Bubbles And Bubble Remnants In The Estonian Real Estate Market

The time has come when talk of a rising real estate market is again on the agenda, and so it is perhaps fitting to have a little retrospective in order to understand what really happened in the Estonian real estate bubble, writes Tõnu Toompark on his adaur blog.

Let’s imagine that the bubble is a region of gas which is enclosed in liquid, and this surface tension keeps it under pressure, Tõnu explains. Experts believe that bubbles burst when they become irritated sufficiently.

They only bubbles which, in 99.9 per cent of cases, don’t burst are chat bubbles, says Tõnu. All other bubbles either empty with a slow hiss, or burst dramatically. The strength of the ‘pop’ depends on the activity of outside factors.

A real estate bubble is usually fuelled by speculative purchases from two main groups, says Tõnu. The first groups speculates on property in the short term, keeping it for a time before reselling (in the best case scenario with improvements made!) if banks’ intrest rates are enticing enough.

The second group, he goes on, treat their investments as something more like a cash machine, using the proceeds of a sale of real estate for reinvesting in a bigger project. There was a high degree of confidence during the last bubble that “nothing will happen to me” or that the bubble is so strong that it won’t ever burst, Tõnu says.

It can be argued from the statistics that the volume of this type of transaction made up a quarter of the total of real esate transactions. Money was readily available for investors, even for those whose primary activity was anything but real estate. Changes in the volume of real estate ownership could be used as a benchmark of success, Tõnu goes on.

Anyone can pop a soap buble by poking it. “Investors” enetering the market, naturally with the banks’ help, led us to the situation in 2007 when it was suddenly realised that the ‘surface tension’ of the bubble was so great that the time when the air started to come out of the bubble was imminent, writes Tõnu. The surface tension of the bubbe was now so thin that all the taps were immediately shut off, and for the last time.

Naturally, adverse criticism should be aimed not only at the banks but also at the government, where politicians continue to be populist in the run up to an election, and stressed the right of everyone to be a home owner particularly aggressively.

The net result was that all these dogmas were suddenly refuted, resulting in viable projects being halted and prices starting a steep decline. Thus there was a huge disappointment. Those who realised what the true nature of the bubble was started to sell all they could. Those who did not realise its true nature subsequently often went under.

But as with each ebb (read: bubble) comes a flow, every increase also leads to another bubble. Real estate agents are already advertising the advent of all types of investors. Thus it can be said that the only bubbles which are not prone to bursting are conversation bubbles!

The original article (in Estonian) can be viewed here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Statistics: No Change In Loans Interest Rates

Euro-based home loans rates have remained unchanged in the range of 3.2 to 3.4 per cent, despite small rises in the Euribor index of European lending rates since 2009, according to Tõnu Toompark on his adaur.ee blog. The monthly rate stood at 3.4 per cent for March, whilst the Euribor index over the same period was 1.5 per cent, writes Tõnu.

These small but persistent rises in the Euribor rate, when combined with falling lending rates by the banks themselves, mean that banks’ margins have been eroded somewhat.

Meanwhile the average interest rate for business loans stood at 4.47 per cent in March, Tõnu explains.

The original article (in Estonian) along with diagrams illustrating the chages in Home loan rates in both Estonian Kroons and Euros, and margins, is here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Statistika: laenude intressimäärad ei ole muutunud

Europõhiste elusasemelaenude intressimäär on vaatamata euribori vaiksele tõusule juba alates 2009. a. detsembrist püsinud vahemikus 3,2 ja 3,4%. Märtsikuine intressimäär oli Eesti panga andtelet 3,4%, mil euribor lähenes 1,5 protsendile.

Intressimäära püsimine tõusva euribori tingimustes tähendab seda, et samal ajal on alanenud pankadepoolne euriborile liidetav riskimarginaal.

Äriühingutele antud laenude keskmine intressimäär oli märtsis 4,47%.

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Äriühingu laenude intressimäär ja euribor, %

Äriühingu laenude intressimäär ja euribor, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

LVM Kinnisvara: kinnisvaramaakleri 10 salasoovi kinnisvaraostjana

Kinnisvaramaaklerina turul ostja rollis olles jäävad silma mitmed esmapilgul pisikesed, kuid reaalsuses märkimisväärsed detailid, mis võivad oluliselt mõjutada tehingu toimumist või toimumata jäämist – olenemata sellest, kas potentsiaalne klient on kinnisvarasektori telgitagustega kursis või ei.

