Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kokkuvõte

Mullu oktoobris sai alguse KV.EE rubriik “Kuidas müüa kinnisvara“. Nõuanderubriik juhendas eelkõige eraisikust korteri-maja müüjat läbi karmi ja keerulise müügiprotsessi rägastiku.

Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult toodud kõikide temaatiliste postituste lingid, et neid oleks hõlbus ühest kohast leida.

Ole järjepidev

Toodud on hulk soovitusi, kuid nende elluviimisel tuleb olla järjepidev. Järjepidevus tähendab, et müük saab olla edukas siis ja ainult siis, kui kõiki nõuandeid arvestatakse.

Ei saa ju loota kiirele müügile olukorras, kus ostjat ootav korter on küll imeilusasti läikima löödud, kuid selle reklaamimise ehk info ostjateni viimise töö on sootuks unarusse jäetud. Oskuslik puterdamine tehingu allkirjastamisel aga suudab nullida ka kõige parema eeltöö.

Loomulikult siiski on mõned tegevused teistest siiski olulisemad ja tõenäolisemalt tulemust andvad.

Kindlasti on nii käesoleva kui allviidatud postituste juurde teretulnud praktilised nõuanded ja kommentaarid, mis aitaksid nende nõuannete väärtust suurendada.

Edu kinnisvara müümisel!

Kuidas leida ja osta uut kodu (1. osa)

Kodu ost ei ole lihtne protsess. Selleks, et kõik sujuvalt edeneks, soovitan jagada kogu protsessi erinevateks sammudeks. Teatud samme vahele jättes võivad tehingu jooksul tekkida mitmed ebameeldivad üllatused ning kahtlemata võib kogu asi ajaliselt väga pikale venida.

Niisiis, sammude kaupa on arukas kodu ostu protsess järgnev:

1. Mõtle ja pane kirja võimalikult täpselt, mida osta soovid

  • Kas uus kodu on korter või maja?
  • Millised on esimesed kolm asukohta, kuhu kolida soovid?
  • Mitu tuba seal peaks vähemalt olema?
  • Milline peaks maja või kortermaja seisukord olema?
  • Mis võiks olla ruutmeetrite vahemik?
  • Milline peaks objekti seisukord olema?
  • Mis on hinnapiir?

2. Pane paika ajavahemik, mille sees oleks vaja kogu protsess otsast lõpuni viia
Maakleritele meeldib töötada ostjatega, kellel on konkreetne tähtaeg paigas, millal tuleks tehing ära teha. See näitab ostja motivatsiooni ning seda, et pärast maakleri poolt tehtud tööd, ostja väga kergelt tehingust ei tagane.

3.  Mõtle läbi finantseerimine
Kui plaanid uue kodu ostuks vana kodu müüa, on soovitatav müügiga kohe alustada, kuna see võib võtta kõige kauem aega.  Hiljem avastades, et eelmine korter oleks ka maha vaja müüa, võite ilma jääda juba leitud korterist ning ostu protsessi aeg võib venida veelgi pikemaks.

Kui plaanid võtta pangalaenu, tuleks enne uue kodu otsimise alustamist käia pangas ning tutvuda oma laenuvõimalustega. Kindlasti ei tohiks seda sammu vahele jätta.  Samuti julgustan ostjaid külastama erinevaid pankasid, et neil oleks võimalus leida parimate tingimustega laen.

Aga kui palju on sinu sissetulekute juures üldse võimalik laenu võtta?

Seda saad välja arvutada ka maksimaalse laenusumma kalkulaatori abil, kuid selleks, et kõik oleks kindel, käi ära ka pangas!

4. Kasuta targasti kinnisvara müügiportaale

Vaieldamatult kõige populaarsemad Eestis on City24 ja KV.  City24 lehel on võimalik saata ostusoov kõikidele kinnisvaramaakleritele – seda saad teha siit. KV portaalis on see võimalik siin. Kui sind huvitavad värskelt ehitatud kortermajad, saad otsida neid siit. Samuti on hea kontakteeruda mõne professionaalse maakleriga ning küsida abi.

Kuna üldlevinud tava kinnisvaramaaklerite seas on selline, et kui üks maakler toob teisele ostja, siis müüjapoolne maakler maksab ostjapoolsele maaklerile kokkulepitud summa oma vahendustasust – see tähendab, et ostja objekti otsimise eest tavapäraselt maaklerile eraldi maksma ei pea.

Loomulikult võib esineda ka erandkokkuleppeid.

Maakleri poole pöördumisel on mitmed eelised:
a) Värskete objektide müüki võtmisel saab maakler saata olemasolevale ostjale pakkumise juba enne kui see avalikku müüki läheb.
b) Maakler saab kinnisvaraportaali keskkonnas kasutada „koputaja” süsteemi. Seega kui keegi lisab portaali värske objekti, mis vastab ostja kriteeriumitele, tuleb maaklerile automaatne e-mail.
c) Maakleril on ressursid ning teadmised, et otsida objekti palju laiahaardelisemalt.

