Empty Apartments In Estonia Creating More Problems

17.11.2011

An increasing number of apartments in rural areas and small towns in Estonia are being left abandoned, as their owners seek employment overseas, according to a report by Sven Randlaid on the website of ERR, Estonia’s national broadcasting network, citing real estate expert Risto Vähi.

In a conversation with Estonian radio station Vikerraadio, Vähi explained that this is often the case since tenants are difficult to find in these areas. Even when tenants are found, in practice this often involves them living rent-free, and only paying the utility bills for the property in question, Vähi goes on.

“Whilst we don’t have any official statistics, regarding the situation with those workers in rural areas, it is becoming clear that often the family breadwinner moves to Finland first, with the rest of the family following behind. Very often there’s a tendency that such people have no plans to come back in the immediate future if at all, and apartments will remain standing empty” Vähi explained.

Regional newspaper Põhjarannik, from the northeastern region of Estonia, concurred with this view, according to the article. It stated that empty flats were not the sole problem facing residents. For example in the town of Kohtla-Järve, residential houses throughout the town together require upkeep costs of around 7 200 Euros per year. Furthermore in the north-eastern town of Kiviõli, houses have been demolished solely to reduce the housing stock, albeit artificially, according to the article.

Vähi emphasised that these large numbers of vacant properties have been the source of social problems, which need to be resolved. He drew comparisons with the US city of Detroit, which saw a similar decline in population in the second half of the last century, the main cause being unemployment.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

LVM Kinnisvara: 10 soovitust kinnisvaraostjale aastaks 2012

17.11.2011
  1. Tea, mida saad endale lubada. Üldiselt saad osta endale kodu, mis võrdub Sinu 4 .. 6 aasta sissetulekuga.
  2. Koosta oma soovidest ja eelistustest nimekiri. Seejärel koosta neist pingerida – soovid elada linnas või maal, korteris või majas?
  3. Otsusta, kus soovid elada. Pane kirja piirkondade ja/või linnaosade plussid ja miinused, võttes arvesse eelistustest koostatud pingerida.
  4. Alusta säästmisega. Kas Sul on piisavalt sääste esimese sissemaksu tegemiseks? Ideaalis peaks Sul selleks olemas olema 33 protsenti ostuhinnast. Samuti ei tasu unustada tehinguga seotud kulusid: maakleri-, hindamis-, laenulepingu- ja notaritasusid ning riigilõivu, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad reeglina 2 .. 7 protsendi vahele ostetava vara hinnast.
  5. Oma ülevaadet oma kohustuste kohta. Tea, kui suured kohustused oled võtnud seoses liisingute, krediitkaartide ja järelmaksudega.
  6. Testi oma laenuvõimet. Kui suure/väikese laenu saad tegelikult võtta saad arvutada siin.
  7. Küsi pangast eelotsus. Võta ühendust oma pangaga ja küsi üle laenusumma, dokumentide ja tähtaegade kohta.
  8. Kaalu alternatiivseid võimalusi. Kas saaksid kasutada KredExi eluasemelaenu käendust?
  9. Arvuta kokku tulevased kulud. Kui suured saavad olema uue eluaseme kulud: maamaks, kindlustusmaksed, hooldus- ja küttekulud.
  10. Leia kogenud kinnisvaramaakler. Keegi, kes Sind aitab ja esindab.

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvara on pensionisammas

17.11.2011

Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete. Ja aina keerulisemaks kipub elu minema.

Minu isiklik arvamus on, et kõigil inimestel tuleb teadvustada ja harjuda mõttega, et investeeringud oma tulevikku tuleb igal ühel endal teha ja mis veel olulisem nende investeeringute eest tuleb võtta vastutus. Mida ma selle all mõtlen? Annan alljärgnevalt lihtsustatud ülevaate.

Täna Eestis ja ka muljal kasutusel olevad pensionisüsteemid näevad ette, et kogutakse raha töövõimelisel perioodil pensionifondidesse ja alustatakse sealt väljamakseid siis kui inimene pensionikka jõuab. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist I, II või siis III sambaga – põhimõte on kõigil sama.

Pensionifondid investeerivad kogutud raha edasi intressitoodetele, võlakirjadesse, aktsiaturgudele. Lõppeesmärk siis pikaajaliselt kasvatada investeeringut eesmärgiga ületada inflatsioon ja teenida kasu.

Kõlab esmapilgul hästi, kuid tegelikkuses võtab selline pensionifondide skeem ära inimestelt vastutuse oma vara säilimise ja kasvatamise eest. Kuidas? Väga lihtsalt. Fondide otsused teevad fondihaldurid, mitte raha investeeriv inimene ise. Jah, võib öelda, et inimene saab fondi vahetada, kuid seal teisegi fondis teeb otsuse fondihaldur millesse investeerida, mitte inimene, kes sinna raha sisse paneb.

Ja praeguste reaalsete näidete põhjal on lõpptulemus see, et inimene, kes on 10 aastat raha fondi kogunud, on suures miinuses. Süsteemi masinavärk räägib neile inimestele, et jätkake kogumist ja turud paranevad ja küll tuleb ka tootlus. Andke andeks aga ei usu sellesse masinavärki, sest selles süsteemis puudub vastutus.

Pangad ja fondihaldurid tegelevad müügitööga pea juba igas poes ning fondidesse investeerimisest on tehtud kui reisi ostmine soojale maale. Näidatakse tõusvaid graafikuid, mis lineaarse kasvu korral pakuvad suurt tootlust ja müüakse kokkuvõttes unistust heast elust tulevikus.

Mis siis ette võtta?

Minu sõnum on see, et tulevikku silmas pidades tuleb investeerida ainult nii, et võtad selle eest ise vastutuse ja omad kontrolli oma investeeringu üle.

See tähendab suuremat tööd oma investeeringutega. Ma ei ütle, milline on parim investeering, sest see on igal inimesel erinev. Küll aga on oluline, et sa tead igal hetkel, mis sinu varaga toimub ja sa hoiad sellel silma peal. Ja sa tead, et pead seda ise tegema ja selle eest vastutuse võtma. Ehk iga inimene peab õppima ise investeerima.

Minu isiklik arvamus on see, et lisaks teistele rahapaigutamise kohtadele tasub investeerida kinnisvarasse. Ka kinnisvara puhul on tõusud ja mõõnad, kuid üldjuhul ei muutud kinnisvara väärtus nulliks nagu seda näiteks aktsiatega võib juhtuda.

Oma maja või korter annab kindluse tuleviku suhtes ja võiks olla üheks peamiseks pensionisambaks tulevikku vaadates.

Toon ühe võimaliku stsenaariumi:

  • üks inimene elab üüripinnal ja investeerib pensionifondi, loodab selle tootlusele,
  • teine on investeerinud minimaalselt pensionifondi, kuid on ehitanud endale korraliku maja ja on ühel hetkel, peale laenu tasumist, kinnisvara omanik.

Pensionieas eelistaksin mina olla see teine inimene, kellel on oma maja, sest ma tean siis, et ka kõige mustema stsenaariumi korral saan maja müüa ning ikkagi ära elada, kasvõi siis üürikorterisse kolides. Aga mida peab tegema üüripinnal eluaeg elanud inimene, kui avastab, et pensionifondi kogutud raha on enamuses kadunud?