  1. Maakler vastab telefonile kohe või helistab tagasi – kliendi esmane soov objekti kohta lisainfot saada põhineb tavaliselt esmaemotsioonil, ehk ta eeldab, et saab oma küsimustele kiirelt vastused.
  2. Maakler vastab telefonile ka laupäeval ja pühapäeval – suur osa inimesi on nädala sees tööga hõivatud ja eelistab huvipakkuvate objektidega tutvuda vabadel päevadel. Kui maakler nädalavahetusel ei tööta, võiks selle kohta kinnisvarakuulutustes olla märge.
  3. Maakler vastab e-mailile või pakkumisele tööpäeva jooksul – harvad pole juhud, kui vastust ei tule ka hiljem.
  4. Maakler on valmis korterit/maja näitama samal päeval – kui korter/maja on müügiperioodil kasutuses, võiks elanikega olla kokkulepe näiteks kindlate kellaaegade osas, millal objektiga saab tutvuda.
  5. Maakler teab korteri/maja kohta kõike – kas ühistu plaanib suuremaid remontöid, on torud vahetatud või on ühistul võetud renoveerimislaen
  6. Maakler tunneb hästi linna/piirkonda – ehk teab ka seda, kus asub lähim kauplus, kool, vaba aja veetmise võimalused ja muu oluline, mis piirkonnale väärtust lisab.
  7. Maakler teab teiste maaklerite pakkumisi – sest klient teab neid niikuinii. Kui samas majas müüakse kahte sarnast korterit märkimisväärse hinnavahega, on hea osata selgitada, millest erinevus tuleneb.
  8. Maakleri pakkumised leiab kõigist suurematest kinnisvaraportaalidest – kliendil on oma eelistused, kust infot otsida, tavaliselt 1-2 kohta.
  9. Maakleri poolt suuliselt või kirjalikult esitatud info on tõene – ruutmeetreid saab kontrollida avalikest registritest, vaid vaatamise vaev!
  10. Ostuotsuse korral saaks maja või korteri osta tõrgeteta – ehk maakler teab, kes on objekti omanik ja kas sellel võib olla müüki takistavaid või venitavaid piiranguid (pärandvara, ühisvara vms).

Kinnisvaramaaklerina turul ostja rollis: Ingmar Saksing

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvara ABC alustab juba esmaspäeval

Kinnisvara ABCKinnisvara ABC alustab juba järgmisel esmaspäeval 16/05/2011.

Koolitus Kinnisvara ABC annab kinnisvaravaldkonnaga kokkupuutuvatele inimestele hea ülevaate kinnisvaraturust, hindamisest, finantseerimisest, ehitusest ja planeeringutest.

Väga oluline osa on juriidikal – see moodustab Kinnisvara ABC koolitusest pea poole.

Lisaks räägime maakleri tööst ja kinnisvara müügiprotsessist.

Koolituskava ja registreerumine Kinnisvara ABC lehel.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Тыну Тоомпарк: рынок жилых площадей выходит из кризиса

В 1-м квартале 2011 года в Эстонии получили разрешение на использование 990 новых жилых помещений. Это самый большой показатель, начиная с 2009 года, ведь до сих пор разрешение на использование получали в квартал в среднем 600 жилых помещений.

Рекордный показатель сданного в эксплуатацию нового жилья говорит о том, рынок жилья преодолел кризис и готов к новым проектам. Сегодня начинают сдаваться проекты, которые были начаты в прошлом году.

Начало работ по новым проектам и доведение их до сдачи не было сложной задачей, поскольку имелся спрос, который был обусловлен низкой ставкой процентов. Однако, вероятно, что в ближайшем будущем проценты будут повышаться.

Причиной такой заслуживающей внимания быстрой продажи новых квартир было то обстоятельство, что у клиентов, желающих купить новые квартиры, не было слишком большого выбора. В 2009-2010 годах на рынке нового жилья были в основном квартиры, построенные во времена бума, которые по разным причинам не были распроданы. Недоверие к качеству строительства бумового периода и то, что у этого жилья были не самые лучшие место расположения, планировка, строительные материалы, а также другие нюансы не позволили клиентам рассматривать эти объекты как совсем новые.

Так, появляющиеся на рынке новые квартиры зачастую продаются даже быстрее, чем это представляют себе девелоперы в своих самых потаённых мечтах. Продажа в течение месяца пары десятков квартир, построенным по новым проектам, не является уже чем-то необычным.

