteedega. Tunnel on ankurdatud maasse omakaaluga, lisaks on rampidel ka ankrud vee üleslükkejõu vastu.

Tunneli ehituse tehnoloogilist lahendust selgitas Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti: „Esmalt ehitasime tunneli põhjaaluse drenaažkihi, seejärel tehnoloogilise tööbetooni, mispeale rajasime hüdroisolatsiooni ning betoonkonstruktsioonid. Tunnel ise on alt, pealt ja külgedelt täielikult hüdroisolatsiooniga kaetud, selle külgedel on drenaažmatid, et tunnel ei häiriks piirkonna normaalset veetsirkulatsiooni – vesi liigub tunnelini, läbib drenaažmati, läheb tunneli alt läbi ja ühendatud anumate põhimõttel tõuseb teiselt poolt uuesti alt ülesse.“ Tunneli ehitusel rajati pinnavee alandamiseks kuni 17 meetri pikkuste sulundseina elementidega piiratud ehitussüvend ning vee eemaldamiseks kasutati sukelpumpasid ja nõelfiltreid, mis liivast püsivalt vett välja imesid.

Vee pealetung nii alt kui ülevalt jätkub ka valmis tunneli puhul ning sajuvee ja lume sulamisel tekkiva vee kogumiseks restkaevudesse on teekatend rajatud põik- ja pikikalletega restkaevude suunas, mis on ühendatud sajuveekanalisatsiooniga. Sealt suunatakse vesi maa-aluste sademeveekanalisatsiooni torustike ja Kadrioru parki rajatud avatud betoonkanalite kaudu isevoolselt merre.

Ohutuse tagamiseks jälgib olukorda tunnelis elektrooniline ohutussüsteem, mis tuvastab koheselt ohtliku olukorra – tulekahju, avarii või muu probleem ning reguleerib olukorda elektrooniliste muutuvteabega liiklusmärkide abil. Seejärel kontrollib süsteemi jälgiv inimene videosalvestuse pealt reaalset olukorda ning otsustab, kas tunnel sulgeda. Inimeste ohutuse tagamise eesmärgil on tunnelitel vahekäigud, mis paiknevad üksteisest vähem kui 90 meetri kaugusel ning on varustatud tuletõkkeustega. Lisaks on tunnelil suitsueemaldussüsteem. Tunnelites on suitsueemaldusventilaatorid, mis käivitatakse õnnetuse korral kohale saabunud päästetööde juhi poolt, samuti on inimestele loodud evakuatsiooniteed, mis on tähistatud valgustitega ja juhivad inimesed ühest kehandist teise ning tunnelist välja.

Jalakäijate ja teiste kergliiklejate turvalisuse tagavad muude Tallinna kergliiklusteedega ühenduvad Ülemiste liiklussõlme kergliiklusteed ja -tunnelid. Nende kaudu saab sõiduteed ületamata liigelda Järvevana tee – Veerenni tänava ning Järvevana tee – Filtri tee ja Tehnika tänava suunal. Järvevana kergliiklustee ühendab omavahel Järve terviseraja ning Haabersti kergliiklusteede võrgustiku Tartu maantee suunaga. Tehnika tänava kergliiklusteed tagavad ühenduse kesklinnaga nii Veerenni tänava kui Bussijaama suunal.

Ülemiste liiklussõlm faktides:

Rajatud 7,5 km uusi ja rekonstrueeritud 1,2 km teid, paigaldatud asfaldi pindala kokku 155 000 m2
Kaks 680-meetrist sõiduteetunnelit, millest 320 meetrit on maa-alust suletud
150-meetrine viadukt
3 kergliiklustunnelit, mille ehitus oli tehnoloogiliselt analoogne autode sõiduteetunneli rajamisega
Rajatud 5,35 km uusi kergliiklusteid, rekonstrueeritud 1,65 km kergliiklusteid; kergliiklusteede laius 2 m kuni 4,5 m
Püsiv objektimeeskond ligikaudu 20 inimest, lisaks torutööde, kommunikatsioonitööde, betoonitööde meeskonnad, tipp-hetkel on olnud objektil tööl 250 inimest päevas
Projekti raames rajatud üle 12 hektari suurune haljasala, kuhu on istutatud sadu puid ja tuhandeid põõsaid
Liiklussõlme ettevalmistustööde eraldi hangete raames on rajatud sajuveekollektor ning ligi 2,5 kilomeetri jagu kohati kuni 16 meetri sügavusel maa sees Ülemistelt Kadriorgu kulgevaid vee äravoolukanaleid; 110 kV õhuliin viidud maakaabelliiniks, mis oli eelduseks Tartu mnt viadukti ja kergliiklusteede rajamiseks

Ülemiste liiklussõlm on Tallinna üheks olulisemaks transpordisõlmeks, kus ristuvad Tartu maantee, Peterburi tee, Suur-Sõjamäe tänav, Järvevana tee ning lisaks raudtee. Ehitusleping sõlmiti 2010. aasta lõpus Tallinna Kommunaalameti ning ühispakkumise teinud konsortsiumi AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg vahel. Lepinguline tähtaeg on 30. oktoober 2013.

SEB: valdav enamus laenuvõtjaid soovivad oma laenu kindlustada

10.10.2013 Tõnu Toompark

SEB statistika näitab, et 75 protsenti SEB-st eluasemelaenu võtnud peredest ja üksikisikutest mõtlevad riskidele, mis võivad laenusaaja majanduslikku toimetulekut ja seeläbi ka laenu tagasimaksmise võimet mõjutada.

SEB uuringud näitavad, et töökaotus, terviseprobleemid või pere peamise sissetuleku teenija kaotus mõjutavad otseselt ja oluliselt laenusaajate majanduslikku toimetulekut. Pere majanduslik olukord on halvenenud 60 protsendil laenusaajatest, kellel on viimase viie aasta jooksul realiseerunud kaks või enam laenuga seotud riski.

„Elukindlustuse olulisus varakindlustuse kõrval on aasta-aastalt tõusnud ja inimesed on hakanud nägema tugevat seost erinevate riskide realiseerumise ja enda majandusliku olukorra vahel. Viimase 2-3 aasta jooksul on laenude kaetus kindlustuskaitsega umbes 20 protsendi võrra tõusnud. Enamik – 90 protsenti kodulaenule kindlustuskaitse võtnud peredest kindlustab juhuks, kui pere sissetuleku tooja peaks surema. Enam kui pooltel juhtudel valitakse laenu kindlustuspaketti kaitsed raske tervisekahjustuse või ajutiste terviseprobleemide vastu. 35 protsenti laenusaajatest kindlustab töökaotuse riski vastu – seoses majanduskeskkonna paranemise ja töötuse vähenemisega on ka huvi töökaotuse kindlustuskaitse vastu veidi vähenenud,“ ütles SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst

2013. aastal on SEB laenukliendid saanud kindlustushüvitisi 52 juhtumi eest kogusummas 279 643 eurot.

Holsti sõnul juhtub klientidega kõige enam tavalisi olmetraumasid (kukkumised, õnnetused kodutöid tehes) ja tööõnnetusi, millele tagajärjel jääb inimene ajutiselt töövõimetuks. Kui laen on kindlustatud töövõime kaotuse vastu, siis kindlustusselts hüvitab vastavalt tingimustele laenumaksed. Tänase seisuga on sel aastal välja makstud kindlustushüvitisi ka 12 vähist või südame –veresoonkonnahaigustest tingitud surmajuhtumi puhul. Surmajuhtumid on töövõime kaotuse järel kindlustushüvitise väljamaksmise põhjuste seas teisel kohal.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Liit: elamu renoveerimise käiku tuleb jälgida

10.10.2013 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul tuleks ühistutel renoveerimisprotsessis tugevdada omanikujärelvalvet, vältimaks ebakvaliteetset tööd.