Võta vastutus ja investeeri kinnisvarasse. Mõtle kinnisvarast kui ühest olulisemast pensionisambast!

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kommentaar: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada

16.11.2011

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 iii kvartalJärgneb kommentaar KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele.

Eesti kinnisvaraturg elab aktiivset ja positiivses suunas kulgevat elu. Seda isegi vaatamata maailmaajanduses ja eriti Kreekas toimuvale, mis on tarbijates ebakindlust tekitamas. Eeldusel, et igapäevaselt vastukäivaid uudiseid toovad Lõuna-Euroopa majandusmured saavad siiski ühel päeval lahenduse võib arvata, et kinnisvara soetamiseks on täna õige ja soodne aeg.

Paradoks on see, et kinnisvara ja just elamispindade hinna ja sissetuleku suhe ehk ostujõud on kõrgel tasemel. Paraku jääb see potentsiaal sageli realiseerimata, sest kõrge tööpuudus ja mittetõusvad reaalpalgad ei luba inimestel kinnisvaraturul tehinguid teha.

Nii tuleb paljudel inimestel tänane soodne ostuvõimalus olude sunnil edasi lükata ja suunduda üürnikuna üüriturule. Aja möödudes, kui perekonna majanduskindlus on saavutatud ja on võimalik endale eluase osta on eluasemete hinnad juba märkimisväärselt tõusnud ehk ostujõud on vähenenud ehk sissetuleku eest on võimalik osta vähem korteri ruutmeetreid kui tänasel päeval.

  • Töötuid jääb vähemaks. 2011. a. II kvartalis jäi eelkõige sesoonsetel põhjustel töötuid vähemaks. Siiski oli aasta II kvartalis töötuid vähem kui ka aasta tagasi. Tööga hõivatuid oli 2011. a. II kvartalis 603 000 ja töötuid 92 000.
  • Palk stabiilselt tõuseb. Peale 2009. a. algust saanud viiekvartalist langust on keskmine palk nüüd viiendat kvartalit järjest tõusnud. 2011. a. II kvartali Eesti keskmine palk oli 857 eurot, mis aastaseks kasvuks teeb 4,2%. Palgatõusust kõrgem tarbijahinnaindeksi tõus näitab aga, et reaalpalk langeb.
  • Ehitustööd jälle kasvanud. Ehitustööde rahaline maht näitab teist kvartalit järjest tõusu. Osalt on ehitustööde mahu kasvu taga kerkinud ja kerkivad ehitushinnad. 2011. a. II kvartalis tehti Eestis ehitustöid 567 miljoni euro väärtuses ehk aastatagusest 17% enam.
  • Põhivarainvesteeringud on suurenenud oluliselt. Eesti ettevõtted on panustasid 2011. a. II kvartalis ehitiste ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse 172 miljonit eurot ehk aastatagusest 91% rohkem. Hoonete ja rajatiste soetamisele kulutati 30 miljonit eurot, mis aastatagusega võrreldes on 10% enam.
  • Eluasemelaenude intressimäär püsis muutumatuna. Nii 2011. a. II kui III kvartali keskmine eluasemelaenude intressimäär oli 3,4%. Mõlema kuu keskmine euribor oli 1,7%. Seega oli samal tasemel ka laenude keskmine riskimarginaal. Viimases võiks osaliselt väljenduda ka hinnang Eesti kinnisvaraturu riskidele.
  • Eluasemelaenude jääk jääb vähemaks. Eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude hulk kukub juba kaheksandat kvartalit järjest väga stabiilselt 2% kvartalis. 2011. a. III kvartali lõpuks oli Eesti eluasemelaenude jääk 5,9 miljardit eurot. See tähendab, et pangad annavad stabiilselt vähem uusi eluasemelaene, kui nad juba väljastatud laenude amortiseerumise pealt tagasi kokku korjavad.
  • Eluasemelaenude käive näitas jõulisemat kasvu. Üle pikkade aastate näitas eluasemelaenude käibe number jõulisemat ja märkimisväärsemat kasvu 27%. Sedavõrd kõrget kasvunumbrit ei ole me näinud neli ja pool aastat. 2011. a. III kvartalis väljastati uusi eluasemelaenusid 144 miljoni euro väärtuses, mis on viimase kolme aasta teine tulemus.
  • Laenumaksjate arv kahaneb. Eluasemelaenuga koormatud inimeste arv jääb väga napilt vähemaks. 2011. a. III kvartalis oli väljastatud 157 491 eluasemelaenu, mis on kõigest 0,3% aastatagusest vähem. Keskmise tagasimaksmisel oleva laenu jääk oli samal ajal 37 495 eurot ehk 1,4% eelmise aasta näitajast vähem.
  • Ärilaenude jääk kukub endiselt. Ärilaenude jääk kukub järjest kümnendat kvartalit. Kuivõrd ärilaenude sektoris on laenude perioodid eluasemesektorist lühemad, siis on ka kukkumised suuremad. 2011. a. III kvartalis oli äriühingutele väljastatud laenude jääk 6,2 miljardit eurot, mis on eelmise aasta numbrist 9% vähem. Uusi laene äriühingutele väljastati samal ajal 547 miljoni euro väärtuses ehk aastatagusest 19% rohkem.
  • Eraisikute laenukoormus 50% sisemajanduse kogutoodangu peal. Eluasemelaenude jäägi kahanemine on viinud meid olukorrani, kus laenujäägi ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtarv väheneb ehk eraisikute laenukoormus kukub. Viimati moodustas eraisikute laenukoormus SKTst 50% 2008. a. viimases kvartalis, kust see 2010. a. I kvartaliks tõusis rekordilise 56% peale.
  • Valminud eluruumide arv suureneb. Järjest valmivad eelmisel aastal alustatud uued korterelamute projektid. 2011. a. III kvartalis sai kasutusloa ehk valmis 470 eluruumi. Võrreldes aastataguse ajaga on siin juurdekasv 44%. Lähima aasta jooksul valmivate eluruumide arv suureneb. Tänaste kõrgete ehitushindade ja seetõttu kahanevate ehitusmahtude pärast hakkab valmivate eluruumide arv aasta pärast tõenäoliselt langema.
  • Äripindasid valmis vähem. Erinevalt eluruumide turust, kus valmib järjest rohkem eluruume on trendid mitteeluruumide turul teistpidised. 2011. a. III kvartalis valmis 163 mitteeluruumi, mis on aastatagusest 7% vähem.
  • Kinnisvaratehingute arv ja väärtus kasvas. 2011. a. III kvartalis tehti kogu Eestis 11 231 kinnisvaratehingut, mis on eelmisest aastast 6% rohkem. Kinnisvaratehingute väärtus oli 484 miljonit eurot. Viimati oli kinnisvaratehingute arv samal tasemel 2008. a. viimases kvartalis.

Eesti makromajanduslikud näitajad annavad juba teist kvartalit järjest kinnitust, et majandus- ja kinnisvarakriisi selgroog on murtud. Enamus numbreid on positiivsed mitte ainult eelmise perioodi, vaid ka eelmise aastaga võrreldes.

Eesti kinnisvaraturu tuleviku osas kriitilised tegurid ei asu mitte Eestis, vaid Lõuna-Euroopas. Loodetavasti saavad sealsed mured siiski ükskord positiivse lahenduse ning me ei pea ühest kriisist väljaronides langema teise ja hullemasse.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Kommentaaris toodud andmete allikaks on Maa-amet, Statistikaamet, Eesti pank.