Помимо этого, активизировалась и так называемая продажа квартир на бумаге — то есть сделка заключается ещё на той стадии строительства, когда не вырыт даже котлован для фундамента. Такая ситуация была 3-4 года назад и после этого предсказывали, что времена продаж на бумаге больше не вернутся. Теперь же, в случае хорошего и качественного объекта мы наблюдаем это снова. Как говорится, новое — это хорошо забытое старое.

Что касается прогнозов на ближайшее будущее, то можно говорить о том, что число новых объектов на рынке жилья будет расти, поскольку практически каждый день появляются новости о том или другом новом проекте по строительству жилого дома. Появление на рынке этих новых квартир может вызвать переизбыток предложения, что поставит девелоперов, недавно выбравшихся из кризиса, снова в трудное положение.

В настоящий же момент опасность переизбытка предложений не предвидится, поскольку в течение последних двух на рынке образовалась незаполненная ниша и девелоперы в условиях конкуренции ведут себя более осторожны.

Интерес представляет и то, как будут меняться цены. Сегодня мы, в известном смысле, находимся в очень схожей ситуации с 2006 годом, когда начинался бум недвижимости. Стройматериалы и другие товары стремительно дорожают. Это вынуждает девелоперов уже только по причине удорожания строительства поднимать цены продажи.

Быстрые или можно даже сказать, слишком быстрые темпы продаж могут натолкнуть девелоперов на мысль о том, что цены продаж можно поднять и из-за этого. Это и есть те причины, из-за которых сектору недвижимости не удастся избежать роста цен, который мы наблюдаем сейчас во всех других областях.

http://rus.err.ee/blog/4d9d06e8-0459-4a22-a7b6-89751b0fdd66

Nädala pakkumine: uskumatud vaated vanalinnas

Tänane nädala pakkumine on uskumatute vaadetega korter Tallinna vanalinnas.
Uskumatud vaated vanalinnas

Pakkumise sihtrühm:

  • Pakkumine on suunatud vanalinnast lugupidavale inimesele, kes hindab kvaliteetse siseviimistlusega ja imeliste vaadetega katusekorterit.

Hind:

  • 316 400 €

Tutvustus:

  • Korteri suurimaks emotsiooniks on uskumatud vaated, mis avanevad kolme erinevasse ilmakaarde – merele, vanalinnale, kesklinnale.

Tehniline info:

  • Korter on planeeringu järgi kahel erineval tasapinnal (üldpind koos rõduga 67,7 m2).
    Maja, mis asub Pikal tänaval on ehitatud 18. sajandil, katusekorruse väljaehitus teostatud 2000 aastal.

Viide objektile:

Müüja:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Elamuturg I kvartalis

Viimase seitsme kvartali jooksul on selgelt märgata Tallinna ja selle lähiümbruse korteriturul hindade stabiliseerumist. Selle taustal tundub hoonestatud elamumaa kruntide hindade stabiliseerumine ja oodatav tõus ootuspärane ja põhjendatud.

Hoonestatud elamumaa kruntidega tehtud tehingu hinnad olid nii Tallinnas kui Harjumaal esimeses kvartalis tõusutrendis, tehingute arv langes aga ca 20%. Selle põhjuseks oli ilmselgelt euroga harjumine.

Järeldada võib, et müüdud on ka keskmisest kalleimaid eramuid. Arco Varale teadaolevalt oli 2011.a. I kvartalis müüdud kalleima eramu hind Tallinnas 850 000 eurot (Pirita) ja Harjumaa kaugeimas vallas ca 390 000 eurot (eksklusiivne palkelamu, mere lähedus). Kokku võttes võib tõdeda, et Harjumaa ja Tallinna hoonestatud elamumaa hinnad on praeguseks tõusnud 2006.aasta tasemele.

Kallimat hinda makstakse täna ainult hea ehituskvaliteedi ja planeeringu ning korraliku viimistlustaseme puhul. Keskpärases seisukorras või mittekvaliteetse viimistlusega, samuti kasutuses olevate elamute müümine on keeruline.

Reaalne tehing sünnib neil puhkudel tavaliselt renoveerimist vajavate objektide hinnatasemel. Huvi puudub ka pooleliolevate ehitiste vastu kuna turul on piisavalt valmis elamuid. Nn. põlluarendused ei paku ostjaile mingit huvi v.a. ülisoodsad pakkumised, kuid selliseid on aruharva.

