Maksu- ja tolliamet viis ehitusettevõtetes esimesel poolaastal läbi 1105 maksukontrolli, sealjuures määrati ettevõtetele täiendavalt tasumiseks makse enam kui 3,6 miljoni euro ulatuses ehk 67% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

I poolaasta maksukontrollide raames viidi läbi 258 ehitusobjekti vaatlust, mille käigus võeti selgitusi tööjõumaksude osas 3276 ehitusobjektil töötanud isikult. Hetkeseisuga on maksu- ja tolliameti kontrollis 94 ehitusobjekti üle Eesti.

Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete kontrolle selle aasta esimesel poolaastal oluliselt suurendatud ja selle tulemused kajastuvad ka ettevõtete näitajates.

„Kontrollitud ettevõtete keskmine palgaväljamakse on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud üle 14%. Samas ei saa selle numbri põhjal kindlasti veel öelda, et ehitussektoris on olukord korras, kuna keskmine maksudeklaratsioonides näidatud väljamakse on endiselt meie hinnangul liialt madal ja ei peegelda reaalselt ehitustöölistele makstavat tasu. Meile deklareeritud keskmised ehitajate töötasud on suurusjärgus 600 eurot, samas kui Eesti Konjunktuuriinstituudi eelmise aasta uuringust selgub, et keskmine ehitustöölisele pakutav palk on 900 eurot,“ ütles Lemendik.

Lemendik lisas, et kontrollitavatest ettevõtetest ligi 60% on kuni 100 000 euro suurusega käibega väikeettevõtted, kus on ka ümbrikupalga maksmise risk kõige kõrgem. „Meie kontrollitegevusel põhineval hinnangul on ehitusvaldkonnas musta tööjõu osakaal hetkel ligi 23%, mis on näidanud aasta alguse 27%-ga võrreldes langustrendi.“

Lisaks ümbrikupalga maksmisele ja nn mustale tööjõule on ehitusvaldkonnas probleemiks fiktiivsete arvete ja variettevõtete kasutamine, töötajate valeütlused ning käibemaksu tasumata jätmine.

Näiteks ühele Tallinnas ehitus- ja restaureerimisvaldkonnas tegutsevale äriühingule määrati juurde 257 558 euro ulatuses käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu. Nimelt kajastas äriühing oma raamatupidamisarvestuses ehituspoodide rekvisiitidega tšekke, mida viimased tegelikult väljastanud ei ole ja seega ei ole nendele tšekkidele märgitud kaupa tegelikult soetatud. Võltsitud tšekkide kasutamisega raamatupidamise arvestuses suurendati alusetult sisendkäibemaksu ja seega vähenes käibemaksu tasumise kohustus. Lisaks viidi nende tšekkide alusel ettevõtlusest maksuvabalt raha välja.

Ehitusega tegelevale ettevõttele Tallinnas määrati juurde 56 486 eurot makse, kuna äriühing ei deklareerinud süstemaatiliselt oma käivet ning deklareerimata oli jäetud ka osa tööjõumakse töötasudelt.

Ehitusplatside kontrollimisel on olnud ka juhtumeid, kus töötajad annavad valeütlusi oma palgaandmete osas, hiljem aga tunnistavad, et tegelikult saavad nad ümbrikupalka. Maksu- ja tolliameti juhib tähelepanu, et maksuhaldurile valeandmete, teadlikult valedokumentide esitamise, korralduse täitmata jätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut summas kuni 3200 eurot. Samuti alustatakse väärteomenetlusega kohe, kui ehitusobjektil leitakse töötajaid, kellele tehtud väljamaksed on suuremad kui tegelikult äriühing oma tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel deklareerib.