Enda klientidele ja potentsiaalsetele ostjatele mõeldes, seadsin üles ka oma isikliku portfelli, mida saate näha siit.

Kui kasutad otsingumootorit, sea esialgu kõrgem hind, arvestades sellega, et paljudel juhtudel saab hinnas läbi rääkida. Kui saad otsingumootori tulemused kätte, soovitan sorteerida hinna järgi, sest nii tulevad välja ka vanemad pakkumised, mida esimestel lehtedel ei näe.

Olgugi, et mõned pakkumised võivad olla pikka aega tagasi lisatud, kuid hind nendel võib olla muutunud. Seega ole tähelepanelik!

5. Objekti ülevaatusel pane tähele ja küsi nii palju kui võimalik

Siin on mõned asjad, millele tähelepanu pöörata:

Seisukord:  kas elektrijuhtmestik on vahetatud;  kas remont on tehtud odavatest või kallitest materjalidest;  kas objekti soojapidavus on hea;  mida ühistu on viimasel ajal renoveerinud (kortermaja puhul);  mida ühistu plaanib lähiajal teha;  kas majas on korteriühistu või haldusfirma (tihtipeale on haldusfirma puhul kulud suuremad kui ühistul);  kas seintes on pragusid;  kas lagedel on uputusjäljed. Kindlasti lase müüjal näidata paberil kommunaalkulude suurust (nii talve kui suve oma).

Kui pakutava korteri juurde kuulub ka parkimiskoht, tasuks täpsustada, kuidas parkimine näiteks ühistu puhul lahendatud on. Isiklikust kogemusest olen näinud ka sellist juhtumit, kus suuremal korteriühistul on parkimispuldile järjekord ning uuele omanikule seda nö „pärandada” ei ole võimalik.

Kui müüakse korterit või maja koos köögimööbliga, veendu, et kõik seadmed on töökorras, sest kui tehing on juba vormistatud, objekt vastuvõetud, ja märkad, et külmkapp on katki, siis tagantjärele midagi nõuda on väga keeruline. Seda raskem on külmkappi vahetada, kui köögimööblis on see spetsiaalse suurusega ning integreeritud kapi sisse.

Esimese korruse korterite puhul tasub tähele panna, kas korteris on signalisatsioon või signalisatsiooni valmidus (turvalisus).

Majade puhul tuleks põhjalikult uurida soojustuse, konstruktsioonide ja küttesüsteemi kohta.

Juriidilisest vaatenurgast tasub kontrollida, kas inimene, kes objekti müüb, on notariaalne omanik ning kas tal on ametlik õigus objekti müüa. Veel tasub kontrollida, ega objektile ole seatud kellegi kasuks kasutusõigust. Seda soovitaks kontrollida eriti juhtudel, kus inimesed müüvad endale kuuluvat maja, kuid kus elab sees isa, ema või vanavanemad.  Kui vanaisal on kasutusõigus ning ta sellest loobuma ei ole nõus, siis müüakse maja põhimõtteliselt koos vanaisaga.
Kontrollida tasub ka seda, kas objektile on seatud panga kasuks pant ehk hüpoteek.

Kui soovid laenu võtta ning märkad, et objektil on juba hüpoteek sama panga kasuks, kust laenata soovid, saab tehingu kulusid optimeerida. See tähendab, et müüja loovutab hüpoteegi sinule ning tehingukulud on selle võrra madalamad. Juriidilisi andmeid saad kontrollida kinnistusraamatust.

Küsi müüjalt, kas objektil on mingisuguseid varjatud vigu, mis eksisteerivad, aga pealevaadates silma ei paista. Seda sellepärast, et kui kolid majja, kus tegelikult soojustust ei ole, läheb talvel raskeks. Samuti läheb elamine raskeks, kui vanema maja katusekorteril laseb katus vett või lund läbi. Üldiselt on „varjatud vigade” punkt sees ka notarilepingutes.

Kuidas edasi minna, kui sobiv objekt on juba leitud? Seda loe 2. osast.

Artikli autor on Jüri Preobraženski
Kinnisvaraguru.ee

Statistika: ehitushinnaindeksit veab üles tööjõu kallinemine

Ehitushinnaindeks on nüüdseks neljandat kvartalit järjest liikunud tõususuunas. Seda kinnitavad ka praktikud, et ehitushinnad järjest tõusevad.

Suurima tõusunurgaga on veel mõned aastad tagasi suuresti langenud tööjõuhind. Aastase kogu ehitushinnaindeksi tõusu 3,2% juures on tööjõu komponent kallinenud koguni 7% võrra.