Müügiperiood on veninud eelnevate aastatega võrreldes pikemaks, ostja võtab otsuse langetamiseks ja kaalumiseks aega. Eramute müügiperioodid pikenesid 2008. Ja 2009. Aastal, 2010.aastal jäi korterite keskmine müügiperiood ca 6 – 9 kuu ja elamute puhul 8 – 12 kuu juurde.

Korteriturg on aasta alguses käitunud igati ootuspäraselt, kvartali keskmine tehingute arv  jäi tasemele 394 tehingut kuus. Pinnaühiku keskmine hind näitab stabiilset positiivset trendi.

Alates 2010. aasta märtsist kuni 2011.aasta märtsini on keskmine pinnaühiku arv kasvanud ca 8%, eelmisel kuul oli keskmine korteri ruutmeetri hind Tallinnas 934 eurot.

Tallinna kesklinna vanemate korterite ruutmeetri keskmised hinnad jäävad vahemikku 1 000 kuni 1 280 eurot, magalarajoonide vanemate korterite hinnad aga vahemikku 640 – 830 eurot ruutmeetri eest. Järelturul on häid kortereid siiski vähe ja nõudlus on suur igas ajas väärtust omavale kinnisvarale.

Uute korterite hinnavahemikud on vastavalt nende asukohale 1 400 kuni 1 725 eurot ning 960 kuni 1 280 eurot. Arco Vara enda uusarenduste müügitempo oli esimeses kvartalis lausa rekordiline ning jättis mulje, et ostjail kulus euroga kohanemiseks  kõigest üks kuu.

Üks põhjusi peitub kindlasti ka uute korterite pakkumise olulises vähenemises, kuid 2010. ja 2011. aasta toob siin suuri muutusi, kui valmivad mitmed suured arendused Kodukoldes elamurajoonis, Soo ja Vabriku tänaval, Mäepealse ja Sipelga projektid Mustamäel, Pärnaõue projekt Haaberstis, Uus-Tatari, Kreutzwaldi, Villardi, Ravi, Kaupmehe ja Tatari tänava ning Tartu maantee arendus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesed on hakanud majandussurutisest üle saama ja me liigume elavneva, kuid lähiajal veel mitte olulisi hinnatõuse pakkuva turu suunas. Ka pangad on laenukraane pisut lahti keeramas ning mitmed neist tulevad teises kvartalis turule suuremate kampaaniatega.

Mart Saa
Juhataja
Arco Kinnisvarabüroo AS

Kinnisvaramulli indeks: Aprill jättis kinnisvara väärtuse muutmata

Seven Real Estate Advisors koostatav Kinnisvaramulli indeks võrdleb kinnivara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal. Indeks on aasta esimese nelja kuu jooksul pisut langenud ning näitab aprilli kohta 53,3 punkti taset, mis on veerand protsenti eelmisest kuust madalamal.

„Eelmise aasta lõpp tõstis indeksi väärtust, seda tõenäoliselt positiivse euro-ootuse tõttu,“ kommenteeris indeksi muutust Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur. „Aasta alguse seisak kinnisvaratehingutes aga kainestas turuosalisi ning selgus, et oodatud hinnatõus jäi olemata. See on omakorda Kinnisvaramulli indeksi tõusu vaos hoidnud.“

Kinnisvaramulli indeksi komponentidest näitas aprillis tõusutahet ärihoonete hind, kuid elamute ja tootmishoonete hinnakomponendid sootuks langesid. Samuti tõusid aprillis oluliselt hoonestamata elamumaa tehinguhinnad.

Aprilli üksikud kallid korteritehingud ei pääsenud indeksi korterite allindeksit mõjutama, sest tulemuse objektiivsuse huvides on äärmuslikud tehingud arvutustest välja jäetud.

Kinnisvaramulli indeksi tipp oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. a. veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli 2010. a. juunis, mil Kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Sel ajal oli elamispindade turg pealinnas juba küll taastuma asunud, kuid äripindade ja maa turg alles põhja kompimas. Tänase seisuga on indeks tipust 46,7 punkti allpool ja põhjast 6,9% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Lisainfo

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors
+372 501 9393
urmas.laur@7re.eu
www.7re.eu

Kinnisvaramulli indeks

Elamispindade uusarenduse turg on kriisist välja saanud

2011. a. I kvartalis valmis Eestis ehk sai kasutusloa 990 uut eluruumi. Tegemist on suurima näitajaga alates 2009. a. algusest. Eelnevate kvartalite jooksul on kasutusloa saanud keskmiselt alla 600 eluruumi.