“Kahjuks püütakse mõnel juhul kokku hoida omanikujärelvalve arvelt, mis on aga kogu protsessi üks odavamaid, ent olulisemaid teenuseid. Omanikujärelvalve peab vaatama, et ei kasutataks lubatust odavamaid ja kõlbmatuid vahendeid, et töö oleks kvaliteetne,”leiab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Omanikujärelvalveks tuleb aga võtta spetsialist, sest mõnd viga ei pruugi asjatundmatu silm märgatagi. Muidugi peavad aga ka ehitajad oma tööd hoolikalt tegema, vältimaks hilismaid kaebusi.”
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab korteriühistule parimaks lahenduseks elamu tervikrenoveerimist. “Meie poolt läbi viidud küsitlused näitavad, et enamik ühistuid eelistab tervikrenoveerimst, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega – ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud,» rääkis Mardi. “Tervikrenoveerimine annab aga energia säästmisel parima tulemuse ning on ka riikliku toetuse saamise tingimus.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: kinnisvara populaarsus madal

10.10.2013 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) poolt tellitud uuringust järeldub, et üha rohkem inimesi peavad kinnisvara soetamist ebasoodsaks tegevuseks.

Värske uuringu kohaselt on lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk langenud 8 protsendile (märtsis 11%). Kinnisvara ostmist peab soodsaks tegevuseks 28 protsenti küsitletutest, juunis oli see 29 ja märtsis 33 protsenti, mullu detsembris aga suisa 37 protsenti.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et sõltuvalt küsitletute sissetulekutest erinevad ka arvamused. „I kvartiili esindajates pidas kinnisvaraturgu soodsaks vaid 18%, samas IV ehk jõukamas kvartiilis hindas turgu soodsaks 42% inimestest,“ sõnas ta. Rüütel täheldas, et suured käärid näitavad ilmekalt, kui kättesaamatu on kinnisvara enamustele elanikest. „Üha kasvavate kõrvalkulude valguses ei ole uuringutulemused suureks üllatuseks, sest enne huvi kasvu kinnisvaraturu suhtes peab kõigepealt rahva ostujõud tõusma,“ lisas Rüütel.

Uuringus osales kokku 800 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Septembri korteriturg: Tallinn ja Tartu aktiivsed, Pärnus hinnalangus

10.10.2013 Kristjan Gross

Tallinnas tehti septembris maa-ameti tehingustatistika andmetel täpselt 700 korteriomandi tehingut. Tegemist on arvuga, mis on käesoleva aasta kolmas tulemus, seega üle keskmise tehinguid. Seda eriti kui võrrelda viimase kolme-nelja kuuga, mil tehinguid oli 500 – 600, oli septembri maht väga hea tulemus.

Tehingute keskmine hind oli septembris 1255 €/m², mis on sisuliselt sama augustikuuga võrreldes. Aastases võrdluses oli keskmine hind 12% kõrgem.

Esialgsetel andmetel oli korteriomandi tehingutest uute elamispindade tehinguid 40, mis moodustab kõikidest korterite tehingutest ca 6%. Tehinguandmeid täpsemalt vaadates selgus, et arendusprojektide korteritest 17 tehingut oli Kristiine linnaosa ühe uue elamu korterite võõrandamised.

Tartus teostati kooliaasta esimesel kuul 141 korteriomandi tehingut. Tegemist on keskpärase tulemusega, sest viimase poole aasta jooksul on tehingute arv kõikunud sarnases suurusjärgus. See-eest tehingute keskmine hind on see, mis on jätkuvalt tõusnud. Septembrikuu keskmine hind Tartus oli 1102 €/m², mis on augustikuuga võrreldes 6% kõrgem ning ca 14% kõrgem kui aasta tagasi. Keskmise hinna kasvu üheks põhjuseks on tehingute struktuuris, kus arvestatav osa tehinguid on elamispindadega, mis on heas või väga heas seisus. Klient ei soovi remondiga tegelda, vaid võimalusel kohe sisse kolida, olles seetõttu valmis maksma üle 1000 €/m².