Vähem ehk vastavalt 2,0 ja 1,8% on aastaga tõusnud ehitushinnaindeksi ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide komponendid.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Pakud teenust kinnisvaravaldkonnas?

KoostööPakud teenust kinnisvaravaldkonnas? Oled rohkem kui lihtsalt hea? On ideed, aga vaja abi nende müügis? Pead oluliseks kliendile ja koostööle orienteeritust?

Pakun koostöövõimalust kinnisvaravaldkonnas tegustevatele konsultantidele.

Koostöö võib seisneda nii ristmüügis kui vastastikkuses abis teenuste arendamisel. Kõik ideed on teretulnud. Kõik kontaktid on teretulnud.

Paneme seljad kokku ja pakume klientidele rohkem väärtust.

Tekkis huvi? Võta ühendust +372 525 9703 või tonu@adaur.ee

Energiasääst tasub end ära

Uut kodu soetades tundub, et suurim kulu on selle soetusmaksumus ehk ostuhind. Uue kodu omanikuks saades selgub aga ajapikku, et kodu ostukulude kõrval on olulised selle ülalpidamiskulud. Viimastest moodustavad valdava enamuse kulutused energiale.

Nii võibki öelda, et kodu soetamise ja omamise kogukuludes on suurem osa mitte esmastel soetuskuludel, vaid jooksvatel kuludel. Jooksvatest kodukuludest on suurem osa küttekuludel. Nii selgub, et hoone energiatarve ehk energiaklass on tarbija jaoks kulude seisukohast ülimalt oluline.

Teeme praktilise võrdluse. Võrdleme omavahel 2006. a. valminud gaasiküttel olevat D-energiaklassiga ridaelamukorterit 2011. a. valmiva A-klassi ridaelamukorteriga. Lisaks toome võrdlusesse ja 60-ndatel aastatel ehitatud tüüpilise ühepereelamu, mida köetakse kivisöega.

2006. a. ehitatud D-energiaklassida 133 m² ridaelamukorteris oli viimase aasta elektri ja gaasikulu kokku 2150 eurot, mis teeb aasta keskmiseks ligi 180 €/kuus. F-energiaklassiga kivisöeküttel oleva 144 m² ühepereelamu energiatarve on antud näite puhul 2365 € aastas ehk ligi 200 € kuus.

Täna ehitamisel oleva Vuti 36/38 A-energiaklassiga ridaelamukorteri suurus on 125 m² ning selle aastane planeeritav energiatarve on rahalises vääringus suurusjärgus 800 €. Nii võime öelda, et antud näite puhul on mõned ruutmeetrid väiksema energiasäästliku korteri energiatarve ligi kolm korda madalam.

Tänane energiahind paistab kõiki prognoose silmas pidades olevat pigem tagasihoidlik. Akadeemik Anto Raukas on prognoosinud energia kallinemist lähitulevikus isegi kolm korda. Kui tänased energiahinnad on veel vastuvõetavad, siis energiakulude kolmekordne kallinemine hakkab juba kõikide kodusele eelarvele kurvalt mõjuma.

Arvestades energiahinna sirgjoonelist kolmekordistumist lähima kümne aasta jooksul muutub energiasäästu suunatud investeeringu tasuvus silmnähtavaks. A-klassi ridaelamu hoiab sellistel tingimustel võrreldes D-klassi ridaelamuga 10 aastaga kokku suurusjärgu 27 000 eurot. F-klassi ühepereelamuga võrreldes kujuneb kokkuhoiuks koguni 32 000 eurot, mis vanas rahas teeb ümmargused 500 000 krooni.

Eelnevat resümeerides võib öelda, et energiasääst on tähtis teema, mis väga otseselt mõjutab tarbija rahakotti. Eluaset ostes tuleb väga olulist tähelepanu pöörata uue kodu omamise kuludele, eelkõige selle energiatarbele. Madala ostuhinnaga energiat raiskav eluase võib mõne aasta jooksul kujuneda märksa kulukamaks, kui pisut kallim energiatõhus hoone.

Eluasemekulude osakaal pere-eelarves on suur. Pöörates elukohavalikul tähelepanu tulevase kodu energiasäästule on võimalik sama suure sissetuleku eest saada märksa rohkem.

Allan Kool
Vuti 36/38 ridaelamute arendaja

Aadress Vuti 36/38, Kristiine Kristiine, ridaelamu Ühepereelamu
Energiaklass A D F
Küte Maasoojuspump, elekter, päike Gaas ja elekter Kivisüsi
Ehitusaasta 2011 2006 1968
Korteri suurus 125 m² 133 m² 144 m²
Energiakulu aastas Planeeritav
800 €
Reaalne
2150 €
Reaalne
2365 €
Energiakulu kuus ~70 € ~180 € ~200 €
Kokkuhoid energiasäästu investeerimiselt 10 aasta peale, arvestamata energia kallinemist
Võrreldes ridaelamuga – 13 600 €
Võrreldes ühepereelamuga – 16 000 €
Kokkuhoid energiasäästu investeerimiselt 10 aasta peale arvestades energia hinna kolmekordistumist 10 aasta jooksul
Võrreldes ridaelamuga – 27 000 €
Võrreldes ühepereelamuga – 32 000 €

Vuti 36/38 A-klassi ridaelamud

Sügisene Kinnisvara ABC stardib 19/09/2011

Selle sügise esimene koolitus Kinnisvara ABC stardib juba 19/09/2011. Koolitus on suunatud kinnisvaramaaklerluse ja kinnisvaraturu vastu huvitundvatele inimestele.