Rekordiline uute eluruumide arv näitab, et elamispindade turg on kriisist välja rabelenud ning kinnisvaraarendajatel on julgust uute projektidega alustada. Täna hakkavad eelmisel aastal alustatud projektid juba valmima.

Uute projektidega alustamine ja nende lõpuleviimine ei ole olnud liiga keeruline ülesanne, sest seda on seni veel toetanud tugev nõudlus. Nõudlust on turgutanud madalal püsinud, kuid lähitulevikus tõenäoliselt tõusma asuv intressimäär.

Märkimisväärse uute korterite müügitempo põhjuseks on olnud ka asjaolu, et ega uut korterit osta soovivatel klientidel ei ole väga suurt valikuvõimalust olnud. 2009.-2010. aastal olid uute korterite turul peamiselt buumiaegsed korterid, mis mingil salapärasel põhjusel olid müümata jäänud.

Umbusk buumiaegse ehituskvaliteedi vastu ning ehk ka mitte kõige kvaliteetsemad asukohad-planeeringud-materjalid ja muud nüansid ei ole uue kodu otsijatel lubanud neid kortereid päris uutena käsitleda. Nii on need buumiajal ehitatud korterid vahest isegi päris madalale lastud hindadele pikaks ajaks müümata jäänud.

Nii on uued turule tulnud korterid müüdud sageli kiiremini, kui kinnisvaraarendaja on seda ka enda kõige salajasemates unistustes lootnud. Ühe arendusprojekti paarikümne korteri müük mõne kuu jooksul ei ole olnud midagi erakordset.

Lisaks on taas üsnagi aktiivseks muutunud korterite müük paberi pealt ehk ehitusstaadiumis, kus vundamendiaukugi rajatud ei ole. See oli kõigest 3-4 aastat tagasi, kui paberilt müügile ennustati igaveseks kadu. Nüüd on see hea ja kvaliteetse kauba nappuse tingimustes siiski tagasi – kõik uus on hästi unustatud vana.

Lähitulevikuks võib üsna hõlpsalt prognoosida uute elamispindade valmimise kasvu, sest kuuleme ju igaäpevaselt ühest või tesiest alustatud korterelamu projektist. Selline uute korterite turuletulek võib lihtsalt tekitada ülepakkumise, mis kriisist toibunud kinnisvaraarendajad raskustesse tagasi paiskab.

Momendil siiski ülepakkumise ohtu veel näha ei ole, sest viimase kahe aasta jooksul turul tekkinud tühimik on täitmata ning eks arendajadki hoia konkurentsisituatsioonil paremini silma peal.

Huvipakkuv on hinnatrend. Täna oleme teatavas mõttes väga analoogses olukorras, kus 2006. aastal, mil kinnisvarabuum oli laineharja suunas liikumas. Ehitusmaterjalid ja muud kaubad kallinevad kiiresti. See sunnib arendajaid juba ainuüksi ehitushinna kiire tõusu tõttu müügihindu tõstma.

Kiire – või võiks  isegi öelda, et liiga kiire müügitempo on andnud arendajatele mõtlemisainet, et müügihind võiks ka seetõttu kõrgemal olla. Need on mõned põhjused, miks tõenäoliselt ei pääse kinnisvarasektor hinnatõusust, mida me kõikides teisteski valdkondades täna näeme.

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

UPC-Adaur turuülevaade 2011 1. kvartalAlates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvara-konsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ.

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ on kogemustega kinnisvaraspetsialistide poolt 2008 aastal asutatud kinnisvarakonsultatsioonide ja -vahendusega tegelev partnerlusel põhinev ettevõte.

Adaur Grupp OÜ kaubamärgi all tegutseb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. 2002. a. asutatud Adaur Grupp OÜ mission on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks ja vähendada seeläbi kinnisvara-alaste otsuste riskantsust.

Koostöö esimene avalikkusele suunatud vili on 2011. a. I kv kinnisvaraturu turuülevaade.

Lühikommentaar turuülevaatele

Üldised majandustrendid lubavad kinnisvaraturule head

Täna on elamispindadeturu peamiseks piduriks laenude väljastamine, kuid üha enam paistab lubaduste kõrvalt ka seda, et laenude väljastamine saab reaalselt hoogu juurde.