Ülevaate allalaadimine

Ülevaade on allalaaditav:

Madal vakantsus tõstab büroode üürihinda

16.11.2011

Technopolis ÜlemisteÜldine hinnatõus paljudes majandussektorites ning jutud kinnisvaraturu jõudsast taastumisest sunnib küsima, kuidas reageerivad sellele üürikulud. Kas üldises hinnatõusukeskkonnas on üldse võimalik prognoosida, et üürikulud saaksid langeda?

Üürikulud koosnevad kahest komponendist – üürileandjale ehk kinnisvaraomanikule makstavast üürihinnast ja kõrvalkuludest, mis koosnevad hoone haldamisega seonduvatest kuludest.  Üha enam büroopinna otsijaid on selgelt aru saanud, et oluline ei ole mitte niivõrd ühe või teise liidetava suurus üksikuna võttes, vaid eelkõige kahe komponendi kogusumma.

Ajas tagasivaadatuna on üürihinnad ehk üürileandjale makstav kulukomponent büroohoonete puhul olnud vaikses ja stabiilses tõusus juba käesoleva aasta algusest. See on aeg, kus vakantsused hakkasid hoogsalt vähenema ja kontoripindade nõudlus tõstis pead.

Hinnatasemed on tõusnud paljuski seetõttu, et need kukkusid kinnisvarakriisi ajal väga madalale tasemele. Mõningane hindade kerkimine tähendab eelkõige mõistliku hinnataseme taastumist.

Tänane turuolukord ja muuhulgas uute kvaliteetsete büroopindade vakantsuse vähenemine – näiteks Technopolis Ülemiste näitel 5% peale – tähendab seda, et üürihindade langus meid kindlasti ees ei oota. Pigem seisame silmitsi jätkuva stabiilse üürihindade kerkimisega, mis numbrilisena võiks tähendada aastast hinnatõusu suurusjärgus 5-15%.

Üürihindade tõusu üks oluline tegur on korralike pindade nappus. Madalale langenud vakantsuse suurendamiseks on kõrgele kerkinud ehitushindade kontekstis uusi büroohooneid raske ehitada. Selleks, et tänaste hindadega uut büroohoonet ehitama hakata, peab selle üürihind olema tänastest tasemetest 20% kõrgemal.

Prognoositav A-klassi büroohindade konkreetsem hinnatõus sõltub büroohoone asukohast, pindade suurusest, lepingute pikkusest ja ka kõrvalkulude suurusest. Kui hoone üürihind on küll mõistlik, kuid kõrvalkulud on väga suured, siis on sellist pinda tänasele üüripinna vajajale raske pakkuda.

Eesootavad elektri, kütte ja teiste kõrvalkulude hinnatõusud ei mõju summaarsetele üürikuludele taas sugugi soodsalt. Kõrvalkulude maksumus ei mõjuta otseselt üürileandjale makstavat üürihinda, sest kõrvalkulud liituvad üürihinnale.

Konkurentsis püsimiseks peab üürileandja investeerima hoonete energiatõhususse ja nn. targa maja kontseptsiooni, mis aitaks kõrvalkulusid alla tuua või vähemalt stabiilsena hoida. Üürileandja peab tegema omalt poolt kõik, et kõrvalkulud oleksid minimaalsed.

Eeltoodu põhjal võib öelda, et üürikulude mõlemad komponendid ehk siis summaarne üürikulu, on büroopindade üürniku jaoks pigem tõusmas. Turuolukord soosib üürihindade vaikset tõusu, kõrvalkulud liiguvad samas taktis muu inflatsiooniga. Kinnisvaraarendajad peavad lisaks vastuvõetavale üürihinnale hoolitsema ka selle eest, et nende pakutavad kõrvalkulud oleksid samuti mõistlikul tasemel. Vastasel korral muutub büroo üürileandmine keerukaks või tuleb teha järeleandmisi üürihinna osas.

Gert Jostov
Tehcnopolis Ülemiste AS juhatuse esimees

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (5/5)

16.11.2011

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürilepingu tähtaegdest. Tänane nõuandeartikkel kirjutab internetiühenduse ja lisakulude teemasel.

Internet ja kaabel-TV

Üks mist tavapäraselt üürikorterist puudu on ja mis tuleb üürnikul endal muretseda on internetiühendus ja kaabeltelevisioon. Nendega tuleb sul üürnikuna ise liituda ja omanikku siia paketivaliku üle otsustamisel vahele segada ei ole suurt mõtet.

Igal juhul tuleb sul järgi kontrollida, millised teenusepakkujad konkreetses korteris ja millistel tingimustel (ehk kiirusega) tahavad ühendust maailmaga pakkuda.

Muud lisakulud

Muude täiendavate kulude juures tasub üürnikul ettevaatlik olla. Mõtlema peab, kas näiteks panipaiga kasutamise eest lisatasu küsimine on mõistlik tegevus? Kui see liiga mõistlik ei tundu, siis tasub uurida, kuidas alternatiivsete üüripakkumiste juures see asi korraldatud on.

Vahel aga ei taha üürileandja panipaika välja üürida, sest hoiab seal korteriga seonduvat mööblit vms kraami, mille jaoks tal paremat kohta ei ole.

Vahel aga üürileandja lihtsalt küsib lisatasusid erinevate hüvede eest, kui on kauplemise puhul valmis enda nõudmistest ka loobuma.

Maksetingimused

Maksetingimuste teema on iseenesest lihtne. Tüüpiline üürileandja soovib üüriraha saada ettemaksuna. Tegemist on küll üsna juurdunud tavaga.

Siiski võib üürnik võtta ette Kolgata-tee ja hakata selle üle kauplema, ka sta peaks maksma teenuse eest ette või teenuse tarbimise järel.

Nõudlus ja pakkumine ehk turuolukord

Eelnevaid tegureid kokku võtavad mõisted nõudlus ja pakkumine. Üürihinna paneb paika ühest küljest see, mida üürileandjad ja millise hinnaga pakuvad. Teisalt mõjutab hinda see, millise hinnaga üürilevõtjad on nõus kortereid üürile võtma.

Kui sulle tunduvad kõik üüripakkumised liiga kallid, kuid ometi kaovad need pinnad turult kiiresti, siis ilmselgelt oled enda hinnaskaala liiga madalale asetanud. Kui aga leiad enda hinnaskaalas liiga palju pakkumisi, siis tea, et see tähendab võimalust hinna üle julgelt kaubelda.

Hinnatasemed ja pakkumised võivad aja jooksul muutuda. Seetõttu tasub kord-paar aastas vaadata, kas makstav üürihind vastab turu keskmisele tasemele. See aitab sind ettevalmistada järgmisteks hinnaläbirääkimisteks lepingu lõppemisel.

Nõuanne

  • Kui vajad koju internetiühendust ja telekanaleid, siis uuri järele, millised teenusepakkujad majas neid võimaldavad.
  • Maksetingimuste osas on traditsioonid karmid. Kui sul tahtmist on, siis võid sellele vaatamata proovida neid painutada.
  • Võrdle erinevaid alternatiive, kuid arvesta, et üüriturul käibivad korterid märksa kiiremini, kui müügiturul. Kui liiga kauaks võrdlema jääd, siis võid sootuks korterist ilma jääda.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded lisakulude ja maksetingimuste kohta.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis jätkame üürileandjast, maaklerteenusest ja selgitame, mis on üürileping.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

KV.EE kinnisvaraturu pressikonverentsi ülevaate küsimused ja vastused

15.11.2011

Sama küsimus, mis ikka: Kas täna on õige aeg osta? Miks?