Kinnisvarakool stardib septembrisKinnisvara ABC annab põhilised teadmised kinnisvaraturu majanduslikust poolest (lektor Tõnu Toompark), juriidilistest küsimustest (Evi Hindpere) ja maaklerlusest (Andree Raid). Täiendavalt käsitleme ka ehituse ja planeeringute temaatikat.

Väikese uuendusena olene pannud kokku paketid, mis võiksid ettevõtetest koolituse tellijatele huvi pakkuda. Pakettide kohta info saamiseks palun kontakteeru allpool olevatel telefonidel, meilitsi või tagasisidevormi kaudu.

Koolitusele registreerumine on alanud. See toimub Kinnisvara ABC lehel oleva vormi kaudu.

Kinnisvara ABC koolitusele järgneb juba 05/10/2011 üürikoolitus. Üürikoolitus võtab põhjalikumalt ette eluruumide üürileandmise ja -võtmisega seonduva temaatika (lektor Evi Hindpere). Lisaks vaatame üürikoolituse raames selle majanduslikku aspekti ja tasuvust (Tõnu Toompark).

Kinnisvara ABC üürikoolitusele registreerumine toimub Kinnisvara ABC üürikoolituse lehel oleva vormi kaudu.

Info ja registreerumine

Lähem info ja registreerumine:

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

LVM Kinnisvara: 7 soovitust üürilepingu sõlmimiseks

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida?

Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida:

  1. Sõlmi kirjalik leping – kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada.
  2. Kontrolli volitusi – poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda.
  3. Kontrolli tausta – tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üüriniku, kui üürileandaja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata.
  4. Maksa ülekandega – nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta.
  5. Tutvu kõrvalkuludega – ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda.
  6. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt – kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.
  7. Fikseeri näidud – uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev – kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number.

Nii nagu iga kokkuleppe puhul, on ka üürilepingu sõlmimisel oluline usaldus. Samas diskreetne kontroll aitab ära hoida võimalikud kahjud.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Uue kodu soetamise kasuks räägib suurem kindlustunne

Uue kodu otsimisel on inimene valiku ees, kas soetada uus elamine vanemate korterite seast või eelistada uut vastvalminud elamut.

Esmane kriteerium on hind

Selgelt on uute vastvalminud korterite hind teisesel turul olevatest võrreldavatest korteritest märksa kallim. Siin võiks tõmmata paralleeli uute autode müügiga, kus autosalgongist välja sõites kukub auto järelturu väärtus kümneid protsente.

Sama kehtib ka uute korterite puhul. Korteriostja saab aga uue korteri ostul kindluse, et ta on esimene elanik. Kindlustunnet annab juurde kindlasti ka arendaja antav ehitusgarantii.

Esmalt võib see tunduda ehk tüütu pisiasjana, kuid uut korterit ostes on oluline ka tõsiasi, et seintes puuduvad kruvid, kus on rippunud eelmiste elanike perepildid ja uut seinakappi ei pea mahutama piinliku täpsusega eelmise elaniku kapiga samale kohale, et selle tagune pleekimata tapeet silma ei karjuks.

Uue korteri soetamisel võib olla kindel ka selles, et maksma peab ainult korteri ostuks võetud eluasemelaenu. Sellega paralleelselt ei pea tasuma korteriühistu püstikute või rõdude renoveerimiseks võetud laenu, mil puudub tulumaksusoodustus.

Ühistu laenumaksmise kõrval saab kokkuhoidu ka madalamate remondifondi maksete pealt, sest uus maja tõenäoliselt tõsist remonti väga ei tohiks vajada.

Vanema korteri ostul on omad eelised

Vanema korteri ostul on samuti hulk eeliseid. Esmalt muidugi madalam hind, mis sageli on määrava tähtsusega.

Madalam hinnaklass teisesel turul tähendab ka seda, et vajadusel on soetatud korter võimalik müüa ostuhinnale lähedase summa eest. Seda muidugi eeldusel, et turuolukord ei ole vahepeal oluliselt muutunud.

Samuti on vanema maja puhul reeglina toimima pandud hoone haldamine. Ei pea vaeva nägema ühistu asutamiskoosolekute korraldamise ning sinna juhtoinaste leidmisega, mis sageli kujunevad ületamatult rasketeks ülesanneteks.