Üldine inflatsiooniline keskkond, paranemist näitav tööturg ning eeldatav laenumahtude kasv lubavad eeldada, et kinnisvaraturul jätkavad „suur¬linnade“ elamispindade hinnad lähima 12 kuu jooksul stabiilset tõusu.

Tehingute arvu osas on ootused tagasihoidlikumad. Kui käesoleva aasta tagasilöögi saanud esimene kvartal kõrvale jätta, siis on tehingute arv juba suhteliselt kõrgel tasemel. Edasine kasv saab siit olla marginaalne.

Aasta algus oli oodatust vaiksem

Aasta esimene kvartal oli paljudele kinnisvarainimestele oodatust vaiksem – tehingute arvud jäid märgatavalt alla 2010 vastavatele kuudele. Tõenäoliselt tegid paljud ostuhuvilised hinnatõusu kartuses tehingu eelmise aasta viimastel kuudel.

Samas on Tallinna korteriomandite keskmine müügihind olnud tõusvas trendis ületades aprillis 1000 €/m2 taseme. Vimati oli keskmine hind sellisel tasemel 2009 aasta veebruaris.

Kui teil on huvi saada toodud graafikutest täpsemat või rohkem infot, siis võtke ühendust alljärgnevatel kontaktidel.

Tõnu Toompark Urmas Tehver, Ühinenud Kinnisvarakosnultandid OÜ
Tõnu Toompark  

Adaur Grupp OÜ
Analüütik, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Urmas Tehver  

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Partner, juhatuse liige
Kutseline kinnisvaramaakler
+372 513 1410
Urmas.Tehver@upc.ee

Rünno Sulg, Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ Erki Arakas, Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Rünno Sulg  

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Partner, juhatuse liige
+372 507 9552
Rynno.Sulg@upc.ee

Erki Arakas  

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Partner, juhatuse liige
Kutseline kinnisvaramaakler
+372 522 9390
Erki.Arakas@upc.ee

 

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas leida ostja (2/2)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral alustasime teemaga, kuidas võiks leida ostja. Täna võtame selle teema kokku keskendudes portaali KV.EE võimalustele.

Kui eelmises nõuandeartiklis toodud meetodid tasuta pakkumisinfot levitada tulemust ei anna ning ostjat leida ei õnnestu, siis tuleb asuda järgmise sammu juurde. Järgmiseks sammuks võiks olla kuulutuse lisamine portaali KV.EE.

Kuulutuse lisamise eeldused

Kuulutuse lisamine eeldab enda portaalis KV.EE registreerumist. Seee valutu protseduur võtab aega vaid loetud sekundid. Registreerumisega on võimalik alustada lehelt http://www.kv.ee/?act=register.main.

Registreerimisel oleks mõistlik kasutada enda tegelikku nime. On ju võimalikul kinnisvaraostjal raske tõsiselt suhtuda müüjasse, kes enda nimeks on märkinud näiteks „Kiisu-Miisu“.

Kuulutuse lisamine

Registreerumise järel on võimalik lisada müügikuulutus saata tasuta kõikidele maakleritele. See tähendab, et kliendi otsimine delegeeritakse maakleritele.

Kui aga soov on müüa siiski ise, siis tuleb sisestada kuulutus, mis lisaks portaalile KV.EE lisatakse automaatselt ja tasuta ka Osta.ee ja Hydra.ee lehele.

Kuulutuse sisestamisel on mõistlik lähtuda eelmistes nõuanderubriigi artiklites Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas vormistada kuulutus (1/2) ja Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas vormistada kuulutus (2/2) soovitustest.

Lisateenused pakkumise esiletoomiseks

Kuulutuse sisestamisel on see leitav otsingu poolt. Samas pakub portaal KV.EE võimalust sisestatud kuulutuse otsingus esiletoomiseks läbi tasemeteenuse.

Suurema tähelepanu saamiseks on võimalus kuulutus paigutada ka portaali KV.EE esilehele. See on lehekülg, millest alustavad enamus portaali külastajaid.

Lisateenuste ostmisel tasub mõelda sellele, kui kiire Sul müügiga on. Kui on kiire, siis tasub kulutada pakkumisele täiendava tähelepanu tõmbamisele. Kui aga müügiprotsess on pigem turu testimiseks, siis pole ka lisakulutustel suurt mõtet.