Tänan jätkuvalt hea püsivuse eest seda küsida.

Väidan jätkuvalt, et kodu ostmiseks on kogu aeg hea aeg. Täna soovitaksin kodu ostmisele eriti tõsiselt mõelda järgmistel põhjustel.

Elamispindade hinnad on all ehk keskmise palga ja elamispinna ruutmeetrihinna suhe on suhteliselt soodne. Prognoosida võib, et elamispindade hinnad tõusevad keskmisest palgast kiiremini, st elamispinna ostmine muutub aja jooksul raskemaks.

Laenutingimused on head. Kui inimene vastab täna pankade laenukriteeriumidele, siis üldiselt on laenutingimused siiski suhteliselt head. Omafinantseeringumäär 20% on mõistlik, intressimäärad on madalal ja neile prognoositakse veel langemise potentsiaali.

Kolmanda tegurina tooksin valikuvõimaluse, mis on suhteliselt lai nii uute kui vanade korterite hulgas. Karta on, et ehitushindade kasvamisel väheneb uute korterite turuletoomine ning vähemalt selles sektoris uute korterite pakkumine ehk kliendi poolt vaadatuna valikuvõimalus väheneb.

Loomulikult on tegureid, mis räägivad elamispinna või üldisemalt kinnisvaraotsu tegemise vastu. Majandusolukord on ebastabiilne ja mis see meile toob poole aasta või aasta pärast on täna teadmata.

Minu isiklik hinnang räägib siiski pigem ostmise poolt kui vastu. Lõpliku otsuse enda jaoks peab igaüks ise tegema.

Kuidas on muutunud üürikorterite raha tootlus ja milline on selle perspektiiv aasta jooksul. Tänan?

Üürikorterite rahaline tootlus on viimase aasta jooksul suurenenud. Seda põhjusel, et üürihinnad on jõudsalt tõusnud, kuid seda ei ole teinud korterite ostu-müügihinnad.

Kinnisvarabuumi ajal 2006.-2008. a. oli üürikorteri rahavoooline tootlus (ehk aastane üürihind jagatuna korteri ostuhinnaga) heal juhul 2-3% juures. See tõusis 2009.-2010. Aastaks 3-4-5% peale. Täna ei ole liiga keeruline saavutada ka 6-protsendilist tootlust.

Lähimalt aastalt võib oodata tootluse langemist ja seda järgmistel põhjustel.

Korterite ostu-müügihinnad on pigem tõusmas. See automaatselt vähendab üürikorterite tootlust ehk üüriprojekti tasuvust.

Üürihinnad on väga kõrgele tõusnud ja see võiks turule tuua vähemalt mingilgi määral uusi üürikortereid. Pakkumise suurenemine võiks üürihinda pisut allapoole tuua. (Kurb, et selles lõigus on sedavõrd palju tingivat kõneviisi…)

Üürikorteri rahavooline mõistlik tootlus võiks olla suurusjärgus 4-5%. Numbrid allpool või ülevalpool seda suurusjärku viitavad anomaaliatele, mis omakorda tähendavad, et turul hakkavad mingid muutustreprotsessid toimuma.

Kaua see trall üüriturul toimub et hinnad järjest tõusevad ja midagi üürida ei ole? küsitakse hingehinda aga üürile pakutakse pommiauke

Üürituru trall toimubki nii kaua, kuni midagi üürida ei ole. Eks hinnad sel põhjusel tõusevadki, et midagi üürida pole ja tarbijate valikuvõimalus on väike.

Üürituru mullide ja mullistuste ning sellest tingitud ebaloomuliku hinnatõusu probleem on suures osas tingitud sellest, et Eesti üüriturg on väga kitsas.

Hinnanguliselt on üürisektori osakaal suurusjärgus 15%. Võiks aga olla vähemalt 25%. Laiem üüriturg tasandaks ajutised üürituru lained, mida me sel sügisel oleme eriti selgelt näinud.

Taoliste mullistuste ärahoidmiseks on Eesti Kinnisvarafirmade Liit tulnud välja ettepanekuga anda eraisikutele üüritulult tulumaksuvabastus. See laiendaks üüriturgu ja tooks senise musta turu valgesse tsooni.

Üüritulu tulumaksuvabastusest võib lugeda näiteks aadressilt http://www.kv.ee/blog/eesti-kinnisvarafirmade-liit-eraisik-vajab-uuritulule-maksuvabastust/

Kas ja kuidas kreekad-itaaliad-ja teised Eesti kinnisvaraturgu mõjutavad

Lõuna-Euroopa majanduse keerdkäigud mõijutavad Eesti kinnisvaraturgu kaude läbi kahepidiste kanalite.

Esiteks ebakindlus. Majanduse ebakindlus ja palju negatiivseid sõnumeid (millest ei pruugi liiga lihtne olla alati aru saadagi) panevad inimesi tundma end ebakindlalt. See omakorda sunnib olulisi suuri ostuotsuseid ja enda pikaajalist sidumist nt pangalaenuga edasi lükkama.

Nii väheneb laenunõudlus ja kinnisvaraturu aktiivsus.

Teine tegur on majanduslik hoob. See tähendab piltlikult seda, et Euroopa pankade päästmisse minev raha ei saa minna tarbimisse. See vähendab Eesti eksporditurgude vajadust meie kaupade järele. See omakorda vähendab meie tööhõivet ja inimeste sissetulekut. Viimane tekitab taas ebakindlust, millest juba eespool juttu oli.

Seega on mõjud Itaaliast-Kreekast negatiivsed, midagi liiga positiivset siit leida on raske.

Siiski tahtes antud vastust optimistlikuma noodiga lõpetada soovitaksin inimestel tänasesse päeva ja tänastesse raskustesse suhtuda kui nö normaalsusesse. Päike ju ometi paistab – pole see asi nii hull midagi, et elu otsa saaks.

Kuidas on arengud uute projektide arendamisel? Kas uusi pindu tuleb ikka järjest juurde? Eriti huvitab Kristiine piirkond.

Uute elamispindade projektide arendusturg on teatavas käänukohas. Projekte on käesoleval aastal vägagi jõudsalt peale tulnud.

Enamus projekte on ka tempokalt müügiks läinud. Korterite ostmise kiirus on olnud sageli arendajate ootusi ületav. See on viinud mõningase uute korterite hindade tõusu ja tõstmiseni.

Aga uute korterite arendamise turu taevas ei ole pilvitu. Kiiresti kerkivad ehitushinnad on kogu arendussektori murelaps. Ehitushinnad tõusevad kiiresti, kuid müügihinnad mitte.

See kahandab arendajate võimalikku kasumit. Juba on märke sellest, et arendajate võimalik kasum on sootuks kahjumiks pöördunud ja sel lihtsal põhjusel on arendusprojektide edasiviimine seisma pandud. Ehk siis planeeritud korterelamud jäävad ehitamata.

Nii ongi tõusvate ehitushindade valguses uute korterelamute turule tulemine takerdumas ja see tähendab tarbijate poolt vaadatuna valikuvõimaluse kahanemist. Seega või teisele küsimusele vastata, et projekte tuleb küll juurde, kuid järjest vähem.