Pärnus teostati septembris 59 korteriomandi tehingut, mis on täpselt sama palju kui kuu varem. Jääb mulje, et turg on stabiilne, kuid oluline muutus toimus keskmise hinnaga. Objektideks olnud odavama hinnaklassiga varad langetasid keskmist hinda augustikuuga võrreldes lausa 12% tasemele 741 €/m². See on tulemus, mis on 4% madalam isegi aastases võrdluses. Hinnalanguse taga on tehingute struktuur, sest arvestatav osa objektidest olid odavama hinnaklassi korterid. Päris mitu tehingut registreeriti ka hindadega, mis tegelikult polnud turutasemel. Septembris müüdi küll ka mitmeid arendusprojekti kortereid (nt Aida tn 5), kuid tundub, et Pärnule omane jõukama kliendiga suvine sessioon on selleks korraks möödas.

Narva korteriturg oli septembris tehingute mahult üsna keskmine, sest 52 korteriomandi võõrandamistehingut on maht, mis jääb küll kevadkuudele alla, kuid on suveperioodi madala aktiivsusega kuudest suurem. Viimaste kuude jooksul on tehingute arv kõikunud, kuid keskmine hind on 3 kuud järjest stabiilselt tõusnud, saavutades septembriks tulemuse 440 €/m². See on aastases võrdluses 27% kõrgem. Eelmise kuu hinnatase jääb siiski alla käesoleva aasta kõrgeima keskmise hinnaga aprillikuule, kui keskmine hind oli 491 €/m².

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskus sai nurgakivi

10.10.2013 Tõnu Toompark

Täna asetati nurgakivi TTÜ Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse hoonele. Kompetentsikeskus, mis hõlmab endas väikelaevamudelite katsebasseini, materjali-, elektroonika- ja tehnoloogialaboreid valmib 2014. aasta veebruaris. Hoone rajab Eventus Ehitus OÜ ning selle on projekteerinud arhitektibüroo Komissarov Arhitektuur OÜ.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Andres Keevalliku sõnul on kompetentsikeskuse rajamine väga oluline samm nii Tallinna tehnikaülikooli kui Saaremaa jaoks tervikuna. „Regionaalse arengu toetamine on tehnikaülikoolile väga oluline, sellesse on aastakümnete vältel panustatud ning seda tööd me jätkame,“ lausus rektor Keevallik. Tulevikust kõneldes kinnitas tehnikaülikooli rektor, et kui läheb nii nagu planeeritud ja Eesti mereakadeemiast saab tehnikaülikooli kolledž, tuuakse kindlasti 1-2 merenduseriala Saaremaale.

„Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamine Saaremaale on meie maakonna majandusele olulise tähtsusega ettevõtmine,“ hindas Saare maavanem Kaido Kaasik. Maavanema sõnul peab keskusest kujunema innovatsioonikolle, kus üheskoos tegutsevad avaliku sektori esindajad, teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ning ettevõtjad. „Kindlasti toob keskus Saaremaale juurde kvalifitseeritud spetsialiste, kes pakuvad tuge piirkonna arengule. See on ka üks samm edasi tulevikus merehariduse toomiseks Saaremaale,“ lisas maavanem.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu kinnitusel on oluline, et kompetentsikeskuse rajamisega on ühise asja ajamiseks suutnud rida koostööpartnereid seljad kokku panna. „Valmiv keskus pakub vajalikku tuge väikelaevaehitajatele, loob kõrgelt kvalifitseeritud töökohti, on valdkonnas rahvusvaheliseks partneriks ja soodustab mereakadeemia erialade toomist Kuressaarde,“ lausus linnapea.