Kuulutuse eest tasumine

Kuulutuse sisestamine on tasuta. Küll tuleb maksta kuulutuse avaldamise eest. Nii avaldamise, kui tellitud lisateenuste eest on võimalik maksta läbi pangalingi. Tasumise järel avaldatakse kuulutus koheselt.

Kui ikka ostjaid ei leia…?

Kui eeltoodud sammud on kõik läbikäidud ning kuulutus portaalis KV.EE avaldatud, siis võiks mingitki tagasisidet tulla vähemalt esimese nädala jooksul peale kuulutuse avaldamist. Kui tagasisidet ei tule või see jääb väga napiks, siis tasub mõelda, mida eelnevaga võrreldes teisiti teha.

Üks võimalus on rõõmustada portaali omanike ning osta märkimisväärselt esialgu tähelepanu alt kõrvale jäänud tasemeteenuseid ja kuulutuse esilehele paigutamist. Teine võimalus on kriitilise pilguga vaadata üle kuulutuse tekst ja mis kõige olulisel – üle vaadata pakkumise hind.

Tuleb tõdeda, et reeglina on vähese ostuhuvi põhjuseks ikkagi liiga kõrge hind. Kas seda aga vähese tagasiside tõttu alandama hakata või näha näiteks vaeva, et asendada seebikarbiga tehtud fotod professionaalse fotograafi piltide vastu – see on müüja otsustada.

Soovitused

  • Kuulutuse lisamisel mõtle järele, milliseid teenuseid vajad.
  • Hinda kuulutuse tagasisidet ja otsusta selle alusel, kas kuulutust või seal olevat pakkumishinda tuleks korrigeerida.
  • Kui oled kuulutuse portaalis avaldanud, siis hoolitse selle eest, et meilid Sinuni kohale jõuaksid ja et Sul telefonile vastata oleks võimalik.

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame sellest, mis peaks tegema, kui potentsiaalne ostja on leitud.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Elamispindade arendustegevus on aktiivne ka linnapiiri taga

Järjest lisanduvad uued korterelamute arendusprojektid annavad tunnustust, et elamispindade arendusturg on selgelt kriisist väljunud. Enamus arendustegevusest on koondunud Tallinna südalinna. Siiski võib uusi projekte leida ka linna piiri tagant. Rae valla uute elamispindade arendus on koondunud peaasjalikult Peetri külla.

Tallinna lähivaldadest on Rae vald üks atraktiivsemaid elamispindade arenduspiirkondi. Rae valla elamuarendus toimub pea eranditult Peetri külas. Peetri küla asukoha muudab magusaks asjaolu, et see asub Tallinna südalinnale nii kilomeetrites, kui ajaliselt mõõdetana märksa lähemal, kui mõnegi teise linnaosa kaugem ots.

Rae vallas on täna aktiivses pakkumises pisut üle 100 uue korteri, millest 80 asub Peetri külas. Rae valla keskmine uute korterite pakkumishind on 1150 €/m². Samasse suurusjärku jäävad ka Peetri küla pakkumishinnad.

Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on maa-ameti andmetel Peetri külas tehtud 32 korteriomanditehingut. Keskmine uute ja vanemate korterite tehinguhind Peetri külas on käesoleval aastal olnud maa-ameti andmetel 1025 €/m², mis ületab kogu valla keskmist ligi 100 € võrra.

Arvestades asjaolu, et maa-ameti ruutmeetrihindades sisalduvad ka rõdud ja terrassid, siis tuleb tõdeda, et reaalsed tehingud tehakse Peetri külas pakkumishinnale lähedaste hindadega.

Viimane korterelamu arendusprojekt, mis Peetri külla on lisandunud, on Hausers Ehituse arendatav Salu tee 65 korterelamud. Sealne hinnatase 1000-1200 €/m² on mõistlikul tasemel ja jääb piirkonna keskmisele õigepisut alla.

Ajastuvaimule kohaselt on Salu tee 65 hoonete puhul tähelepanu pööratud energiakulu vähendavale soojustusele. Privaatse siseõuega Salu tee 65 projekti 18 korterist on tänaseks müüdud ja broneeritud 10 korterit.

Elamispindade arendustegevus on taaskäivitunud. Selle peamine rõhk on küll Tallinna südalinnas, kuid uusi elamispindu vajavad ka teised piirkonnad. Konkurentsivõimelise hinnaga hästi lõpuleviidud projektide jaoks jagub ka linna piiri taga ostjaid.