Konkreetsemalt Kristiinest rääkides, siis Kristiine pakkumine ei ole liiga lai. Pakkumisel on vaid üksikud projektid, neist mõne don pakkumisel juba üsna pikka aega. Usun, et Kristiine neelaks mõne uue hoone senise pakkumiste nappuse tõttu alla küll.

Raske on uskuda, et kinnisvarahinnad peaksid tõusma. Inimestel ei ole raha ja tööpuudus on nii kõrge, laenu ei saa. Tänased hinnad on juba ülemõistuse kõrgel. Inimestel ei ole lihtsalt raha kinnisvara ostmiseks. Mis on teie seisukoht?

Ma olen täiesti veendunud, et eeltoodud argumendid on tõesed.

Inimestel tõepoolet on tänases keskkonnas vähe liigset raha. Jutud rekordilistest hoiustest ei tähenda, et see raha oleks inimeste vahel ühtlaselt jaotunud.

Tööpuudus on küll viimastel andmetel pisut langemas, kui siiski on näitaja kõrgel tasemel ning kiiret kahanemist sellele ei prognoosita. Kõrge tööpuudus tähendab, et kinnisvaraturult on eemal hulk võimalikke tarbijaid.

Laenukriteeriumid ei ole küll liiga keerulised, kuid laenu tõepoolest liiga lihtsalt ei saa. (Iseasi, kas laenu peakski liiga lihtsalt saama. Mäletame veel üsna hästi, kuhu seemeid viimasel korral viis.)

Sellises keskkonnas tunduvad tõepoolest kõik hinnad – mitte ainult kinnisvarahinnad liiga kõrged. See on ka ostja loomuses hindu kõrgeks pidada.

Võrreldes aga sissetulekute ja elamispindade ruutmeetrihinna suhet ning kõrvutades neid laenutingimustega (peamiselt intressimääraga), siis tuleb tõdeda, et olukord ei ole kõige hullem. See võib kõlada ülbelt, aga ega kinnisvara kui siiski ülikallis kaup ei peagi majanduskriisi ajal kõikidele lihtsalt kättesaadav olema.

Nii võime küll rääkida kõrgetest hindadest ja madalast ostujõust, aga vaadata võiksime ka seda, kas sellisel tasemel tehinguid tehakse. Üllatusega võib leida, et tänaene kinnisvaraturg on siiski üksjagu aktiivne. Tehinguid tehakse määral, mis iseloomustab tasakaalus olevat turgu.

Tallinna elamispindadest on viimase aasta jooksul olnud käibes ca 4%. Tavapäraseks võib pidada turuaktiivsust 3-5%. Seega paistab, et turg siiski toimib ja seda vaatamata paljudele riskiteguritele ning paljude inimeste raskustele.

mis kv indeksiga juhtub? kas julged veel ennustada? siiani on ikka täiega võssa läinud

Tuleb tõepoolest endale tuhka pähe raputada – kõik minu viimase 2-3 aasta prognoosid KV.EE indeksi kohta on olnud sügavalt ekslikud.

Tagantjärele tarkusena olen eksinud eelkõige selle arvelt, et olen arvanud, et pakkumishindu kajastav KV.EE indeks liigub paralleelselt tehinguhindadega. Kui minu KV.EE indeksi prognoosid tehinguhindade prognoosideks ümbermoondada, siis on need tegelikult päris täpsed olnud.

Minu prognooside ekslikkuse teine tagamaa on olnud asjaolu, et ma olen mööda vaadanud erinevate regioonide osakaaludest. Juhtunud on nii, et Tallinna-Tartu pakkumishinnad on jõudsalt tõusnud, kuid mujal on pakkumishinnad valdavalt langenud. Pakkumisi on Tallinnas-Tartus vähem lisandunud, kui muudes piirkondades – seegi on indeksi tasakaalu kõigutanud.

Eelnev ei kahanda siiski minu julgust ja pealehakkamist. Ikka julgen edasi prognoosida, mis KV.EE indeksist saab. Naljatledes ei ole ma mees, kes ajab ühel päeval ühte ja teisel päeval teist juttu. Seetõttu prognoosin kolmandat aastat järjest KV.EE indeksile eeloleva 12 kuu jooksul tõusu suurusjärgus 10-15%.

Kuidas siis õigupoolest nende vahendutasudega on? Kellel seda on õigus nõuda, kellel mitte? Mina pole isiklikult huvitatud maksma vahendustasu ja seega otsin korterit juba pea 3 kuud.. sest lihtsalt pole ilusaid kortereid mõistliku hinnaeest,mida üürida. Ja nii need õnnetud korterid seisavad oma kõrgete hindadega kuust-kuusse…

Vahendustasu peab maksma teenuse tellija, kui ei ole teisiti kokku lepitud. St kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis peab maksma maaklertasu korteri üürileandja.

Üürileandjad on aga sageli ahvatluse eest ja soovivad enamasti teisti kokku leppida ja küsida vahendustasu üürilevõtjalt. Oluline on, et seadus seda ei keela.

Korrektne on, et kui üürnikult soovitakse küsida vahendustasu, siis oleks see eelnevalt kuulutuses välja toodud. Vastasel korral on tegemist üürniku eksitamisega.

Olukorras, kus üüriturg on sedavõrd kuum ja üürikorterid kaovad „letilt“ loetud tundidega on raske üürileandjat survestada ja nõuda, et tema peab vahendustasu maksma. Läbirääkimiste ruum selles olukorras on kitsas.

Selle maakleritasuga on ka hetkel nii, et kui hakkad seal midagi plõksima siis usu see maakler teeb nii, et sa ei saagi seda korterit ja otsib teise lolli kes maksab. Ise praegu mitme libamaakleri otsa sattunud !!! Käige vaatake korter ära ja jätke maja nr ja korteri nr meelde ja otsige korteri omanik üles kinnisturaamatust!! Uskuge see töötab!!! Paljud maaklerid saavad ainult omanikelt jah sõna kätte, kopivad kuulutusest pildid ja kogu teksti!!! Otsige aga omanike nr üles, internet on suur ja lai!!!!

Eelnevas vastuses sai seda teemat juba pisut puudutatud. Oluline on see, et maaklertasu maksmise osas võib kokku leppida, kes seda maksab.

Kui turg on täna räigelt üürileandja poole kaldu ehk hinnad on kõrged, pakkumine madal ja nõudlus suur, siis on tõepoolest maakleril võimalus leida järgmine üürnik, kes on nõus üürivahendustasu maksma.

Raske on nõustuda soovitusega maaklerist „mööda minna“. Sellisel juhul on maakler teenuse osutanud ja kui see on kuulutuses korrektselt kirjas olnud, et maaklertasu peab üürnik maksma, siis võib maakleril vaatamata temast „möödaminemisele“ tekkida õigustatud nõue maaklertasu osas.

Siiski tunnistan, et ma ei ole jurist ja liigsetesse detailidesse ei tahaks ma seda teemat lahates minna.

Mis te Kalamaja korteritest arvate? Kas on hea investeering? Mis võiks olla hinnatõus aastas? Kas tasub Kalamajja üldse korter osta?