Vanema maja eelis on ka see, et selle vead on juba aja jooksul välja tulnud. Iseasi on muidugi see, kas korterimüüja heade külgede kõrval ka puudustele julgeb tähelepanu juhtida.

Kokkuvõtlikult

Uue korteri ostja saab kindlustunde, et tema eluase on värske ning võõraste käte poolt puutumata. Uue korteri oluline külg on arendaja poolt minimaalselt kahe aasta pikkune ehitusgarantii.

Vanema korteri poolt räägib eelkõige soodsam hind ning nö läbiproovitud kindel kaup, mille osas on vähe positiivseid ja negatiivseid üllatusi oodata.

Mida tuleks kinnisvara üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida

Üürilepingutega on alati üks tükk tegemist, aga mida tuleks enne kokkuleppe sõlmimist tegelikult teha?

1. Sõlmi kirjalik leping– kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada.

2. Kontrolli volitusi – poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda.

3. Kontrolli tausta – tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üürniku, kui üürileandja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata.

4. Maksa ülekandega – nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta.

5. Tutvu kõrvalkuludega – ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda.

6. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt – kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.

7. Fikseeri näidud – uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev – kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number.                                                          Allikas: LVM Kinnisvara

Kuna eriti praegusel ajal toimub üüritehinguid väga palju, soovitan olla ettevaatlik selliste kokkulepete sõlmimisel. Juhul kui tekib mingisugune vaidlus ning ei tea kellel võib olla õigus, soovitan sirvida Võlaõigusseadust, kus üürilepinguid reglementeerivad paragrahvid § 271 – § 338.

Artikli autor on Jüri Preobraženski
Kinnisvaraguru.ee

5 soovitust oma kodu ehitamisel

Iga ehitusega kaasneb vähemal või suuremal määral projekti juhtimine. Üsna sageli kujutab ehitustööde tellija ette, et projektijuhtimises osalemine on puhtalt projekteerija ja ehitaja rida ning teda see eriti ei puuduta. See on esimene samm vales suunas, mis ei aita kaasa hea lõpptulemuse saavutamisele.

Iga tellija on paratamatult ka projektijuht ja tema ülesandeks on korraldada lähteülesande ja projekti koostamine, edasi korralda hinnapakkumiste küsimist ja lepingu sõlmimist ning hiljem tööde teostamise etapis korraldada tööde kontrollimist ja vastuvõtmist.

Kui järjest enam tellijaid mõistab ehitustööde kvaliteedi kontrollimise tähtsust ja palkab näiteks teenuse korras omanikujärelevalve siis lähteülesandele ja projektile ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu.

Projekti lõpptulemus aga algab heast lähteülesande püstitamisest ning ettevalmistusest ja projekti koostamisse kulutatud aeg annab tagasi kvaliteedi ja ennekõike tellijapoolse rahulolu. Kas panustad tellijana piisavalt oma aega eesmärkide kirjeldamisele ning lahenduste leidmisele?

Millele kõige enam rõhku panna, et suurem rahuolu saavutada? Minu versioon on järgmine:

1. Maja funktsionaalne ruumiplaan

Funktsionaalse ruumiplaani koostamine on keeruline ülesanne. Sobilik ruumiplaan peab toetama sinu elustiili ja vajadusi. Hea planeering ei tähendab üldjuhul ruumi otstarbekat ärakasutamist, kuid mitte mugavuse arvelt. Samamoodi nagu on raske lühidalt ja täpselt oma mõtteid kirja panna, on ka üllatavalt raske funktsionaalset ruumiplaani luua.

2. Maja paigutus krundil ja maja fassaadid

Maja paigutamisel krundile on küll mitmeid nõudeid ja soovitusi, kuid alati on võimalik tellijal ka ise kaasa rääkida. Mõtle, milliseid emotsiooni sa tahaksid kogeda, kui õhtul oma kodumaja ette jõuad? Kasuta seda emotsiooni oma maja krundi suhtes paigutamisel ja fassaadi kujundamisel ära. Selliselt muudad oma kodu teistest eristuvaks ja ilusaks!

3. Energiasääst

Energia säästmine on täna praktiline vajadus, millega on mõistlik kohe arvestada. Pea iga otsus mida teed maja projekteerimisel mõjutab energiakulu. Kasulik on projekteerimise faasis kohe keskenduda ka energiasäästu teemadele. Pea kõik hilisemad lahendused energia säästmisel teevad üldjuhul ehitamise kallimaks, kui kohe nendega arvestada.

4. Tehnilised lahendused

Ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning nendest osasaamiseks tuleb panustada aega parimate lahenduste otsimisele. Tehnilised lahendused loovad sinu maja jaoks energiasäästu, mugavust ja turvalisust.