Hausers Ehitus: Salu tee 65 korterelamu Peeetri külas

Tartumaa ja Tartu linna korteriturg I kvartalis

Maa-ameti andmeil tehti Tartumaal selle aasta esimeses kvartalis, 4. aprilli seisuga, eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehinguid 79, koguväärtuses 4 547 104 eurot. Eluruumidega tehti Tartumaal tehinguid kokku 258, kogusummas 10 825 614 eurot. Tartu linnas oli esimeses kvartalis tehtud hoonestatud elamumaa tehinguid 34, koguväärtuses 1 947 308, korteriomandiga tehti aga Tartu linnas 194 tehingut, millede koguväärtus oli 8 999 567 eurot.

Etteennustatult vähenes Tartu maakonnas kinnisvara müümine. Inimesed kohanesid euroga, kõhklusi tekitas id ka euroga seotud uued hinnad. Ostu-müügi tehinguid tehti notari juures aasta alguses vähem, tehti küll pärandi vastuvõtmisi, hüpoteegi ümberseadmisi seoses laenu refinantseerimisega ja kinkelepinguid.

Huvi  müügis olevate objektide kohta on endiselt suur, järjest enam soovivad inimesed maakleritelt  infot  – kas  nüüd on õige aeg müüa või osta.

Oma osa mängisid  aasta alguse külmad ja kõrged lumehanged. Omanikud ei saanud  sageli soovijatele  kinnistuid  näidata,  sest pereliikmed  olid  haiged ja ligipääsetavus objektidele oli halb.  Praegusel hetkel  soovivad müüjad müüki anda  Tartu keskusest kaugemal olevaid objekte. Samas ostjad soovivad osta võimalikult Tartu kesklinnast, või siis Tartu lähedusest. See tendents on tingitud ka  kütusehinna ja transpordikulude  hinna tõusust.

Ostjad soovivad  osta odavama hinnaga väiksemaid kortereid ja maju, mis oleksid  heas korras, huvi   on ka uute väiksemate korterite vastu Tartu linnas, kuid selliseid pakkumisi on Tartus vähevõitu. Tüüpiline ostja on Tartu linna ja maakonna  elanik , kes kasutab ostuks pangalaenu.

Üüripindade osas valitseb Tartus pigem  nappus kui üleküllus . Omanikud soovivad korterit  välja üürida pigem ise ja üürilist ka valides – olulisem, kui kunagi varem, on  aus üüri- ja kommunaalkulude maksmine ning ka korteri korrashoid.

Helgi Talviste
Maakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Tartu osakond

Tallinna korterite keskmise hinna viis aprillis üles kallima kinnisvara müük

Tehingud korteriomanditega, mille hind jäi suurusjärku 400 000 – 500 000 EUR-i toimusid eelkõige kesklinnas ja Pirital. Kallimaid ja eksklusiivsemaid objekte ostid eelkõige välismaalased.

Pirital soetatud objektide puhul huvitusid ostjad ennekõike mere lähedusest ja merevaatest. Oluline oli ka suurus, vähemalt 120 ruutmeetrit. Kesklinnas hindavad välismaalastest ostjad aga hoone arhitektuuri ja ajalugu, viimistlus pole valikute tegemisel esmatähtis.

Enamhinnatud piirkonnad Tallinnas on vanalinn ja vanalinna lähiümbrus. Ostjad on sealgi valdavalt välismaalastest eraisikud ja välisfirmad.

Eksklusiivsema kinnisvara ostmine jätkub samas tempos ka maikuus. Meile teadaoleva info põhjal käivad hetkel Pirita linnaosas läbirääkimised mitmete suuremate korterite ostuks, tehingute hinnad jäävad seal vahemikku 400 000 – 500 000 EUR-i.

Tõenäoliselt võib mais jääda keskmine ruutmeetrihind aprilli tasemele. Pankade laenukampaaniatega seoses võib aga tehingute arv mais ületada aprillikuu oma.

Tehingute hulk kruntidega oli aprillis tagasihoidlik, sest hoonestamata elamumaa ostu pangad veel reeglina ei finantseeri. Tehinguid tehti pigem odavamate kruntidega, hinnaga kuni 60 000 EUR-i. Üle 60 000 müügihinnaga tehinguid oli suhteliselt vähe.

Hoonestamata elamumaa sektoris sel aastal olulist elavnemist oodata ei ole.

Virgo Laansoo
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Tallinna ja Harju piirkonna hindamise juht