Kalamajast kui piirkonnast arvan ma vägagi positiivselt. Mulle isiklikult meeldib eelkõige madal hoonestus ja kõrghaljastus. (Hoopis hullem oleks ju vastupidi – madal haljastus ja kõrge hoonetsus.)

Ma ei oska väga suurt ja püsivat rõõmu tunda kulutuurikilomeetrist, kavandatavatest muuseumidest või merelähedusest. Olen ise kilomeetri läbi käinud ja ei tea, mis teist korda sinna tõmbaks, meremuuseumi laevadel olen käinud ja järgmise minekuga tuleb tõenäoliselt tükk vahet sisse, mere ääres ei ole seal ka justkui midagi väga atraktiivset… Aga see on minu isiklik nägemus.

Kalamajast rääkides tuleks mõista, et tegemist on arengupotentsiaali omava piirkonnaga, mitte väljaarenenud piirkonnaga. Valdav hoonestus on Kalamajas ikkagi pool-lääpas saja-aastane puitmaja, mitte reonoveeritud ilus-kena-tore kahe-kolmekorruseline korterelamu.

Potentsiaaliga on aga see paha asi, et see ei pruugi alati realiseeruda. Kinnisvaraturul on veel see realiseerumise periood väga pikk.

Vaatamata mõningate kitsaskohtade väljatoomisele suhtun siiski Kalamajasse vägagi positiivselt.

Kui nüüd investeeringu ja korteriostu küsimuste juurde tulla, siis oleks esimene asi kohe selgeks teha, et eluaseme ostmine ei ole investeering, vaid on tarbimiskulu. Investeeringust saame rääkida siis, kui vara soetada nt väljaüürimiseks.

Aastast hinnatõusu on tänastes majandusoludes raske prognoosida, kuid usun, et kui lõuna pool midagi väga hullemaks ei lähe, siis 10-protsendiline hinnatõusuootus on täitsa mõistlik.

Tere! Sooviksin teada, mis olukord valitseb praegu turul. Kui suur on nõudluse ja pakkumise suhe üüripindade suhtes, näiteks korterid(Tallinn/Tartu).

Üürihindade pakkumist ei ole liiga keeruline hinnata läbi pakkumiste arvu. Selle kohta on infot KV.EE lehel http://www.kv.ee/?act=statsAvgPrice.main, kust näeme näiteks, et oktoobris oli Tallinnas 1726 üürikorteri pakkumist.

Igaks juhuks juhin tähelepanu asjaolule, et see ei ole tänaste aktiivsete pakkumiste arv. See on kõikide Tallinna üürikorterite kuulutuste arv, millest mõni võis ehk kiiresti kliendi leida ja seetõttu oli kuulutus üleval vaid mõni päev.

Kuulutuste arvu statistika tõlgendamisel soovitaksingi mitte niivõrd tähelepanu pöörata sellele, mitu pakkumist on, vaid selle arvu dünaamikale. Ehk siis sellele, kuidas pakkumiste arvu number ajas muutub – oktoobris 2011 oli pakkumisi üle kahe kordr vähem kui kaks aastat tagasi.

Pakkumise juurest nõudluse juurde minnes tuleb käsi laiutada – meil puudub kindel ja konkreetne teadmine, kui palju on Tallinnas (või Eestis) üürikortereid kokku või kui palju on üürnikepoolseid üürisoove.

Üürisoovide suurele hulgale viitavad väga aktiivselt kasutuses olevad Facebook’i lehed https://www.facebook.com/YyrikorteridTallinnas või https://www.facebook.com/YyrikorteridParnus või https://www.facebook.com/YyrikorteridTartus?ref=ts.

Samuti on meedias üksjagu sellest juttu olnud, et üürikorter on võimalik üürile anda loetud päevadega.

Tere. Kas teil on mingit statistikat selle kohta milliseid, kui suuri, mitme toaliseid, mis hinnaga ja millise asukohaga üürikortereid Tallinnas kõige rohkem vajatakse?

Sellise konkreetse küsimuse peale ei ole kahjuks midagi konkreetset vastata. Vastuse juures saab vaid lähtuda üldistest numbritest ja suhteliselt tavapärasest loogikast.

Üüriturg on kõige aktiivsem mägedel, kus lihtsalt asub kõige suurem hulk kortereid.

Valdavalt on üürikorterite nõudlus suunatud 2-3-toaliste korterite vastu – selliseid kortereid on nii korterite struktuuris, kui üüriturul kõige rohkem.

Hinnatase jääb enamasti 200-300 euro kanti – see on summa, mida Eesti inimene on valmis maksma.

Aga on ka hulk erisusi…

Elamispindade koguarvust kõige enam üürikortereid on kindlasti kesklinnas, kus hinnatase on kõrgem. Kesklinnast veel omakorda eristub selgelt vanalinn.

Kindlasti on erisusi ka suuremate korterite – nt 4-5-toaliste või ühiselamutubade turul, kus hinnatasemed eeltoodud skaalast oluliselt erinevad.

Lõpetuseks tuleb veelkord tõdeda, et üürituru kohta head statistikat ei ole (kui pakkumiste arv välja jätta), ammugi siis veel detailsemaks minnes ja üürikorterite toalisusest rääkides.

Pressiteade: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada

15.11.2011

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 iii kvartalTäna ilmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade toob välja tõsiasja, et kehv majandsuslik olukord ei võimalda Eesti inimestel osa saada soodsal tasemel püsivatest kinnisvarahindadest. Madal nõudlus ei tähenda veel siiski ka hindade langemist, sest ehitushinnad hoiavad pakkumishindu allapoole kokkumisest tagasi.

„Eesti kinnisvaraturg on endiselt pillirooparvena ulpimas maailmamajanduse ookeani tormides ja tuultes,“ kommenteerib KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark. „Siseriiklikult turg toimib ja Eesti majanduse üldised näitajad lubavad turu positiivseid ja soodsaid arenguid, kuid Lõuna-Euroopa riikidest tulenev määramatus ja võimalikud tagasilöögid manitsevad ettevaatlikkusele.“

Nii olemegi täna olukorras, kus elanike sissetuleku ja eluasemete hinna suhe on tarbija jaoks soodne. Küll puudub ebakindlusest tulenevalt eraisikute laenuvõime, mis omakorda takistab kinnisvaratehingute tegemist. Nii jäävad soodsad kinnisvaraostud enamiku inimeste jaoks püüdmatuks unistuseks.

Positiivseid arenguid esile tuues tuleb märkida soodsal tasemel püsivat intressimäära ja äsja teatatud ootamatult kõrget majanduskasvu näitajat. Positiivseks võib pidada ka seda, et elamispindade hinnad liiguvad kiiret kasvu näitamata, kuid siiski pigem tõususuunas.

Avaldatud kinnisvaraturu ülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehelt www.kv.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Online pressikonverents

Teisipäeval 15/11/2011 kell 10.00 kuni 12.00 toimus online pressikonverents, kus küsimustele vastasid KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark ja portaali KV.EE juht Tarvo Teslon.

Online pressikonverentsil küsimuste esitamine ja neile vastamine toimub KV.EE blogis aadressil http://www.kv.ee/blog/kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaate-kusimused-ja-vastused/.

KV.EE Kinnisvaraturu ülevaate kommentaar

Põhjalikuma kommentaari värskele KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele leiate aadressilt:
http://www.kv.ee/blog/kehvad-majandusolud-ei-luba-soodsat-ostumomenti-kasutada/.