5. Sisekujundus

Nii nagu maja välisilme loob emotsioone, tekitab hea sisekujundus mõnusa enesetunde. Läbimõeldud sisekujundus teeb imet ja muudab maja koduks, kus on alati hea olla! Tänapäeval kasutada olevad viimistlusmaterjalid, värvid, sisustus ja valgustus ei lase ühtegi head ideed raisku minna. Sisekujunduse projekti koostamine ei ole ammu enam eksklusiivsus vaid praktiline investeering elukvaliteeti.

Kõige eelneva läbimõtlemine nõuab nii oma pere siseselt kui ka projekteerijatega head koostööd. Tellija ülesanne on koostöös õppida, salvestada parimad ideed projektis ja jõuda kokkuvõttes parima tulemuseni. On asju, mida saad delegeerida teistele aga on asju, mida peaks tellija ise tegema. Oma maja projektist visiooni loomine ja põhilahendustes aktiivne osalemine on tellija töö!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Büroopindade turg saab taas jalad alla

Tänane büroopindade turg on majanduse elavnemise tõttu selgelt tõusnud uuele elule. Olemasolevad pinnad on täitumas, alustatud on vaid väga üksikute uute büroohoonete rajamisega. Vaikselt kasvava nõudluse tingimustes ei ole keeruline prognoosida A-klassi büroopindadele aastast hinnatõusu 5-15 protsendi suurusjärgus.

Majanduskriisi esimene laine on üle Eesti rullunud ja muutunud möödanikuks. Nüüdsest paistab ettevõtete aktiivsus olema suurest ehmatusest üle saanud. Ettevõtted teevad taas investeeringuid, et suurendada tootmisvõimsust; tekivad uued ärid; julgemad on olemasolevaid ruumide ressursse ammendamas ja mõtlevad laienemisplaanidele… See kõik nõuab täiendavat büroopinda.

Kunagised tühjad büroopinnad on täna täis rõõmsat sagimist, vakantsused on normaaliseerunud. Nii näiteks oleme Technopolis Ülemiste vakantsuse hoidnud 5% suurusjärgus. See annab vajadusel võimaluse pindade vahel manööverdamiseks ja ettevõtete liikumiseks.

Ukse taha oleme pidanud jätma mitmeid üürnike, kellele täna sobivat pinda pakkuda ei ole. Üks tänastest vähestest büroohoonete arendustest ongi Technopolis Ülemistesse rajatav Lõõtsa 8, kuhu tuleb 24 000 m² uhiuut büroopinda. Täna on nurgakivi saamas selle kompleksi esimene etapp, kus pinda on 7000 m².

Sobivate pindade puudumise tõttu üürnike uste taha jäämine on tänase Tallinna terviklik probleem. Uute pindade turule tulemine võtab aega ja survestab hindu liikuma ülespoole. Hindade tõusu soodustab üldine hinnatasemete tõus kõikides majandussektorites.

Samuti on oluliselt kallinemas uute büroohoonete ehitushinnad. Hindade tõusu soosib ka fakt, et tänane büroode hinnatase on veel mõjutatud majanduskriisi ajal allalastud hindadest ehk on ebamõistlikult madalal tasemel. See tähendab, et olukorra normaliseerumise nimel peavad hinnad allasurutud tasemelt ülespoole liikuma.

Raske on uskuda, et büroode üürihinnad jäävad kriisiaja tasemele. Üldist hinnatõusufooni arvestades võib büroode hinnatõusuks prognoosida aastases perspektiivis 5-15%.

Masu ajal konkureerisid büroodekompleksid selles, kes teenib madalale surutud üürihindade tingimustes vähem kahjumit. Täna on üldine majanduskeskkond Eestis taas end jalgele upitamas. See tähendab büroopindade jaoks nõudluse kasvu ja majanduspendli liikumist tagasi normaalsuse suunas. Elu paratamatusena tähendab normaalsusesse tagasi jõudmine allasurutud hindade vähemalt mõningast tõusu.

Gert Jostov
Tehcnopolis Ülemiste AS juhatuse esimees

Gert Jostov, Technopolis Ülemiste: Büroopindade turg saab taas jalad alla

Büroopindade vakantsus

Hollandi oksjon – miks ka mitte?

Uus mõiste – hollandi oksjon – on uus ja värskendav mõiste Eesti kinnisvaraturul. Rime Kinnisvara võib lugeda ennast nn. hollandi oksjoni “maaletoojaks”, kasutades meetodit kinnisvara müümisel esmakordselt Eestis juba aastal 2008.

Pärit on mõiste tõepoolest Hollandist, kus meetodit kasutatakse peamiselt tulpide hulgi müümisel. Hollandi oksjon kui suhteliselt kiire müügimeetod on levinud ka paljudes teistes maailma piirkondades ning põhimõtteliselt saab seda kasutada mistahes kaupade müümisel. Peamiselt on ta suunatud siiski kaupadele, mille müügiperiood on piiratud kauba atraktiivse (loe: kaubandusliku) välimuse lühikese säilivusaja tõttu.