Kompetentsikeskust rajava Eventus Ehitus OÜ juhatuse esimehe Ivar Kundla sõnul on ettevõtte jaoks tegemist põneva projektiga. „Kuigi ehituse ajagraafik on pingeline, on senised tööd kulgenud plaanipäraselt,“ lisas ta.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse eesmärk on luua alus rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ning majanduslikult konkurentsivõimelise väikelaevaehituse klastri kujunemiseks Eestis. Seda läbi insenertehniliste oskuste koondamise ja arendamise piirkonnas, siirdamise ettevõtetesse, kaasaegse töökeskkonna kujundamise koos toetavate teenustega insenertehnilise kompetentsi loomiseks ja tugevdamiseks ning erinevate sektorite vahelise koostöö tugevdamise.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektis löövad kaasa kuus võrgustikupartnerit – Tallinna tehnikaülikool, Eesti mereakadeemia, Kuressaare ametikool, Saaremaa omavalitsuste liit, Kuressaare linn ja Saaremaa arenduskeskus, lisaks on projektipartnerid veel Eesti väikelaevaehituse Liit ja MTÜ Kuressaare Campus.

Kompetentsikeskuse projekti rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” kompetentsikeskuste arendamise meetmest. Projekti kogumaksumus on 3,7 miljonit eurot.

Muljeid ülevenemaaliselt elukondliku kinnisvara kongressilt

10.10.2013 Ingvar Allekand

Möödunud nädal toimus Peterburis Ülevenemaaline Elukondlik Kongress, See on tõepoolest suur üritus, kuhu tullakse kokku üle riigi. Lisaks veel mitmed esinejad välismaalt. Kongress toimus 02-04.10.2013.a. ning ettekandeid peeti samaaegselt vähemalt viies erinevas saalis. Tegemist on kaasaegses vormis kõnekoosolekuga, kus esinejateks on eelkõige erinevate kinnisvarafirmade ning keskorganisatsioonide esindajad. Kogu see melu tõi üsna ilmekalt välja, et Venemaa on suur ning see, mis on ilmselge Peterburis, võib olla võõrastav näiteks Krasnojarskis. Eestis on selles osas lihtsam, sest kinnisvaraturu „veresoonteks“ olevad suuremad maaklerfirmad omavad kontoreid igal pool üle Eesti ning kvaliteet on seega ühtlasem.

Päris palju räägiti kinnisvarafirmade ja maaklerite töökvaliteedist ning omavahelisest koostööst. Venemaal on kaks keskset maaklereid ühendavat organisatsiooni – 20 aasta vanune Venemaa Maaklerite Gild (Российская Гильдия Риэлторов) ja peagi 2 aastat tegutsenud Rahvuslik Kinnisvara Koda (Национальная палата недвижимости). Mõlemad on kehtestanud oma standardid, kuid hoolimata nende omavahelisest konkurentsist tunnistatakse, et pole tähtis millist järgida, vaid et üldse midagi järgitakse. Ka Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Kinnisvaramaaklerite Koda saavutavad turu korrastamisel ühistegevusega kindlasti paremaid tulemusi. See temaatika koos probleemide ja võimalustega kõlas väga tuttavalt arvestades, et ka Eestis püüavad nii keskorganisatsioonid kui eesrindlikumad maaklerfirmad juurutada Euroopa Liidu maaklerteenuse standardit. Huvitav oli kuulata mitme piirkonna esindajaid rääkimas oma kogemustest kohalike kutseorganisatsioonide loomisel maaklerite harimiseks ja järelevalve tegemiseks, mille tulemusena on kliendikaebuste arvu viimase 3-4 aastaga suudetud vähendada. Ei maksa unustada, et Venemaal ei ole nn „kõva“ kinnistusraamatut ning pettused on tõsine probleem.