Ülevaade

Lisainfo

Tarvo Teslon
KV.EE
+372 510 6464
tarvo@kv.ee
www.kv.ee

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Toompark: üürituru mullide probleem tuleneb väiksusest

15.11.2011

Üüriuturul olevad mullid ja mullistused tekivad sellest, et üüriturg on pisike – midagi pole üürida ja tarbijate valikuvõimalus on väike.

“Üürituru mullide ja mullistuste ning sellest tingitud ebaloomuliku hinnatõusu probleem on suures osas tingitud sellest, et Eesti üüriturg on väga kitsas,” ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark portaalis kv.ee lugejate küsimustele vastates.

Hinnanguliselt on üürisektori osakaal suurusjärgus 15 protsenti, kuid see võiks tema hinnangul olla vähemalt 25 protsenti.

“Laiem üüriturg tasandaks ajutised üürituru lained, mida me sel sügisel oleme eriti selgelt näinud,” rääkis ta.

Üürikorterite rahaline tootlus on viimase aasta jooksul suurenenud. Seda põhjusel, et üürihinnad on jõudsalt tõusnud, kuid seda ei ole teinud korterite ostu-müügihinnad.

“Kinnisvarabuumi ajal 2006.-2008. aastatel oli üürikorteri rahavooline tootlus (ehk aastane üürihind jagatuna korteri ostuhinnaga) heal juhul 2-3 protsendi juures. See tõusis 2009.-2010. Aastaks 3-4-5 protsendi peale. Täna ei ole liiga keeruline saavutada ka 6-protsendilist tootlust,” tähendas analüütik. Normaalne tootlus oleks tema sõnul 4-5 protsenti.

Lähemal aastal see tootlus tema sõnul pigem väheneb mitmel põhjusel. Korterite ostu-müügihinnad on pigem tõusmas, mis vähendab üürikorterite tootlust automaatselt.

Samuti on üürihinnad kerkinud, mis võiks turule tuua mingil määral uusi kortereid ja see omakorda võiks üürihinda pisut allapoole tuua.

“Üüriturg on kõige aktiivsem mägedel, kus lihtsalt asub kõige suurem hulk kortereid. Valdavalt on üürikorterite nõudlus suunatud 2-3-toaliste korterite vastu – selliseid kortereid on nii korterite struktuuris, kui üüriturul kõige rohkem,” hinndas Toompark.

Hinnatase jääb enamasti 200-300 euro kanti – see on summa, mida Eesti inimene on valmis maksma.

http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/toompark-uurituru-mullide-probleem-tuleneb-vaiksusest.d?id=61618950

Statistika: mitteeluruumide ehituslubasid tuli aastaga juurde

15.11.2011

Mitteeluruumide ehituslubade turg näitab üle pika aja tõusunumbrit. 2011. a. III kvartalis väljastati 762 mitteeluruumi ehitusluba, mis on aastatagusest 11% rohkem.

Ehitusloa saanud hooned on suured, sest ehitusloa saanud mitteeluruumide pind suurenes koguni 70%.

Positiivusesse ei ole veel jõudnud mitteeluruumide kasutusload. Kasutusloa saanud mitteeluruumide arv on endiselt seitsmendat kvartalit järjest miinuses. Kasutusloa sai 2011. a. III kvartalis 163 mitteeluruumi.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Üürisektori osakaal 15% eluruumidest

14.11.2011

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu ümarlaud leidis, et elamispindade üürituru läbipaistvuse suurendamiseks ja reaalse konkurentsi tekitamiseks tasub riigil kaaluda eraisikust eluruumi üürileandjatele tulumaksuvabastust. Riik võidaks edaspidi kinnisvara müügilt makstavate maksudega.

Ümarlaual osalenud Arco Vara Kinnisvarabüroo juhataja Mart Saa selgitas, et maksuvabastuse idee tekkis soovist üüriturg kõigile osapooltele läbi­paistvamaks ja selgemaks muuta.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark selgitas, et üüritulude maksuvabastuse teema on aktuaalseks teinud praegune majandusolukord.

“Tööpuudus on kõrge, nominaalpalk tõuseb vähe ja reaalpalk langeb. Laenunõudlus on pärsitud, inimesed ei saa eluaset soetada ja peavad olude sunnil otsustama eluruumi üürimise kasuks,” ütles Toompark ja tõi välja, et üürikorterite nõudlus on suurenenud, samas pakkumisi pole lisandunud.

“Suurenev nõudlus on vähendanud valikuvõimalust, pakkumise vähenemine ja kasvav nõudlus on tõstnud üürihinda sel aastal 15–25%,” ütles Toompark, kes näeb, et peagi soovivad kortereid üürida kodust välja kolivad noored, kes pole laenuvõimelised, sest erinevalt vanemast generatsioonist ei saa nemad enda vanemate maju-kortereid lisatagatisena pantida, sest vanematel on alles laenud maksmisel.

Üüritulu deklareeris oktoobrikuise Äripäeva andmetel 2900 eraisikut. “Tallinna puhul, kus on kokku umbes 200 000 eluruumi, võiks üüripindade arv olla seega umbes 30 000,” arutles Toompark, lisades, et osa üürileandjatest võivad olla ettevõtted. “Üürisektori osakaal on hinnanguliselt 15% eluruumidest. Kellelgi täpset ülevaadet ei ole, on vaid hinnangud ja arvamused,” ütles ta.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit loodab, et maksuvabastusega tõuseks üüripindade osakaal 10–25 aasta perspektiivis 20–30%ni eluruumidest.

Mariliis Pinn
Äripäeva ajakirjanik

Bürood muutuvad ärihoonest ärikeskkonnaks

14.11.2011

Technopolis ÜlemisteMajanduskriis näitas ilmekalt, et büroopindade turg on viimaste kriistist toibumise aastate jooksul selgelt uut suunda võtmas. Masu-aastatel jäid tühjaks kontoripinnad, kus kinnisvaraomanik suutis üürnikele pakkuda vaid põrandaruutmeetreid ja heal juhul sinna juurde ka mõne parkimiskoha.

Tänane büroode turg on muutunud betooni ja klaasi osavast kombineerimisest tervikliku keskkonna kujundamiseks. Üürnikust ettevõtja jaoks on põrandapinna täpsest suurusest olulisem tugev tugiteenuste võrgustik ning igapäevaste teenuste olemasolu. Kui keskkond ettevõtlust soosib ning on võimalus rahulikult keskenduda oma põhitegevusele, on ettevõttel kontoripinnal hea olla.

Ettevõtluse keskkonna kaudu toetamise idee saab alguse pisiasjadest. Nii näiteks oleme Technopolis Ülemiste bürookompleksis äsja avanud rattamaja, kuhu saab kiire ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi turvaliselt parkida. Linnakus alustas tööd lasteaed, mis lapsevanematele säästab iga päev minimaalselt tunni, mis muidu kuluks kaugemal asuva lasteaia puhul sõidule.

Keemiline puhastus, autoteenindus ja -rent, toitlustusest rääkimata – kõik need on väikesed detailid, mis peavad oluliselt säästma Targa Äri Linna asukate aega ning seeläbi muutma töökeskkonda mugavamaks.