Hollandi oksjonit ehk “tagurpidi oksjonit” kasutatakse kinnisvara müümisel mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, kuid mitte eriti tihti. Eesti kinnisvaraturul on sel viisil vara müümine tekitanud palju elavust ja rohkesti tagasisidet. Tähelepanuväärne on fakt, et pea-aegu kõik läbiviidud kinnisvara hollandi oksjonid Eestis on lõppenud edukalt. Peamiselt suure tähelepanu osaliseks saamise tõttu, mis tihedas konkurentsis on väga oluline. Eduka lõpptulemuse saavutamisel ei saa alahinnata ka professionaalset ettevalmistustööd ja turundustegevust. Rime Kinnisvara meeskonnas on oksjonispetsialistiks ja läbiviijaks atesteeritud kinnisvaramaakler Ainar Lampe, kellel tänaseks olemas mitu edukat kogemust majade ja korterite müümisel hollandi oksjoni meetodil. Rime Kinnisvara huvitaval algatusel on olnud ka järgijaid – meile teadaolevalt on tänaseks meetodit kui tavapärasest erinevat müügitehnikat rakendatud mitmel korral ja mitte ainult kinnisvaraturul.

Tänaseks on Rime Kinnisvara viinud läbi mitu edukat hollandi oksjonit, mille lõpptulemustega on jäänud rahule kõik osapooled. Muuhulgas on hollandi oksjonit kasutatud Rime Kinnisvara enda poolt arendatud ja ümberehitatud Luha 16 (Tallinn), paikneva korterelamu korterite müümisel aastal 2008, Pärnus asuvate korterite müümisel, mis paiknevad Paju tänaval uues korterelamus ning suhteliselt uue, kaasaegse eramu müümisel Tallinnas, Pirital, Jumika tänaval. Viimane läbiviidud oksjon korraldati juulis 2011 moodsa arhitektuurilise lahendusega, Tallinna lähistel Murastes asuva majaosa müümiseks. Oksjoni korraldusega tegeles Ainar Lampe, lõpptulemus oli edukas ning kõiki osapooli rahuldav – maja müügiperiood (oksjoni algusest kuni tehingu realiseerimiseni) oli 30 vaid päeva.

Hollandi oksjoni puhul on tegemist meetodiga, mis erineb oluliselt teistest müügitehnikatest. Kogu protsessi läbiviimine eeldab oksjoni korraldajalt põhjalikke teadmisi nii müügi- kui turundusalalt, tavapärasest erinevat müügi ettevalmistamist ning väga head turutunnetust. Seega – oksjoni korraldamine kinnisvarale erineb tavamüügist ning kogu protsess seab müüdavale varale teatud eritingimusi. Oksjoni lõpptulemus peab vastama nii korraldaja, vara müüja kui ka ostja ootustele. Iga vara müümisel lepitakse kokku oksjoni reeglid ning erinevate objektide puhul on ka reeglid erinevad. Peamisteks kokkulepeteks on kindlasti müüdava kauba alghind ja lõpphind, oksjoni perioodi kestus, alghinna muutuse suurus ja hinna muutuse sagedus. Olenevalt vara (loe : kinnisvara) tüübist võib hinna langetamise sagedus olla väga erinev – 1 kord päevas, 1 kord nädalas (näiteks kokkulepitud nädalapäeval teatud kellaajal) ja miks ka mitte – 1 kord tunnis! Seega – kõik oleneb kokkulepetest kauba omaniku ja müüja vahel.

Oksjon lõpeb müüdavale varale kirjaliku broneerimislepingu sõlmimise päeval, lepingus fikseeritakse lepingu päeval kehtiv oksjonihind, mis jääb ka ostetava eseme müügihinnaks.

Huvitavaks teeb kogu protsessi asjaolu, et hinna kujunemine kogu oksjoni perioodi vältel on jälgitav internetis Rime Kinnisvara kodulehel.

UPC & Adaur: Turg ei talu liigset hinnatõusu

Elamispindade turu tervisliku edasiarenemise seisukohast oleks oluline, et nende hinnatõus ei ületaks oluliselt inflatsiooni. Liigne hinnatõus pärsib tarbijate ostujõudu ja seeläbi tehingute arvu. Madal hinnatõus, kuid siiski hinnatõus annab tarbijatele jälle kindluse, et nende ostetava vara väärtus ei lange.
Kogu Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ (UPC) ja Adaur Grupp OÜ koostatud turuülevaade lae alla siit.
Tänasel turul on korterite hinnatõus paljus samastatud väärtuse tõusuga ja väidame, et see on liigselt üleafišeeritud. Kõrvutades analoogsete varadega reaalselt läbiviidud tehinguid võime siiski väita, et korterite väärtus tõusnud ei ole.