Täpselt sama tuttavlikult kõlasid maaklerite ja –firmade vahelist koostööd puudutavad ettekanded ning tundub, et selles osas on Venemaa meist mõned aastad tagapool. On ju Eestis kliendi huvide eest seisvad kinnisvarafirmad juba päris mitme aasta eest mõistnud, et maakleritevaheline koostöö toob kõigile tulu koos kliendirahuloluga ning seetõttu maakleritasude omavaheline jagamine igapäevane. Need üksikud, kes koostööst keelduvad, saavad loodetavasti oma „hinnangu“ klientidelt maaklerlepingute lõpetamise vormis. Venemaal on see veel endiselt lapsekingades. Seejuures püütakse üles ehitada ameerikaliku Multy Listing System`i laadseid lahendusi. Venemaalaste mentaliteedist ja ärikultuurist tulenevalt edenevad asjad muidugi raskustega. Koostööni jõuavad eelkõige usaldusväärsemad ettevõtted, kes töötavad ainuesinduslepingutega nii müüja kui ka ostja esindamisel.

Loomulikult olid mitmeid ettekandeid finantseerimise valdkonnast. Protsess on jätkuvalt märksa keerukam kui meil ning intressid tunduvad meil pakutava kõrval absurdselt kõrged. Mitmed ettekandeblokid olid seotud välismaal asuva kinnisvara müügiga. Siin tuleb mõista, et iga normaalse venemaalase jaoks on unistus luua omale mingi investeerimistagala Venemaa piiridest väljaspool. Seetõttu on välismaine kinnisvara idanaabri juures jätkuvalt kuum teema. Andmeid esitati küll erinevalt, kuid mõned olulisemad tähelepanekud. Maaklerfirmade sõnul on peamine ostusihtkoht venelastele Hispaania. Ka Itaalia on tasapisi ettepoole trügimas. Varem trooninud Bulgaaria on kõvasti tahapoole langenud (venelased seal täna pigem müüvad). Samas meie partnerportaali www.ee24.com andmetel on Eesti ülekaalukalt kinnisvarapäringute tipus. Seega tekib küsimus, kas meil ei ole pakkuda sobivat kinnisvara või me ei oska müüa? Usun, et nii üht kui teist. Venemaalaste keskmine hinnatase on vahemikus 120 – 500 tuhat eur. Isikliku kogemuse põhjal arvan, et Eestit käsitletakse rohkem odavama sihtkohana. Moskva venelased on selgelt orienteerunud ümber Läti ja Leedu kinnisvara ostmisele Soome asemel. Kinnisvara ostmise juures on endiselt äärmiselt olulised elamisloa ja maksustamise küsimused.

Mind kutsus kongressile osalema meie hea partner www.ee24.com. Kuigi nende ettevõte müüb kinnisvara üle Euroopa, siis juhi hr Konstantin Vinogradovi ettekanne keskendus just Eesti kinnisvaraturule ning oli väga sisukas.

Ülevenemaalise Elukondliku Kongressi jätkuna toimus 5-6.10.2013 ka suur kinnisvaramess. Domus Kinnisvara osaleb analoogilisel ent üksnes välismaisele kinnisvarale orienteeritud kinnisvaramessil St Peterburg International Property Fair 25-26 oktoobril 2013.a. Kõik huvilised on teretulnud minuga ühendust võtma.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Rikkaks üüriäris: Kas sõlmida tähtajaline või tähtajatu üürileping?

10.10.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama. Pigem võib üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Üürileandja huvi peaks olema pikk ja katkematu üürileping. See võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu.

Tasub jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses lühikesed kuuekuulised üürilepingud.

On ju tavapäraselt lühikeste, nt paarinädalaste üürilepingute üürihinnad märgatavalt kõrgemal, kui aastaste ja pikemate lepingute puhul

Lisaks tekitavad lühemad lepingud paratamatult vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise.