Büroopindade turul ehitiste arendajast keskkonna arendajaks muutumisel võib tõmmata paralleele kaubanduskeskustega. Kaubanduskeskusesse ei pääse enamasti üürnikuks mitte kõige kõrgemat hinda pakkunu, vaid keskuse tervikkontseptsioonile sobivaim ettevõte, kes pakub lisaväärtust enda klientidele ning majanaabritele.

Nii peavad suuremate bürookomplekside haldajad iga üürniku juures järjest enam mõtlema, mis lisaväärtust pakub konkreetne ettevõte teistele juba olemasolevatele ettevõtetele ja kuidas mõjub see bürookompleksi ettevõtluskeskkonnale tervikuna.

Tänasel päeval asub Technopolis Ülemistes kokku üle 200 ettevõtte ligikaudu 3 300 töötajaga. 80% tegelevad neist teadmistemahuka ettevõtlusega, ligi  50 neist on IKT valdkonda kuuluvad ettevõtted. Selle kõrval on oma klastrit moodustamas mitmed Technopolis Ülemistes asuvad meditsiiniettevõtted.

Kriisid ja krahhid on sageli aeg, mil toimuvad seniste väärtuste ümberhindamised. Sama kehtib ka büroopindade pakkumise teenuse kohta, mis on tänaseks selgelt liikumas pelgalt põrandapinna ruutmeetrite müümisest soodsa ja moodsa ettevõtluskeskkonna pakkumise suunas. Büroopindade kasutajate ehk ettevõtete jaoks tähendab see inspireerivat ärikeskkonda ja sellest tulenevalt loodetavasti paremaid innovatiivseid ideid ning edu.

Gert Jostov
Technopol Ülemiste juhatuse esimees

Bürood muutuvad ärihoonest ärikeskkonnaks

14.11.2011

Technopolis ÜlemisteMajanduskriis näitas ilmekalt, et büroopindade turg on viimaste kriistist toibumise aastate jooksul selgelt uut suunda võtmas. Masu-aastatel jäid tühjaks kontoripinnad, kus kinnisvaraomanik suutis üürnikele pakkuda vaid põrandaruutmeetreid ja heal juhul sinna juurde ka mõne parkimiskoha.

Tänane büroode turg on muutunud betooni ja klaasi osavast kombineerimisest tervikliku keskkonna kujundamiseks. Üürnikust ettevõtja jaoks on põrandapinna täpsest suurusest olulisem tugev tugiteenuste võrgustik ning igapäevaste teenuste olemasolu. Kui keskkond ettevõtlust soosib ning on võimalus rahulikult keskenduda oma põhitegevusele, on ettevõttel kontoripinnal hea olla

Ettevõtluse keskkonna kaudu toetamise idee saab alguse pisiasjadest. Nii näiteks oleme Technopolis Ülemiste bürookompleksis äsja avanud rattamaja, kuhu saab kiire ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi turvaliselt parkida. Linnakus alustas tööd lasteaed, mis lapsevanematele säästab iga päev minimaalselt tund aega, mis kaugemal asuva lasteaia puhul kuluks sõidule.

Keemiline puhastus, autoteenindus ja -rent, toitlustusest rääkimata – kõik need on väikesed detailid, mis peavad oluliselt säästma Targa Äri Linna asukate aega ning seeläbi muutma töökeskkonda mugavamaks.

Terviklik ja inspireeriv ärikeskkond ei tähenda mitte ainult juhuse tahtel ühte majja sattunud ettevõtteid. Tegemist peab olema tervikliku kooslusega, kus ettevõtted suudavad vastastikku teineteisele kasulikud olla.

Nii peavad suuremate bürookomplekside haldajad iga üürniku juures järjest enam mõtlema, mis lisaväärtust pakub konkreetne ettevõte teistele juba olemasolevatele ettevõtetele ja kuidas mõjub see bürookompleksi ettevõtluskeskkonnale tervikuna.

Tänasel päeval asub Technopolis Ülemistes kokku üle 200 ettevõtte ligikaudu 3 300 töötajaga. 80% tegelevad neist teadmistemahuka ettevõtlusega, ligi  50 neist on IKT valdkonda kuuluvad ettevõtted. Selle kõrval on oma klastrit moodustamas mitmed Technopolis Ülemistes asuvad meditsiiniettevõtted.

Kriisid ja krahhid on sageli aeg, mil toimuvad seniste väärtuste ümberhindamised. Sama kehtib ka büroopindade pakkumise teenuse kohta, mis on tänaseks selgelt liikumas pelgalt põrandapinna ruutmeetrite müümisest soodsa ja moodsa ettevõtluskeskkonna pakkumise suunas. Büroopindade kasutajate ehk ettevõtete jaoks tähendab see inspireerivat ärikeskkonda ja sellest tulenevalt loodetavasti paremaid innovatiivseid ideid ning edu.

Gert Jostov
Technopolis Ülemiste juhatuse esimees

Kinnisvara Guru 2011 on Riigi Kinnisvara AS

14.11.2011

Kinnisvaraguru 2011: Riigi Kinnisvara AS, Jaak SaarniitX Rahvusvahelise Kinnisvarakonverentsi korraldajad valisid Kinnisvara Guru 2011, kelleks nimetati Riigi Kinnisvara AS.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on kolm väga tugevat põhjust, miks otsustati tiitliga pärjata just Riigi Kinnisvara AS. „Esiteks, lõpule jõudis aegade suurim arendusobjekt – Koidula piiripunkti rajamine, mis laiub 100 hektaril pikkusega 18 km ning mille rahaline maht on 1,1 miljardit krooni. Koidula piiripunkt on üks kaasaegseima tehnoloogiaga Euroopas,“ ütles Rüütel.

„Teine oluline põhjus on, et Eesti kohalike omavalitsuste projekti „Koolid korda“ raames renoveeris Riigi Kinnisvara 34 erinevat koolihoonet, mille rahaline maht oli 1,2 miljardit krooni,“ lisas ta.

„Kolmandaks väärib mainimist, et Riigi Kinnisvara poolt hallatava kinnisvaramaht on viimase pooleteise aasta jooksul kahekordistunud,“ märkis Rüütel.

Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda korraldavad ühist kinnisvarakonverentsi alates 2002. aastast. Sel aastal osales konverentsil 235 inimest. Konverentsi avas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Kinnisvara ABC koolitus aitab aitab maaklerid järje peale

14.11.2011

Kinnisvara ABC kursus maakleritele ja eraisikutele21/11/2011 alustab järjekordne koolitus Kinnisvara ABC. Kinnisvarakursus on suunatud inimestele, kes soovivad teha kvaliteetset tööd maaklerina. Samuti on läbi aegade osalenud Kinnisvara ABC koolitusel palju eraisikuid, kes soovivad kinnisvara osta, müüa või üürile anda.

Kursusel võtame kokku kõik olulisemad valdkonnad, millest kinnisvaratehinguid tegev inimene teadma peab:

  • kinnisvaraturg, finantseerimine, väärtuse teke;
  • ehitus ja planeeringud;
  • juriidika – pikalt ja põhjalikult;
  • maakleri töö ja kinnisvara müügiprotsess.

Eranditult kõik Kinnisvara ABC lektorid – Evi Hindpere, Andree Raid, Tõnu Toompark, Maila Moor – on pikaajalise kogemusega koolitajad-praktikud. Vastuse saavad kõik küsimused.

Lähem info ja registreerumine

Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
1 2 3 … 1,383 1,384 1,385 … 1,556 1,557 1,558