Tallinna korterite keskmine tehinguhind on tõusnud pigem seetõttu, et turu hinnapõhjas tehti minimaalselt tehinguid kallimate kinnisvaraobjektidega ja see oli omaette oluline tegur, miks tehingute keskmine hinnatase langes. Põhjast ülesaades ilmusid tehingute struktuuri kallimad objektid tagasi ning see tõstis keskmist hinda ilma seejuures väärtust tõstmata.

Elamispindade turu arengud on positiivsed, kuid liigset optimismi näha ei tohiks. Tehingute arv on eelmisest aastast madalam ning see peaks olema ohumärk, millele tähelepanu pöörata.

Elamispindade turu tehingute arvu kõrval tasub olulist tähelepanu pöörata eluasemelaenude väljastamisele ehk käibele. Vaatamata pankade ülipositiivsetele sõnumitele laenude väljastamise suurenemisest näitavad Eesti Panga statistikalehel avaldatud numbrid, et käesoleva aasta esimese kuu eluasemelaenude käive on samal tasemel, kus see oli 2010. a. kuukeskmisena.

Eluasemelaenude väljastamise kasvul on potentsiaal, mille peamiseks pudelikaelaks on madal nõudlus laenude järele.

Adaur Grupp OÜ
Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

 

Kogu Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ (UPC) ja Adaur Grupp OÜ koostatud turuülevaade lae alla siit.

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ Adaur Grupp OÜ

Harjumaa korteripakkumine suurenes aastaga 20%

Aasta jooksul on korterite müügipakkumisi jõuliselt juurde tulnud. Harjumaal lisandus portaali KV.EE mullusele 9006 korteripakkumisele 1808 uut pakkumist. Aastaseks pakkumiste arvu suurenemiseks teeb see 20%.

Enamus uutest pakkumistest lisandus loomulikult Harjumaa suurimas omavalitsuses ehk Tallinnas. Tallinasse lisandus aastaga korterite müügipakkumisi 18%.

Protsentuaalselt näitasid suuremat kasvu veel Rae, Viimsi, Harku, Keila ja Kose vald ning linnadest Loksa ja Saue. Neis piirkondades suurenes korterite pakkumine aastaga isegi suurusjärgus 60% või enamgi.

Vähemaks jäi korteripakkumisi Jõelähtme ja Raasiku vallas ja Keila linnas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas
Vald 07/2010 07/2011 Muutus, %
Anija vald 46 63 37%
Harjumaa 9006 10814 20%
Harku vald 60 94 57%
Jõelähtme vald 59 48 -19%
Keila 140 112 -20%
Keila vald 64 106 66%
Kose vald 13 21 62%
Loksa 28 45 61%
Maardu 276 332 20%
Nissi vald 57 61 7%
Paldiski 161 166 3%
Raasiku vald 21 18 -14%
Rae vald 162 276 70%
Saku vald 37 39 5%
Saue 47 74 57%
Saue vald 67 80 19%
Tallinn 7520 8894 18%
Vasalemma vald 60 65 8%
Viimsi vald 188 303 61

Harjumaa korterite müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Предложение на квартирном рынке Харьюмаа увеличилось за год на 20%

За год предложение на квартирном рынке Харьюмаа значительно увеличилось. К прошлогодним 9006 заявкам на продажу квартир добавилось 1808 новых. Таким образом, за год число заявок увеличилось на 20%.

Большинство квартир поступило на продажу, естественно, в самом крупном самоуправлении Харьюмаа – Таллинне. За год число заявок на продажу квартир увеличилось в Таллинне на 18%.

Наибольшего роста предложение достигло еще в волостях Раэ, Виймси, Харку, Кейла и Козе,  а из городов – в Локса и Сауэ. В этих регионах за год предложение выросло порядка 60% и даже больше.

Предложение на квартирном рынке уменьшилось в волостях Йыэляхтме и Раасику, а также в городе Кейла.

Подробности происходящего на рынке недвижимости – на портале недвижимости KV.EE.

Число заявок на квартирном рынке Харьюмаа и динамика
Волость/город 07/2010 07/2011 Изменение, %
Ания 46 63 37%
Харьюмаа 9006 10814 20%
Харку 60 94 57%
Йыэляхтме 59 48 -19%
г. Кейла 140 112 -20%
Кейла 64 106 66%
Козе 13 21 62%
г. Локса 28 45 61%
г. Маарду 276 332 20%
Нисси 57 61 7%
г. Палдиски 161 166 3%
Раасику 21 18 -14%
Раэ 162 276 70%
Саку 37 39 5%
г. Сауэ 47 74 57%
Сауэ 67 80 19%
г. Таллинн 7520 8894 18%
Васалемма 60 65 8%
Виймси 188 303 61