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda tähtajalise lepingu sõlmimist üheks aastaks. Kui selle aja jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Majade müügipakkumiste arvu vähenemine kergitab hindu

09.10.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel kahanes elamute müügipakkumiste arv septembri kuuks 4%. Septembris oli portaalis KV.EE 5357 majade müügipakkumist. Majade pakkumishinnad kerkisid seejuures aastaga samuti 4%.

Suurim osa majade müügipakkumistest ehk 3021 asuvad Tallinnas ja Harju maakonnas. Harjumaa majade müügipakkumiste arv vähenes aastaga 3%.

Majade müügipakkumisi on rohkem lisandunud Järvamaal ja Valgamaal. Järvamaal pakuti portaali KV.EE andmetel septembris müügiks 110 maja ja Valgamaal 180. Aastane pakkumiste arvu kasv oli vastavalt 39 ja 38%.

Pärnumaa on üks aktiivsema majade turuga piirkondi. Pärnumaa majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 26%. Septembris pakuti portaalis KV.EE Pärnumaal müügiks 540maja aastataguse 730 pakkumise vastu.

Statistikast paistab suhteliselt üks-üheselt välja, et maakondades, kus majade müügipakkumisi on lisandunud, on nende pakkumishinnad langenud. Maakondades, kus müügipakkumisi on vähemaks jäänud, on nende hinnad kerkinud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	09/2012	09/2013	Muutus, %	09/2012	09/2013	Muutus, %
Eesti	5 590	5 357	-4%	785,7	818,1	4%
Harjumaa	3 114	3 021	-3%	945,5	1 001,1	6%
Hiiumaa			NA			NA
Ida-Virumaa	146	162	11%	522,6	449,7	-14%
Jõgevamaa	70	76	9%	334,8	318,5	-5%
Järvamaa	79	110	39%	342,8	319,0	-7%
Läänemaa	96	98	2%	712,0	634,7	-11%
Lääne-Virumaa	160	177	11%	548,1	451,1	-18%
Põlvamaa			NA	439,0		NA
Pärnumaa	730	540	-26%	646,5	716,7	11%
Raplamaa	183	178	-3%	525,0	514,4	-2%
Saaremaa	69	60	-13%	764,0	835,0	9%
Tartumaa	569	515	-9%	682,1	742,3	9%
Valgamaa	130	180	38%	399,0	372,9	-7%
Viljandimaa	189	198	5%	446,0	455,1	2%
Võrumaa	55	42	-24%	359,1	379,0	6%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

1Partner: krunt on kõige riskantsem investeering

09.10.2013 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on kõige riskantsem investeering hoonestamata maalapp, mis võib kriisi korral kaotada 90 protsenti esialgsest väärtusest.

Martin Vahteri kinnitusel praegu maa hinnad tõusnud pole, kuid tõenäoliselt see vaikselt juhtub. “Teised varaklassid on ees tõusnud ja kui pank jälle krundile raha annab, siis peaks järgnema väike hinnatõus,” prognoosis Vahter.

Martin Vahteri hinnangul on olenemata võimalikust hinnatõusust tühja krunti investeerimine riskantne. “Kui kriisiga langes korteri hind 40-50 protsenti, siis maalapid kukkusid 80-90 protsenti ja mõned põllukrundid tuli täiesti nulli hinnata. Ma ise küll ei julgeks kuskile ääremaale pensioniks põllulappi osta. Krunt on alati madalama likviidsusega ja kunagi tegelikult ei tea, kas õige aeg realiseerimiseks tuleb kolme või kolmekümne aasta pärast,” ütles Vahter.

“Ka põllumajandusmaa ostmine on investeeringuna mõttekas siis kui on suured maamassiivid. Muidu ma ei usu, et järgmistel aastakümnetel maailmas toit nii otsa saab, et Eesti kliimavööndis kõik tahvelarvutid atradeks taotakse,” lisas Vahter.

“Kõige kindlam investeering on osta kesklinna üürikorter, see teenib oma raha tagasi ja temast saab alati lahti.”